"Valimise valu" Jaan Lahe (0)

Sarnased õppematerjalid

5

doc

TAHTEVABADUS- REAALSUS VÕI ILLUSIOON?

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõpe, I kursus, VIII rühm Katrin Sikk TAHTEVABADUS- REAALSUS VÕI ILLUSIOON? Essee Juhendaja: Kalmer Marima, Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2007 2  TAHTEVABADUS- REAALSUS VÕI ILLUSIOON? Igaüks meist tahab olla vaba ning omaenda elu peremees. Kuid kas me oleme vabad tegema seda mida ma tahame või juhib meid siiski see ,,miski" ning meile on ette programmeeritud kuidas käituda ning milliseid valikuid teha? Kas me siis oleme ikka nii priid oma tahtmistes kui meile tundub? Igaüks märkab vabaduse puudumist, ehk olukorda, kus keegi või miski takistab teostamast oma tahtmist. Taolisi takistusi võib olla kahesuguseid: looduslikud ja ühiskondlikud. Looduslik takistus on näiteks see, kui tahan külas olles, et kõht ei saaks nii ruttu täis, kuid kõht ik

Filosoofia

4

docx

Kontrolltöö: jäik determinism, indeterminism, nõrk determinism.

Kontrolltöö: jäik determinism, indeterminism, nõrk determinism. 1. Kuidas põhjendab jäik determinism, et inimesel ei saa olla mingit vabadust ja tahtevabadust? Jäik determinism on seisukoht, mis väidab, et mingit vabadust ja tahtevabadust pole olemas, sest iga sündmus on teatud tingimustega üheselt määratletud. Sellel seisukohal olevate filosoofide arvates, isegi kui meil on võimalus valida mitme käitumisalternatiivi vahel, ei ole see tegelikult meie valik, sest meie tahtmised on määratud geenide, kasvatuse, hariduse, reklaami, hetkevajaduste jne poolt. Tulebki välja, et meil pole mingit valikuvõimalust, sest meie valikutel on alati põhjus. Jäika determinismi on hakatud seetõttu nimetama fatalismiks. 2. Freud kui jäik determinist. Jäiga determinismi seisukohti pooldas S. Freud, kes arvas, et inimeste valikuid suunab alateadvus. Inimene ise ei aima, et temasse on programmeeritud selline „diktaator“ ja tal tekib vabaduse illusioon, meie alateadvu

Filosoofia

2

doc

Kas inimene on enda saatuse sepp?

Me kõik sünnime erinevatesse situatsioonidesse. Me ei pruugi olla saabunud kohta, mida me armastame, kuid kus ometi oleme. Paraku ei sünni meiega ühes teeviitasid, mis näitaks, kuhu poole oleks arukas minna, ega instruktsioone, kuidas käituda. Me võime jääda, ent samuti võime lahkuda ning proovida õnne mujal. Me ei tea aga eales, kui suur on meie õnnestumise tõenäosus. Kasvõi ostes loteriipiletit ­ kas me teame üldse kunagi ette, et võidame? Me peame valmis olema ka kaotuseks - selline on elu. On asju, mille saatus on meie kätes, kuid on ka asju, mille üle meil puudub igasugune kontroll. Suure tõenäosusega sünnib meile kaasa saatus. Saatus, mida on vaja meil endil kujundada. Momendil, kui me pole jõudnud astuda ühtainsatki sammu, on saatusetee veel sirge - puuduvad kurvid, kõrvalekalded ning kitsad rajad, mis eemalduvad peateest. Ümbritsemas meie tulevikku on vaid ühtlane rohelus, mis kardab tallamist. Pole näha ei omaseid jalajälgi ega sügavaid vorpe s�

Eesti keel

3

doc

Mis määrab inimese saatuse?

meie arengule, kuigi võib-olla raskem ning ebameeldivam. Kõik see võib avalduda erinevatel elualadel. Näiteks seoses tööga valida pika koolitee, mille lõpptulemusena omandame hea hariduse. Kuid sageli ei tule pähegi sealt edasi mõelda. Milleks valida just selline haridus? Sellega üritatakse enamusel juhtudel saavutada hea karjäär, korralik sissetulek ning võimalus reisida, mis omakorda annab võimaluse näha erinevaid maid ning rahvaid. Siit ka selgub, et ka pikaajalise õppetöö valimise taga peitub tegelikult veel hulgaliselt väiksemaid valikuid. Just need väiksed valikud määravad meie saatuse kulgu. Sageli juhtub, et me ei ütle me oma tegelikke eesmärke välja, need on meie peitmõtted ja võib juhtuda, et me ei tea oma eesmärke isegi või pole neis täielikult kindlad. Selle põhjuseks võib olla see, et me pole nende üle kunagi mõelnud. Kõik meie valikud on omavahel tihedalt põimunud ning ei ole võimalik ette teada meie valikute tagajärgi

Religioon

4

doc

Väljendusoskus essee: Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus

EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE VAJALIKKUS ELUS. Essee "Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus" eesmärgiks on analüüsida, kas ja miks on meil vaja endale eesmärke püstitada. Töö annab lühiülevaate inimeste valikuvõimalustest, sellest, millised eesmärgid on osadele inimestele tähtsad, osadele aga mittevajalikud. Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu tähtsama eesmärgi ­ õnne. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte? Iga inimene leiab või vähemalt üritab leida mõtte enda elule. See aitab meil end hästi tunda ja õnnelik olla, sest on loomulik et iga inimene tahab olla õnnelik. Mis on aga õn

Väljendusoskus

7

doc

Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus

Kirjatöö eesmärgid TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Essee eesmärgiks on arutleda selle üle, miks on tähtis püstitada eesmärke, ning anda ülevaade sellest, milliseid eesmärke paljud inimesed väärtustavad ning kuivõrd õiged need on. Kirjatöö põhisõnum Eesmärgid on lahutamatult seotud elu mõttega. Inimene, kes püstitab eesmärke, teab, milleks ta üldse elab. See aitab aga õnnelikuks saada. Märkmed Selgituseks: · Kollasega on toonitat

Väljendusoskus

9

doc

Kirjandiartikklid

Uued muusikud sirguvadki loovus. Paraku tundub praeguses väga tihti muusikute peredes, sest koolis loovus olevat luksus, mis nad kasvavad üles keskkonnas, kus võib ju olla, aga peaasi et õppekavad muusika on igapäevane. Presidendi kärajatel oleksid läbitud ja ainehinded korras. Tartus toonitas Skype'i üks loojaid Loovtegevuseks ei jää aegagi. Õpikuteadmised Jaan Tallinn, et tema edu tagas Tallinna pähe, algoritmid selgeks, korralik ettevalmistus reaalkoolis valitsenud üldine huvi tasemetöödeks ja infotehnoloogia vastu, tema kaasõpilased eksamiteks! Ainult see õppur on midagi tegelesid sellega iga päev. Mari Tarand väärt, kellel on head hinded. Selline lähenemine kirjutab oma mälestusraamatus, et

Kirjandus

3

doc

Vabadus - kas illusioon?

SIGNE KANGUR Vabadus ­ kas illusioon? Iseenda ja teiste käitumisest arusaamine pakub kindlasti kõigile huvi. Igaüks on väikestviisi psühholoog, muidugi ka filosoof, arst jne. Arusaamine teiste käitumisest võimaldab ette näha, mida nad tulevikus võiksid teha, arusaamine iseendast ehk iseenda tundmine võimaldab valida sobiva elutee, õiged sõbrad, õige keskkonna. See on igaühe jaoks eluliselt tähtis. Arusaamine eeldab, et käitumine on seletatav. Seletatavus näib aga eeldavat seaduspärasusi. Kuid kas pole nii, et mis on seletatav, seda oleks võinud piisava teadmise puhul ka ette näha? Nii näib tõesti, et vabadus ja determinism välistavad teineteist. Oletame, et kehtib kõikehõlmav determinism ning vabadus on illusioon. Vabaduse illusioon tekib sellest, et me ei tunne piisavalt oma tegude põhjusi. Kui tunneksime, ei arvaks enam, et oleme vaba

Filosoofia

Kommentaarid (0)