..? kuna muutuvad kognitsioonid ja emotsioonid.Kuna ei ole automatmõtted, ja kuna muutub käitumine 8) Situacija:Patsiendile on tehtud märkus tema töökohta,hiljem ta kaebab sõbrannale et täna ainult te,male etteheitud tehtud..millega on tegmist? Vältiv. 9) Ili: Naispatsient, kahtlustab oma meest, pikaajaliselt solvub, väga emotsionaalne... Paranoiline. 10) Situacija: patsined on võluv,tahab et teda imetleksid jne....mis häirega on tegemist?Histriooniline 11) söömishäirega ei ole tähtis...? 12) Obsessiiv kompulsiivne häire - Ärevushäired,sundmõtted ,sundteod. Teperj nado bilo napisatj samim: 13) Mida õde peab tähtsaks töötades lapspatsiendiga kellel on psüholoogiline häire? 14) Mis on kolm tunnust mille poolest söömishäired ja depressioon sarnased? madal eneshinnang; kaalu langus; muutused mõtetes 15) Mis on kolm tunnust mille poolest depressioon ja ärevushäired erinevad?
Klaster A Paranoidne Paranoidne Skisoidne Skisoidne Skisotüüpne Skisotüüpne Klaster B Düssotsiaalne Antisotsiaalne Emotsionaalselt ebastabiilne Piirialane (borderline) - impulsiivne tüüp Histriooniline - piirialane tüüp Nartsissistlik Histriooniline Klaster C Vältiv Vältiv Sõltuv Sõltuv Obsessiiv-kompulsiivne Obsessiiv-kompulsiivne Passiiv-agressiivne Passiiv-agressiivne Nartsissistlik Depressiivne (Puuduvad RKH-põhiversioonis)
(WHO 21.04.2007). RHK on muutunud iseloomulikuks liigituseks kõigi üldepidemiloogiliste ja tervisehaldamise otstarbeks, mida on tähele pandud mitmetel eluliselt olulistel protokollidel nagu surmatõendid ja haigladokumentidel. Seda kasutatakse klassifitseerimaks haigusi ja teisi terviseprobleeme. (WHO 21.04.2007). RHK kümnenda versiooni järgi kuulub spetsiifiliste isiksushäirete alla kaheksa häiret: skisoidne, düssotsiaalne, ebastabiilne, paranoiline, histriooniline, anankastne, vältiv- ja sõltuv isiksus. Lisanduvad veel muud spetsiifilised isiksushäired ja täpsustamata isiksushäire. (WHO Eesti 20.04.2007). RHK-10 on välja on jätnud DSM-IV kõige kahtlasemad nartsisliku ja passiiv-agressiivse isiksushäire (Allik etc 2003: 122). DSM ehk The Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders on tõlgituna Diagnostiline ja Statistiline Vaimsete Häirete Käsiraamat. See on standartne vaimsete
; 3. diagnoosi aluseks peab olema palju erinevade allikatega informatsiooniallikaid; 4. isiksushäirete vahel puuduvad kindlad piirid, kuid on võimalik eristada üksteist mittevälistavad ja mõnes osas kattuvate tüüpide ja alatüüpide kirjeldusi; 5. isiksushäireid ei ole paslik ravida enne 16-17 eluaastat, kuigi iseloomulikud avaldused võivad olla juba varem ilmnenud Tihtipeale esinevad koos mitu isiksushäiret: Düssotsiaalne, emotsionaalselt ebastabiilne ja histriooniline häire võivad esineda koos antisotsiaalse, piirialase, histrioonilise ja nartsissistliku isiksushäirega. 2.2.Isiksushäire kriteeriumid Kriteeriumid, millest vähemalt kolm peaksid kattuma, et diagnoosida isiksushäiret, on: · märkimisväärsed mitteharmoonilised hoiakud ja käitumine, mis hõlmab paljusi valdkondi, näiteks emotsioone, erutuvust, impulsikontrolli, mõtlemis-, suhtlus- ja tajumisviisi;
· Kergesti ärritub, käitub agressiivselt · Ei tunne süüd, ei õpi kogemusest · Ennastõigustav Ebastabiilne isiksus · Kõikuv meeleolu · Tagajärgedega mittearvestamine · Vähene implusskontroll o Implusiivset tüüpi: sagedased vägivallapuhangud o Piirialast tüüpi: ebaselge kujutlus endast, ebastabiilsed suhtes, emotsionaalsed kriisid, sagedased enesevigastused Histriooniline isiksushäire · Teatraalsus, enesedramatiseerimine · Väga mõjutatav · Emotsionaalselt labiilne · Enesekesksus, enesehellitamine · Hoolimatus teiste vastu · Vajadus olla tähelepanu keskpunktis · Manipuleeriv käitumine Anankastne isiksushäire · Kõhklev, ettevaatlik · Liigselt planeeriv · Liigselt hoolikas, pedantne · Ülim kohusetundlikkus · Jäikus, kangekaelsus · Ei usalda teisi Vältiv isiksus
Samas ta võib olla sentimentaalne. Piirialast tüüpi ebastabiilne isiksus: on emotsionaalselt ebastabiilne, tal on ebaselge minapilt, eesmärgid ja eelistused. Kalduvus langeda intensiivsetesse ja ebastabiilsetesse suhetesse, kogeda ägedaid emotsionaalseid kriise. Keskne tunnus on identiteedi puudumine. Tüüpilised on enesetapu või vigastamiskatsed, näiteks hülgamise vältimiseks. Klammerduvad teiste inimeste külge. Histriooniline isiksus: on teatraalne. Varem tunti kui hüsteerikut. Püsiv iha erutuse, tunnustuse ja tähelepanu keskpunktis olemise järele, milleks esineb dramaatiliselt, väljendab liialt emotsioone. On väga emotsionaalne, peab tundeid väga tähtsaks ja pingutab, et esile kutsuda armastust. Kulutab palju aega suhtlemisele, kuna tema enesehinnang oleneb teiste heakskiidust. Anankastne isiksus: on perfektsionist, kes on ülehõivatud detailide, reeglite, korra jms. Tema
Situatsiooni eel-ja järeltöötlus Ebafunktsionaalsed eeldused ja kõrged standardid. Paanikahäire Paanikahood erinevad oma kestvuselt, sageduselt, paanikasümptomite arvu ja tugevuse, samuti katastroofimõtete sisu poolest. Paanikahood võivad ootamatult ilmneda ka une pealt. Komorbiidsus: Depressioon 50-60% Teised ärevushäired- agorafoobia, sotsiaalfoobia Alkohoolisõltuvus Vältiv, sõltuv ja histriooniline isiksusehäire Kroonilise valu sündroom Ärrituva soole sündroom Seletusi: Algab tüüpiliselt varases täiseas, tavaliselt elumuutuse või kriisisituatsiooni ajal. Umbes 30% patsientidest esimene paanikahoog seotud võõrutusnähtudega psühhoaktiivsetest ainetest või alkoholist. 30-40% häire tekkest seletav pärilikkusega Mitmed neurokeemised mudelid. Kognitiivne mudel:
juhtivad, esinevad haiguse sama episoodi vältel üheaegselt ning kestavad vähemalt mõne päeva, 1)maniakaalne 2)depressiivne 3) segatüüpi Psühhoosi ravi: 1)Ägeda faasi ravi psühhoosi kiire kupeerimine 2)Pikaajaline ravi relapsi ja haigusepisoodi kordumise ärahoidmine(säilitus- ja toetusravi) TÄISKASVANU ISIKSUS- JA KÄITUMISHÄIRED A-RÜHM SKISODNE, PARANOILINE, SKISOTÜÜPNE B-RÜHM ANTISOTSIAALNE,EBASTABIILNE,HISTRIOONILINE,NARTSISSISTLIK C-RÜHM VÄLTIV, SÕLTUV, OBSESSIIV-KOMPULSIIVNE ISIKSUS Paranoiline isiksus : tundlikkus tõrjumise, ebaedu suhtes ; mitteandestamine, kalduvus viha pidada, umbusklikkus, kalduvust kogemust moonutada ; oma õiguse tagaajamine, kahtlused partneri truuduse suhtes, enesekeskne hoiak, sündmusi tõlgendab ülekaalukalt kui vandenõu tulemust. Skisoidne isiksus Rõõmu tunneb vähestest tegevustest, emotsionaalne külmus, raksused
· Märkimisväärselt disharmoonilised hoiakud ja käitumine · Hõlmab mitut valdkonda (emotsioonid, mõtlemine, jne) · Avaldub paljudes olukordades · Ilmneb lapse ja noorukieas; püsiv ja pikaajaline · Põhjustab olulisi kannatusi · Tööalase ja sotsiaalse toimimise halvenemine. · Paranoiline isiksus F 60.0 · Skisoidne isiksus F 60.1 · Düssotsiaalne isiksus F 60.2 · Ebastabiilne isiksus F 60.3 (· Impulsiivset tüüpi F 60.30 · Piirialast tüüpi F 60. 31 ) · Histriooniline isiksus F 60.4 · Anankastne isiksus F 60.5 · Vältiv isiksus F 60.6 · Sõltuv isiksus F 60.7 . Paranoiline isiksus F60.0 · Tundlikkus tõrjumise, ebaedu suhtes · Mitteandestamine, kalduvus viha pidada · Umbusklikkus, kalduvus kogemust moonutada · Oma õiguse tagaajamine · Kahtlused partneri truuduse suhtes · Enesekeskne hoiak · Sündmusi tõlgendab ülekaalukalt kui vandenõu tulemust Isiksushäirete ravi:toetav, usaldust taotlev psühhoteraapia. Antipsühhootikumid? Antidepressandid
- piiratud elustiil turvalisuse vajaduse tõttu; - tihedat suhtlemist nõudva töö vältimine hirmust halvakspanu või tõrjumise ees. Arvamus iseendast: Ei saa hakkama asjadega või midagi läheb valesti Teistest: Kõik arvavad minust halvasti Maailmast: Maailma on väga ohtlik koht kõike peab kartma ja muretsema Näide: Ei julge minna töövestlusele, sest arvab, et temast arvatakse halvasti ning ei leiagi tööd. Histriooniline isiksus - teatraalsus, emotsioonide liialdatud väljendamine; - sisendatavus, mõjustatavus inimeste või asjaolude poolt; - pealiskaudne ja kõikuv emotsionaalsus; - egotsentrilisus, enesehellitamine ja hoolimatus teiste vastu; - püsiv iha erutuse, tunnustuse ja tähelepanu keskpunktis olemise järele; - sobimatult võrgutav välimus või käitumine; - liigne mure kehalise veetluse pärast.
Spetsiifilised isiksusehäired - Märkimisväärselt disharmoonilised hoiakud ja käitumine - Hõlmab mitut valdkonda – emotsioonid, mõtlemine jne - Avaldub paljudes olukordades - Ilmneb lapse ja noorukieas - Põhjustab olulisi kannatusi - Tööalase ja sotsiaalse toimimise halvenemine A-rühm - Skisoidne isiksus - Paranoiline isiksus - Skisotüüpne isiksus - Kummalisus, erilisus B-rühm - Antisotsiaalne isiksus - Ebastabiilne isiksus - Histriooniline isiksus - Nartsissistlik isiksus - Dramaatilisus, emotsionaalsus, ebastabiilsus C-rühm - Vältiv - Sõltuv - OCD - Ärevus, kartlikkus Isiksushäirete ravi - Toetav, usaldust taotlev Psühhoteraapia - Antipsühhootikumid - Antidepressandid Psühhoteraapia - Tekitada patsiendis tunne et tema eest hoolitsetakse ja muretsetakse - Reaalsed eesmärgid - Vältida manipuleerimist
Teema huvitavus ja tähtsus psühholoogi jaoks kutsuvad seda põhjalikumalt käsitlema. Olgu siinkohal ära toodud vaid loetelu alarühma spetsiifilised isiksushäired kuuluvaist tüüpidest. Nendega tutvumiseks kulub lõpupoole terve loeng. F60.0 Paranoiline isiksus F60.1 Skisoidne isiksus F60.2 Düssotsiaalne isiksus F60.3 Ebastabiilne isksus F60.30 impulsiivset tüüpi ebastabiilne isiksus F60.31 borderline type (piirialast tüüpi) isiksus F60.4 Histriooniline isiksus F60.5 Anankastne isiksus F60.6 Vältiv isiksus F60.7 Sõltuv isiksus F60.8 Muud spetsiifilised isiksushäired F60.9 Täpsustamata isiksushäire Kõiki neid häireid iseloomustavad käitumismustrid, mis on püsivad (alates lapse- või noorukieast läbi elu), jäigad (ühetaolised erinevates olukordades), äärmuslikud, kultuurinormist kõrvalekalduvad ning häirivad, ebaotstarbekad, väärkohanenud.