1) Kultuuriline norm? enamusest lähtuv, normaalne on see, mida kõik teevad. 2) Biheivorism mis on norm? Õpitud kohastunud käitumisviisid. 3) Kognetiivse teraapia eesmärk? -korrigeerida negatiivseid automaatmõtteid 4) Automaatmõttete aluseks on? Kognitiivsed vead. 5) Käitumuslik teraapia · Klassikaline tingimine (Pavlov, Watson) · Operantne tingimine (Thorndike, Skinner) · 1970-ndate keskel tekkis eraldiseisva suunana käitumuslik meditsiin- rakendab käitumisteraapia tehnikaid hindamaks, ennetamaks ja ravimaks somaatilist haigust või füsioloogilisi düsfunktsioone. · Käitumisteraapia lähtub ideest, et düsfunktsionaalne käitumine on kas õpitud või kujunenud elusündmuste ja psühholoogilise haavatavuse koostoimes. · Teraapia eesmärgiks on muuta käitumist, mis omakorda toob kaasa kognitsioonide ja emotsioonide muutuse. 6) Kes on kognetiivse käitumisteraapia rajaja? A.Beck ...
Klaster A Paranoidne Paranoidne Skisoidne Skisoidne Skisotüüpne Skisotüüpne Klaster B Düssotsiaalne Antisotsiaalne Emotsionaalselt ebastabiilne Piirialane (borderline) - impulsiivne tüüp Histriooniline - piirialane tüüp Nartsissistlik Histriooniline Klaster C Vältiv Vältiv Sõltuv Sõltuv Obsessiiv-kompulsiivne Obsessiiv-kompulsiivne Passiiv-agressiivne Passiiv-agressiivne Nartsissistlik Depressiivne (Puuduvad RKH-põhiversioonis)
(WHO 21.04.2007). RHK on muutunud iseloomulikuks liigituseks kõigi üldepidemiloogiliste ja tervisehaldamise otstarbeks, mida on tähele pandud mitmetel eluliselt olulistel protokollidel nagu surmatõendid ja haigladokumentidel. Seda kasutatakse klassifitseerimaks haigusi ja teisi terviseprobleeme. (WHO 21.04.2007). RHK kümnenda versiooni järgi kuulub spetsiifiliste isiksushäirete alla kaheksa häiret: skisoidne, düssotsiaalne, ebastabiilne, paranoiline, histriooniline, anankastne, vältiv- ja sõltuv isiksus. Lisanduvad veel muud spetsiifilised isiksushäired ja täpsustamata isiksushäire. (WHO Eesti 20.04.2007). RHK-10 on välja on jätnud DSM-IV kõige kahtlasemad nartsisliku ja passiiv-agressiivse isiksushäire (Allik etc 2003: 122). DSM ehk The Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders on tõlgituna Diagnostiline ja Statistiline Vaimsete Häirete Käsiraamat. See on standartne vaimsete
nartsissistlikke jooni. Huvitav fakt on aga see, et paljud nartsissistlikud inimesed võivad üles sulada, kui 1. neil läheb elus eriti hästi ja seega saavad nad oma oodatud aplausi; 2. neil läheb elus eriti halvasti, kuna see kärbib upsakust ja toob maa peale tagasi või siis kolmas variant, et nad loovad püsiva ja kestva suhte inimesega, kes ütleb neile, millal järele jätta, sest hinges ihkab ta leida kedagi, kes temast tugevam oleks. Histriooniline e näitlejanna peetakse end võluvaks ja muljetavaldamaks, samas, kui teised on võrgutatavad, vastuvõtlikud ning imetlejad. Usutakse, et ollakse usaldusväärne ja et võidakse lähtuda iseenda tunnetest, samas, kui usutakse, et õnnelikuks olemiseks on vaja teiste tähelepanu. Käitumises on iseloomulik dramaatilisus, võrgutamine, viha, nutt ja suitsiidizestid. Vältiv vältiva isiksushäirega inimesed on tundlikud halvustamise ja tõrjumise suhtes. See teeb
KOHTUPSÜHHOLOOGIA Probleemid · Mõistetel õigusteaduses ja psühholoogias erinev sisu. · Uued teadmised psüühika kohta levivad väga lihtsustatud kujul. · Psüühika uurimine on multidistsiplinaarne. · Võivad olla kaasatud: psühholoog, psühhiaater, logopeed, neuropsühholoog, lastepsühholoog... · Psüühikahäiretega seotud probleemide hulk ühiskonnas suureneb o Vananemine, narkootikumid, ajukahjustused. Erinevused Õigusteadus Psühholoogia Teo lõpptagajärg Käitumine Inimese käitumise ideaal Organismi toimimise seaduspärasused Hierarhiliselt organiseeritud järjestikuste protsesside Samaaegselt toimivate protsesside keerukas süsteem jada Sündmus asendatakse tekstiga Verbaalne arutlus- ja järeldusvõime on vaid üks osa ...
Isiksuse psühhopatoloogia 1. Isiksushäirete olemus ja diagnostilised kriteeriumid Isiksusehäire on iseloomu ja käitumise raske häire, mis hõlmab tavaliselt isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Ebanormaalsed on nii hoiakud kui käitumine, mis võivad ilmneda näiteks emotsioonides, erutuvuses, mõtlemis-ja tajumisviisis, suhtlemisstiilis. Isiksushäirete diagnostilised kriteeriumid. Need jagunevad üldisteks ja igale isiksusetüübile spetsiifiliseks tunnusteks. Diagnostilised kriteeriumid sätestavad disharmoonilised hoiakud ja käitumise. 1. Hõlmavad mitu valdkonda 2. On püsivad 3. On jäigad 4. Häirivad 5. Tekitavad efektiivsuse languse töös ja sotsiaalses tegevuses. Isiksushäired on igaüks eri suunas äärmuslikud ja üksteisest väga erinevad. RHK-10 järgi on kaheksa isiksusehäiret, neid ühel kaks alatüüpi, kokku siis üheksa tüüpi. DSM-IV järgi on häiretüüpe kümme. Isiksushäirete kognitiivne seletus ...
Situatsiooni eel-ja järeltöötlus Ebafunktsionaalsed eeldused ja kõrged standardid. Paanikahäire Paanikahood erinevad oma kestvuselt, sageduselt, paanikasümptomite arvu ja tugevuse, samuti katastroofimõtete sisu poolest. Paanikahood võivad ootamatult ilmneda ka une pealt. Komorbiidsus: Depressioon 50-60% Teised ärevushäired- agorafoobia, sotsiaalfoobia Alkohoolisõltuvus Vältiv, sõltuv ja histriooniline isiksusehäire Kroonilise valu sündroom Ärrituva soole sündroom Seletusi: Algab tüüpiliselt varases täiseas, tavaliselt elumuutuse või kriisisituatsiooni ajal. Umbes 30% patsientidest esimene paanikahoog seotud võõrutusnähtudega psühhoaktiivsetest ainetest või alkoholist. 30-40% häire tekkest seletav pärilikkusega Mitmed neurokeemised mudelid. Kognitiivne mudel:
Invaliidsuse ja surma tõttu kaotatud eluaastad 1990-2020 1.Alumiste hingamisteede infektsioonid 1.Isheemilised südamehaigused 2.Kõhulahtisus 2.Depressioon 3.Perinataalsed haigused 3.Liiklusõnnetused 4.Depressioon 4.Tserebrovaskulaarsed haigused 5.Isheemilised südamehaigused ...6.Alumiste hingamisteede infektsioonid 6.Tserebrovaskulaarsed haigused .....9.Kõhulahtisus ..9.Liiklusõnnetused .....11.Perinataalsed haigused DEPRESSIOON Esinemine: Üldpopulatsioons - 3%-l aasta jooksul 2,7-8,6% elu jooksul 4,9-14,9% Esmatasandi haigetel 6%(15,4%) Statsionaarsetel haigetel 11%-l Põhitunnused: Alanenud meeleolu, huvitus, rõõmutus, energiapuudus Lisatunnused: Keskendumisvõime alanenud, enesehinnang alanenud, süü- ja väärtusetusetun...
· Märkimisväärselt disharmoonilised hoiakud ja käitumine · Hõlmab mitut valdkonda (emotsioonid, mõtlemine, jne) · Avaldub paljudes olukordades · Ilmneb lapse ja noorukieas; püsiv ja pikaajaline · Põhjustab olulisi kannatusi · Tööalase ja sotsiaalse toimimise halvenemine. · Paranoiline isiksus F 60.0 · Skisoidne isiksus F 60.1 · Düssotsiaalne isiksus F 60.2 · Ebastabiilne isiksus F 60.3 (· Impulsiivset tüüpi F 60.30 · Piirialast tüüpi F 60. 31 ) · Histriooniline isiksus F 60.4 · Anankastne isiksus F 60.5 · Vältiv isiksus F 60.6 · Sõltuv isiksus F 60.7 . Paranoiline isiksus F60.0 · Tundlikkus tõrjumise, ebaedu suhtes · Mitteandestamine, kalduvus viha pidada · Umbusklikkus, kalduvus kogemust moonutada · Oma õiguse tagaajamine · Kahtlused partneri truuduse suhtes · Enesekeskne hoiak · Sündmusi tõlgendab ülekaalukalt kui vandenõu tulemust Isiksushäirete ravi:toetav, usaldust taotlev psühhoteraapia. Antipsühhootikumid? Antidepressandid
Kliiniline psühholoogia Normaalsus ja ebanormaalsus kliinilise psühholoogia kontekstis - Subjektiivne norm lähtutakse iseendast - Normatiivne lähenemine normiks täiuslikkus Sotsiaal-kultuuriline lähenemine normiks on see mida teeb enamus inimesi ühiskonnas - Iga kultuur vastandab oma liikmete individuaalsed erinevused, mis tähendab, et enamus inimesi kaldub mingil määral kõrvale kultuuri iseloomu ideaalis - Suuremad kõrvalekalded vajavad spetsiaalseid sekkumisprotseduure, mis tõttu võib igast kultuurist leida psühhoterapeutilise funktsiooniga maagilisi religioosseid ja ilmalikke tegevusi. (püüavad seeläbi hädas olevad indiviidi aidata) Statistliline lähenemine vaatab teatud probleemi jaotuvust populatsioonis ja tõlgendab normaalsuse näitajana keskmisele lähedasi skoore - Peamine ülesanne on saada standardiseeritud andmed probleemidest, mis eristab normaalseid ja ebakoha...
Spetsiifilised isiksusehäired - Märkimisväärselt disharmoonilised hoiakud ja käitumine - Hõlmab mitut valdkonda – emotsioonid, mõtlemine jne - Avaldub paljudes olukordades - Ilmneb lapse ja noorukieas - Põhjustab olulisi kannatusi - Tööalase ja sotsiaalse toimimise halvenemine A-rühm - Skisoidne isiksus - Paranoiline isiksus - Skisotüüpne isiksus - Kummalisus, erilisus B-rühm - Antisotsiaalne isiksus - Ebastabiilne isiksus - Histriooniline isiksus - Nartsissistlik isiksus - Dramaatilisus, emotsionaalsus, ebastabiilsus C-rühm - Vältiv - Sõltuv - OCD - Ärevus, kartlikkus Isiksushäirete ravi - Toetav, usaldust taotlev Psühhoteraapia - Antipsühhootikumid - Antidepressandid Psühhoteraapia - Tekitada patsiendis tunne et tema eest hoolitsetakse ja muretsetakse - Reaalsed eesmärgid - Vältida manipuleerimist
Teema huvitavus ja tähtsus psühholoogi jaoks kutsuvad seda põhjalikumalt käsitlema. Olgu siinkohal ära toodud vaid loetelu alarühma spetsiifilised isiksushäired kuuluvaist tüüpidest. Nendega tutvumiseks kulub lõpupoole terve loeng. F60.0 Paranoiline isiksus F60.1 Skisoidne isiksus F60.2 Düssotsiaalne isiksus F60.3 Ebastabiilne isksus F60.30 impulsiivset tüüpi ebastabiilne isiksus F60.31 borderline type (piirialast tüüpi) isiksus F60.4 Histriooniline isiksus F60.5 Anankastne isiksus F60.6 Vältiv isiksus F60.7 Sõltuv isiksus F60.8 Muud spetsiifilised isiksushäired F60.9 Täpsustamata isiksushäire Kõiki neid häireid iseloomustavad käitumismustrid, mis on püsivad (alates lapse- või noorukieast läbi elu), jäigad (ühetaolised erinevates olukordades), äärmuslikud, kultuurinormist kõrvalekalduvad ning häirivad, ebaotstarbekad, väärkohanenud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
