DIAGNOSTILISED PREPARAADID Silmaravimid Diagnostilisi ravimeid kasutatakse kasutatakse erinevate uuringute käigus ja need on ajutise toimega. Need on patsjendi enda poolt kasutamiseks, nende eesmärgiks on organismist või kehaväliselt informatsiooni saamine organismi füsioloogilise või haigusliku seisundi kohta. RAVIMID: · Flurestsiinnaatrium MINIMS FLUORESCEIN SODIUM Silmatilgad 20 mg/ml Näidustatud: Side- ja sarvkesta vigastuste diagnoosimiseks Fluorestsiin on oranzi värvi lahus, mis ei värvi normaalset sarvkesta pinda, kuid side- ja sarvkesta marrastused ja haavandid värvuvad ereroheliseks, võõrkehade ümber tekib roheline rõngas. Kui inimene valu tõttu ei saa silma avada, tilgutatakse talle silma valuvaigistit, mis hakkab mõjuma peaaegu kohe. Selleks, et teha sarvkesta defekte nähtavateks värvitakse neid fluorestsiiniga. Fluorestsiin on värvaine, mis on silmale täiesti ohutu, see asetatakse väikese pabeririba abil alumi...
jagunevad erinevatesse raskusastmetesse. Staadiumitesse jaotamine võimaldab hinnata haiguse prognoosi ja määrata vajalikku ravi iga staadiumi jaoks eraldi. Haiguse prognoos sõltub rinnavähi staadiumist ravi alustamise ajal. 2.Diagnostilised ravivõimalused. Rinnavähi diagnoos varases staadiumis tagab paremad ravitulemused ja prognoosi elule. Rinnavähi varaseks avastamiseks on olulised naise enda enesevaatlus, arsti poolt teostatud rinnauuring ja läbiviidavad diagnostilised uuringud. Kõige tähtsam roll rinnavähi varajasel avastamisel on sõeluuringutel e. skriiningul . 2.Diagnostilised ravivõimalused. Rindade eneseuuring. Rindade kliiniline uuring. Mammograafia. Geneetiline uuring. 2.Diagnostilised ravivõimalused. Diagnostilised uuringud on: Ultraheli. Biopsia. Valvur- lümfisõlme biopsia. Täiendav mammograafia.
Tallinna Ühisgümnaasium Foobiad Referaat Karl Terase 10a Tallinn 19.02.2009 1. Foobiad (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia) 2. Agorafoobia 2.1 Kulg 2.2 Diagnostilised juhised 3. Ravi 3.1 Psühhoteraapia 3.2 Psühhofarmakoteraapia 2 1.Foobiad (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia) Üldiseloomustus: Foobiate korral on ärevus põhjustatud ainult või peaasjalikult kindlate selgelt määratavate (subjekti suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud. · Foobiatele on iseloomulik: vältimiskäitumine;
edasi fakte, koosneb muljetest. Isiksuse profiil NEO-PI- mudeli järgi Histrioonilise isiksuse dimensioon SNAP is on dramaatiline ekshibitsionism, mis korreleerub NEO-PI ekstravertsusega, aga ka impulsiisvus, millele on oluline korrelatsioo NEO-PI meelekindlusega. Kõik, mis käis sõltuva isiksushäire dimensionaliseerimise kohta, tekitab probleeme ka hitrioonilise tõlgendamisel. Ka napp kodumaine materjal näitab, et just hitrioonilise isiksushäire diagnostilised kriteeriumid korreleeruvad üksteisega väga vähe ning seetõttu psühhomeetrilises mõttes skaalat ei moodusta. Diagnostilised kriteeriumid RHK -10järgi (1) Üksildaste tegevuste ülekaalukas eelsitamine (2) Emitsonaalne külmus, jahedus või tuimus (3) Ei väljenda teistele ei sooje tundeid ega viha Jne. DSM IV kriteeriumid Kõikeläbiv suhetest eemaletõmbumise muster ja emotsioonide piiratud väljendamine
katatoonse rahutuse episoodid arenenud tööstusmaades harva, kuigi mujal on see tavaline. ulmataolise (oneiroidne) seisund koos elavate stseenihallutsinatsioonidega Katatoonne skisofreenia stuupor või mutism rahutus ebasobivate või veidrate pooside võtmine ja neis püsimine negativism rigiidsus, vahajas paindlikkus muud sümptomid, nagu käsuautomatism ning sõnade ja fraaside perseveratsioon Diferentseerimata skisofreenia esinevad skisofreenia diagnostilised tunnused; häired ei vasta paranoilise, hebefreense või katatoonse vormi kriteeriumidele; häired ei vasta residuaalse skisofreenia või skisofreenia järeldepressiooni kriteeriumidele. Skisofreenia järeldepressioon patsiendil on olnud viimase 12 kuu vältel üldistele kriteeriumidele vastav skisofreenne haigestumine; osa skisofreenia sümptomeid püsib veel praegugi; depressiivsed sümptomid on juhtivad ning häirivad,
Isiksuse psühhopatoloogia 1. Isiksushäirete olemus ja diagnostilised kriteeriumid Isiksusehäire on iseloomu ja käitumise raske häire, mis hõlmab tavaliselt isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Ebanormaalsed on nii hoiakud kui käitumine, mis võivad ilmneda näiteks emotsioonides, erutuvuses, mõtlemis-ja tajumisviisis, suhtlemisstiilis. Isiksushäirete diagnostilised kriteeriumid. Need jagunevad üldisteks ja igale isiksusetüübile spetsiifiliseks tunnusteks. Diagnostilised kriteeriumid sätestavad disharmoonilised hoiakud ja käitumise. 1. Hõlmavad mitu valdkonda 2. On püsivad 3. On jäigad 4. Häirivad 5. Tekitavad efektiivsuse languse töös ja sotsiaalses tegevuses. Isiksushäired on igaüks eri suunas äärmuslikud ja üksteisest väga erinevad. RHK-10 järgi on kaheksa isiksusehäiret, neid ühel kaks alatüüpi, kokku siis üheksa tüüpi
· Võttis kasutusele rõugetevastase vaktsiini · Veiserõuged panid aluse ka sõnale "vaktsiin" · Eestisse jõudis lehmarõugetega vaktsineerimine juba 1800. aastal Rene Laennec · Oli prantsuse arst · Leiutas stetoskoobi aastal 1816 Christian Barnard · Oli Lõuna-Aafrika südame kirurg · Sooritas maailma esimese südame siirdamise edukalt Michael Woodruff · Oli inglise kirurg ja teadlane · Tema valdkonnaks oli elundite siirdamine Diagnostilised erialad · Radioloogia · Laborimeditsiin · Kliiniline patoloogia · Kliiniline füsioloogia Kliinilised erialad · Kirurgia · Peremeditsiin · Pediaatria · Psühhiaatria · Ortopeedia · Sünnitusabi · Kardioloogia · Töötervishoid · Traumatoloogia · Günekoloogia · Reumatoloogia Tuntumad arstid 18.sajandil · Ameerika Ühendriikides William Williams Keen
*************** Tartu 2017 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. HAIGE KLIINILINE PÕHIDIAGNOOS JA KAASUVAD HAIGUSED.............................4 2. DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID JA LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE REFERENTSVÄÄRTUSED......................................................................................................5 3. RAVIMITE MANUSTAMINE...............................................................................................6 3.1 Patsiendi enda ravimid......................................................................................................6 3.2 Haiglas manustatavad ravimid............................................
piirkondades, sest ta on meretaim. *Merikapsas *Kunagi pole näinud sellist taime nagu merikapsas, otsustasin teile ka näidata.Ta näeb valja nagu tänapäevane kapsas! *NB! Tema lihakates lehtedes on peidus mitmeid kasulikke toitaineid ja vitamiine. Eriti tasuks aga esile tõsta merikapsa lehtede kõrget B1vitamiini taset. *Kaervetikas Karevetikate perekond on üks liigirohkemaid roheliste makrovetikate perekondi. Liike on väga raske määrata, sest diagnostilised tunnused sõltuvad ja varieeruvad suuresti näiteks kasvukeskkonna ja vanuse tõttu. *Merihumur *Merihumur on mereranna taim, mis on mõnevõrra teistsugune kui enamik meie taimi. Ta kasvab eelkõige liivastel ja klibustel rannikutel. *Tema lehed on taime tipu poolt vaadates väga korrapäraselt ja ilusasti nelja reana asetunud. *NB! Huvitav on ka see, et tema lehed on veel kahekaupa alusel kokku kasvanud. *Aitäh ! *Kasutatud kirjandus: *http://bio.edu.ee
A. Looma ettevalmistamine plaaniliseks operatsiooniks Anamnees: alati võtta! (ka kas loom saab ravimeid: südamevahendeid, kortikosteroide, NSAID`e, krampide vastaseid ravimeid, ravimid võivad oluliselt mõjutada operatsiooni kulgu ning anesteesia taluvust; kas on varem tehtud üldanesteesiat, kuidas talus üldanesteesiat; kas on tehtud vereülekanet ja nii ed...) Kliiniline ülevaatus: alati teostada! Diagnostilised uuringud vastavalt vajadusele ning anamneesi ja kliinilise ülevaatuse tulemusele (vt. loengu materjali) Nälgimine Milleks on vaja looma näljutada enne operatsiooni? Paljud üldanesteetikumid kutsuvad esile oksendamist. Anesteseeritud väikeloom võib oksendada ning aspireerida oksemasse hingamisteedesse, tagajärjeks raskekujuline kopsupõletik (aspiratsiooni pneumoonia). Hobustel tekivad maos ja sooltes gaasid ja soolteperistaltika häired, tagajärjeks koolikud. Veistel, väíkemäletsejalistel – vatsapuhitus. koer/kass vähem...
joomasööstudeni. Kui mingil põhjusel alkoholi tarvitamine katkestatakse (raha lõpeb, tervis läheb halvaks), arenevad ärajäämanähud higistamisest kuni alkoholpsühhoosi ehk alkohoolse psühhoosini. Raskematel juhtumitel võib alkohoolne psühhoos lõppeda surmaga. RHK-10 järgi klassifitseeritakse alkoholism ehk alkoholsõltuvus koodiga F10.xx. Diagnoosi püstitamiseks peavad olema täidetud alkoholist sõltuvuse diagnostilised kriteeriumid. Ravida tänapäeval alkoholismi ei osata. Võimalik on küll mingil määral leevendada sümptomaatikat, kuid tervenemist alkoholismist ei tunta. Prognoos tervistumise suhtes on halb, kuna tänapäeval ei osata alkoholsõltuvust ravida. Kompleksseid meetmeid rakendades on võimalik saavutada teinekord väga hea paranemine täieliku karskuse tingimustes, kuid haiguse ägenemine võib tekkida kas või juba tühise alkoholikoguse tarvitamise järgselt.
Metaboolne alkalaas NaCl vähenemine Polüuurilise neerupuudulikkuse puhul hüpokaleemia Oliguurilise neerupuudulikkuse puhul hüperkaleemia Hobune NaCl tõuseb Akuutse neerupuuduse korral - kaltsium madal, fosfaat kõrge Krooniline neerupuudulikkus - hüperkaltseemia ja hüpofosfateemia Renaalne asoteemia võib põhjustada ka mitteregeneratiivset aneemiat erütropoetiini puuduse tõttu Postrenaalse asoteemia indikaatoriks on kliinilised sümptomid ja diagnostilised testid Sümptomid Oksendamine, kõhulahtisus, nõrkus, väsimus Värvipuudus nahas, lihaste nõrgenemine Depressioon, dehüdratsioon Kõhukinnisus, kaalukaotus (kahheksia) Isukaotus (anoreksia), hüpotermia Halb hingeõhk (halitoos) Petehhiad, ekhümoosid (pildil) Ravi Prerenaalne asoteemia (vähenenud perfusioon) Parandada renaalse hüpoperfusiooni põhjus Agressiivsus sõltub algpõhjuse tõsidusest ja võimalusest, et persistentne renaalne
tehingu positiivseid/negatiivseid külgi rusuva meeleolu tõttu. 1 L.Wetterberg. Psühhiaatria taskuraamat, 1992, lk 47 2 L.Wetterberg. Psühhiaatria taskuraamat, 1992, lk 47 3 Veebimaterjal: http://psyyhiliseseisundihindamine.weebly.com/7-tundeelu.html (kontrollitud 09.04.2014) Kasutatud allikad: 1. L.Wetterberg. Psühhiaatria taskuraamat, 1992 2. World Health Organization, Psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioon RHK-10 Kliinilised kirjeldused ja diagnostilised juhised, Tartu ülikool: 1995 3. I. Tõru. Depressioonist Veebimaterjalid: 1. http://psyyhiliseseisundihindamine.weebly.com/7-tundeelu.html (kontrollitud 09.04.2014)
Noored tahavad ikka ju kõike, mis tundub uus ja keelatud järgi proovida. Ning sageli jäävad nad nendest tarbivatest mõnuainetest sõltuvusse, teadmata, kuidas see nende organismile ja psüühikale mõjuvad. RHK-10 järgi klassifitseeritakse alkoholism ehk alkoholsõltuvus koodiga F10.xx. Diagnoosi püstitamiseks peavad olema täidetud alkoholist sõltuvuse diagnostilised kriteeriumid. Ravida tänapäeval alkoholismi ei osata. Kasutatud kirjandus http://www.annaabi.ee/Alkoholism-m44127.html http://www.annaabi.ee/s.php?s=alkoholism http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool http://et.wikipedia.org/wiki/Metanool Karl Mändla 10.e
Müeloomtõbi Diagnoosimis- ja ravijuhis Sisukord: 1. Koostamise eesmärk .............................................................................................. 3 2. Eessõna .................................................................................................................. 3 3. Sissejuhatus ............................................................................................................ 3 4. Diagnostilised kriteeriumid, uuringud ................................................................... 4 4.1. Ebaselge tähendusega monoklonaalne gammopaatia (MGUS) ...................... 4 4.2. Luu üksikplasmatsütoom, luuväline üksikplasmatsütoom ja hulgi üksikplasmotsütoomid. .......................................................................................... 5 4.2.1. Luu üksikplasmatsütoom ......................................................................... 5
raskustega. Selle definitsiooni kehtestas diagnoosimise aluseks Maailma Tervishoiuorganisatsioon. Lisatakse veel, et ebanormaalsed on nii hoiakuid kui käitumine, mis võivad ilmneda näiteks emotsioonides, erutuvuses, impulsikontrollis, mõtlemis- ja tajumisviisis, suhtlemisstiilis. (Allik, Konstabel, Realo 2003: 110). Spetsiifiliste isiksushäirete üldised diagnostilised juhised on järgmised (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007): - inimene omab märkimisväärselt disharmoonilisi hoiakuid ja käitumist, mis üldjuhul hõlmavad mitut valdkonda, näiteks emotsioone, erutuvust, impulsikontrolli, mõtlemis- ja tajumisviisi ning teistega suhtlemise stiili; - isiku ebanormaalne käitumismuster on püsiv ja pikaajaline ning see ei piirdu ainult vaimuhaiguse episoodidega; - ebanormaalne käitumismuster on kõikehõlmav ja paljudes isiklikes ning sotsiaalsetes
tõenäoliselt põhjustaks tugevat ärevust või muud psüühilist kannatust peaaegu igaühele - Stress-situatsiooni all mõeldakse mis tahes sündmust millega kaasneb surm, põsine vigastus või nende oht, samas subjektiivselt kogetud tugev hirmu, abituse või õuduse tunne - Eristatakse sündmusi - Trauma 1 tüüp: traumaatilise olukorra ühekordne kogemine - Trauma 2 tüüp: traumaatilise olukorra korduv ja/või pikaajaline kogemine PTSD diagnostilised kriteeriumid DSM5 - Sündmuse kogemine või pealt nägemine eelkõige laste puhul - Taaskogemine (mälusähvatused, õudusunenäod)(1/5; lapsed 1) - Stiimulite vältimine (1/2; lapsed 1 siit või järmisest) - Negatiivsed muutused meeleolus ja mõtlemises (2/7; lapsed 1 siit v eelmisest) - Kõrggendunud erutuvus j areageerivus (2/6; lapsed 2) - Kestuvus enam kui kuu RHK11 - Sündmuste kriteerium puudub, määratlus laiem - Taaskogemine
Süsteemi kirjeldus Juhi ja kõrvalistuja turvapadjad on standardvarustuses. 1998: valikulised eesmised turvapadjad. 1998 : standardvarustusse paigaldatud eesmised külgturvapadjad. 1999 : valikulised täispuhutavad kardinad. Turvapadja asukohad, mis on tähistatud kirjaga "Turvapadi". Külgrõhurandurid on eraldi paigaldatud. SRS juhtimismoodul on eraldi paigaldatud. Pürotehnilised eelpingutid, mis on paigaldatud esi- ja välimiste tagaistmete turvavöödele. Tähtis meelespidada Inimeste vigastuste vältimiseks peab kõikide turvapatjade laienduspind jääma selgeks. Roolirulli spiraalkaabel on piiratud pöörleva liikumisega. Rooliseadme lahtiühendamiseks tsentraliseerige rooli. Kahjustuste vältimiseks veenduge, et rool ja spiraalkaabel EI OLE pööratud enne ümberpaigutamist või selle ajal. Turvapadja ja täispuhutavaid kardinaid saab deaktiveerida diagnostiliste seadmete abil. Tagumise lapseistme kasutamisel peab esiistme turvapadi olema deaktiveeri...
........................................................... 5 3.1 Preoperatiivse perioodi õendusplaan............................................................5 3.2 Postoperatiivse perioodi õendusplaan...........................................................5 4. JÄLGIMISLEHT................................................................................................... 11 5. RAVIMITE MANUSTAMINE.................................................................................. 12 6. DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID....................................................................13 7. LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE VÄÄRTUSED...................................................14 8. PÄEVIK.............................................................................................................. 15 9. ÜLEVAADE HAIGUSEST..................................................................................... 16 10. KOKKUVÕTE HAIGELE OSUTATUD ÕENDUSABIST..........................................
tegude tähenduse mõistmine häiritud; kontroll puudub (süüdimatuseni kvalifitseeritav, psühhiaatria kompetents) (2) "füsioloogiline" afekt (Serbski) (tegel. Psühhol.) (säilib võime mõista oma tegude tähendust ja neid juhtida, kuid see võime on piiratud): afekt kutsub esile teadlikule ja tahtelisele kontrollile mittealluva pinge-mahalaadimise tegevuses: võimukus, tormilisus, ootamatus, lühiajalisus. (kahvatumine) parasümpaatiline > sümpaatiline. Afekti diagnostilised tunnused: (I) soodustingimused- (1) afektogeenne situatsioon (konflikt); (2) isiksuslikud iseärasused (labiilsus, madal enesekontroll, inpulsiivsus; mahasurutud emotsioonid kumulatiivne afekt); (3) organismi hetkeseisund (väsimus, kurnatus, psüühiline pinge); (4) ealised iseärasused (puberteet ja postpuberteet; käimakteerium). (II) käitumisiseärasused (1) teadvuse ahenemine, (2) käitumise ootamatus ja
Kliiniline psühholoogia Kliinilise psühholoogia sisu Psühhopatoloogia süstemaatika missuguseid erinevaid ebanormaalsusi on olemas Psühhopatoloogia teooriad missuguseid erinevaid seletusi neile häiretele on Psühhoteraapia missuguseid aitamise meetodeid on psühholoogiat tundval isikul võimalik pakkuda Kliiniline norm Lähtub spetsialistide hinnangutest: ebanormaalsuse tunnused (sümptomid) ja nende häirivuse astme on spetsialistid kokku leppinud. Ebanormaalsuse kriteeriumid 1. Harvaesinev- statistiline kriteerium 2. Äärmuslik 3. Norme rikkuv- normatiivne kriteerium teeb ärevaks pealtvaatajad, tekitab ohutunde 4. Ebameeldivusi põhjust- häirib, paneb kannatama 5. Ebafunktsionaalne- tegevus on puudulik või teeb kahju 6. Ootamatu- subjektiivne & kultuuriline kriteerium Psühhopatoloogia ajalugu 1. Demonoloogia- häireid tekitab paha vaim, lahendus kurja vaimu välja...
Epidemioloogilised andmed tuginevad suuresti diagnoosidele. Püües hinnata või parandada diagnoosi õigsust, tuleks arvesse võtta järgmisi tegureid: 1. Subjektiivseid haigustunnuseid, objektiivseid haigustunnuseid ja testitulemused. Tulemusele avaldavad mõju patsiendi ja arsti subjektiivsed otsustused kui ka testiprotseduuride õigsus. Reprodutseeritavust saab tihti parandada standardsete uuringumenetluste ja klassifikatsiooniskeemide abil. 2. Diagnostilised kriteeriumid. Diagnostilised kriteeriumide valik mõjutab tõenäosust, et käsitletavat haigust mitte põdevad isikud liigitatakse haigeteks, ning vastupidi. Paljude haiguste jaoks puuduvad selgelt määratletud diagnostilised kriteeriumid. 3. Haiguste klassifikatsioon. Klassifikatsioonisüsteem sisaldab üksteisele lähedasi diagnoose ning eri tasanditel erijaotisi ebaselgete ja täpsustamata juhtude jaoks. On
võivad häiruda. See võib tuleneda : -üldisest arengupuudulikkusest tingitud ebaküpsuse tõttu; -kesknärvisüsteemi kahjustuse mõjul; -psüühilisest haigusest tingituna; -ülitugeva emotsionaalse koormuse mõjul. Psühholoog eksperdina saab tuvastada, kas isikul kaasnes tugeva emotsionaalse reaktsiooniga selliseid muutusi psüühilises seisundis, mis piirasid tema võimet ümbritsevast aru saada ja oma käitumist juhtida. Diagnostilised kategooriad psüühiliste seisundite kohta, mis võivad tekkida väärkohastumusliku reaktsioonina tugevale või kestvale stressile: 1. Äge stressireaktsioon-vahetu reakts, stressor võib olla ülitugev psühhotraumeeriv kogemus; ebatavaliselt järsk sotsiaalse positsiooni muutus; järsk isikliku suhtesüsteemi kadu. 2.Posttraumaatiline stressihäire- pikaajaline reaktsioon, hilinenud reacts hirmutavale või raskete tagajärgedega sündmusele, mis põhjust märgatava emotsion pinge
tugineb varasematel nõustamisvormidel. Kuid sotsiodünaamiline nõustamine erineb teistest nõustamisvormidest selle poolest, et viimane ei rühmita inimesi diagnoosi kaudu. Diagnooside põhjal sildistamine viib teise inimese teiste silmis madalamale positsioonile ning võib kaasa tuua ebaõiglase kohtlemise. Kindlasti peaks nõustamise eesmärk olema teatud juhtumitel siltidest vabastamine, seepärast kuna paljud diagnostilised sildid tekivad inimeste testimise käigus, kuna viimane on lihtsaim viis inimesi klassifitseerida. Järgmine oluline erinevus seisneb selles, et sotsiodünaamiline nõustamine ei põhine teraapial. Viimases käsitletakse nõustamist ennekõike koostööna ning valikuvõimaluste laiendamise vahendina. Lisaks püütakse aidata indiviidil asju selgemine näha ja tegevusi planeerida. Nõustamise abil üritab inimene teha valikuid ja parandada oma elu kvaliteeti,
Paratuberkuloosi võivad haigestuda veised, lambad, kitsed ja mitmed metslooma liigid. Paratuberkuloosi nakatunud loomadel esineb kõhulahtisus, suur kaalulangus, loidus ja produktiivsus väheneb. Umbes 10% krooniliselt nakatunud karjast areneb elujooksul välja haiguse progresseeruv vorm, mis lõppeb looma surmaga. (Koets et al; 2015) Paratuberkuloosi avastamine ja kontrollimine on raskendatud, kuna sellel haigusel on väga pikk peiteperiood ja puuduvad kiired ja täpsed diagnostilised testid haiguse avastamiseks. Erinevatel andmetel võib peiteperiood kesta mõni kuu kuni viis aastat, enne kui kliinilised sümptomid avalduvad. Juba sellel peiteperioodil võib nakatunu haigust edasi kanda ka teistele loomadele. (Bannantine ja Bermudez, 2013) Kudede mikroskopeerimist ja PCR meetodit on kasutatud paratuberkuloosi sõeluuringuteks pikemat aega. Kuigi tulemused on üsna spetsiifilised ja tundlikud ei ole need testid siiski parimad suuremahulisteks uuringuteks.
tekitajaga - surm. Metsandus kokkupuude flaviviirusega - puukentsefaliit 3.1BIOLOOGILISTEST OHUTEGURITEST OHUSTATUD TEGEVUSVALDKONNAD: · toidutoorme ja toidu käitlemine · põllumajandustoodete tootmine ja metsatöö · tööd, kus puututakse kokku loomadega, loomsete saadustega, nendest valmistatud toodetega · tööd tervishoiuasutustes (sh ka isolatsiooniruumid, surnukuurid, hooldekodud) · teadustööd · tööd laborites (veterinaaria laborid, kliinilised laborid, diagnostilised laborid) · jäätmete, prügi töötlemine · töö reoveepuhastusjaamades Kutsenakatumisest enim ohustatud erialad: · meedikud (arstid, õed, sanitarid, kliiniliste ja teaduslaborite töötajad) · teenindajad · toiduainete ja karusnahatööstuse töölised · põllumajandustöötajad · kalatöötlejad · jahindusega tegelevad töötajad · jäätmekäitlejad · geoloogid · arheoloogid · arhiivide töötajad 4.BIOLOOGILISEST OHUTEGURIST MÕJUTATUD TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS
Ühed häiretüübid ei välista täielikult teisi ja mõnede iseloomulikud tunnused võivad kattuda. Need on isiksuse hälvete üldised aktsepteeritud põhivormid. Paljudele inimestele leidub mitme isiksushäire tunnused: sel juhul võib kasutada segatüüpide isiksushäirete diagnoosi. Isiksushäire diagnoosimisel peaks kliiniliselt hindama kõiki psüühilisi funktsioone. Diagnostiline hinnang aga peaks viitama vaid neile tunnustele, mille raskusaste ületab isiksusehäire diagnostilised kriteeriumid. Diagnoos peaks toetuma võimalikult mitmele infoallikale (näiteks ka vestlustele omastega). Vahel saab isiksushäire diagnoosi panna ühe intervjuu põhjal, kuid enamasti on vaja patsiendiga vestelda mitu korda. Isiksushäire diagnoosimisel on oluline, et diagnoos ei pandaks mingi muu, ajaliselt piiratud psüühikahäire (nt depressiooni) ajal erinevate ja võib-olla mööduvate sümptomite põhjal.
Kordustäpsus testi või mõõtmisvahendi võime anda samaseid tulemusi sama objekti korduval mõõtmisel. Korratavus testi võime anda samaseid tulemusi ka korduvate mõõtmiste korral, mis viiakse läbi sama isiku poolt eri aegadel. Reprodutseeritavus testi võime anda samaseid tulemusi ka korduvate mõõtmiste korral, mis viiakse läbi erinevate isukute poolt eri aegadel 14.Bioloogilised ja kliinilised andmed, diagnostilised ja laboratoorsed andmed mis need on ja kogumise meetodid. Bioloogilised ja kliinilised andmed kogutakse laudas, kliinikus või loomapidaja juures ja need puudutavad üksikut looma. (nt tõug, vanus, sugu, kehakaal, kliinilised tunnused jne) Informatsiooni saadakse tunnuste, koemuutuste ja füüsiliste omaduste mõõtmise või subjektiivse hindamise kaudu. Diagnostilised ja laboratoorsed andmed võetakse kõigepealt proovi isenditel või loomarühmadelt
11.Mis on katarakt? Miks tekib?- Hallkae silmaläätse hägustumine. Valutu süvenev nägemise kadu, nägemise hägustumine. Pimedas näevad halvemini. Võib näha ka kahekordselt.Ei erista piire. Kirurgilisel teel ravitav- asendatakse lääts protees läätsega. UVB kiirgus, diabeet, ravimid, suitsetamine, alkohol 12.Mis on sarkopeenia?- Kompleksne geraatriline sündroom, mis iseloomustab lihasmassi,lihasjõu ja funktsionaalse võimekuse ulatuslik vähenemine. Nimetage diagnostilised kriteeriumid- lihasmassi vähenemine, lihasjõu langus, madal füüsiline võimekus 13. Sarkopeenia riskitegurid-ealised muutused ja eluviisist tulenevad muutused, haigused, toitumine 14.Eakate kuulmishäirete võimalikud põhjused inimene ei pane algul oma kuulmise nõrgenemist tähele, esmalt kahjustub kõrgete helide tajumine. Kuulmise langemine raskendab suhtlemist ja psüühikat. Vanadusest
hoiatusmärk ,,Bioloogiline oht": Bioloogilistest ohuteguritest ohustatud tegevusvaldkonnad: · toidutoorme ja toidu käitlemine · põllumajandustoodete tootmine ja metsatöö · tööd, kus puututakse kokku loomadega, loomsete saadustega, nendest valmistatud toodetega · tööd tervishoiuasutustes (sh ka isolatsiooniruumid, surnukuurid, hooldekodud) · teadustööd · tööd laborites (veterinaaria laborid, kliinilised laborid, diagnostilised laborid) · jäätmete, prügi töötlemine · töö reoveepuhastusjaamades Kutsenakatumisest enim ohustatud erialad: · meedikud (arstid, õed, sanitarid, kliiniliste ja teaduslaborite töötajad) · teenindajad · toiduainete ja karusnahatööstuse töölised · põllumajandustöötajad · kalatöötlejad · jahindusega tegelevad töötajad 2 · jäätmekäitlejad · geoloogid · arheoloogid · arhiivide töötajad
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava SKISOAFEKTIIVNE HÄIRE Veronika Litovtsenko Õde 3, rühm 1 Tartu 2009 Skisoafektiivse häirega patsiendi haiguslugu 34- aastane naispatsient. Haiglasse saabudes on patsient elevil ja kärsitu. Vestluse ajal tõuseb korduvalt püsti ja kõnnib ruumis ringi. Kirjeldab, et avastas nädalad tagasi endal võime diagnoosida ja ravida haigusi, mida tavameditsiin veel ei võimalda. Samas on tekkinud hirm, et tema annet võidakse kurjasti ära kasutada ning, et on inimesi, kellele tema eriline anne pinnuks silmas on päästjaks. Viimastel päevadel on püüdnud abivajavaid inimesi aidata, viibides nende leidmiseks kaubanduskeskustest, bussijaamas jt rahvarohketes paikades. Enda tervislikku seisundit peab heaks, samuti meeleolu. Haiglasse jäätmist peab oluliseks, kuna tunneb ennast siin turvaliselt ja samas mainib...
Psühhopatoloogia kordamisküsimused 2016 1. Psüühikahäirete uurimismeetodid intervjuu, psühhodiagnostika ja skaalad 2. Orgaanilise psüühikahäire mõiste, näited Tegemist on tuntud patoloogilise protsessiga, st kahjustuse tüüp/iseloom on määratav. Näiteks dementsus. 3. Dementsuse diagnoosimise kriteeriumid RHK järgi (a) Dementsus, nagu on kirjeldatud sissejuhatuses. (b) Progresseeruva kuluga hiiliv algus. Algust on sageli ajaliselt raske täpsustada, kuid lähedaste poolt defekti märkamine võib toimuda järsku. (c) Kliiniliste nähtude või eriuuringute tulemuste puudumine, mis näitaksid, et psüühiline seisund on tingitud teistest dementsust põhjustavatest süsteemsetest või peaajuhaigustest (nt. hüpotüroidism, hüperkaltseemia, vitamiin B12 puudulikkus, niatsiinivaegus, neurosüüfilis, hüdrotseefalus liikvori normaalse rõhuga või subduraalne hematoom). (d) Puudub äge apoplektiline algus ning haiguse algjärgus ei ilmne fokaalse kahjustuse neurol...
Hüpoksia, RR langus, peavalu, pearinglus, iiveldus. Hapnikupuudusel ajuturse, ajukahjustus, südame rütmihäired. 4. Millistel põhjustel ei kasutata enam dietüüleetrit ja selgita tema toksilisi toimeid? Kerge üledoseerida. Kergesti süttiv. Ohtlik. Kt: Hingamiskeskuse halvatus, tugev hingamisteede ärritaja, RR langus, pöörduv maksakahjustus. Nohu. 5. Millistel juhtudel kasutatakse mitteinhalatsioonanesteetikume? Lühiaegsed operatsioonid, anesteesia sissejuhatus, diagnostilised protseduurid, krampide ravi (barbituraadid). 6. Millised on anesteesia premedikatsiooni eesmärgid? Ärevuse vähendamine, näärmete sekretsiooni pärssimine, reflekside allasurumine, amneesia esilekutsumine, üldanesteetikumi toime tugevdamine (narko analgeetikumid, bensodiasepiinid, M-kolinoblokaatorid, neuroleptikumid) 7. Kuidas manustatakse järgmisi anesteetikume Aine intravenoosselt inhaleerides Põhiline kõrvaltoime (ed)/ toksilisus
pandud (konstrueeritud) avalikkuse ja psühhiaatrite poolt. Need pole selgelt, objektiivselt määratletavad. Konkreetne ühiskond paneb paika selle, mida me näeme psüühikahäirena ja kuidas sellele reageerime. Eksisteerib teatud vaimuhaigusdiskursus (M. Foucault): eksisteerivad psühhiaatrilised, õiguslikud ja sotsiaalsed mehhanismid, mis tegelevad nendega, keda peetakse psüühikahäirete all kannatajateks. Sellesse diskursusesse on kaasatud vastav kirjandus, uuringud, diagnostilised käsiraamatud, ,,vaimse tervise tööstus" ja ravimitööstus. Samuti kuuluvad sellesse diskursusesse avalikkuse vastav suhtumine taolistesse inimestesse, uskumused, stereotüübid, eelarvamused, legendid ja folkloor, meedia tähelepanu jne. Kuigi psüühikahäiretelpuudub olemuslik reaalsus, on nad olemas sotsiaalsetes konstruktsioonides, vastavas diskursuses, inimeste reaktsioonides ja selle ümber kujunenud sotsiaalses ,,ettevõtluses". Eksistentsialism
päevas. Toimeaine klavuaanhape. Antibiootikumi kasutatakse infektsioonide tekkimise vältimiseks. S. Clexane alates 24.04 0,6ml 1x päevas (10:00) s/c. Toimeaine naatriumenoksapariin. Clexane väldib operatsioonijärgselt trombide teket. Ühekordselt manustatud ravimid T. Dormicum 22.04 ja 06.05 1x päevas (vastavalt 9:00 ja 12:00) p/o. Toimeaine midasolaan. Kasutatakse kirurgilise protseduuri eelseks rahustamiseks. 16 5. DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID Röntgenograafia: (19.04): Paremal II-III roidevahemikus lateraalsel 1.4 cm varjustus. (23.04): Esineb pneumotooraks kihipaksusega kuni 4,0 cm. Paremal rindkere pehmetes kudedes on õhku. (24.04): Võrreldes 23.04.15 ülesvõttega on pneumotooraksi maht paremal vähenenud (26.04): Võrreldes 24.04.15 ülesvõttega on paremal pleuraõõnes õhku vähem, 1,5 cm. Mõlemal pool kaelal pehmetes kudedes ja rindkereseinas on õhku rohkem.
- diagnoositakse rahvusvaheliste klassifikatsioonide alusel (DSM-V: välja töötatud USA-s ja RHK- 10: välja töötatud rahvusvahelise tervishoiuorganisatsiooni poolt) *RHK-10 (1992) on rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon – 10 häirete kategooriat *DSM-V (2013) on diagnostiline ja statistiline psüühiliste haiguste klassifikatsioon – 17 kategooriat, u 400 häiret KIRJELDAV LÄHENEMINE (A. Simsi käsitlus Oyebode (2013) põhjal) *aitab mõista, kuidas on diagnostilised häired kujunenud TEADVUS *teavustamatus *subjektiivne kogemus puudub (mille kohta on, mille kohta mitte – kas mäletame või ei salvestu) *valvsus <-> somnolentsus (uni) *mõtteselgus <-> hägunemine *deliirium (lisaks teadvusele on häiritud nii tähelepanu, uni, tajumine, psühholoogiline aktiivsus) *hämarolek *patoloogiline intoksikatsioon TÄHELEPANU - avaldub orienteeritus ajas, kohas, ruumis (kuidas tulin, kuidas ära saada) MÄLUHÄIRED - amneesia - deja vu
Brazletoni skaala- vastsündinu maharahustamise kergust, ärrituvust ning teised temperamendile iseloomulikumad jooned. Hinnatakse ka kaasasündinud reflekse-mille abil hinnatakse lapse närvisüsteemi seisundit. - Käed jalad paindunud- kui tõstetakse, jääb sirgesse asendisse - kõditada suunurka, keerab pea samasse suunda. - Haarde refleks - Sammurefleks - Jalataldade alt sirutusrefleks jne. NB! Osad refleksid kaovad, On diagnostilised, hiljem tekib oskus teadlikult kontrollida, refleksid kaovad. Osad refleksid jäävad (suunurga refleks, imemisrefleks) 3 ontogeneesi pööret 1) Eluvõimelisuse saavutamine 2) Loode adapteerub rasedusele ja sünnituse stressile 3) Emavälised tingimused Seaduspärasused arengus : 1. Tsefalokaudaalne trend- peast allapoolne areng. Enne areneb pea ( aju) ja hiljem keha. 2. Proksimodistaalne trend- keskelt väljapoole. Arenevad lapse oskused end liigutada. Enne
3. USDA Soil Taxonomy (United States Department of Agriculture Classification Soil Taxonomy) 1993; 4. RSC, 1997 (Venemaa muldade klassifikatsioon). WRB süstemaatika Algus 1980, rahvusvahelisel tasemel mullateaduse viimase aja saavutusi arvestav mullaressursside klassifitseerimise süsteem. Baseerub suures osas varasematel FAO- UNESCO ja USDA mullaklassifikatsioonide ühikutel ja ülesehitusel. WRB-s - muldade eristamisel aluseks: a) mulla diagnostilised horisondid (diagnostic horizons), b) diagnostilised tunnused (diagnostic properties) ja c) diagnostilise väärtusega mullamaterjalid (diagnostic materials). Muldade klassifitseerimine põhineb väliolukorras määratavatel tunnustel. Olulisemad on nähtavad tunnused mullatekkeprotsesside ees. Klimaatilisi parameetreid (sademed, temperatuur) ei arvestata, arvestatakse aga muldade majandamist mõjutavate tunnustega (nt. kivisus). Kõige üldisem muldade jaotus (I tase) koosneb 30 ühikust (sellise suure ühiku nimetus on (reference base).
Tähtsaimad ravusvahelised mulaklassifikatsioonid on :1)FAO_UNESCO(FAO-UNESCO Soil Map of the World 1974,1988)2USDA Soil Taxonomy-(United States Department of Agriculture Vlassification Soil Taxonomy 1993)3.WRB(World Reference Base for Soil Resources FAO,1988,ISRIC1944)4RSC-1997(venemaa muldade klassifikatsioon)WRB SÜSTEMAATIKA-algus 1980,baseerub suues osas varasematel FAO-UNESCO ja USDA mullaklassifikatsioonide ühikutel ja ülesehitusel. WRB-s-muldade eristamisel aluseks on:a)mulla diagnostilised horisondid b)diagnostlised tunnused c)diagnostilise väärtusega mullamaterjalid.Olulisemad on nähtavad tunnused mullatekkeprotsesside ees. Klimaatilisi parameetreid (sademed, temp) ei arvestata, arvestatakse aga muldade majandamist mõjuvate tunnustega(nt kivisus).Kõige üldisem muldade jaotus koosneb 30 ühikust.Eestis esinevad järgmised reference basd:1)histosols-turvasmullad vähemalt 50 cm turbakihti,suurem osa meie madalsoo siirdesoo ja rabamuldadest.2)anthrosols-
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kairi Ütsik T11HT MIKROBIOLOOGILISI TOIDUMÜRGITUSI TEKITAVAD BAKTERID JA HALLITUSED Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 SISUKORD Kairi Ütsik Mikrobioloogilisi toidumürgitusi tekitavad bakterid ja hallitused SISSEJUHATUS...................................................................................................... ....................................3 1.Toiduhaiguset sagenemise põhjused................................................................................................4 2.Toiduainete ja vee saastumine mikroorganismidega....................................................................5 3.Tingimused mikroobide paljunemiseks........................
- Soovitav on jalaravikabineti või kogenud pediküürimeistri regulaarne külastus. 8 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Karin Oolup Rahvusvaheline CIDESCO-kool grupp 45-e 2 NAHAHAIGUSTEGA SEOTUD KÜÜNEMUUTUSED Psoriaasist tekkinud küünemuutused meenutavad küüneseent ja õige diagnoosi saab alles seene külviga, mida tuleb vajadusel teha 3-4 korda. Süvendid küüntes ja põiki või pikivaod ei ole diagnostilised. Psoriaasi ja lamedapunase lihheni küünemuutuste raviks on küünevallilesioonide ravi lokaalse kortikoidiga, kahjustusesiseste kortikoidsüstidega, PUVA-raviga, psoriaasi korral ka süsteemse raviga (atsitretiin, metatreksaat, tsüklosporiin, hüdroksüuureane jne). Psoriaasiga seoses küüs ei hävi, kuid lamedast punasest lihhenist tekkinud küünemuutused on tavaliselt püsivad. 2.1 Psoriaas Psoriaasi korral võivad esineda järgmised küünemuutused:
Invaliidsuse ja surma tõttu kaotatud eluaastad 1990-2020 1.Alumiste hingamisteede infektsioonid 1.Isheemilised südamehaigused 2.Kõhulahtisus 2.Depressioon 3.Perinataalsed haigused 3.Liiklusõnnetused 4.Depressioon 4.Tserebrovaskulaarsed haigused 5.Isheemilised südamehaigused ...6.Alumiste hingamisteede infektsioonid 6.Tserebrovaskulaarsed haigused .....9.Kõhulahtisus ..9.Liiklusõnnetused .....11.Perinataalsed haigused DEPRESSIOON Esinemine: Üldpopulatsioons - 3%-l aasta jooksul 2,7-8,6% elu jooksul 4,9-14,9% Esmatasandi haigetel 6%(15,4%) Statsionaarsetel haigetel 11%-l Põhitunnused: Alanenud meeleolu, huvitus, rõõmutus, energiapuudus Lisatunnused: Keskendumisvõime alanenud, enesehinnang alanenud, süü- ja väärtusetusetun...
2. RINNAVÄHK 9 2.1. Rinna ehitus ja talitlus 9 2.1. Rinnavähi vormid 10 2.2. Haiguse staadiumid 12 2.3. Riskitegurid 13 2.4. Sümptomid 14 3. RINNAVÄHI DIAGNOOSIMINE 16 3.1. Enesekontroll 16 3.2. Diagnostilised uuringud 17 3.2.1. Mammograafia 18 3.2.2. Ultraheliuuring 19 3.2.3. Biopsia 19 3.2.4. Valvur-lümfisõlme biopsia 21 3.2.5. Kasvaja hormoonretseptorite määramine 22 3.2.6. HER2 määramine 23 3.2.7. Lisauuringud 24 3.3. Prognoos 24 4
puutumatu aluskivim. Tehispinnased C. Looduslik muldkate hävinenud ja ala on kaetud loodusst mittepärineva materjaliga (asfalt, prügi/jäätmed jne). Vajadusel võib jaotada veeolude ja materjali iseloomu järgi. Eesti muldade klassifikatsioonisüsteem on väga lihtne. Muldasid jaotatakse pH, karbonaatide olemasolu ja lõimise järgi. Eesti puhul vaatame erinevad geneetilisi horisonte. WRB- world Reference base. Aluseks diagnostilised horisondid 40. Diagnostilised tunnused 14. Diagnostiliste väärtustega mulla lähtematerjal näiteks lähtekivimi materjal. Jaotatakse kõik mullad selle süsteem järgi 32-ks. Edasine jaotus on iseloomustavate tunnuste ehk modifikaatorite abi kasutatakse ees- ja järelliiteid. Kõik tunnused, mida jälgitakse, on pindmises 200 cm-s kihis. Määramine toimub nagu taimeraamatu järgi, kus vaadtakse tunnuseid ja vaadatakse järjest, kas muld vastab kirjeldusele või ei
Kaalu langus või dehüdratsioon Sagedased hingamisteede põletikud Aeglustunud ja edasilükatud neelamine Ebaühtlane mälumine Korduvad neelamised ühe suutäie järel Toidu ja vedeliku oraalne ja nasaalne regurgitatsioon Pikenenud aeg, mis söömisele. Joomisele kulutatakse Köhimine ja nuuskamine söömise ajal või selle järel 15 Skriining ja diagnostilised protseduurid Skriining protseduurid Endoskoopia, auskulatsioon, neelamiskiiruse testid Diagnostilised protseduurid Videofluoroskoopia, ultraheli, manomeetria(söögitoru lihaste töö) Õendustegevused Õendustegevuse eesmärgiks on neelamishäirete võimalikult varajane avastamine, aspiratsiooniriski vähendamine ja pt. rahuldava toitumise ja vedelikutasakaalu turvaline tagamine. Kuidas aidata düsfaagiaga patsienti.?
......................................... 18 Tingimuste konstrueerimine...........................................................................19 Võitlus......................................................................................................... 19 Küsimused millele nõudlejatel peab olema vastus?....................................19 Aluse (ground) konstrueerimine..................................................................20 Diagnostilised raamid (diagnostic frames)..................................................20 Motivatsioonilised raamid (motivational frames)...........................................20 Sotsiaalprobleemide omamine:......................................................................21 Konstrueerides inimesi................................................................................ 21 Ohvri konstrueerimine..................................................................
eesmärkide saavutamisele, kuigi lõppeesmärk jääb samaks – kasumi teenimine Т.KARM 3 KASV G VALUE R L RENTAABLUS LIKVIIDSUS Т.KARM 4 STRATEEGIA STRATEEGILINE KRIITILISED MÄÄRAMATUS EDUFAKTORID INTERAKTIIVSED DIAGNOSTILISED KONTROLLINGU- KONTROLLINGUSÜSTEEMI SÜSTEEMID D Interactive Control SystemsТ.KARM Diagnostic Control Systems 5 KONTROLLINGU ABIL: • Suurendatakse ettevõtte väärtust • Mõistetakse paremini ettevõtte strateegia sihitust tarbijale • Fokuseeritakse organisatsiooni tegevus kriitilistele edufaktoruitele • Kehtestatakse ja arendatakse standarteid ja reegleid
Melon: küpsemise aeglustamine Nisu: vastupidavus taimekaitsevahendite suhtes, tärkllisesortide muutmine Päevalill: õli koostise muutmine Köögiviljad: vastupidavus tainekaitsevahendite suhtes, parem säilivus Õun: vastupidavus haiguste suhtes, küpsemise aeglustamine. 13. Mis on loomade geneetilise muundamise eesmärgiks? Tooge näiteid. -Suurenenud resistentsus, toodang, vastupidavus ja söödaväärindus –Suurem liha-, muna-ja piimatoodang –Paranenud loomade tervis ja diagnostilised meetodid 14. Mida tähendab mõiste organismi kloonimine? Millised loomade kloonimise meetodid on kasutusel? Kloonimine on geneetiliselt identsete organismide saamine sugulise või mittesugulise (sealhulgas ka vegetatiivse) paljunemise tulemusena. Kaks põhimõttelist meetodit: 1. Embrüokloonimine – embrüo tükeldamine pärast sügoodi pooldumist (blastomeeride eraldamine) ja saadud embrüote siirdamine surrogaatemadesse. 2
Raske: 3 põhisümptomit ja vähemalt 4 lisasümptomit; + märgatav kurbus või ärevus, v.a ilmse pidurduse korral. Ei ole reegline suuteline jätkama sotsiaalset, tööalast ja kodust tegevust, v.a väga osaliselt või piiratud ulatuses. Psühhootiline: + psühhootilised sümptomid (luul, hallutsinatsioonid, stuupor). On ohtlik iseendale ega ole suuteline iseseisvalt oma elu korraldama. Depressiooni diagnostilised kriteeriumid RHK kohaselt peab avalduma vähemalt 4 või enam sümptomit 2 nädala vältel. Vähemalt kaks sümptomitest on meeleolu alanemine või huvide ja rõõmutunde kadumine või energia kadumine(DSM-IV viis või enam sümptomit 2 nädala jooksul ja üks on vähemalt meeleolu alanemine või huvide ja rõõmutunde kadumine.). Sümptomid ei vasta segatüüpi episoodi kirjeldustele. Sümptomid põhjustavad olulist distressi või funktsiooni
Picture Completion (Piltide täiendamise test) -20 puuduvate detailide näitamine (20 sek) Picture Arrangement (Piltide järjestamise test) - 10 pildiseeriat järjestada loogilisse ritta ja teha jutt (1-2 min) Block Design (Kuubikute test) - 9 kuubikutest etteantud kujundi kokkupanek (1-2 min) Object Assembly (Kujundi kokkupaneku test) - 4 osadest kujundi kokkupanek (2-3 min) Digit Symbol (Kodeerimise test) - 100 arvu numbrite rea kodeerimine (90 sek) F. Vaimsete võimete diagnostilised piirid kuni 70 - vaimne alaareng (retarded) 70-80 - piiripealne IQ (bordeline) 80-90 - madal IQ (dull) 90-110 - keskmine IQ (average) 110-120 - kõrge IQ (bright) 120-130 - andekus (superior) üle 130 - üliandekus (very superior) G. Vaimne võimekus ja arenguprobleemid 2 parameetrit: Kognitiivne areng ja kohanemise aste Kerge alaareng ( Mild )
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
