Vastus leiad õppematerjalist: Paljunemine ja areng

Paljunemine ja areng (0)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks on amitoos tähtis?
Kellel avastati?
Miks see on oluline?
Millal ja miks kasutab inimene vegetatiivset paljundamist?
Paljuneda nii eostega kui seemnetega?
Mis põhjused võivad inimesel olla kui ta ei saa loomulikul teel lapsi?
Milles seisneb embrüosiirdamise meetod?
Kellel ja miks seda tehakse?
Milleks on vaja viljastumist 3 põhjust?
Kus see toimub inimesel?
Millised lootekestad ja milleks on inimesel?
Miks on vaja platsentat?
Mis neist saab pärast inimese sündi?
Kui kaua kestab normaalne rasedus?
Kuidas saab sünnitusvalusid vähendada et tulevane ema ei peaks seda kartma?
Millel põhineb rasedustest?
Miks ei soovita arstid teha keisrilõiget kui selleks pole meditsiinilist vajadust?
Milline on kõige parem viis suguhaigustest hoidumiseks?
Mida ja miks peaks tulevane ema isa raseduse ajal vältima?
Mille poolest erineb otsene ja moondega areng?
Mis tingib vananemise?
Kuidas ja millal inimest elustada?

PALJUNEMINE JA ARENG
1. Mitoosi ja meioosi eesmärgid, tulemused, võrdlus( 3 sarnasust , 3 olulist erinevust).

Mitoos – eesmärk teha ühest keharakust (somaatilisest rakust) 2 samasugust rakku; asendada vanu, hävinenud ja vigaseid rakke; organismi kasvatada  tekib 2 samasugust keharakku
Meioos – eesmärk saada 4 erinevat sugurakku (gameeti); paljuneda; tekitada uus organism  tekib 4 erinevat sugurakku

Sarnasused:

Tekivad uued rakud

Faaside nimetused samad ja nendes toimuv enamvähem sama

Mõlemale eelneb interfaas, kus toodetakse juurde DNA-d, energiat ja rakuorganelle
Erinevused:

Mitoosi eesmärk saada keharakke, meioosil sugurakkel

Mitoosil eesmärk saada 2 samasugust rakku, meioosil 4 erinevat rakku

Mitoos  somaatilised rakud; meioos  gameedid

Mitoos  diploidne kromosoomistik ; meioos  haploidne kromosoomistik

Mitoosil 4 faasi, meioosil 4+4 faasi
Miks on amitoos tähtis? Kellel avastati?
Amitoosi puhul toimub raku ebavõrdne jagunemine, kromosoomid ei jagune / paljune ühtlaselt, rakk lihtsalt pooldub. Nt bakterid , algloomad , inimese vähirakud. Avastati algloomadel.
2. Inimese suguelundite ülesanded.
3. Põhiline erinevus naise ja mehe sugurakkude tekkimisel ja järeldused sellest.
Meestel hakkavad sugurakud tekkima alles murdeeas, aga naistel tekivad need juba looteeas ja neid elu jooksul juurde ei teki. Seega peavad naised end terve elu hoidma, et munarakke mitte kahjustada.
4. Kuidas vältida rasedust. Kondoomi ja beebipillide toime ja efektiivsus. Kuidas arvestada ovulatsiooni aega, miks see on oluline?

Kondoom – sperma jääb kondoomi sisse; kõige efektiivsem, kaitseb ka suguhaiguste eest
Beebipillid – sisaldavad hormooni, mille tõttu munarakk ei küpse ega vabane munasarjast; limaskest muutub õhukeseks; emakakaela lima pakseneb; efektiivne, aga ei kaitse haiguste eest

Ovulatsiooniaja arvutamine – 14 päeva pärast viimase menstruatsiooni algust on munarakk u 12h viljastumisvõimeline. Aitab arvutada aega, millal lapsi teha / mitte teha.
5. Kehavälise ja kehasisese viljastumise võrdlus, näited loomadest.
Kehaväline

Ebasoodsates tingimustes võivad sugurakud hukkuda
Viljastumise tõenäosus väiksem
Sugurakkude tootmine võtab palju energiat
Väike võimalus haigusi üle kanda

NT kalad , kahepaiksed, selgrootud
Kehasisene

Sugurakud väliskeskkonna eest kaitstud
Viljastumise tõenäosus suurem
Ei ole vaja suurtes kogustes sugurakke toota
Suur võimalus haigusi üle kanda

NT putukad, linnud , imetajad
6. Vegetatiivse paljunemise näited: 5 konkreetset taime, 2 looma.

Tulp – sibul

Kartul – mugul

Iiris – risoom

Kannike – leht

Tikker – oksake

Hüdra – pungub

Käsn - pungub
7. Millal ja miks kasutab inimene vegetatiivset paljundamist? Millal eelistab sugulist paljunemist?

Vegetatiivset paljundamist siis, kui tahab saada palju ühesuguseid organisme kiiresti.
Sugulist paljundamist (seemnetega) siis, kui tahab uut sorti, mingit erinevust.

8. Kas seemned taimedel tekivad sugulisel või suguta paljunemisel? Kas taim võib korraga paljuneda nii eostega kui seemnetega? Korraga nii vegetatiivselt kui suguliselt?

Seemned tekivad sugulisel paljunemisel.
Ei saa korraga paljuneda nii eoste kui seemnetega
Saab korraga paljuneda nii vegetatiivselt kui ka suguliselt

Eostega ei ole sama mis vegetatiivselt!
9. Mis põhjused võivad inimesel olla, kui ta ei saa loomulikul teel lapsi? Oska tuua 5-6-põhjust nii mehel kui naisel.
Mehel

Haigused mehel või tema vanematel
Hormonaalsed häired
Doping
Kõhnus
Alkoholism , suitsetamine
Psüühika häired

Naisel

Munajuhade ummistus
Abort, hormonaalsed häired
Põletikud, haigused
Kõhnus
Ravimid, kemikaalid , alkohol, suitsetamine
Stress

10. Milles seisneb embrüosiirdamise meetod? Kellel ja miks seda tehakse? Millal sündis esimene nn katseklaasilaps?

Munarakk viljastatakse kehaväliselt (tavaliselt 2-3 tk) ja embrüo viiakse tagasi emakasse (loode max nädal vana). Munarakkude üheaegne valmimine kutsutakse esile kunstlike hormoonidega.
Tehakse naistel ja neil paaridel, kes ise ei ole võimelised lapsi saama; kui teised ravimeetodid pole 1-2 aasta jooksul tulemusi andnud
Esimene nn katseklaasilaps sündis 1978 (L. Brown)

11. Milleks on vaja viljastumist( 3 põhjust)?. Kus see toimub inimesel? Nimeta vähemalt 3 põhjust, mis takistab spermide jõudmist munarakuni.
Viljastumist on vaja, sest siis

Kindlustatakse kombinatiivne muutus
Taastub keharakkudele omane diploidsus
Liik ei sure välja

Inimesel toimub viljastumine munajuhas.
Põhjused, mis takistavad spermide jõudmist munarakuni:

Limakork
Naissuguelundite happeline pH
Leukotsüüdid fagotsüteerivad ( spermid on kehavõõrad rakud)
Väike tõenäosus minna õigesse munajuhasse õigel ajal (munarakk viljastumisvalmis vaid paar tundi)

12. Kirjelda loote arengut sügoodist kuni gastrula ( platsenta ) tekkeni. Tea, millised elundid tekivad erinevatest lootelehtedest.

Sügoot areneb kiiresti, moodustab loote ehk embrüo

Lõigustumisel moodustub ühesuguste rakkude kobar ehk kobarloode ehk moorula

Rakukobarast areneb loode, ülejäänud rakukihist väline lootekest ; põisloode ehk blastotsüst

Karikloode ehk gastrula; embrüo rakud jagunevad lootelehtedeks (rakukogud, millest tekivad erinevad elundid)

Endoterm ehk sisemine looteleht  hingamis - ja seedeelundkond ( kopsud ja soolestik)
Mesoderm ehk keskmine looteleht  kehaõõned, vereringeelundkond , erituselundkond, suguelundid , lihaskude, skelett
Ektoderm ehk välimine looteleht  nahk ja närvisüsteem, juuksed, karvad

13. Millised lootekestad ja milleks on inimesel?

Koorion ehk ird- või kõldkest – kasvab emaka limaskestaga kokku  areneb platsenta, mis ühendab loote emaga
Allantois ehk kusekott – loote jääkainete kogumine ja gaasivahetus ; tekib nabaväät
Amnion ehk vesikest – selles vedelikus areneb loode; kaitseb põrutuste ja kuivamise eest

14. Miks on vaja platsentat? Nabanööri? Mis neist saab pärast inimese sündi?
Platsenta – ühendab loote emaga; võimaldab paremat ainevahetust; kasvab koos lootega; ained ja antikehad emalt lootele läbi platsenta; toodab naissuguhormoone ;
Nabaväät – toitumine ja jääkainete eemaldamine
Väljutatakse sündimisel ja visatakse ära.
15. Kui kaua kestab normaalne rasedus? Kuidas saab umbkaudselt arvestada tulevase lapse sünnikuupäeva?

Normaalne rasedus kestab 280 päeva viljastumisest
Viimase menstruatsiooni algusest 3 kuud maha ja siis 7 päeva juurde

16. Kuidas saab sünnitusvalusid vähendada, et tulevane ema ei peaks seda kartma ?

Naerugaas, narkoos
Veesünnitus
Erinevad kehaasendid, hingamine
Keisrilõige

17. Millel põhineb rasedustest ?
Naise uriinis leiduva hormooni järgi.
18. Miks ei soovita arstid teha keisrilõiget, kui selleks pole meditsiinilist vajadust?

Vastsündinu ei saa vajalikku stiimulit hingamiseks ja neile peab tihti hapnikku andma
Vastsündinu ei saa nii loomulikke hormoone
Kiurginuga võib last riivata
Laps ja ema kohanevad üksteisega kauem
Oht põletikeks, allergiateks, verekaotus jms

19. Milline on kõige parem viis suguhaigustest hoidumiseks? Mida halba võivad teha erinevad sugulisel teel levivad haigused (tea 2-3) tulevastele lastele?
Parim viis on kondoomi kasutamine / suguühtest hoidumine.
Suguhaiguste mõju tulevasele lapsele:

Loode võib hukkuda
Laps nakatub ema vere kaudu juba enne sündi

20. Miks on inimloode kõige vastuvõtlikum keskkonnateguritele just raseduse esimesel kolmandikul? Mida ja miks peaks tulevane ema (isa) raseduse ajal vältima?
Siis arenevad loote süda, jäsemed jms tähtsad elundid. Vältima suitsetamist, alkoholi joomist, ebatervislikke toite.
21. Iseloomusta lühidalt inimese juveniilset ja fertiilset iga.

Juveniilne iga – lapseiga ; inimene kasvab ja areneb intensiivselt; aju suureneb;
Fertiilne iga – murdeiga ; algab u 10 aastaselt; inimene muutub paljunemisvõimeliseks; sugurakkude küpsemine ja sugutunnuste arenemine; kehalised muutused; pikkuskasv

22. Mille poolest erineb otsene ja moondega areng? Too näiteid.

Otsene areng – organism sünnib või koorub täiskasvanud organismi sarnasena ning saavutab suguküpsuse ilma selgelt eristavate vaheetappideta. NT inimene, linnud, imetajad
Moondega areng – sündimisel on organism täiesti erinev täiskasvanud organismist. NT lülijalgsed, putukad, konnad , kalad

23. Mis tingib vananemise? Erinevad teooriad vananemise põhjustest.
Vananemine on geneetiliselt määratud, kas keskkond on oluline.

Mitokondrites tekivad toitainetest ja hapnikust energia tootmisel agressiivsed vabad radikaalid, mis kahjustavad geene, kudesid ja rakke
- Ründavad teisi molekule
- Satuvad organismi toidu ja tubakasuitsuga (õhk)
- Ravimid ( paratsetamool , antibiootikumid)

Oksüdatiivne stress – vabade radikaalide koosmõju organismile

Tekitavad veresoonte lupjumist, infarkti, insulti, vähki jms

Telomeerid lühenevad, rakkude jagunemine väheneb
- Ensüüm telomeraas teeb telomeerid sama pikaks nagu enne olid
- Kui telomeerid saavad otsa, siis kromosoom sureb
Vähese kalorisisaldusega toit aitab kauem elada, tervislik eluviis
Liiga kaua elamine pole evolutsiooniliselt lihtsalt mõttekas

24. Kuidas ja millal inimest elustada?
Kui inimene on kliinilises surmas (teadvuse kadu, südametöö ja hingamise seiskumine). Teha südamemassaaži ja kunstlikku hingamist.
25. Mõisted:
HAPLOIDNE KROMOSOOMISTIK – kromosoomistik, kus kõik kromosoomid esinevad ühes kordsuses, esineb sugurakkudes
DIPLOIDNE KROMOSOOMISTIK – kromosoomistik, kus kõik kromosoomid esinevad kahes korduses ehk homoloogiliste kromosoomide paaridena , esineb keharakkudes
GAMEET - sugurakk
KROMOSOOMIDE RISTSIIRE – meioosi alguses (I profaasis) toimuv protsess, mille käigus homoloogilised kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi ning kindlustavad sellega järglaste erinevuse vanematest ja üksteisest ehk päriliku muutlikkuse
OVULATSIOON – küpsenud munaraku vabanemine munasarjast ja liikumine munajuhasse
SÜGOOT – viljastunud munarakk
MENSTRUATSIOON – emaka limaskesta irdumine, mis toimub, kui viljastatud munarakk sinna pärast ovulatsiooni kinnitunud pole
MENSTRUAALTSÜKKEL – ajavahemik , mis jääb kahe menstruatsiooni alguspäevade vahele ning mille jooksul toimub ovogenees ja ovulatsioon
VEGETATIIVNE PALJUNEMINE – mittesuguline paljunemine pungumise, pooldumise või kudedes olevate eristumisvõimeliste rakkude abil, mille puhul järglane on vanemaga identne
TOLMLEMINE - on tolmuterade ehk taimede isassugurakkude kandumine emakasuudmele või seemnealgmele
PARTENOGENEES – teisisõnu neitsisigitamine, paljunemisviis , mille puhul uus isend areneb viljatumata munarakust, nt mesilased
SUGUKROMOSOOM – kromosoom, milles asuvad organismi sugu määravad geenid , naistel XX, meestel XY
HERMAFRODIIT – liitsuguline organism
LOOTELEHT – loote rakukiht , millest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad
LOOTEKEST – ajutine organ, mis kindlustab loote normaalse arengu
PLATSENTA – ajutine organ, mis ühendab emasorganismi lootega
AMITOOS – rakkude ebavõrdne jagunemine, esineb bakteritel ja algloomadel, inimesel vähirakkudel
ONTOGENEES – organismi areng viljastumisest surmani
EMBRÜOGENEES – loote areng peale viljastamist kuni sünnini
POSTEMBRÜOGENEES – organismi sünnijärgne arengustaadium, mis kestab sünnist surmani
VAEGMOONE – moondega arengu liik, kus esineb 3 staadiumi: muna, vastne ja valmik
TÄISMOONE – moondega arengu liik, kus esineb 4 staadiumi: muna, vastne, nukk ja valmik
KLIINILINE SURM – organismi seisund, kus puudub hingamine ja südametegevus, kuid koed ja rakud on säilitanud eluvõime, organismi on võimalik veel elustada
BIOLOOGILINE SURM – ajusurm, organismi seisund, mille puhul elustamine pole enam võimalik
TELOMEERID – kromosoomide otstes asuv paljude korduvate osakestega piirkond, mille ülesandeks on kaitsta kromosoomi kahjustuste eest
VABAD RADIKAALID – keemiliselt üliaktiivsed aatomid ja molekulid, mis kahjustavad organismis biomolekule ja raku struktuure

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 16 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tekald Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

Paljunemine

- Mõned rakud nagu näiteks mõned närvirakud ja punased verelibled ei jagune. Kromosoomid- Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. Interfaas Mitoosi faasid: Mitoosi tähtsus: Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Ainuraksete organismide paljunemine Embrüonaalne areng (sügoodi moodustumine) Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioos Rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosil on kaks jagunemist: · Meioos I · Meioos II (mis on sarnane mitoosile) Meioosi teel valmivad sugurakud ja eosed. Sugurakkude areng Sugurakkudele iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga

Bioloogia

docx

Paljunemise kontrolltöö kordamisküsimused

Sugukromosoomid on X- ja Y-kromosoomid, määravad soo. c) mitoos ja meioos Mitoosil tekivad keharakud. Meioosil tekivad sugurakud. Mitoosil 4 faasi, meioosil 8 faasi. Mitoosil tekib 2 samasugust rakku, meioosil 4 erinevat rakku. Mitoos aitab parandada vigaseid rakke, aitab kasvada, asendatakse vanu rakke. Meioosi on vaja suguliseks paljunemiseks, uue organismi tekkeks. d) spermatogenees ja ovogenees Spermatogenees on spermide areng, ovogenees on munaraku areng. Spermatogeneesil tekib 1-st rakust 4, ovogeneesil 1-st rakust 1 rakk. Spermatogenees toimub munandites, ovogenees munasarjas. Spermatogenees kestab teismelisest kuni elu lõpuni. Ovogenees kestab lootest ___ puberteet kuni menopaus. Spermatogeneesil valmivad uued rakud u. 72 päevaga, ovogeneesil u. 28 päevaga. e) otsene ja moondega areng Otsesel arengul on järglane kohe vanema sarnane (nt laps)

Bioloogia

docx

BIOLOOGIA KT - paljunemine

BIOLOOGIA KT Paljunemine MÕISTED RAKUTSÜKKEL päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni MITOOS päristuumse raku jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes AMITOOS (lihtpooldumine) selle käigus toimub kromosoomide ebavõrdne jaotumine tütarrakkude vahel. Tekkinud rakud on pärilikkuselt erinevad. Amitoos võimaldab pärilikkusaine jaotumise raku aktiivse elutegevuse ajal (bakterid, osadel algloomadel kingloom, vähkkasvaja

Bioloogia

doc

Organismide paljunemine ja areng

Paljunemine ja areng Paljunemise võimalusi looduses 1. Suguline uus organism saab alguse viljastunud munarakust, toimub ühe liigi piires. Järglaste omadused kombineeruvad. a. Partenogenees - areng viljastamata munarakust b. viljastatud munarakust - emas- ja isassuguraku ühinemine · esineb iseviljastumist sugurakud pärinevad ühelt vanemalt · esineb ristviljastumist sugurakud pärinevad kahelt vanemalt 2. Mittesuguline üks lähteorganism. Järglasi palju. a. Eostega seened, samma- ja sõnajalgtaimed (eos on kõvakestaline rakk) b. Vegetatiivselt pungumine, pooldumine, võsunditega, vartega, lehtedega. Bakterid, protistid,

Bioloogia

docx

Bioloogia paljunemine

Bioloogia paljunemine. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste (kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene) paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y. Tähistatakse 2n= (inimesel) 46. Haploidne kromosoomistik meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugukromosoomides (munarakk, seemnerakk). Tähistatakse n= 23 (inimesel). Eoseline paljunemine mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja sõnajalg taimedel. Vegetatiivne paljunemine mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Generatiivne paljunemine suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine).

Bioloogia

rtf

Paljunemine ja areng

entodermiga, hiljem moodustub mesoderm; gastrula ei ole veel loode, kujunevad elundid ja elundkonnad; Diploidne kromosoomistik/Diploidsus - kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Ektoderm - välimine looteleht Ektoderm välimine looteleht, milles areneb närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, suuepiteel. Emaka limaskest ehk platsenta kujuneb välja kuuvanusel embrüol, ühendab emaorganismi, areneva lootega Embrüogenees - organismi looteline areng, kestab munaraku viljastamisest sündimiseni/koorumiseni/idu moodustumiseni seemnes. Entoderm sisemine looteleht, milles areneb seede- ja hingamiselundkond. Fülogenees - liigi ajalooline areng Gameet - organismi sugurakk (munarakk ja seemnerakk) Gastrula ehk karikloode Haploidne kromosoomistik/Haploidsus ühekordne kromosoomistik Interfaas - vaheaeg kahe jagunemise vahel (organellide arv suureneb, makroergiliste ühendite

Bioloogia

doc

Organismide paljunemine ja areng

4. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG. 4.1. Organismide paljunemine. Kuidas organismid paljunevad? Kas sugulisel või mittesugulisel teel. Mittesuguliselt saab paljuneda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Sugul- uus organism saab alguse viljastunud munarakust. Ühinenud sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt. Mittesugul- uus organism pärineb ühest vanemast. Eoseliselt: nt kübarseente eosed moodustuvad kübara alaküljel paiknevates torukestes või eoslehekeste vahel

Bioloogia

doc

Paljunemine

1.Millised paljunemisviisid esinevad looduses? Võrdle suguta ja sugulist paljunemist. Suguline Mittesuguline : vegetatiivne, eostega e. spooridega 2 .Mõisted Kehaväline viljastumine munarakk viljastatakse väljaspool keha Kehasisene viljastumine munarakk viljastatakse keha sees Otsene areng organism sünnib või koorub täiskasvanud isendi sarnasena (imetajad, linnud, roomajad) Moondeline areng organism ei ole sündides vanemate sarnane ning saavutab suguküpsuse läbides erinevaid etappe (lülijalgsed, kaepaiksed, kalad) Täismoone putukatel esinev moondeline areng, kus läbitakse Muna vastne nukk valmik staadiumid (liblikad, mardikad)

Bioloogia

Rohkem sarnaseid