Filosoofia iseseisvad küsimused (1)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
FILOSOOFIA
ISESEISVAD KÜSIMUSED

Mõdriku

2011

1. Iseloomusta Platoni tunnetusõpetust e.kuidas tekivad teadmised?
Platon pooldas hingede rändamise teooriat. Tunnetamine on kui meeldetuletamine ,anamnees.Platoni arvates peaksid tõesed arvamused muutuma teadmisteks tänu suunavatele küsimustele. „Inimene võib anda õige vastuse igale küsimusele tingimusel, et küsimus esitatakse õigesti.“(Platon)
2. Kes olid küünikud, kuidas nad väljendasid oma suhtumist ?
Vana-Kreeka filosoofiline koolkond. Rajajaks Sokratese õpilane Antishenes( u435-370 eKr).
Küünikute ellusuhtumine-inimeste suhtumine ühiskonda sõltub nii ajastust kui ka isiksusest. Üks elab harmoonilises kooskõlas ümbriteseva maailmaga , teine muutub revolutsionääriks, kolmandat valdab aga ahastus ja väljapääsmatustunne. Oma eluviisiga väljendasid küünikud totaalset põlgust kaasaegse ühiskonna seaduste, kommete , väärtuse ja stereotüüpide vastu.
“ Tark ei järgi mitte riigi, vaid vooruse seadusi. „( Diogenes Laertios)
„Voorus ei vaja sõnu, neid vajab kurjus .“
Küünikud eitasid moraali, mille varjus tehakse alatusi. Küünikute arvates võib saavutada sisemise vabaduse kui muutua oma suhtumist maailma, loobudes ühiskonnas tunnistatavates väärtustest; kuna maailma ennast muuta pole võimalik. Diogenes olevat öelnud,et „ ei rikkas riigis ega rikkas majas ei saa olla voorust.“ Küünikud arvasid,et suurimad enesepetjad on need, kes on saavutanud midagi( kuulust, rikkust vms) ning nüüd suurima rahuldustundega saavutatut imetlevad?
3. Milles seisneb Epikurose arvates õnnelik elu?
Ta on hedonismi pooldaja , peab õnnelikuks eluks naudingute saamist, püüdes hoiduda kannatustest. Naudingute all mõtles ta kehaliste kannatuste puudumist ja hingerahu, mitte kehalisi naudinguid. Iga nauding on hea, kuid mitte iga naudingut ei tule valida; iga kannatus on halb, kuid mitte igast kannatusest ei tuleks hoiduda.
4. Kes on skeptik ?
Moodustasid koolkonna, mille rajajaks oli Pyrrhon Elisest(u 365-275 eKr).
Kahtleja, vaatleja, uurija, kes jätab arvamuse avaldamata.
Skeptisisim on pigem mõtteviis, mis lähtub seisukohast , et igale väitele saab vastandada samaväärse, st niisama veenvalt põhjendatud, niisama hästi faktidega kooskõlastatud väite.
„ Arvamuspäraselt on värv, arvamuspäraselt magus, arvamuspäraselt kibe, tegelikult aga aatomid ja tühjus.“( Demokritos ) „Mis paistab ilus võib olla vastik.“
Skeptisismi põhimõte on hoiduda otsustamast asjade loomuse üle ning saavutada sel teel hingerahu.
Troobid : (kõnekujund)

• Erinevad elusolendid tajuvad maailma erinevalt; mis ühtedele meeldib, võib teistele ebameelidv olla; sead eelistavad näiteks pori puhtale veele ( järelikult ei ole pori oma loomuselt jälk, sest sigade ta ju meeldib), mõni loom sööb värsket toorest liha, teine roiskunud liha jne.
  
• Erinevad inimesed tajuvad maailma erinevalt: mis ühtedele meelib, on teistele vastik. Järelikult pole miski iseenesest vastik, vaid ainult kellegi jaoks.
  
• Taju sõltub asendist, kaugusets kohast: laev paistab kaugelt pisikese ja liikumatuna, lähedalt aga suure ja liikuvana; torn võib eemaltpaista ümar, lähedalt aga neljakandiline ; aer paistab sirgena kuival maal, murdununa aga pooleldi vees olles; lambivalgus tundub ere pimedas , kahvatu aga päikese käes. Millised need asjad tegelikult on, me ei tea.
  

5. Iseloomusta stoikute eetikat?
Saatusele allumise ja kohuse eetika . Maailma ei saa muuta, tuleb muuta suhtumist maailma. Mis on paratamatu, tuleb muuta enesele meeldivaks.
Miski ei saa olemas olla ilma oma vastandita nt. Maailmas ei saa olla headust ilma kurjuseta. Kurjus on kui taust, mille najal headus välja paistab.
„Haigus teeb meelidvaks tervise ja kuri headuse, nälg teeb magusaks täitumuse ja väsimus une.“( Herakleitos )
„Olla nagu rannakalju, mille vastu lakkamatult murduvad lained, tema aga seisab ning tema ümber rahuneb mässav meri.“( Marcus Aurelius)
„Õnnelik on see, kes on võimeline õigesti arutlema ; õnnelik on see, kes on rahul olemasolevaga, milline see ka poleks , ja ei nurise oma saatuse üle; õnnelik on see, keda mõistus õpetab leppima iga olukorraga, mis ka ette ei tuleks.“( Seneca )
4