Kosmeetilise keemia sissejuhatus (1)

Q: MILLISED KEEMILISED ÜHENDID ON RAKUS JA MITU ?

Vastus leiad õppematerjalist: Kosmeetilise keemia sissejuhatus

Q: MILLEST KOOSNEB RAKU TUUM?

Vastus leiad õppematerjalist: Kosmeetilise keemia sissejuhatus

Kutsekool - Keemia - Keemia

1 HALB

Esitatud küsimused

MILLISED KEEMILISED ÜHENDID ON RAKUS JA MITU ?
MILLEST KOOSNEB RAKU TUUM?

KORDAMISKÜSIMUSED
1.RAKU DEFINITSIOON
Rakk on elementaarne elussüsteem, mis on kõikide taimsete ja loomsete organismide elutegevuse, ehituse ja arengu aluseks
2.MILLISED KEEMILISED ÜHENDID ON RAKUS JA MITU %?
Rakus on 80% vett ja 20% kuivainet, millest 80% on valgud , 10% on rasvad ja ülejäänud süsiveskud ja nukleiinhapped
3.NIMETA RAKU PEAMISED OSAD
Rakk koosneb rakumembraanist, tsütoplasmast,raku tuumast
4.MIS ON RAKU ORGANOIDID DEFINITSIOON JA LOETLE
Raku organoidid on raku tsütoplasmas paiknevad raku struktuurid , millel on kindel ehitus
ja talitlus ning nad on püsivad
Ja need on: mitokondrid , lüsosoomid, golgi kompleks , tsentrosoom , tsütoplasmaatiline võrgustik(agranulaarne ja granulaarne ehk sile ja kare) ja ribosoomid
Ribosoomides toimub valgu süntees, mille teostavad tavaliselt polüribosoomid ehk mitmekümnest sribosoomist koosnev rühm.
Tsentrosoom osaleb raku jagunemisel
Tsütoplasmaatiline võrgustik:
Granulaarne ehk kare, toimub valgu süntees
Agranulaarne ehk sile, toimub süsivesikute ja rasvade süntees
Tsütoplasmaatilises võrgustikus toimub aktiivselt valkude, süsivesikute ja rasvade süntees ja toimetab need ka raku erinevatesse osadesse.
Mitokondrid ehk raku jõujaamad toodavad energiat, toimub ATP süntees
Golgi kompleksis toimub sorteerimine vajalikud ained rakku, mittevajalikud rakust välja. Toodetakse ensüüme.
Lüsosoomid tegelevad rakku tekkinud toitainete seedimisega. Tegeleb ka elutegevuse käigus surnud raku osade ja tervete rakkude kõrvaldamisega
5. MIS ON RAKU SISALDISED DEFINITSIOON JA LOETLE
Raku sisaldised on mittepüsivad rakusisesed struktuurid ja nad ei ole tsütoplasma ehituslikud koostisosad.
Raku sisaldised on näiteks: pigmendid , varuained , rakust väljaviidavad produktid , sekreeditilgakaesed või sõmerad, vitamiinid jt. Ained
6.MILLEST KOOSNEB RAKU TUUM?
Raku tuum koosneb raku tuumakesest, kromatiinaine võrgustikust, tuuma mahlast ja tuuma membraanist
7. TUUMA PÕHIÜLESANDED
Tuuma põhi ülesanded on DNA edasi kandmine, juhtida kogu raku elutegevust jne. Tuum määratleb kõik rakus toimuvad talitlusilikud protsessid, kui raku tuum eemaldada, rakk sureb !
8.RAKU MEMBRAANI EHITUS , TALITLUS JA ÜLESANDED
Raku membraan koosneb kolmest kihist , millest välimine ja sisemine kiht koosnevad valgu molekulidest ja keskmine kiht lipiidi molekulidest.
Raku ülesanded on: kaitsta rakku vigastuste ja väliskeskkonna ohtlike mõjude eest; eraldab raku sisekeskkonna väliskeskkonnast, reguleerida ioonide ja molekulide liikumist rakku ja rakust välja barjäärifunktisioon fagotsütoos ja pinotsütoos. Läbi raku membrani toimub raku ainevahetus . Raku membraanis on palju poore, mille kaudu see toimuda saab.
Fagotsütoos on tahke aine sisenemine rakku, pinotsütoos on vedela aine sisenemine rakku.
9. MITOOS EHK KAUGPOOLDUMINE
On keharakkude paljunemine.. Interfaas, Profaas , Metafaas , Anafaas ja Telofaas .
Ettevalmistumine algab interfaasis , kus toimub kromosoomide arvu kahekordistumine, ATP süntees, tsütoplasma organellide arvu suurenemine, valkude süntees.. kui ettevalmistumine tehtud algab raku jagunemine, millel siis eristame 4faasi. P, M, A, T
1)Profaas:
* kromosoomid keerduvad kokku * rakk polariseerub *rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad * moodustuvad kääviniidid
2)Metafaas:
* kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigututuvad ühele tasapinnale * kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele
3) Anafaas
*kääviniidid lühenevad * kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest ja liiguvad pooluste suunas
4)Telofaas
*kääviniidid kaovad * tuumamembraanid sünteesitakse * kromosoomid keerduvad lahti(tekivad tuumakesed) * tsütoplasma jaguneb kaheks * kaks emarakuga täiesti sarnast tütarrakku eemalduvad teineteisest
MITOOS KINDLUSTAB KOGU PÄRILIKU INFO EDASIANDMISE EMARAKULT TÜTARRAKULE!
Mitoosi on tähtis organismi kasvuks, surnud rakkude asendamiseks, vajalik paljunemiseks
10. MEIOOS
On suguraakude paljunemisel toimuv omapärane mitoos, mille tulemusel tekivad küpsed haploidse kromosoomide arvuga sugurakud . Meioosi käigus toimub 2 küpsemisjagunemist, mille faasid on: profaas I, metafaas I, anafaas I, telofaas I, interkinees, profaas II, metafaas II, anafaas II, telofaas II.Meioos on rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb 2 korda, meioosis toimub kaks järjestikust jagunemist:
1)Profaas I
*tuuma membraanid lagundatakse *kromosoomid keerduvad kokku * tsentrioolid liiguvad poolustele , nende vahele kujunevad kääviniidid * toimub kromosoomide rsitsiire, homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad võrdse pikkusega osi, toimub päriliku info vahetamine
2)Metafaas I
* homoloogilsed kromosoomid liiguvad ekvatoriaaltasandile * tsentomeeride külge kinnituvad kääviniidid
3)Anafaas I
*kääviniidid lühenevad * homoloogilised kromosoomid liiguvad pooluste suunas (rakupoolustele lähevad terved kromosoomid, järelikult satub tütarrakku igast kromosoomi paarist üks kromosoom )
4)Telofaas I
*tsütogeneesis moodustuvad kaks sarnast tütarrakku * tsentrioolid kahestuvad
ENNE INTERKINEESI RAKUD JÄÄVAD SAMAKS, TEISELE JAGUNEMISELE EI EELNE DNA SÜNTEESI
Interkinees
6)Profaas II
*tsentrioolid liiguvad poolustele, nende vahele kujunevad kääviniidid
7)Metafaas II
*ekvatoriaaltasandile koonduvad kromosoomid * tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid
8)Anafaas II
*kääviniidid lühenevad * raku poolustele lahknevad igasse tütarrakku 1 kromatiid, nii väheneb spermatosoidides ja munarakkudes kromosoomide arv poolele.
9)Telogaas II
* kromatiidid keerduvad lahti * tekivad tuumakesed ja tuumaümbris * toimub tsütogenees: tekivad 4 tütarrakku
Meioos kaasneb sugurakkude moodustumisega, tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku, kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks .
11. MIS ON KUDE? KUDEDE KLASSIFIKATSIOON .
Kudedeks nimetatakse ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakkudevahelise aine koondisi. On olemas: epiteelkude , side-ehk tugikude , lihaskude, närvkude.
12. EPITEELKOE KLASSIFIKATSIOON, LÜHI ISELOOMUSTUS, KUS LEIDUB ORGANISMIS?
Epiteelkude koosneb peamiselt rakkudest, rakuvahelisest ainet on siin väga vähe Epiteelkoes asuvad vaid närvilõpmed, veresooned puuduvad.
1) Pinna ehk katteepiteel, mis katab keha pinda; vooderdab keha-,rinna-,kõhu-, vaagnaõõsi jne.;vooderdab seestpoolt õõneselundeid(sooled, magu , munajuhad jne)- mesoteel ; katab seestpoolt vere-ja lümfisoonte seinu- endoteel
2)Näärmeepiteel on näärmete koostises, tal on omadus moodustada sekreete ehk nõresid. Kõhunäärmes, higinäärmes, rasunäärmes jne.
13. SIDEKOE KLASSIFIKATSIOON, LÜHIISELOOMUSTUS, KUS LEIDUB ORGANISMIS?
Ehk sisekeskkonna kudede eripäraks on see, et temas on rohkesti peale rakkude a rakkudevahelist ainet.Leidub organismis väga laialdaselt, kõikide elundite koosseisus :
Troofilised koed:

Veri ja lümf

Retikulaarne sidekude

Rasvkude

Kohev sidekude
Tugikoed :

Tihe sidekude

Kõhrkude

Luukude
Leidub maksas , liigestes, kõikide elundite koostises
14.LIHASKOE KLASSIFIKATSIOON, LÜHIISELOOMUSTUS, KUS LEIDUB ORGANISMIS?
Lihaskoed koosnevad pikkadest rakkudest, mis on kokkutõmbevõimelised
1)vöötlihaskude-skeletilihastes(need rakud on paljutuumsed ja alluvad tahtele, seetõttu väsivad kiiresti, paranevad halvasti)
2) silelihaskude -soontes, sooles, maos (rakud ühetuumsed ja tahtele ei allu, seetõttu ei väsi kiiresti ja paranevad paremini)
3)südamelihaskude-südamelihastes (töötab automaatselt, sest kõik rakud on seotud, tahtele allumatu)

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 18 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Nupsuke Õppematerjali autor

raku ehitus mitoos meioos kude rakk

Sarnased õppematerjalid

docx

PALJUNEMINE spikker

PALJUNEMINE on järglaste saamine, jaguneb: mittesuguline ja suguline. SUGULINE- (Tähtsus: järglased nukleoproteiidne organell, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks. MITOOS- Interfaas: raku kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel.) Eelduseks ainevahetuse põhiprotsessid, organellide arv suureneb, ATP süntees, loomarakkudes algab tsentrioolide on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel kahestumine, raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistumine, Jagunemine algab karüokineesist. 1) moodustunud sügoodist areneb uus isend. munarakk, seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, rakk polariseerub, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad, tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb moodustuvad kääviniidid 2) Metafaas: kromosoomid liig

Bioloogia

doc

Mitoos ja meioos

MITOOS- Päristuumsete rakkude jagunemise viis, kromosoomide arv tütarrakkudes püsib sama. Diploidsed rakud, kus on 2n-46 kromosoomi. rakutsükkel- raku eluring ühe mitoosi lõpust järgmise mitoosi lõpuni Interfaas- toimub enne mitoosi! Organellide arv suureneb, toimub ATP süntees, tsentrioolid kahekordistuvad. Raku mõõtmed suurenevad. DNA kahekordistub. Kromosoomid on lahtikeerdunud- neid pole näha. Iga kromosoomi ehituses on interfaasi lõpus 2 DNA molekuli. Rakud diferentseeruvad (omandavad mingi vastava koe kuju, talitluse) Profaas- kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Tuumamembraanid lagunevad. Metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskele, paigutuvad raku ekvatoriaaltasandile. Kromosoomid on max kokku keerdunud. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas- kääviniidid lühenevad, kõigi kromosoomide kromatiidid eral

Bioloogia

doc

Gümnaasiumi bioloogia materjal teemal rakud

Rakuteooria – iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevatest rakust selle jagunemise teel. Rakumembraan:  Ümbritseb rakku, andes rakule kuju  Ühendab rakke kudedes  Kaitseb rakke  Selle kaudu toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel Ainete transpordi viisid: 1. aktiivne transport – rakk kulutab energiat 2. passiivne ainete transport – energiat ei ole vaja (difusioon, osmoos) Osmoos on lahusti difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsenratsioon. Rakutuum:  sisaldab ja säilitab pärilikkusainet  juhib raku elutegevust  reguleerib rakus toimuvaid protsesse  tuumakeses toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees  kromosoomides sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid  nukleosoomne fibrill on lahtikeerdunud kromosoom, esineb päristuumse raku interfaasis.

Bioloogia

doc

Mitoos ja meioos kordamisküsimused

1.Kuidas organismid paljunevad? kas sugulisel või mittesugulisel teel 2. Mis vahe on vegetatiivsel ja sugulisel e generatiivsel paljunemisel? sugulisel e. Generatiivsel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Mittesugulisel e. Vegetatiivsel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Toimub kas eoseliselt või vegetatiivselt. 3. Mis on vegetatiivse paljunemise tähtsus? Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna 4. Miks on vajalik rakkude jagunemine? Rakkude jagunemine tagab organismi kasvamise ja arengu. Lisaks sellele on jagunemine vajalik ka hukkunud rakkude asendamiseks ja vigastuste paranemiseks. 5. Mis tüüpi rakkude paljunemine on mitoosis ja mis tüüpi rakkude paljunemine on meioosis? Mitoos- keharakkude paljunemine. Meioos-sugurakkude paljunemine 6. Tunne jooniselt ära mitoosi faase (õ lk 106). 7. Kromosoomi ehitus (joonis lk 105). 8. Tunne jooniselt ära me

Bioloogia

docx

Raku jagunemine

.......... 4 Mitoos........................................................................................................ 4,5 Meioos....................................................................................................... 5,6 Kokkuvõte..................................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus...................................................................................... 8 Sissejuhatus Rakk (cellula) on elusorganismide kõige väiksem ehituslik ja talitulik osake, mis on võimeline paljunema ja kasvama. Organism võib koosneda ühest rakust (ainurakne) või mitmest rakust (hulkrakne). Samuti võib ühe raku sees paikneda ka teine rakk, seda nimetatakse tavaliselt organelliks. Rakk on alati ümbritsetud membraaniga, mis kosneb valkudest, fosflipiididest ja oligosahhariididest. Rakumembraani ülesanneteks on kaitsta rakku ja reguleerida ainete transporti rakku ja rakust välja.

Bioloogia

doc

Bioloogia mõisted

Mitoos - Päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Rakutsükkel – päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Interfaas – päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees. Interfaasis enamik rakke diferentseerub: nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. Sellega kaotavad aga paljud rakud pöördumatult oma jagunemisvõime. Karüokinees – rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine Profaas - päristuumse raku jagunemise (mitoosi või meioosi) esimene faas Kromosoomid keerduvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Moodustuvad kääviniidid poolustele liikuvate tsentrioolide vahele. Need koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomide täpses jaot

Bioloogia

doc

Meioos, mitoos

Mitoos: vajalik organismi hukkunud rakkude asendumiseks ja vigastuste paranemiseks, kasvamiseks. Esmalt toimub rakutuuma jagunemine ehk karüokinees. Selle käigus tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Karüokineesi lõpus algab tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees, mille tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes nim mitoosiks. Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nim interfaasiks. Raku eluringi ühe mitoosi lõpuni nim rakutsükliks. Interfaasis: organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees, DNA kahekordistumine, raku mõõtmed suurenevad, jagunimisel on oluline, et tütarrakkudesse jääks ühesugune kromosoomistik. Selle lõpus on kromosoomid kahekromatiidilised. Nende koostisse kuulub kaks DNA molekuli, mille nukleotiidsed järjestused on üldjuhul identsed ja sisaldavad samu geene. Profaas:kromo

Bioloogia

rtf

Paljunemine ja areng

PALJUNEMINE JA ARENG Agoonia teadvusehäired, südame rütmihäired, kopsuturse, krambid; Allantois ehk kusekott- sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Amnion ehk vesikest- kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% veest Bioloogiline surm ajusurm, kehatemperatuur langeb, lihased kangestuvad, vere ümberpaiknemine, limaskestade kuivamine, algab pehmete kudede lagunemine. Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht. Blastotsööl ehk õõs, mis on täidetud vedelikuga; Blastotsüst ehk põisloode, blastotsüstist areneb gastrula kahe rakukihiga: ekto- ja entodermiga, hiljem moodustub mesoderm; gastrula ei ole veel loode, kujunevad elundid ja elundkonnad; Diploidne kromosoomistik/Diploidsus - kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Ektoderm - välimine looteleht Ektoderm välimine looteleht, milles areneb närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, suuepiteel. Emaka limaskest ehk platsenta kujuneb välja kuuvanusel embrüol, ühendab

Bioloogia

Rohkem sarnaseid