Meeled (0)

Meeled (lad sensus, ingl senses) on loomade (sealhulgas inimeste) võime tunnetada välis- või 
sisekeskkonnast pärinevaid stiimuleid. Meeled vahendavad informatsiooni 
läbi meeleelundite(näiteks silmad,  kõrvad , ninaõõne haistmisepiteel) või hajusalt paiknevate 
retseptorrakkude (kompimistundlikud retseptorid  nahas), mis muudavad füüsikalised 
stiimulid  närviimpulssideks[1]. Meeleelundite poolt vahendatavad aistingud võimaldavad 
loomadel kõrgemates ajukeskustes panna aluse taju protsessidele. Traditsiooniliselt on 
eristatud viit meelt: nägemine,  kuulmine , kompimine , haistmine ja  maitsmine . Meeli on 
kindlasti rohkem – valumeel, temperatuurimeel,  tasakaalumeel  ja propriotseptsioon[2]. Eri 
loomadel võivad meeled olla erinevad ja neid võib olla erinev arv. 
Oluline on eristada meelelist informatsioonitöötlust ja taju. Taju sisu võib oluliselt muutuda 
ilma meelelise informatsioonitöötluse muutuseta (vt. joonist "Taju ja meelelise 
infomaatsioonitöötlus"). Teaduskirjanduses kasutatakse tihti ka aistingu mõistet, mis võib 
viidata retseptorrakus aset leidvale füsioloogilisele protsessile, kuid vahel viitab teadvustatud 
meelelisele elamusele. 
Nägemismeel 
Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k.  sight , vision) on võime detekteerida ja tõlgendada 
valgusstiimuleid. Nägemismeel võimaldab eristada valgusintensiivust, värvust, esemete kuju, 
suurust ja liikumist ruumis.  Imetajad detekteerivad muutusi valgusinformatsioonis läbi 
silmavõrkkestas paiknevate fotoretseptorite. 
Kuulmismeel  
Kuulmine ehk kuulmismeel (ingl. k. hearing, audition) on võime eristada helilaineid nende 
amplituudi ja sageduse alusel mingi spetsiaalse (kuulmis)elundi (tavaliselt kõrva) abil[6]. 
Kuulmismeel võimaldab teha kindlaks heliallika asukoha ja liikumise ruumis. Imetajates 
detekteeritakse helilaineid kõrvas, kus mehhaaniline vibratsioon konverteeritakse sisekõrvas 
närviimpulssideks. Kuna kuulmine eeldab mehhaaniliste  stiimulite (molekulide vibratsioon) 
detekteerimist, siis sarnaselt kompimismeelele liigitatakse 
kuulmismeel mehhanosensatsiooni alla (ingl. k.mechanosensation). 
Haistmismeel  
Haistmine ehk haistmismeel (ingl. k. olfaction) on kemosensoorne meel, mis võimaldab 
spetsiaalse haistmiselundi või selleks kohastunud haisterakkude abil tajuda ja eristada 
keskkonnas (õhus ja/või vees) levivaid keemiliste ühendite segusid ehk lõhnu. Selgroogsetel 
loomadel (sealhulgas inimesel) paikneb haistmiselund koos vastavate 
rakkudega ninaõõne epiteelis. Selgrootutel paiknevad haisterakud enamasti vastavates 
haistmisorganites (lülijalgsetel antennides) või kehas hajusalt. Imetajates detekeerivad 
haistmisretseptorrakud haistmisstiimuleid läbi OR perekonda kuuluvate G-valguga seotud 
retseptorvalkude. Haistmisretseptorgeene on loomadel reeglina sadu, kusjuures üks 
haistmisretseptorrakk ekspresseerib reeglina ainult ühte kindlat tüüpi haistmisretseptorgeeni. 
Maitsemeel  
Maitsmine ehk maitsemeel (inglise keeles taste või gustation) on kemosensoorne meel, mille 
eesmärgiks on hinnata lahustunud ainete teatud omadusi sealhulgas toitainete ning kahjulike 
ainete sisaldust[8]. Maitsemeel on eelkõige oluline ainete söögi- ja joogikõlbulikkuse 
hindamisel. Tänapäeval tuntakse imetajatel viite erinevat 
maitseaistingut: magus, kibe,  soolane , hapu ja umami maitse. Maitseaistinguid võib olla veel 
ning erinevatel loomaliikidel võivad esineda väga erinevad maitseaistingud. Näiteks 
lülijalgsed võivad maitsemeele abil detekteerida ka rasvu, vett ja lahustunud süsihappegaasi. 
Maitseretseptorid detekteerivad maitsestiimuleid tänu retseptorvalkudele. Näiteks imetajad 
detekteerivad magusaid ja kibedaid aineid läbi G-valgu perekonda kuuluvate T1R, T2R 
perekonna geenide. Hapusid stiimuleid ja soolsust detekteeritakse aga tänu erinevate 
ioonkanalite. 
Kompimine 
Kompimine ehk kompimismeel (ingl. k.  touch , tactition või somatosensation) on võime 
puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust ja mehaanilisi omadusi[9]. Sarnaselt 
kuulmisele  eeldab kompimismeel mehhaaniliste stiimulit detekteerimist ning arvatakse 
seeläbi mehhanosensatsiooni alla. 
Mitteklassikalised meeled 
Lisaks klassikalistele meeltele on inimestel mitmeid muid meeli, nagu propriotseptsioon, 
temperatuurimeel, valumeel jm.