õppinud, et järeldusi selle kohta, agressiivselt kuidas teatud käitudes situatsioonides oleks õnnestub õigem tegutseda. tal saada kõik, mis ta tahab. Faktorid, mis võivad suurendada agressiivsuse käitumise tõenäosust Uimastavad ained(alkohol,ravimid,narkootikumid) Psühhootiline seisund(häiritud tegelikkuse tunnetus, näiteks skisofreenia puhul) Isiksusehäired(antisotsiaalne ehk düssotsiaalne) Orgaanilised ajukahjustused(näiteks kasvajad teatud ajupiirkonnas) Varasem vägivaldsus Jõuguna toimimine Mittesõnaline suhtlemine 38% VOKAALNE INFO JAOTUS 7% VERBAALNE 55% KEHAKEEL Mitteverbaalne käitumine koosneb mitmest komponentidest : Isikuruum Näoväljendused Silmside Vokaalsed vihjed Kehakeel Kehakeelel on oma roll Et rõhutada ja täiendada sõnu
ka suremuse/haiguslikkuse põhjuseid. (WHO 21.04.2007). RHK on muutunud iseloomulikuks liigituseks kõigi üldepidemiloogiliste ja tervisehaldamise otstarbeks, mida on tähele pandud mitmetel eluliselt olulistel protokollidel nagu surmatõendid ja haigladokumentidel. Seda kasutatakse klassifitseerimaks haigusi ja teisi terviseprobleeme. (WHO 21.04.2007). RHK kümnenda versiooni järgi kuulub spetsiifiliste isiksushäirete alla kaheksa häiret: skisoidne, düssotsiaalne, ebastabiilne, paranoiline, histriooniline, anankastne, vältiv- ja sõltuv isiksus. Lisanduvad veel muud spetsiifilised isiksushäired ja täpsustamata isiksushäire. (WHO Eesti 20.04.2007). RHK-10 on välja on jätnud DSM-IV kõige kahtlasemad nartsisliku ja passiiv-agressiivse isiksushäire (Allik etc 2003: 122). DSM ehk The Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders on tõlgituna Diagnostiline ja Statistiline Vaimsete Häirete Käsiraamat. See on standartne vaimsete
seadustevastaseid tegusid. Psühhopaatia mõiste on antisotsiaalse isiksushäire diagnoosist laiem,mille alla kuuluvad egotsentrism, impulsiivsus, vastutustundetus,vähene emotsionaalsus, empaatia-, süü- või kahetsustunde puudumine, patoloogiline valetamine, manipuleerimine ning püsiv sotsiaalsete normide ja ootuste rikkumine. (Cleckley, 1976; Hare, 1996). Psühhopaat kui düssotsiaalne isiksus Psühhopaatilist isikut nimetatakse ka düssotsiaalseks isikuks. Düssotsiaalne isiksus on isiksushäire, mis torkab tavaliselt silma ränkade vastuolude tõttu inimese käitumise ja valitsevate sotsiaalsete normide vahel ja millele on iseloomulik kalk hoolimatus teiste suhtes, sotsiaalsete normide , kohustuste ja reeglite eiramine ning kalduvus süüdistada teisi ja enda käitumist õigustada.(Vasar, 1999). Tavaliselt on aga psühhopaatia mõistet kasutatud kõikide isiksushäirete kirjeldamisel. Psühhopaadi iseloomustus
; 3. diagnoosi aluseks peab olema palju erinevade allikatega informatsiooniallikaid; 4. isiksushäirete vahel puuduvad kindlad piirid, kuid on võimalik eristada üksteist mittevälistavad ja mõnes osas kattuvate tüüpide ja alatüüpide kirjeldusi; 5. isiksushäireid ei ole paslik ravida enne 16-17 eluaastat, kuigi iseloomulikud avaldused võivad olla juba varem ilmnenud Tihtipeale esinevad koos mitu isiksushäiret: Düssotsiaalne, emotsionaalselt ebastabiilne ja histriooniline häire võivad esineda koos antisotsiaalse, piirialase, histrioonilise ja nartsissistliku isiksushäirega. 2.2.Isiksushäire kriteeriumid Kriteeriumid, millest vähemalt kolm peaksid kattuma, et diagnoosida isiksushäiret, on: · märkimisväärsed mitteharmoonilised hoiakud ja käitumine, mis hõlmab paljusi valdkondi, näiteks emotsioone, erutuvust, impulsikontrolli, mõtlemis-, suhtlus- ja tajumisviisi;
(Maailma Tervishoiuorganisatsioon 1999) 1.1. Isiksushäirete tüübid Tabel 1. Isiksushäirete jaotus RHK-10 (WHO, 1992) DSM-IV (APA, 1994) Klaster A Paranoidne Paranoidne Skisoidne Skisoidne Skisotüüpne Skisotüüpne Klaster B Düssotsiaalne Antisotsiaalne Emotsionaalselt ebastabiilne Piirialane (borderline) - impulsiivne tüüp Histriooniline - piirialane tüüp Nartsissistlik Histriooniline Klaster C Vältiv Vältiv Sõltuv Sõltuv Obsessiiv-kompulsiivne Obsessiiv-kompulsiivne
Ta eelistab ise üksi olla. Ta ei väljenda teistele ei sooje tundeid ega viha, paistab ükskõikne. Skisoidil pole lähedasi sõpru ega usaldussuhteid ning ta ei soovigi neid. Vastassoo vastu tunneb vähe huvi ja enamasti pole neil seksuaalsuhteid. Skisoid on mõtiskleb ja fantaseeriv, tema huvialad on sageli veidrad ja haruldased. Kuna ta hindab enim sõltumatust ja vabadust, tahab ise otsuseid teha ja neid ellu viia, siis ta näeb teises inimesed pigem takistust. Düssotsiaalne isiksus: on vastutustundetu ja ühiskonnavastase käitumisega inimene. Eirab igasugu kohustusi, ei käi tööl, ei hoolite oma laste eest, ei maksa võlgu ega makse. Rikub erinevaid seadusi, on olnud palju kohtus või politseis, karistatud. Domineerivad on sotsiaalsed tunnused, on leitud ka isiksuseomadusi. Tal on madal frustratsioonitaluvus ja agressiivne. Kaldub teisi süüdistama ja end õigustama. Impulsiivset tüüpi ebastabiilne isiksus: emotsionaalselt plahvatav, iseloomustab vähene
Kliinilised avaldusvormid on varieeruvad: *depressiivne meeleolu, *ärevus, ülemäärane muretsemine, *Unehäired *kõrgenenud ärrituvus; *tunne, et ei suudeta enam toime tulla, teha plaane või jätkata tegutsemist tekkinud olukorras; *esinevad teatud häired inimese igapäevases tegevuses; *harvemini võib isik märgata endas kalduvusi äärmuslikule käitumisele nagu vägivallapuhangutele, *kaasuvatena, eriti noorukitel, võivad esineda käitumishäired (agressiivsus või düssotsiaalne käitumine). Sümptomid ei ole piisavalt rasked või esiletungivad mõne spetsiifilisema psüühikahäire diagnoosimiseks nt. depressioon Lastel on sagedased regressiivse käitumise vormid nagu voodimärgamine, imikukõne taasteke või pöidlaimemine. Algus on tavaliselt 1 kuu jooksul pärast stressoorse sündmuse või olulise elumuutuse toimumist. Kui sümptomid püsivad üle 6 kuu, tuleb diagnoosi korrigeerida vastavalt esinevatele häiretele: generaliseerunud ärevushäire; düstüümia.
1 Unsocial ehk alasotsiaalne käitumine - ühiskonnas kehtivaid norme ei täideta, kuid ei tehta seda tahtlikult. Inimene pole norme ära õppinud. Üks põhjuseks, miks ei ole norme ära õppinud on see, et inimene on liiga noor (vanus) või on inimesel puue, mis ei piiritle seda normi ning seetõttu käitub inimene normi vastaselt. Antisocial personality düssotsiaalne isiksus. Selle haiguse saab määratleda Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni kaudu. Düssotsiaalne isiksus isiksusehäire, mis torkab tavaliselt silma ränkade vastuolude tõttu inimese käitumise ja valitsevate sotsiaalsete normide vahel. Tavaliselt esineb kalk hoolimatus teiste suhtes; tugev ja püsiv vastutustunde hoiak; sotsiaalsete normide, reeglite ja kohustuste eriamine; võimetus püsisuheteks; madal
kergesti vallanduvad vägivallapuhangud ja ähvardav käitumine, eriti vastuseks kriitikale. Ei suuda tagajärgi arvestada ega ette mõelda. Borderline isiksus: esineb mitu ebastabiilse isiksuse tunnust ja lisaks veel: ebaselge mina pilt, eesmärgid ja eelistused. Kalduvus sattuda intensiivsetesse ja ebastabiilsetesse suhetesse, kriisid. Äärmuslikud katsed hülgamist vältida. Võimalikud enesetapu või enesevigastamisekatsed. Düssotsiaalne isiksus: kalk, hoolimatus teiste tunnete suhtes. Tugev ja püsiv vastutustundetus, sotsiaalsete normide, reeglite ja kohustuste eiramine. Võimetus püsisuhteks, kuigi suhete loomisel pole raskusi. Väga madal fustratsioonitaluvus, madal agressioon ja vägivalla vallandumise lävi. Võimetus tunda süüd ja õppida kogemustest, eriti karistusest. Märkimisväärne kalduvus teisi süüdistada ja end õigustada. Kaasneda võib püsiv ärritus.
Staatusega opositsiooniline seotud mittedestruktiivne - Unsocial mittetahtlik grupinormidele mittevastav käitumine. Mistahes norm on suhteline, olenedes kultuurist, ajajärgust jms. 3 Antisocial personality kliiniline diagnoos, psühhiaatriline diagnoos. Düssotsiaalne isiksus. Spetsiifilised isiksushäired. Düssotsiaalne isiksus rängad vastuolud inimese käitumise ja valitsevate sotsiaalsete normide vahel. (kalduvus süüdistada, madal agressioonilävi jms) Tõsine täiskasvanu eas pandud diagnoos. Attention deficit/hyperactivity disorder aktiivsus ja tähelepanuhäire, kuulub hüperkineetiliste häirete alla. F90.0. Psühhiaater diagnoosib. Hüperaktiivsus- pole küll diagnoos. Conduct disorder käitumishäire
partneri truuduse suhtes, enesekeskne hoiak, sündmusi tõlgendab ülekaalukalt kui vandenõu tulemust. Skisoidne isiksus Rõõmu tunneb vähestest tegevustest, emotsionaalne külmus, raksused emotsioonide väljendamisel, kriitika ja kiituse suhtes ükskõikne , ükskõiksus sotsiaalsete normide suhtes , vähene seksuaalne huvi, eelistab üksildasi tegevusi , liigne enesesse süüvimine ja fantaseerimine, lähedaste suhete puudumine. Düssotsiaalne isiksus hoolimatus teiste tunnete suhtes, vastutustundetud, sotsiaalsete normide eiramine, võimetus püsisuheteks, madal frustratsioonitaluvus, agressiooni ja vägivalla vallandumise lävi, võimetus tunda süüd ja õppida kogemusest, kalduvus ennast õigustada, süüdistada teisi. Ebastabiilne isiksus impulsiivne, tagajärgi mittearvestav käitumine, kõikuv meeleolu, vähene ettemõtlemise võime, sageli vägivaldsed
Veendumused - Põhiveendumused põhilistes ja lülistes asjades olen ma üksi; lähisuhted ei tasu ennast ära ja toovad korralagedust; ma teen kõike paremini siis kui teisi segamas pole; lähedased suhted takistavad tegevusvabadust - Tingimus-veendumused kui inimesega lähedaseks saan võtab ta mu õnge; kui mul pole täielikku tegevusvabadust ei saa ma olla õnnelik Näide: Mees vahetab tihti töökohta, sest ei taha teistega sidemeid luua. Düssotsiaalne isiksus Kurjategijad ja mõrvarid - Kalk hoolimatus teiste tunnete uhtes - Tugev ja püsiv vastutustundetus, sotsiaalsete normide, reeglite ja kohustuste eiramine - Võimetus püsisuheteks kuigi suhete loomisel pole raskusi - Väga madal frustratsioonitaluvus, madal agressiooni ja vägivalla vallandumise lävi - Võimetus tunda süüd ja õppida kogemusest eriti karistusest - Märkimisväärne kalduvus teisi süüdistada ja end õigustada
- Oma õiguse tagaajamine - Kahtlused partneri truuduse suhtes - Enesekeskne - Sündmusi tõlgendab kui vandenõu tulemust Skisoidne isiksus - Tunneb rõõmu vähestest tegevustest - Emotsionaalne külmus; raskused emotsioonide väljendamisel - Kriitika ja kiituse suhtes ükskõikne - Ükskõiksus sots normide suhtes - Vähene seksuaalne huvi - Eelistab üksildasi tegevusi - Liigne enesesse süüvimine ja fantaseerimine - Lähedaste suhete puudumine Düssotsiaalne isiksus - Hoolimatus teiste tunnete sihtes - Vastutustundetus - Võimetus püsisuhteks - Madal frustratsioonitaluvus, agressiooni ja vägivalla vallandumis läi - Kalduvus teisi süüdistada Ebastabiilne isiksus - Impulsiivne - Kõikuv meeleolu - Vähene ettemõtlemine - Vägivaldne Impulsiivset tüüpi - Emots. Ebastabiilsus - Vähene impulsikontroll - Vägivallapuhangud Piirialast tüüpi - Ebastabiilne - Ebaselge: minapilt, eesmäegid, eelistused
) Seksuaalse arengu ja sättumusega seotud psüühika- ja käitumishäired Täiskasvanu muud täpsustatud isiksus- ja käitumishäired Täiskasvanu muud täpsustamata isiksus- ja käitumishäired Teema huvitavus ja tähtsus psühholoogi jaoks kutsuvad seda põhjalikumalt käsitlema. Olgu siinkohal ära toodud vaid loetelu alarühma spetsiifilised isiksushäired kuuluvaist tüüpidest. Nendega tutvumiseks kulub lõpupoole terve loeng. F60.0 Paranoiline isiksus F60.1 Skisoidne isiksus F60.2 Düssotsiaalne isiksus F60.3 Ebastabiilne isksus F60.30 impulsiivset tüüpi ebastabiilne isiksus F60.31 borderline type (piirialast tüüpi) isiksus F60.4 Histriooniline isiksus F60.5 Anankastne isiksus F60.6 Vältiv isiksus F60.7 Sõltuv isiksus F60.8 Muud spetsiifilised isiksushäired F60.9 Täpsustamata isiksushäire Kõiki neid häireid iseloomustavad käitumismustrid, mis on püsivad (alates lapse- või noorukieast läbi elu), jäigad (ühetaolised erinevates olukordades), äärmuslikud,
alles hilisemas arengujärgus; häire on tavaliselt, kuigi mitte alati, seotud tööalase ja sotsiaalse toimimise taseme olulise langusega. alati, on eelnenud anoreksia episood. Paranoiline isiksus Skisoidne isiksus Ebastabiilne isiksus Histrioonne isiksus Anankastne isiksus Vältiv isiksus Sõltuv isiksus Düssotsiaalne isiksus - rängad vastuolud inimese käitumise ja valitsevate sotsiaalsete normide vahel, millele on iseloomulik: (a) kalk hoolimatus teiste tunnete suhtes; (b) tugev ja püsiv vastutustundetu hoiak ning sotsiaalsete normide, reeglite ja kohustuste eiramine; (c) võimetus püsisuheteks, kuigi suhete loomisel pole raskusi; (d) väga madal frustratsioonitaluvus, madal agressiooni ja vägivalla vallandumise lävi;
annaabi.ee 
