50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
69 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
l.i.n.k.u
Õppematerjali autor
1. Iseloomusta küünikute ellusuhtumist. Nende ellusuhtumist võib iseloomustada väljapääsmatustundega.Oma eluviisiga väljendasid küünikud totaalset põlgust kaasaegse ühiskonna seaduste, kommete, väärtuste ja stereotüüpide vastu.Küünikud eitasid moraali mille varjus tehakse alatusi. Nende arvates pole võimalik muuta maailma, vaid on võimalik muuta oma suhtumist maailmasse. 2. Milles seisneb inimlik õnn Epikurose arvates? Naudingutes. Naudingute all mõtleb ta kehalise kannatuste puudumist ja hingerahu-need asjad teevad meid õnnelikuks. 3. Iseloomusta skeptikute mõtteviisi Skeptik ainult vaatleb ja uurib ning lõpuks jätab ikka otsustamata, sest selgub, et nii poolt kui ka vastu on võrdselt tugevaid argumente. Skeptism on mõtteviis, mis lähtub seisukohast, et igale väitele saab vastandada sanaväärse, st niisama veenvalt põhjendatud, niisama hästi faktidega kooskõlastatud väite. 4. Tooge 2 näidet troopidest · Kõik asjad on alati seoses teiste
Skeptitsismi nimetati vanakreeka keeles skepsis ja skeptikut skeptikos, uusladina keeles on skeptiku nimetuseks scepticus. 2. ANTIIKSKEPTITSISMI PERIOODID Järgnevalt annan ülevaate antiikspektitsismi perioodidest, milleks on vanem skepsis, akadeemiline skepsis ning noorem skepsis. 2.1 Vanem skepsis ehk Pyrrhoni koolkond Skeptikud moodustasid Vana-Kreeka filosoofilise koolkonna, mille rajajaks oli Pyrrhon Elisest. Pyrrhon oli esimene filosoof, kes võttis skeptitsismi oma filosoofia kesksseks põhimõtteks. Diogenes Laertios (Vana-Kreeka filosoofide biograaf) on kirjutanud Pyrrhoni kohta: ,,Pyrrhon ei nimetanud midagi ei kauniks ega inetuks, ei õiglaseks ega ebaõiglaseks ja üleüldse arvas ta, et midagi tõelist pole olemas, inimesed juhinduvad vaid seadustest ja tavadest, sest miski ei ole rohkem üks kui teine. Vastav oli ka Pyrrhoni eluviis: mitte millestki ei hoidunud ta kõrvale, sattudes nii hädaohtudesse, olgu see siis vanker, järsak või koer.
kestab, ei saagi me öelda, et oleme tõe leidnud. Skeptikud arvasid, et väita võime me julgelt ainult nähtumuste kohta, see tähendab selle kohta, millisena meile miski tundub. Skeptik hoidub väitmast selle kohta, millised on asjad tegelikult. Kokkuvõtvalt võime öelda, et skeptikud püüdsid hoiduda otsustamast asjade loomuse üle ning saavutada sel teel hingerahu, sest maailm võib tegelikult olla hoopis teistsugune, kui meile tundub . Skeptitsismil on oma tekkest kuni tänaseni olnud filosoofia ajaloos kogu aeg tähtis koht. Peapõhjuseks on tõsiasi, et vaidluste, katsete ja tõestustega pole vaieldamatu tõde lihtsalt saavutatav tõsiasi, mille üldise tunnistamiseni jõuti alles 20. sajandil ja seetõttu langes tõeotsinguile filosoofia ajaloolises arengus osaks keskne roll. Just skeptitsism on olnud hiljem teguriks filosoofilise mõtlemise edasiarendamisel, uue ning täpsema ja ajakohasema mõtteviisi ja tunnetusmeetodite otsimisel, võideldes iga tardumuse ja dogmatismi vastu.
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053 11. teema: hellenismiaja filosoofia; epikuurlaste koolkond. Hellenismiaja filosoofia probleemsituatsioon. Vt. 10. teema. Koolkond sai oma nime koolirajaja Epikurose (u. 341 – 271 e. Kr.) järgi, kes aastal 306 e. Kr. tõi oma filosoofiakooli Ateenasse. Epikurose järgijate ja õpilaste kooskäimise kohaks sai tema maavaldus Ateena lähedal, mille järgi kooli kutsuti hiljem ka “Epikurose aiaks”. Epikurose enda terviklikke teoseid ei ole säilinud. Küll leidub Diogenes Laertiose (III sajand p. Kr.) raamatus Kuulsate filosoofide
MIS ON FILOSOOFIA? Tuletatud: philo armastama sophia tarkus Filosoofia sündis antiik-kreekas VI saj. e.Kr. Bertrand Russell on öelnud, et: Filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteaduse) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei suuda vastata. Teadusele sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Eesmärk on teoreetiline, saada maailmas aru teoreetiliselt, mitte praktiliselt. Seepärast on filosoofeerimiseks vaja: Esiteks tõusta kõrgemale igapäeva muredest ja kirgedest. Teiseks peab olema tugev soov maailma mõista, niivõrd kui see võimalik on. Kolmandaks tuleb jagu saada eelarvamustest ja maailma vaate piiratusest, ja tuleb õppida mõtlema lihtsalt inimesena, mitte aga teatud grupi liikmena.
" · Filosoofilised: "Metafüüsika", "Eetika", "Poliitika". · Iga nähtust juhib seestpoolt ENTELEHHIA. Jõud, mis · Teosed suunab selle nähtuse talle omasele eesmärgile. · Teaduste klassifikatsioon · Tammetõrust ei tule lepp vaid tamm. · Kolm teaduste rühma: · Füüsika · Teoreetilised: filosoofia, matemaatika, füüsika. · On võimalik eristada nelja liikumist: · Praktilised: eetika ja poliitika. · Suurenemine vähenemine · Loomingulised ehk poieetilised: kunst, käsitööharud. · Kvalitatiivne muutumine (muundumine) · Teadused moodustavad hierarhia, mida teoreetilisem · Tekkimine ja hävimine
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon
Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida ka teistes tähendustes, kuid praegu on jutt Aristotelese arusaamast. Kuni 17. sajandini kuulusid filosoofiasse ka need valdkonnad, mis tänapäeval on teaduse pärusmaa. See oli nii, sest · Poliitilistes põhjustel usaldati tollal filosoofe rohkem kui teadlasi. · Teadusi tänapäevases mõttes ei olnud veel välja kujunenud ning filosoofia hõlmas kõiki teoreetilise uurimistöö valdkondi. · Filosoofiline meetod võimaldas tollal saavutada paremaid tulemusi kui teaduslik meetod. Ei, tollal ei olnudki veel võimalik võrrelda filosoofilist ja teaduslikku meetodit, sest teadusi tänapäevases tähenduses polnud veel välja kujunenud. Aristotelese metafüüsikaga on kooskõlas väita, et · tammetõru on võimalikkusena tammepuu vaid siis, kui tammetõrust antud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid