Ateena kasvatus ja koolisüsteem (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

22

docx

Antiikolümpiamängud

Gümnaasium ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD Referaat Nimi ... 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUDEST ÜLDISELT...................................................................4 SÜNNILOOD............................................................................................................ 4 PEAJUMAL ZEUS...................................................................................................... 4 OSALEJAD............................................................................................................... 5 MÄNGUDEKS VALMISTUMINE.................................................................................. 5 VANA-KREEKA HARJUTAMIS- JA VÕISTLUSPAIGAD...................................................6 GÜMNAASIUM..............................................................................

Ajalugu

24

doc

Kasvatus eri kultuurides

Tähtis saavutus oli gümnastika. Kreeklasi võib pidada nüüdisaegse spordi rajajaks. Oli olemas ka hemerodroomide (kiirkäskjalad) koolitus. 4 saj.eKr kehtestati efeebia teenistus. See oli kõikidele ateenlastele kohustuslik alates 18. (16.) eluaastast ja teenistus kestis neli aastat. Füüsilist ettevalmistust korraldasid ja jälgisid pedotriibid. Sõjalised instruktorid jälgisid otseselt sõjalisi ettevalmistusi. Sparta kasvatus- arenes füüsiline kasvatus intellektuaalse ja esteetilise arvel. Spartalastelt nõuti vaprust, distsiplineeritust, suutlikust taluda valu, surmapõlgust, kiiret otsustusvõimet, tagasihoidlikkust, ükskõiksust igasuguse omandi ja varanduse suhtes. Ei välistanud lõbustusi. Kasvatus oli rajatud kiitusele ja laitusele. Spartas kasvatati lapsi väljaspool kodu ja see nõrgendas perekondlikke sidemeid. Kuni seitsmenda aastani kasvas poiss ema ja hoidjate järelvalve all. Mänguasjadeks olid

Alushariduse pedagoog

9

doc

Vana-Kreeka

Sparta elanikkond jagunes kolmeks: 1) spartiaadid ­ toorlased, kellest mehed olid poliitiliste õigustega, nende põhiliseks tegevuseks oli sõdimine. 2) perioigid ­ endised Lakoonika elanikud, kes spartiaatide poolt alistati. Nad olid küll isiklikult vabad, kui poliitilistest õigustest ilma jäetud. Pidid maksma andamist ja vajadusel minema sõtta. 3) heloodid ­ olid endised Messeenia elanikud, kes muudeti orjadeks. 3. Sparta ja Ateena võrdlus. Perikles. Ateena Sparta Kus asus ? Milliseid Kesk ­ Kreekas. Atika Lõuna ­ Kreekas, maakondi hõlmas ? maakonnas. Messeenia ja Lakoonika. Kes moodustasid Vabad meessoost Sparta keskuse ja kodanikkonna ? põliselanikud. lähisümbruse elanikud ehk

Ajalugu

32

docx

Kasvatus eri kultuurides

TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz alushariduse pedagoog AP I Sigrid Kaasik KASVATUS ERI KULTUURIDES Juhendaja: magister Lehte Tuuling Rakvere 2008  Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku.

Pedagoogika

32

doc

Kasvatus eri kultuurides

TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz alushariduse pedagoog AP I Sigrid Kaasik KASVATUS ERI KULTUURIDES Juhendaja: magister Lehte Tuuling  Rakvere 2008 Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku.

Sissejuhatus kasvatuseteadusesse

9

doc

Kooli ajalugu ja tänapäev

2. Eesti pedagoogika klassika Peeter Põld (1878-1930) Üldine kasvatusõpetus, 1932 Eesti kooli ajalugu, 1933 Johannes Käis (1885-1950) Isetegevus ja individuaalne tööviis, 1935 Koolile pühendatud elu, 1985 Hilda Taba (1902-1967) õppekavateooria uurija USA-s Pedagoogiline Aastaraamat, 1991/92, Tartu, 1994 Akadeemia 1996, nr.10 Aleksander Elango (1902-2004) Pedagoogika ajalugu, 1984 Eesti pedagoogilise mõtte ajaloost, 1988 Tagasivaade, 2001 3. Pedagoogiline perioodika Kasvatus Eesti Kool Haridus Õpetajate Leht History of Education Studien zur Geschichte der Pädagogik 4. Haridusseadusandlus 5. Õpikud, õppevahendid, programmid 6. Kunst, kultuuriloolised materjalid - muuseumid, kirjandus jms. Rahvapedagoogika: Harjutamine teeb meistriks Vääna vitsa, kui vits väändib Hirmuta kasvab, auta elab Mida armsam laps, seda valusam vits Töö kiidab tegijat Virk käsi leiab igal pool leiba Initsiatsioon (lad.k. INITIATIO ­ sissepühitsemine)

Pedagoogika alused

29

docx

Spordiajaloo konspekt

I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu ­ teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ­ ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ­ ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport ­ mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus ­ kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intuitiivne interpreteerimine (vaistlik tõlgendamine)

Spordiajalugu

9

doc

Antiik- ja Vana-Kreeka ajalugu

Neis kerkis esile aristokraatia ­ rikas ja mõjukas ülemkiht. Järgnevatel sajanditel kirjutati üles seadused, taas tekkisid tihedad välissidemed (eriti Idamaadega), u 800. a. eKr loodi kreeka tähestik ehk alfabeet. 8. saj. eKr sai alguse kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. 7. saj. eKr hakka- sid kreeklased müntima hõberaha. Nii kolooniates kui Kreekas tekkisid arvukad üksteisest sõltumatud linnriigid ehk polised, mille seas olid tähtsamad Ateena, Sparta ja Korintos Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia rannikul ja Sürakuusa Sitsii- lias. Polised olid sageli omavahel vaenujalal ja ka sisemiselt enamasti ebastabiilsed. Rohketest vastuoludest hoolimata liitsid kreeklasi ehk helleneid ühine keel, kombed ja usund. Kõigi mitte- hellenite kohta kasutati nimetust barbarid. Hellenite ühtsust rõhutasid ka ülekreekalised religioossed kesku- sed ning alates 8. sajandist eKr iga 4 aasta tagant korraldatud olümpiamängud

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)