katseisik annaks kindla vastuse, et seda on muudetud (võrreldes etaloniga). Kriteeriumiks on 75 %. Ülemine lävi defineeritakse punktis, kus 75 % juhtudel katseisik annab vastuse "suurem kui etalon", alumine eristuslävi punktis, kus 75 % juhtudel annab katseisik vastuse "väiksem kui etalon". 3. Meetod: Visuaalse tajumooduli tundlikkuse eristusläve mõõtmine kasutades erinevate suurustega kolmnurki . Katsematerjal/aparatuur: * 11 stiimulit piltide näol arvutis ( 11 kolmnurka, mille nurgapoolitaja pikkus on vahemikus 45 mm 75 mm, muutujaks 3 mm), stiimulid üleni musta värvi. Keskmine neist (60 mm) on standard ehk etalonstiimul (ES) ning ülejäänud 10 on varieeruvad stiimulid (VS). Etalonstiimuli väärtus on ühtlasi ka keskmine väärtus ning ülejäänud väärtused erinevad üksteisest võrdse muutuja poolest, vastavalt siis 5 stiimulit väiksemate ühikutega ning 5 stiimulit suuremate ühikutega;
SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIASSE Toomela Meeleorganite tööd iseloomustab lävi, minimaalne stiimuli kvantiteet, millele organ reageerib, lävesid on erinevat tüüpi. Erinev lävi on minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib erinevalt kahe kvantitatiivselt sarnase stiimuli esinemisel võime eristada, kas kaks stiimulit on erinevad Silma reetina amakriinrakkude ülesandeks on fotoretseptoritest saabuva info koondamine ja töötlemine Valguse intensiivsusele on kõige vähem tundlik reetina piirkond: pimetähn Nägemine on seotud ajuga jargmiselt: Parema silma informatsioon edastatakse vordselt nii paremasse kui vasakusse ajupoolkerasse Ajukoorde edastatakse kuulmisinformatsioon, mis ilma ajukoores toimuva lisatöötluseta on piisav järgmist tüüpi info eristamiseks
Biheiviorism tekkis 20 saj. 20-l aastatel Ameerikas. Esindajad: B. Skinner. J. Watson, Thorndike. Mõiste: käitumispsühholoogia, mis käsitles põhiliselt stiimulit, reaktsiooni. Põhiteooria: inimese poolt antav reaktsioon on otseses seoses talle mõjuva stiimuliga(Skinner). Psühhoanalüüs tekkis 20.saj alguses Austrias ja Sveitsis. Esindajad: S. Freud, A. Adler, C.G. Jung. Mõiste: inimese pannevad tegutsema sugutung ja surmahirm Teooria: I inimese alateadvuses on tallel kõik inimese poolt kogetu ja see mõjutab kogu inimese elu. Eriline mõju on lapsepõlve kogemustes. Freud´i isiksusestruktuur: 1) Superego e
materiaalne hüvitamine töösooritust. Paljud psühholoogid ei nõustu sellega. Nimeta aspekte, mis muutuvad (negatiivseks) materiaalset hüvitamist kasutavas organisatsioonis. a) suureneb töötajate järelvalve b) suureneb töötajatevaheline konkurents c) suureneb hindamine ja väheneb sisemine motivatsioon 5. Kuidas mõjutab materiaalne tasustamine loomingulist tööd pikema aja jooksul (Kerr, 1975)? Materiaalne boonussüteem eirab loomingulist tööd pikema aja jooskul ning vähendab stiimulit koostööd teha. 6. Millised tagajärjed võivad olla üksikisiku materiaalsel hüvitamisel meeskonnatööle ning organisatsiooni sisekliimale (Gabor, 1990)? Võib tekkida organisatsioonisisene konflikt, põhjustab ebaõiglust ning vähendab motivatsiooni teha koostööd. 7. Millised positiivsed aspektid kaasnevad materiaalse hüvitamisega (Pfeffer, 1997; Hackman & Oldham, 1976)? a) suurenev motivatsioon b) parem töösooritus c) annab töötajatele tagasisidet töösoorituse kohta 8
kogemist. Stiimuliks võivad olla näiteks putukahirmu puhul putukad, mida nähes tekib tugev negatiivne emotsioon ja ärevus, hirm; või näiteks sõjafilmides kujuteldav sõjasituatsioon, kus inimesed surevad ja veritsevad. Desensibiliseerimine on süstemaatilises ja kontrollitud kujul kasutuses ravimeetodina saamaks üle ärevusest ja foobiatest, kus patsiendile tuuakse vähehaaval esile turvalises keskkonnas ja rahuseisundis ärevust või hirmu põhjustavat stiimulit või olukorda. Mitmekordsel stiimuli esiletoomisel inimene harjub stiimuliga ning vähehaaval stiimuliga kontakti suurendades tekib olukord, kus hirm, mis enne oleks kerkinud, enam ei suurene. Seda harjutust vajalikul arvul kordi tehes kaobki tugev emotsioon stiimuliga täielikult ära. Selle protsessi foobiatest ning ärevusest vabanemiseks arendas välja psühholoog Mary Cover Jones. Kirjeldatud ravimeetod on kasutuses siiani nii inimestel kui ka loomadel (näiteks võidusõiduhobustel).
Näiteks imetajad detekteerivad magusaid ja kibedaid aineid läbi G-valgu perekonda kuuluvate T1R, T2R perekonna geenide. Hapusid stiimuleid ja soolsust detekteeritakse aga tänu erinevate ioonkanalite. Kompimine Kompimine ehk kompimismeel (ingl. k. touch, tactition või somatosensation) on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust ja mehaanilisi omadusi[9]. Sarnaselt kuulmisele eeldab kompimismeel mehhaaniliste stiimulit detekteerimist ning arvatakse seeläbi mehhanosensatsiooni alla. Mitteklassikalised meeled Lisaks klassikalistele meeltele on inimestel mitmeid muid meeli, nagu propriotseptsioon, temperatuurimeel, valumeel jm.
pruugigi neil leiduda ühist nime: Ühisjooned: eeldatakse, et psühholoogia on loodusteadus ning peab olema empiirilise alusega ja objektiivne eitatakse introspektsiooni väärtust teadmiste allikana eitatakse seesmise kogemuse ja teadvusseisundite seletuslikku jõudu eitatakse arusaama vaimust kui seesmiste kogemuste vallast vastustatakse füsikalistlikku või kognitivistlikku arusaama, et mõtlemine on paratamatult neurofüsioloogiline või arvutuslik stiimulit ja reaktsiooni vahendavate sisemiste füsioloogiliste ja arvutuslike protsesside tähtsust peetakse väikeseks umbusaldatakse rahvapsühholoogiat, eriti uskumuste ja soovide seletuslikku jõudu vaimunähtusi peetakse käitumisdispositsioonideks või stiimulite ja reaktsioonide mustriteks Metodoloogiline biheiviorism on seisukoht,et pühholoogia on teadus käitumisest, mitte teadus vaimust. Psühholoogia ei tohiks tegelda
ettevalmistus Väljendus (väljenduslik reakts.) – seisundi kommunikeerimine Kuidas mõjutavad Positiivsed emotsioonid haaravad tähelepanu ÕO14 emotsioonid taju ja paremini. Tähelepanu haaravad pigem asjad, mis tähelepanu? pakuvad naudingut vms, kui neutraalsed asjad. Kuidas mõjutavad Kui me märkame emotsionaalselt võimast stiimulit ÕO14 emotsioonid mälu? siis me mäletame seda paremini. Kui vaadata nt pilti, mille keskpunkt on häiriv/õõvastav vms, siis mäletatakse keskset objekti ja unustatakse tausta detailid. Kuidas mõjutavad ÕO14 emotsioonid mõtlemist? Mis on motivatsiooni ja Motivatsioon on see mis puudutab inimese L14
tähelepanu, mida juhib subjekt ise lähtuvalt oma hetke plaanidest, strateegiatest, eesmärkidest ja kavatsustest. Ülalt alla suunatud protsessid algavad psüühika kõrgemate ja keerulisemate tasemetega seotud representatsioonidest ning kulgevad edasi madalama taseme, lihtsamaid representatsioone kasutavate töötlustasemete suunas. Selline tähelepanuprotsess rakendub näiteks siis, kui inimene püüb teadlikult teiste objektide seast ühte konkreetset stiimulit üles leida. · Fokaalne ja eeltähelepanu Olulise teoreetilise eristuse tähelepanu valdkonnas on teinud kognitiivpsühholoog Ulric Neisser. Enne fokaalse tähelepanu protsessi, kus tähelepanuobjekte töödeldakse järjestikku, toimib eeltähelepanuprotsess, mis need objektid loob ja ette valistab. Eeltähelepanu käigus töötleb tajusüsteem paralleelsetes infovoogudes edastatud sensoorseid tunnuseid ning integreerib need tervikobjektideks
lisaks üks ellips. Katseisikud pidid ellipsi võimalikult kiiresti leidma, et võimalikult kiiresti vastata, kas see oli horisontaalne või vertikaalne. Kena trikk katse juures seisnes selles, et enne otsinguobjektide esitamist näidati lühidalt (125 ms) filmiklippi, milles oli näha objekt, mis suurenes just nagu lähenedes. Varem on korduvalt näidatud, et katseisikud sellist suurenevat stiimulit just nõnda tajuvadki miski nagu läheneks suure kiirusega.Saab uurida: 1.Tähelepanu ja teadvuse erinevusi ja sarnasusi. 2.teadvuseväline ja teadvustatud töötlus toimuvad mööda erinevaid töötlusteid: ühes tekib teadvus, teine juhib meie käitumist teadvuseväliselt. 3. teadvuseväline töötlus võib olla täpsem kui teadvustatud töötlus. 4. Mida on teada saadud tähelepanumehhanismide kohta kasutades tähelepanueelseid vihjeid kasutavate katsetega? 5
Inimene tunneb tajutavas objektis ära selle, mis vastab kõige paremini mälus olevale mudelile. 2 · Eksemplariteooria- toimub ära tundmine juhul kui tajutav objekt on mõne varem kogetud ja mällu salvestatud objektiga piisavalt sarnane. Mida suurem on mälus olev kategooria, seda lihtsam on inimesel objekte ära tunda. · Prototüübiteooria- inimene võrdleb stiimulit mällu salvestatud prototüübiga, mis on asjade grupi või kategooria kõige tüüpilisem esindaja. Prototüüp koostatakse erinevate eksemplaride üldistamise teel (Toomela,1999). Prototüüp koondab need tunnused, mis on mitmel asjal ühised, kuid prototüüp ise ei pea täpsemalt kattuma ühegi samasse kategooriasse kuuluva asjaga. Seega ei ole inimesel vaja väga suurt mälu mahtu, et kõiki üksikeksemplare äratundmiseks säilitada.
ejl retsepotoreid Erinevused üheainsa meelde piirdes nt hapu v magus onkodeeriud selle meele närvirakkudes olebate seriidiliste erutuste mustrite poolt(mustrite teooria) AISTING Sensoorsed reaktsioonid sõltuvad stiimuli tegevusest nt ilm reageerib erinevalt hämara ja ereda valguse puhul, kui neid mõjutavad ka stiimuli muutused Sensoorne adaptsioon-stiimuliha harjumine kui saa stiimulit esitatakse pikema aj jooksule, meie tundlikkus stiimuli astu väheneb Milleks?- tuttavale stiimulile anname vähem sensoorset kaalukust, et saaks paremini reageerida muutustele. Evolutsiooniline nägemine NÄGEMINE Palju in: värvid, kujud, ruumiline pigutus jen Stiimuliks, mis käivitab nägemisaistingu on valgus*päike, lambid jne Varem usuti, et inimese silm valgustab objekt Valgus liigub lainetena- Laine pikkus-peamine tegur värvi tajumisel
Õppimise üheks ilminguks ongi see, kui mingist esialgu neutraalsest stiimulist (nt kella helin) saab tingitud stiimul. 3. Klassikalise tingituse kolm lähtealust- eristamine, üldistamine ja kustumine. Stiimuli üldistamine reageeritakse tingitud stiimuliga sarnasele ärritajale (helile, värvile). Üldistamise tekke tõenäosus on seda suurem, mida sarnasemad on stiimulid. Halb on see, et sarnased stiimulid võivad segi minna. Stiimulite eristamine leiab aset siis, kui kaks stiimulit hinnatakse sedavõrd erinevateks, et ühele reageeritakse ja teisele mitte. Õpitud üldistus säilib seda kauem, mida suurem ja selgem on eri käitumisviise tingivate stiimulite erinevus. Kustumine paljud tingreflektoorsed seosed taanduvad, kui neid ei kinnita. Teisisõnu toimub kustumine siis, kui varem tingitud reaktsioon nõrgeneb ja viimaks kaob. Reaktsiooni vaibumise tekkeks tuleb tingitud stiimulit esitada niisiis korduvalt ilma tingimatu stiimulita
Õppimise üheks ilminguks ongi see, kui mingist esialgu neutraalsest stiimulist (nt kella helin) saab tingitud stiimul. 3. Klassikalise tingituse kolm lähtealust- eristamine, üldistamine ja kustumine. Stiimuli üldistamine- reageeritakse tingitud stiimuliga sarnasele ärritajale (helile, värvile). Üldistamise tekke tõenäosus on seda suurem, mida sarnasemad on stiimulid. Halb on see, et sarnased stiimulid võivad segi minna. Stiimulite eristamine- leiab aset siis, kui kaks stiimulit hinnatakse sedavõrd erinevateks, et ühele reageeritakse ja teisele mitte. Õpitud üldistus säilib seda kauem, mida suurem ja selgem on eri käitumisviise tingivate stiimulite erinevus. Kustumine- paljud tingreflektoorsed seosed taanduvad, kui neid ei kinnita. Teisisõnu toimub kustumine siis, kui varem tingitud reaktsioon nõrgeneb ja viimaks kaob. Reaktsiooni vaibumise tekkeks tuleb tingitud stiimulit esitada niisiis korduvalt ilma tingimatu stiimulita.
Ma ei räägi oma tunnetest tavaliselt kellegile. Ma olen kinnine kuna ma ole harjunud enda tunnetest kellegiga raääkima, ma ei tea mis tunne see on kui oled midagi südamelt ära rääkinud, kuna ma pole seda varem teinud. Ja ma ei usaldaks kedagi selle koha pealt. Mul on tavaliselt õpimisega probleeme, eriti õppima asumisega. See viga on mul mul olnud koguaeg mul puudub stiimul õppimiseks ja ma ei oska seda kuidagi parandada ehk omale stiimulit leida. Mul pole uute sõprade leidmisega probleeme tekkinud, kuna ma olen teiste silmis ,,normaalne" ja seega julgevad uued inimesed minuga suhtlema hakata. Kui ma ise tean inimesest nii palju, et temaga ei tasu suhelda siism ma proovin teda võimalikult palju vältida. Mul on selline eriline nagu ,,kuues meel" välimuse järgi inimesi sorteerida, et kas tasub suhelda või ei tasu. Mul on mõned hobid millega tegelen vabalajal. Suurimaks hobiks pean endal
tootmistegureid (ressursse). Alternatiivse kauba hinna tõus võib vähendada antud kauba pakkumist (ja vastupidi). Näiteks odra hinna tõus suurendab odra pakutavaid koguseid turul, kuid võib viia ka alternatiivkauba (näiteks nisu) pakkumise vähenemisele. Nõudjad ja pakkujad avaldavad mõju turule. Pakkujad soovivad kõrge hinna juures tuua turule võimalikult suure koguse toodangut. Kõrged (või tõusvad) hinnad tähendavad suurenevat kasumit ja stiimulit edasi töötada, nõudjate jaoks on nad aga tarbimise piiramise signaaliks. Vastupidised toimingud lähtuvad madalatest või langevatest hindadest. Turu tasakaal tekib nõudlus ja pakkumiskõvera ristumispunktis. Turu tasakaalu korral on nõutav kauba kogus ja pakutav kauba kogus antud hinnatasemel võrdsed. Turu puudujäägi korral ületab nõutav kogus pakutava koguse. Turu puudujäägi tingimustes ei saa ostjad soovitud kaupa ning nad on nõus ostma kaupa kõrgema hinnaga
22. Miks ei saa vesilahustuvad hormoonid rakku siseneda ilma spetsiaalse retseptorita rakumembraanil, rasvlahustuvad aga saavad? Vastus: Sest vesilahustuval hormoonil ei ole olemas vajalikke valke. 23. Positiivne ja negatiivne tagasiside. Näiteid. Vastus: Kui hormoonide hulk tõuseb teatud tasemele, avaldab see toimet hüpotalamusele, mis enam vabastajahormooni ei erita. Selline on negatiivne tagasiside. Positiivse tagasiside puhul mitte ei vähendata esmast stiimulit, vaid võimendatakse. Lapse sünnitamine 24. Autoimmuunhaigused. Vastus: Haigused, mille puhul immuunsussüsteem ründab oma kudesid nagu sissetungijaid. Põhjused: mõned antigeenid võivad retseptorrakke muuta - oma rakud tunduvad võõrad. Näit. I tüübi diabeet, sclerosis multiplex, reumatoidartriit. Päriliku soodumusega. 25. Allergiad. Vastus: Liiga äge kaitereaktsioon allergeenidele (majatolm, loomade karvad, toiduained, õietolm) I kokkupuude → aeglane reaktsioon
Semantiliste seoste tekitatud interferents Selgitagem seda meeldejäetavate sõnade jada abil, milleks on: voodi, puhkamine, ärkvel, unenägu, ärkama, uinak, tekk, tukkuma, uinuma, norskama, tukastama, rahu, haigutama, unine. Need sõnad on seotud magamisega. Sõnade meeldetuletamisel meenub katsealustele vahel ka sõna ,,magama", mida tegelikult nimekirjas polnud. Seda efekti nimetatakse DRM paradigmaks. Ekslik tuttavlikkus Tuttavlikkus on üldine tunne, et stiimulit on varem kohatud. Näitena näidati katsealustele lavastatud kuritegu. Hiljem paluti kuritoes osalenute nägusid tuvastada fotode abil võimalike kurjategijate nägudest. Tegelikult õigeid inimesi piltidel polnudki, kuid inimesed valisid ikka kellegi välja, kes tundus sarnane. Püüd mäluvigu vältida Mäluvigu on parim vältida, kui suudame taastada õppimise ajal loodud psühholoogilise konteksti. Oluline on tähendusele tähelepanu pööramine ja põhjalik süvenemine
kiirusagarasse, oluline objektide asukoha määramisel parietaalkorteks ütleb, kus stiimul asjub Sügavustunnused infoallikad, mis annavad märku vaatleja ja eemalasuva stiimuli vahelisest kaugusest. Binokulaarne disparaatsus sügavustunnus, mis põhineb kahte silma jõudva vaate erinevusel. Erinevus seda väiksem, mida kaugemal objekt Monokulaarsed sügavustunnused visuaalse stiimuli tunnused, mis näitavad kaugust, isegi kui stiimulit vaatab ainult üks silm. Interpositsioon-monokulaarne kaugustunnus, mis põhineb asjaolul, et lähemal asuvad objektid varjavad vaateväljast kaugemal asuvad objektid. Lineaarne perspektiiv-paralleelsed jooned näivad vaatajast kaugenedes teineteise suunas koonduvat. Liikumisparallaks-kui vaatleja liigutab, liiguvad lähemate objektide võrkkestale langevad kujutised kiiremini kui suuremate objektide kujutised. Tähelepanu
Kaks tüüpi retseptorrakke: kepikesed(reageerivad nõrgemale valgusele, kutsuvad esile värvusetuid aistinguid) ja kolvikesed(reageerivad tugevamale valgusele, kutsuvad esile värvilisi aistinguid). Kolvikesi on rohkem fooveal, kepikesi üldse mitte. 9. Milles seisneb sensoorne adaptatsioon ja miks ilmneb kõikides sensoorsetes süsteemides? Sensoorne adaptatsioon - protsess, mille käigus tundlikkus stiimuli vastu väheneb, kui sama stiimulit esitatakse pikema aja jooksul. Oluline on muutus meie aistingu kujundamisel 10. Mida ütleb valu väravakontrolli teooria valuaistingu tekke ja blokeerimise kohta? väravakontrolli teooria - teooria, mille kohaselt peavad valuaistingud ajuni jõudmiseks läbima närviraku "värava" ning notsitseptorite signaale pärssivad närvirakud on võimelised neid valuaistinguid selles väravas blokeerima. 11. Kuulmisaistingu edasine töötlus ajus milles seisneb aju tonotoopiline kaart?
erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid ja närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks. Eelmainitustest on tähtsaim funktsioon välisärrituste ja organismi vastureaktsioonide integreerimine, lähtudes kohastumuslikult ja sotsiaalselt vastuvõetavatest või otstarbekatest piirangutest. Väliskeskkonnas muutust ärritust ehk stiimulit vahendavad signaalid kutsuvad selleks kohandunud rakkudes ehk retseptorites esile seisundimuutused, mis omakorda käivitavad närviimpulsid. Närviimpulsid kujutavad endas elektrokeemilisi muutusi närvirakus ja selles väljaulatuvas osas, närvikius (Bachmann, Maruste 2001 : 44). 5 2. Inimese psüühika ja käitumine Inimese käitumist juhib teadvustatud psüühika, mille tööprintsiibid määratakse nii looduslike-
Vaadatakse kontrollitud ja on õppima(etoloogia esimene Operantne tingimine. mitte ainult sööki. Hüpotees- sünnipärane vajadus seotuse kuidas laps käitub, ratsionaalne. Arendab katse). Pojad õpivad Arvab, et inimene see kes rahuldab baasvajadusi, järele ühe kinda isiksusega. kui ema läheb ära ja edasi Freudi teooriat. järgima ühte stiimulit ja algselt neutraalne, selle suhtes tekib seotussuhe, Kiindumusteooria kohta 3 mis siis saab, kui Toob sisse sotsiaalse ja seda eristama- vermimine. kogemused teevad ta vajadus tema järele raamatut- Lapse ja ema vahelise ema tuleb tagasi. kultuurilise aspekti. Ütleb et on heaks vüi halvaks
Soome turistide arvu vähenemine 5-6% aastas kolmandat aastat järjest on välisturistide koguarvu Eestis oluliselt mõjutanud. Üheks teguriks on kindlasti hindade tõus Eestis, mille tõttu on vähenenud nende arv, kes tulid Eestisse Soomega võrreldes odavamate hindade pärast (nii puhkusereisidele, ostureisidele kui ka näiteks firmaüritustele ja seminaridele). Teiseks teguriks on ilmselt küllastumine paljudele tundub, et peale korduvaid külastusi ei ole enam piisavalt stiimulit (uusi huvitavaid ajaveetmisvõimalusi ja vaatamisväärsusi) uuteks reisideks. Majutatud Rootsi turistide arv hakkas pärast 2004. ja 2005.a. kiiret kasvu vähenema alates 2006.a. kevadest. 2007. aastal vähenes nende arv kõigil kuudel, kusjuures suurem oli langus aasta teisel poolel. Rootslaste huvi langust Eesti vastu võib osaliselt seletada hindade tõusuga Eestis, kuna suur osa Eestisse reisivatest rootslastest on
koristamise eest, kes hakkab seejärel järjekindlalt oma tuba korras hoidma, toimib kiitus kinnitusena. Kinnitus võib olla nii positiivne kui negatiivne. Positiivne kinnitus ehk tasustamine võib koolis olla materiaalne (raha, preemia jne), sotsiaalne (hinded, kiitus jms) ning ihaldatud tegevuse võimaldamine (mängu mängimine vms). Viimast neist kasutatakse tasustusena harva esineva käitumise eest. (Krull, 2000) Negatiivse kinnituse all mõistetakse stiimulit, mille vähenemisel sageneb soovitav käitumine (Krull, 2000). Näiteks oma tuba lohakalt koristades tuleb see lapsel üle koristada. Selleks et vältida ebameeldivat tagajärge hakkab laps oma tuba hoolsamini koristama. Erinevalt karistusest, mis vahend soovimatu käitumise mahasurumiseks on negatiivne tagasiside otseses sõltuvuses positiivsest käitumisest. Õpilaste väärkäitumist alalhoidvad sotsiaalsed tegurid
Väärtused ja huvid · Ülesande väärtus: selle olulisus, huvitavus, kasulikkus lapse jaoks · Õpetajale praktilist: Väärtustada teadmisi Seostada koolisõpitavat lapse kogemusega Mitmekesistada ülesandeid, arvestades laste huvisid Pöörata tähelepanu mõistmisele Väline ja sisemine motivatsioon · Biheiviorist Skinner käitumise muutmiseks tuleb kasutada selleks sobivat stiimulit, tasu · Kaks põhivajadust ellujäämisvajadus ja tasud · 1949 Harlow ja reesusahvid tasud üksi ei seleta käitumist vajadus õppida, saada kompetentsemaks = sisemine motivatsioon · Käitumise kolm ajendit: 1. Ellujäämine 2. Tasu otsimine ja karistuse vältimine 3. Sisemise rahulolu taotlemine Enesemääratlemise teooria (Deci ja Ryan) · Keskendub inimese kaasasündinud arenemiskalduvusele ja sisemistele psühholoogilistele vajadustele
16. Kuidas saab sünnitusvalusid vähendada, et tulevane ema ei peaks seda kartma? Naerugaas, narkoos Erinevad kehaasendid, hingamine Veesünnitus Keisrilõige 17. Millel põhineb rasedustest? Naise uriinis leiduva hormooni järgi. 18. Miks ei soovita arstid teha keisrilõiget, kui selleks pole meditsiinilist vajadust? Vastsündinu ei saa vajalikku stiimulit hingamiseks ja neile peab tihti hapnikku andma Vastsündinu ei saa nii loomulikke hormoone Kiurginuga võib last riivata Laps ja ema kohanevad üksteisega kauem Oht põletikeks, allergiateks, verekaotus jms 19. Milline on kõige parem viis suguhaigustest hoidumiseks? Mida halba võivad teha erinevad sugulisel teel levivad haigused (tea 2-3) tulevastele lastele? Parim viis on kondoomi kasutamine / suguühtest hoidumine. Suguhaiguste mõju tulevasele lapsele:
TOOMELA 1KT A RÜHM 1)Meeleorganite tööd iseloomustab "lävi": minimaalne stimuli kvantiteet millele organ reageerib. Lävesid on erinevat tüüpi "Erinevuslävi" on a) võime eristada, kas stiimul esines või mitte b) võime eristada, kas kaks stiimulit on erinevad c) võime eristada, kas stiimul erineb oodatud stiimulist d) minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib erinevalt 2 kvantitatiivselt sarnase stiimuli esinemisel 2)Silma reetina amakriinrakkude ülesandeks on a) pigmentepiteelilt peegelduva valguse moju pidurdamine b) valguse ja varju eristamine c) fotoretseptoritest saabuva info koondamine ja tootlemine d) kepikeste tundlikkue reguleerimine muutuvates valuaistingutes
lähenevaid kiskjaid. Mõlemal juhul, nende tähelepanu võimed on arenenud neid ümbritseva keskkonna mõjul. Täpselt sama kehtib ka inimeste puhul. Lapsi ümbritsev keskkond määrab ära, millise vormi nende tähelepanu võime võtab. Eelnevates põlvkondades, lapsed pühendasid mingi osa oma ajast lugemisele tegevus, mis nõudis intensiivset ja järjekindlat tähelepanuvõimet, kujutlusvõimet ja mälu. Televisiooni tulekuga tähelepanuvõime muutus, sest televisioon pakkus visuaalset stiimulit, mis põhjustas killustatud tähelepanu, kus puudus suur vajadus elavale kujutlusvõimele. Interneti leiutamisega lapsed tormasid kiirelt üle võõrasse keskkonda. See on keskkond, mis on täis erinevaid segavaid faktoreid, seega pidev tähelepanu puudub, kujutlusvõime on mittevajalik ja mälu on pärsitud (Ibid). Tehnoloogia nõuab ajult teistsugust tähelepanu kui raamatu lugemine. Näiteks võib kasutada Nicholas Carr'i metafoori, mis võrdleb sukeldumist ja vee peal suusatamist.
Kulutades enda raha isiklikul otstarbel tahame ju loomulikult saada nö. täie raha eest võimalikult kvaliteetset kaupa/teenust. Kellegi teise raha enda huvides kulutamisel säästmise huvi kui selline pea puudub, kuid meil on stiimul saada võimalikult täit väärtust. Madalaima väärtuskategooriaga kulutamiseks tuleb lugeda võimalust kus keegi teine kulutab kellegi teise raha. Sellist raha kasutust võib sõna otseses mõttes lugeda raiskamiseks, sest mingit stiimulit efektiivsuse osas pole. (1) Hoolekandeprogrammid kuuluvad kulutamise/kasutamise iseloomult kolmandasse ja neljandasse kategooriasse ning seega efektiivsusele lootmine on siin püha helesinine unistus. Kusjuures programme haldav bürokraatia kuulub hüve saamise mõttes kolmandasse kategooriasse, st nende puhul on eelkõige huvi kasutada maksumaksja raha enda huvides või nagu ütlevad autorid - nad võtavad lõunast osa, tellides loomulikult endile maitsva eine. Nii
netosissetuleku tõusu (nt juhul kui osa sotsiaaltoetusi väheneb või on maksumäärad väga kõrged), siis väheneb motivatsioon suurendada töötunde tekib nõndanimetatud madala palga ehk vaesuslõks. Vaesuslõksu sattunud inimesed võivad otsustada, et tulude suurendamine tegelikult halvendab nende olukorda (nt tulude suurenedes peab neilt maksma maksu), mis vähendab oluliselt inimeste stiimulit vaesusest väljarabelemiseks. Erinevate riikide praktikaid uurides on leitud, et vaesuslõksu oht on suurem progresseeruva (ehk astmelise) maksumäära puhul, samuti toekate sotsiaaltoetuste süsteemi puhul. Erinevate riikide praktikad on näidanud, et vaesuslõksul võib olla negatiivne pikaajaline mõju, sest sageli võtab sotsiaaltoetustest elanud perekonnas kasvanud laps omaks passiivse maailmapildi ja ei näe oma võimalusi tulevikus. 10
Psühholoogia alused Taju: · Apertseptsiooni (taju sõltumine inimese varasematest kogemustest, psüühilisest seisundist) üks tegureid on sisendus, eriti laste puhul. Sisenud on võimeline tungima apertseptiivsete tegurite süsteemi, seda muutma. Apet. annab tajule aktiivse suunatuse ja väljendab teatud suhet tajutavasse. Tegemist on taju enda muutustega või hoopis tajutud materjalist mingi osa valikulise salvestamisega lühimällu. Eristatakse püsivat ja ajutist apertseptsiooni. Viimane on tingitud inimese psüühilisest seisundist taju momendil-meeleoust, aktiveeritusest, ootustest- ja on valdav. · Apertseptiivsed tegurid toetuvad oma mõjus eelkõige taju valivuse ja mõtestatuse mehhanismide töö. · Taju valivusele mõjub eelkõige vilumus mingit laadi objektide või teemade kokkupuutest, alles seejärel huvi millegi vastu.Katseid vilumuste, ebaedu, emotsioonide, huvide, soo, temperamendi, hoiak...
põhineb subtraktiivsel värvimudelil: Subtraktiivse segamise puhul värvid segunevad enne silma jõudmist, nt. kunstniku paletil või värvifiltrites (nt sinise ja kollase filtri üksteise peale asetamisel `lahutatakse' sinise (420-520 nm) ja kollase spektriosa 480-660 nm) vahe, st blokeeritakse osad, mida kumbki filtritest läbi ei lase- üle 520 nm ja alla 480 nm- ja alles jääb roheline spektriosa) Aditiivse segamise puhul tulemus on teistsugune, sel juhul stimuleerivad kaks või enam stiimulit (värvi) üht ja sama reetina osa, seega segunemine toimub vaataja silmas (nt erineva valgusega projektorid valgustavad üht ja sama piirkonda ekraanil; värvi- TV; optilised maalimistehnikad,nt pointillism....). Aditiivse segamise puhul moodustavad teatud puhtad spektrivärvid nn komplementaarvärvusi (eesti k nim ka vastandvärvusteks) . Igal värvitoonil on olemas komplementaarne e. vastandvärvus. Vastandvärvid asuvad värviringil diametraalselt vastupidises küljes
strateegiast ja keskendatuest ehk on ikkagi top-down mõjutuste all. Inimestel on kindel tähelepanu kontrollseadistus - Meie tajusüsteem töötab kõigepealt ühe ja siis teise tunnuse otsimisega - Iga ühiku töötlemine nõuab ekstra ressurssi - Stiimuli avastamine on kiirem kui stiimuli puudumise avastamine, et stiimul avastada peab kõik need läbi käima ja alles siis avastatakse puuduv stiimul. Et erilist stiimulit avastada ei pea tõenäoliselt kõiki läbi vaatama. Tunnuste integratsiooni teooria Tunnuste ja objektide töötlemise tasemete eristamine: - Eeltähelepanulisel tasandlil töödeldakse üksikuid objektide tunnusjooni - Fokusseeritud TP tase – tunnuste kombineerimine ja objektideks sidumine Seega: objektide ja tunnuste otsing on erinevad asjad: - Tunnused töödeldakse paralleelselt (punktiirjoon joonisel)
Hutt, 1985) uudsete situatsioonidega. Kui organism on tüdinenud , siis erutus suureneb läbi 8 Mäng ja lapse areng uurimistegevuse. Mängu vaadeldi kui stiimulit otsivale käitumisele. Lõpuks viisid need teooriad uurimise ja mängu eristamisele. Uurimine toimus uudsete situatsioonides, kui laps küsis, mida see objekt teeb. Mäng ilmnes tuttavates olukordades, mil laps küsis, mida ta
Uni aitab unustada ebasoovitavad mälestused 34. Kirjelda une staadiume ja tsükleid. Kuidas võib unepuudus mõjutada igapäevaelus hakkama saamist? alfarütm - korrapärane pulseeriv rütm (ajus), üldjuhul 8-12 võnget sekundis, nagu seda enamasti näitab ärkvel puhkeasendis suletud silmadega inimese EEG (elektroentsefalogramm e. aju bioelektrilise aktiivsuse graafik). beetarütm - kui silmad on avatud ja nähakse mõnd stiimulit, või kui suletud silmadega aktiivselt mõelda. Madalam pinge ja suurem sagedus (14-35 Hz), see on aju elektrilise aktiivsuse harilik rütm aktiivselt konkreetsel teemal mõtleval inimesel. Uniseks jäädes ja voodisse minnes näitab EEG üldjuhul esialgu selget alfarütmi. Tõenäoliselt langetakse sel ajal kergesse unne, millest on lihtne ärgata, nt välise müra tõttu. sel ajal tõenäoliselt kogetakse eredaid, ent kiiresti vahelduvaid kujutisi, nn hüpnagootilisi
kinnitamine). 3.Hõlmab vaatlust, vaatlusest saadud info eristamist ja otsust käitumise tulemuslikkuse kohta. Seega õppimine võib toimuda ka vaadeldava muutuseta käitumises. 4.Kinnitamine on oluline osa õppimise juures, kuid ei ole täielikult vastutav õppimise toimumise eest. 5.Õppija ei ole vaid informatsiooni passiivne vastuvõtja. Tunnetus, keskkond ja käitumine mõjutavad üksteist vastastikku. Kolm stiimulit, mida kasutatakse mudeldamiseks: 1.Elus mudel – kus reaalne inimene demonstreerib soovitud käitumist. 2.Verbaalne juhendamine – kus inimene kirjeldab verbaalselt soovitud käitumist ja seda, kuidas käitumist sooritada. 3.Sümboolne – kus mudeldamine toimub meedia vahendusel (sh teleka, interneti, raadio ja kirjandus). Stiimul võib olla nii reaalsete kui ka väljamõeldud tegelaste kujul. J.Dewey – Propageeris vaadet, et haridusel peab olema praktiline väärtus
hoolimata looma kogemustest. 21. Tingitud refleksid Tingitud refleksid- need on omandatud ja on tingitud looma eelnevatest kogemustest ning nende aluseks on värskelt moodustunud seosed ajus. Ajaline kokkulangevus või eelnemine tingimatule ärritajale Korduv kokkulangemine 22. Tingitud reflekside tekke eeldused Ajaline kokkulangevus või eelnemine tingimatule ärritajale Korduv kokkulangemine 23. Tingitud refleksi kustumine Tingitud refleksi kustumine- kui tingitud stiimulit korratakse pidevalt ilma tingimatu stiimulita 24. Tingitud refleksi taastumine 25. Stiimuli üldistamine 26. Instrumentaalne e. operantne tingitus Instrumentaalne e. operantne tingitus- vahetult õpitavale reaktsioonile järgnev tasustav või karistav stiimul, mis põhjustab reaktsiooni positiivse või negatiivse võimenduse Loom osaleb õppeprotsessis aktiivselt 27. Thorndike efekti seadus Thorndike efekti seadus- vastuste moodustamine stiimulile tugevneb kui sellele järgneb mingi
magnetväli, radioaktiivsus, jne. jne. * Meeleorganid reageerivad ainult kindla suuruse ehk intensiivsusega stiimulitele. Meeleorganite tööd iseloomustab lävi (threshold): minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib. Meeleorganite tööl on ka "ülemine" piirang liiga intensiivseid stiimuleid ei saa ka eristada Lävesid on erinevaid: * Absoluutne lävi kas stiimul esines või mitte? * Erinevuslävi kas kaks stiimulit erinevad? [Kõrvalepõikeks:] on eraldi teadusvaldkond, psühhofüüsika, mis kirjeldab sensoorseid nähtusi kvantitatiivselt. Näiteks: Weberi seadus, mille järgi kahe stiimuli erinevuse (jnd: just noticeable difference) märkamine sõltub stiimulite suhtelisest ja mitte absoluutsest erinevusest: S/S = Konstant -> Meie meeleline Umwelt on väga kitsas!!! Kusjuures see on ainuke otsene suhe psüühika ja keskkonna vahel!!! IV.1. Nägemine
"puudujääkide korvamisele" ja kuju terviklikuks muutmisele (nn. subjektiivsed kontuurid). Suletust loetakse mõnikord "hea jätkuvuse" erijuhuks. Lihtsus: Ebaselge "pildi" korral püüab taju klassifitseerida nähtavaid objekte kõige lihtsamaina võimalikest. Subjektiivsed kontuurid võivad olla suletuse, lihtsuse ja hea jätkuvuse näiteiks. Helmholtzi (1910) maksimaalse tõenäosuse printsiip: Taju püüab proksimaalset stiimulit interpreteerida kõige tõenäolisema distaalse stiimuli poolt tekitatuna Ühine saatus: Sümmeetria: Kuidas tajusüsteem eristab objekti foonist? Objektil on · lõplik vorm, foonil aga ei pruugi seda olla. · Objektil asukoht 3.mõõtmes, foonil ei pruugi olla. · Objekt foonist eespool. · Objekt domineerivam ja paremini meeldejäävam. 2,5D visand ehk sügavustaju Millist objektitaju probleemi lahendatakse sügavustaju faas?
behavior. Denied the existence of mental events and concluded that instincsts play no role in human behavior. Thought is nothing but implicit muscle movement. S-R 100beebit. Väikse Alberti katse eksplitsiitne ja implitsiitne käitumine. keskkond. instinkte pole - on õpitud käitumine. McDougall - objektiivne uurimine. käitumise kutsub instinkt, mitte keskkond. eesmärgile suunatud käitumine 1. on spontaanne erinevalt refleksest käitumisest mis vajab stiimulit. 2. Kui puudub keskkonnast tingitud stiimul kestab eesmärgile suunatud käitumine kaua? 3. Varieerub, eesmärgile suunatud käitumise eesmärk(goal) jääb samaks kuid käitumine,et sinna jõuda võib tee peal muutuda. Kui teele tuleb takistus võtad uue kursi aga eesmärk jääb samaks. 4. Kui eesmärk on saavutatud siis eesmärgile suunatud käitumine lõppeb. 5. Muutub ajaga effektiivsemaks see tähendab, et mitte oluline käitumine lõpuks eemaldatakse
palgatöötajate sissetulekut. Eesti Vabariigi Valitsus loodab ja prognoosib, et sotsiaalmaksu maara kaotamine mõjutab ettevõtjaid uusi töökohti looma ja töötajate palku kasvatama. Sotsiaalmaksumaara kaotamise eesmark on vahendada ettevõtjate tööjõumaksude koormust ja see labi mõjutada tööandjaid uusi töökohti looma või palku tõstma ning muutma Eesti tööjõud konkurentsivõimelisemaks. Potentsiaalsete tulude all võib eeldada, et tööandjatel on see tõttu ka rohkem stiimulit maksta valja korrektselt palku ning mitte maksudega optimeerida ning hoiduda ümbrikupalkade maksmisest. 3.2 Kulud Tööjõumaksud on vaga olulised riigile, kes saab nende naol tulu kulude katteks ja sotsiaalsete hüvede pakkumiseks. Sotsiaalmaksu kadu võib asetada veelgi rohkem kodanikke sotsiaalse riski alla ehk praegu kindlustamata inimeste protsent riigis kasvab. Töövõtjatele, kes tunnevad ennast kindlustatuna ka vanaduseas. Sotsiaalmaks moodustab ligi poole eelarvesse
stereotüüpide olemuse ning muutmisvõimaluste kohta, kahekõne kogutud materjali analüüsimisel on kasutatud temaatilise analüüsi võtteid. Hoiakud võivad põhineda asjakohastel faktidel (kognitiivsed hoiakud), tunnetel ja väärtustel, hoiaku kandja enda käitumisel või tuleneda tingitusest. Klassikalise tingitusega on tegemist siis, kui emotsionaalse stiimuliga, mis kutsub välja tegeliku tunde, käib kaasas neutraalne stiimul, mille võimuses on esile kutsuda emotsionaalset stiimulit. Põhjuseks varaminekuks sealt riigililt oli see et noormees et tahtnud enda elu kaotada, sest mitte millalgi ei tea kuidas vee laviin võiks ümbritseda tol hetkel. Erinevad tegurid just lähedaste poolest tagasi Eestisse ohtlikuks pidi reageerima selle peale kohaselt kiiremini, ennem ei olnud tal teada selle koha et toimuvad mingisugused muutused tol kriisil ajal kui looduskatastroof ümbritseb poolt riiki, aga kui uudiste järel Hage uuris välja
* ühine saatus tendents pidada ühtseks tervikuks sellised objekte, mis näiteks liiguvad ühes suunas. * hea terviklikkus objekte peetakse ühtseks tervikuks, kui nad moodustavad regulaarse, lihtsa ja korrapärase mustri. * mineviku kogemus objekte tajutakse tervikuna, kui neid esitatakse näiteks väga lühikese ajalise järgnevusega. Maksimaalse tõenäosuse või sarnasuse printsiip: tendents interpreteerida proksimaalset stiimulit vastavalt sellele välismaailma stiimulile, mis kõige suurema tõenäosusega sellise kujutise tekitab (nt subjektiivsete kontuuride tajumine: [[Kanizsa kolmnurk]]). ==Gestaltpsühholoogia koolkonnad ja peamised esindajad== [[Franz Brentano]] (18381917) [[Carl Stumpf]] (18481936) * [[Wilhelm Dilthey]] (18331911) ====Grazi koolkond==== * [[Christian von Ehrenfels]] (18591932) * [[Alexius Meinong]] (18531920)
Mis on lühimälu ja millised on seotud ajupiirkonnad? Too mõni näide, kuidas seda hinnatakse? Neuraalne salvestus äsja möödunud sündmustest ja nende järjestusest. Kasutatakse sensoorse, kognitiivse ja motoorse info lühiajaliseks töötluses hoidmiseks. Seotud ventraalse ja dorsaalse juhteteega. Hindamine: Prisko ’liidetud stiimulite’ ülesanne – järjestikku 2 stiimulit samas sensoorses modaalsuses nt kuulmine. Peab ütlema kas stiimulid olid samad - Liigutuste jäljendamine – keerukamad käe või näo liigutused - Moscovitchi interferentsi ülesanne – nimekirjad ja peavad uuesti lugema, alguses sarnased sõnad, pärast erinevad Ajupiirkonnad: Temporaalsagara posterioorne osa (järeldatud juhtumi KF põhjal kellel puudus võime järele korrata); Frontaalsagarad – raskused lühimälu testides.
Kui laps seda ei mõista, siis saavutab ta võimu vanemate ning õpetajate üle – see on paljude vanemate jaoks argument füüsilise karistuse pooldamiseks. Ideaalis peab laps aru saama sõnast „Ei!” ning sellele järgnevast vanema poolt esitatud põhjendusest. Mida teha aga siis, kui laps ei kuuletu põhjalikele selgitustele? Laps ei pruugi varases arengufaasis mõista vanema selgitusi ning vajab arusaamiseks välist stiimulit – kiitust või laitust. Milline on õiglane karistus? 11 IGA LAPSEL ON ÕIGUS PEREKONNALE Igal lapsel on õigus õnnelikule ja turvalisele lapsepõlvele ning perekonnale kui kõige tähtsamale ja paremale kasvukeskkonnale. Igal lapsel on õigus olla kuuldud ja ära kuulatud. Tugev ja terve, lapsi väärtustav pere ei ole iseenesestmõistetavus. Heade muutuste tekitamiseks
inimestel tekib kalduvus pidada väärtinformatsiooni osaks oma mälestustest DRM-paradigma- levinud mälu-uurimise protseduur, mille puhul katsealused loevad omavahel seotud sõnu ja seejärel püüavad kohe neid meenutada. Sõnu ühendavad teemat tähistav sõna nimekirja ei kuulu. Tuttavlikkus- üldine tundmus, et teatud stiimuliga ollakse juba varem kokkupuutunud Meenumine- konteksti meenumine, milles teatud stiimulit varem kohati. Eksplitsiitne mälu- teadvustatud mälestused, mida saab soovi korral kirjeldada ja mida saab esile kutsuda otsese küsimusega Implitsiitne mälu- mälestused, mis ei pruugi teadliku meenutamise peale meelde tulla, kuid on täheldatavad kautse testi abil Protseduurilised teadmised-teadmised selle kohta, kuidas midagi teha, nt jalgrattaga sõita, need väljenduvad pigem käitumises kui sõnades.
hakkavad, võib see õpilane paberi puruks rebida, et vältida vastumeelse stiimulina toimivat juhtnööri, millest ta aru ei saa. Kui hälbiva käitumise jätkumine suure tõenäosusega lõpetab õpetajapoolsed ebaefektiivsed juhtnöörid, siis hoiab käitumishäireid ülal negatiivse sarrustuse paradigma. Emotsionaal- ja käitumishäiretega õpilaste keeleprobleemid viitavad võimalusele, et juhtnööride edastamise viisi võivad sellised õpilased tajuda kui vastumeelset stiimulit. ( Harrison, J. jt.,1996) Strateegiad juhendamise efektiivsemaks muutmiseks Kuna emotsionaal- ja käitumishäirega õpilased tihtilugu ei tee kaasa või segavad vahele, kui õpetaja jagab õppetööks vajalikke juhtnööre, vajavad pedagoogid strateegiaid kaasamaks kõiki õpilasi ja ergutamaks kohast käitumist. (Blackwell ja McLaughlin, 2005, viidatud Haydon, T. jt. , 2009:12, järgi) Kasutades edukaid õpetamismeetodeid, paranevad riskiõpilaste akadeemilised ja
sisemistes seisundites. Kuidas ja mis viisil mõõdab vaim organismile mõjuvate jõudude tugevust? Fechner pakkus lahendusena välja mõtte, et tajumulje tugevust mõõdetakse eristuslävede arvus. N eristuslävede arv on seotud füüsilise intensiivsusega logaritmilise suhte kaudu, kus k on kordaja, mis näitab Weberi konstandi suurust, ja Sn ning So vastavalt hinnatavat ja minimaalselt tajutavat stiimulit. N=k*log(Sn/So) Esimese psühholoogia labori rajas saksa filosoofiaprofessor Wilhelm Maximillian Wundt, kes 1879. aastal sisustas Leipzigi ülikoolis paar ruumi katseseadmetega. Seda aastat peetakse tinglikult teadusliku psühholoogia sünniaastaks. Seal valmistati ette suur hulk esimese põlvkonna psühholooge, kes rajasid sarnaseid uurimiskeskusi teistes maades ja ülikoolides. Uus teadusharu sündis tegelikult paljude inimeste pingutuse tulemusel. Eriline koht selle sünnis
Lokaalne tasand – universaalsed lokaalsed koodid on defineeritud ühe rakukihi tasandil: sh retseptiivväli, retinotoopia ja lateraalne pidurdus Globaalne tasand – värvi, suuruse, kauguse rakud, mis koosnevad paljudest rakkudest. Universaalsed globaalsed koodid on defineeritud aju piirkondade tasandil: funktsionaalne spetsialiseerumine (erinev ad aistingud on representeeritud erinevates ajupiirkondades), hierarhilised representatsioonid (üht ja sama stiimulit representeeritakse üha detailirohkemalt mitmel järjestikusel tasandil); kahesuunaline infotöötlus (hierarhilisi representatsioone ei looda ainult alt-üles vaid ka vastupidi; kaheharuline infotöötlus (erinevatel tasanditel võib eristada käitumisele ja stiimulite äratundmisel suunaud representatsioone) Mida tähendab retinotoopia? Närvirakkude asumine ajus sarnaselt retseptiivväljade asumisele reetinas. Selle abil kodeeritakse rakukiht lisaks vaadeldavatele tunnustle
• Teiseks raskem ära tunda ükskõik millist objekti, kui pilt sellest on pööratud tagurpidi, kuid eriti raske on ära tunda ümber pööratud nägude pilte. Milles seisneb Thatcheri illusioon (miks tagurpidi silmade ja suuga pilt õigetpidi pööratuna tundub eriti kummaline, kuigi tagurpidi pööratuna ta seda ei ole)? On leitud, et kui pilt näost on tagurpidi, siis töötleb aju seda kui igat teist visuaalset stiimulit. Õigetpidi näo pilti töötleb aga eraldi nägude äratundmise süsteem KIIRUSAGARAD: - kiirusagarate anatoomilist jaotust ja ühendusi teiste ajupiirkondadega - erinevate kiirusagara piirkondade funktsionaalset spetsiifikat Funktsionaalselt saab hargistada – primaarne somatosensoorne osa ja posterioorne parietaalne osa. Oluline roll ümbritseva keskkonna tajumisel ja selles orienteerumisel. Hindab ja reageerib keskkondlikele stiimulitele bottom-up töötluse põhimõttel.
annaabi.ee 
