.............................................................................................4 1.2.1. Psühhoanalüütilised teooriad.......................................................................................4 1.2.2. Humanistliku psühholoogia teooriad...........................................................................5 2. Isiksushäired.......................................................................................................................6 2.1. Isiksushäirete eristamine.................................................................................................6 2.2. Isiksushäire kriteeriumid.................................................................................................6 2.3. Isiksushäirete tüübid.......................................................................................................7 Kokkuvõte....................................................................................................................
Juhendaja: Kaidi Hallik Tallinn 2008 Nartsissistlik isiksusehäire 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. ISIKSUSHÄIRETEST ÜLDISELT...................................................................................4 1.1. Isiksushäirete tüübid....................................................................................................5 Tabel 1. Isiksushäirete jaotus............................................................................................ 5 Allikas: Maailma Tervishoiuorganisatsioon 1999 ............................................................................................................................................5 2. NARTSISSISTLIK ISIKSUSEHÄIRE...............................
rahulolu saavutamiseks. Ei saa eitada, et pole teistsuguseid teooriaid sarimõrvarite mõttemaailma kujunemise osas. Näiteks arvab teatud osa psühholooge, et sarimõrvarid ei ole tähtsusetusetunde, seksuaalse ärakasutamise või sotsiaalse staatuse tulemus, vaid pigem väärastunud emotsionaalse arengu saadus. Sellise teooria kohaselt tekitab madala emotsionaalse arengu tase puudulikke või eraldatud isiksusi ja nende isiksushäirete puhul on mõned komponendid teatud aja jooksul puudulikud. Säärane madal emotsionaalse arengu tase selgitab ka näiteks mõndade sarimõrvarite vajadust hoida oma suu vastu pehmeid objekte omadus, mis omandati imikueas. Helen Morrisoni (Ameerika psühholoog) teooria ütleb, et sarimõrvaril pole välja arenenud korralik emotsionaalne kontroll, ning selle tulemusena on tal sobimatuse ja tähtsusetuse tunne. Kuid tapmist peab ta justkui eksperimendiks,
Isiksuse psühhopatoloogia 1. Isiksushäirete olemus ja diagnostilised kriteeriumid Isiksusehäire on iseloomu ja käitumise raske häire, mis hõlmab tavaliselt isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Ebanormaalsed on nii hoiakud kui käitumine, mis võivad ilmneda näiteks emotsioonides, erutuvuses, mõtlemis-ja tajumisviisis, suhtlemisstiilis. Isiksushäirete diagnostilised kriteeriumid. Need jagunevad üldisteks ja igale isiksusetüübile spetsiifiliseks tunnusteks. Diagnostilised kriteeriumid sätestavad disharmoonilised hoiakud ja käitumise. 1. Hõlmavad mitu valdkonda 2. On püsivad 3. On jäigad 4. Häirivad 5. Tekitavad efektiivsuse languse töös ja sotsiaalses tegevuses. Isiksushäired on igaüks eri suunas äärmuslikud ja üksteisest väga erinevad. RHK-10 järgi on
raskustega. Selle definitsiooni kehtestas diagnoosimise aluseks Maailma Tervishoiuorganisatsioon. Lisatakse veel, et ebanormaalsed on nii hoiakuid kui käitumine, mis võivad ilmneda näiteks emotsioonides, erutuvuses, impulsikontrollis, mõtlemis- ja tajumisviisis, suhtlemisstiilis. (Allik, Konstabel, Realo 2003: 110). Spetsiifiliste isiksushäirete üldised diagnostilised juhised on järgmised (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007): - inimene omab märkimisväärselt disharmoonilisi hoiakuid ja käitumist, mis üldjuhul hõlmavad mitut valdkonda, näiteks emotsioone, erutuvust, impulsikontrolli, mõtlemis- ja tajumisviisi ning teistega suhtlemise stiili; - isiku ebanormaalne käitumismuster on püsiv ja pikaajaline ning see ei piirdu ainult vaimuhaiguse episoodidega;
Esiteks, N-i tõusu on leitud rõhuva enamuse psüühiliste häirete puhul. Teiseks sõltuva isiksuse kuulumine ärevate klastrisse näitab iseenesest kõrget N-i ja seega ei erista see tulemuse sõltuvat isiksust teistest . Sellel Sõltuvusel on leitud kaks olulist korrelatsiooni: NEO-PI neurotisimiga ja meelekindlusega. Nagu ennustatud, on sõltuval isiksusel normist kõrgemat neurotismi oodata NEO-PI mudelis. Iseasi, mida see meile annab, arvestades, et N-i tõus ilmneb ka teiste isiksushäirete ja veel paljude muude psüühikahäirete korral. Diagnostilised kriteeriumid RHK- 10järgi (1) Tetraalsus, emotsioonide liialdatud väljendamine; (2) Sisendatavus, mõjustatavus inimeste või asjaolude poolt; (3) Pealiskaudne ja kõikuv emotsionaalsus; (4) Egotsentrilisus, enesehellitamine ja hoolimatus teiste vasu; DSM- IV kriteeriumid Kõikeläbiv ja ülemäärane emotsionaalsus ja tähelepanu otsimine, mis algab varases täiskasvanueas ja esineb mitmekesistes olukordades.
Psühhopaatilist isikut nimetatakse ka düssotsiaalseks isikuks. Düssotsiaalne isiksus on isiksushäire, mis torkab tavaliselt silma ränkade vastuolude tõttu inimese käitumise ja valitsevate sotsiaalsete normide vahel ja millele on iseloomulik kalk hoolimatus teiste suhtes, sotsiaalsete normide , kohustuste ja reeglite eiramine ning kalduvus süüdistada teisi ja enda käitumist õigustada.(Vasar, 1999). Tavaliselt on aga psühhopaatia mõistet kasutatud kõikide isiksushäirete kirjeldamisel. Psühhopaadi iseloomustus Psühhopaati iseloomustab empaativõime puudumine, vähene kahetsus, valetamine ja manipuleerimine, vastutustundetus ning sageli vägivaldne ja agressiivne käitumine. (Traat, 2000). Nad ei suuda mõista teiste inimeste emotsionaalseid seisundeid, väljaarvatud intellektuaalseid tundeid. Kui tavaline inimene näeb kedagi valu kannatamas või kurvastuses, siis ta tunneb instinktiivselt kaastunnet ja kurbust. Psühhopaat aga ei tunne seda kunagi
toimuva kohta (Morgan ja Murray 1935) 2) otsene mõõtmine (enesehinnangutestid) – arvamus endast (võib olla ka negatiivne) - küsimustikud (nt. väited, mida peab hindama) MMPI (test) – Minnesota mitmefaasiline isiksuse küsimustik 567 väitega (S. R. Hathaway ja J. C. McKinley 1940) ISIKSUSHÄIRE - Iseloomu ja käitumise raske häite, mis tavaliselt hõlmab isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega - isiksushäirete kui omaette diagnostiliste ühikute kirjeldamine psühhiaatrias alates 18. saj lõpp-19. Saj. Algus (hullumeelsus ilma segaduseta, moraalne vaimuhaigus) ISELOOMUSTAVAD TUNNUSED - düsharmoonilised hoiakud ja käitumine (võivad tavapärasest erineda) - ebanormaalne käitumismuster on püsiv ja pikaajaline - ebanormaalne käitumismuster on kõikehõlmav ja paljudes isiklikes ning sotsiaalsetes situatsioonides selgelt väärkohanenud (teiste inimeste või asutustega suheldes pidevad konfliktid)
keskmise inimese tajumise, mõtlemise, tunnete ja eriti suhete laadist selles kultuurikontekstis, kus inimene püsivalt elab. Mustrid on tavaliselt püsivad ja hõlmavad mitmeid käitumise ning psühholoogilise toimimise valdkondi. Isiksushäired on arenguseisundid, mis ilmnevad lapse- või noorukieas ja püsivad täiskasvanuna. Need ei ole mõne muu psüühilise või ajuhaiguse tagajärjeks, kuigi võivad teiste häiretega koos esineda või neile eelneda. Isiksushäirete teoreetiline kontseptsioon on pidevas arengus - eesmärgiks on täpsustada häire aluseks olevaid psühholoogilisi tunnuseid, vähendada välise käitumise avaldusi diagnostiliste kriteeriumidena. Juriidilises kontekstis oluline: Isiksushäire "ei võta mõistust peast", kuid alandab inimese sotsiaalse kohanemise võimet. Raskekujuline isiksushäire võib piirata inimese võimet sotsiaalsetest suhetest adekvaatselt aru saada ja oma käitumise kaugtagajärgede tähendust mõista.
Tegemist on äärmuslike vôi oluliste kôrvalekalletega kultuuri keskmise inimese tajumise, môtlemise, tunnete ja eriti suhete laadist. Mustrid on tavaliselt püsivad ja hôlmavad mmitmeid käitumise ning psühholoogilise toimimise valdkondi. Isiksushäired on arenguseisundid, mis ilmnevad lapse- vôi noorukieas ja püsivad täiskasvanuna. Need ei ole mône muu psüühilise vôi ajuhaiguse tagajärjeks, kuigi vôivad teiste häiretega koos esineda vôi neile eelneda. Isiksushäirete teoreetiline kontseptsioon on pidevas arengus - püütakse täpsustada häire aluseks olevaid psühholoogilisi tunnuseid, vähendada välise käitumise avaldusi diagnostiliste kriteeriumidena. Isiksushäire - disharmoonilised hoiakud ja käitumine - ebanormaalne käitumismuster on püsiv ja pikaajaline - ebanormaalne käitumismuster on kôikehôlmav ja paljudes isiklikes ning sotsiaalsetes situatsioonides selgelt väärkohanenud - ilmneb alati lapse- vôi noorukieas ja püsib täiskasvanuna;
· ei suuda otsustusi vastu võtta; · väljendab oma väärtusetust; · ei suuda asju meelde jätta; · ei suuda keskenduda; · sageli nutune. Ravimata depressioon võib viia koolist väljalangemiseni, toitumishäireteni, alkoholismini, narkomaaniani, elutüdimuseni. Mehilane (1997) depressiooni on vaja õigel ajal ära tunda ja õigesti ravida. Kui lapse ja noorukiaja depressioon jääb ravimata, võib see viia täiskasvanuea püsivate isiksushäirete kujunemisele, mida võidakse hakata korrigeerima alkoholi ja teiste ainete kuritarvitamisega (Mehilane 1997: 112). Vanemad ei tohi depressiivset last : · jätta sellise olukorras üksi; · käskida tal ennast kokku võtta (ta teeks seda isegi, kui ta suudaks ); · anda talle nõuandeid, mida ta ei suuda jälgida; · süüdistada (ta süüdistab ennast isegi); · kritiseerida; · muretseda liialt ja jätta enda elu hooletusse.
arengut eriti noorukieas. Vanemas eas muutuvad kaebused krooniliseks ja püsivaks. Rääkides arvuti liigkasutamise mõjudest inimese tervisele on veel uurimused algstaadiumis aga on viidatud võimalikele häiretele nagu silmade väsimine, lühinägelikkuse tekkimine, migreenilaadsed peavalud ja luu- ja lihaskonna vaevused. Leitakse, et ainiti kuvari jälgimine võib tekitada hüpnootilise transi , horisontaalsed 11 Nartsissistlik isiksushäire on isiksushäirete hulka kuuluv psüühikahäire. Psühhiaatriliste diagnooside DSM-klassifikatsiooniregistrisse kanti häire 1980. aastal. Rahvusvahelises haiguste klassifikatsiooniregistris ICD-10 seda häiret eraldi koodiga välja toodud ei ole, vaid see on liigitatud rubriigi alla "muud spetsiifilised isiksushäired" - diagnoosikood F60.8 Nartsissistlikule iseloomuhäirele on iseloomulikud erinevad suurusluulud, soov olla teiste poolt imetletud ja vähem
keskmise inimese tajumise, mõtlemise, tunnete ja eriti suhete laadist selles kultuurikontekstis, kus inimene püsivalt elab. Mustrid on tavaliselt püsivad ja hõlmavad mitmeid käitumise ning psühholoogilise toimimise valdkondi. Isiksushäired on arenguseisundid, mis ilmnevad lapse- või noorukieas ja püsivad täiskasvanuna. Need ei ole mõne muu psüühilise või ajuhaiguse tagajärjeks, kuigi võivad teiste häiretega koos esineda või neile eelneda. Isiksushäirete teoreetiline kontseptsioon on pidevas arengus - eesmärgiks on täpsustada häire aluseks olevaid psühholoogilisi tunnuseid, vähendada välise käitumise avaldusi diagnostiliste kriteeriumidena. 12 10. Mõiste "psühhopaatia" tähendus kohtupsühholoogia kontekstis Kaasaegse kohtupsühholoogia kontekstis tähistab "psühhopaatia" inimese emotsionaalses
Põhilised areneva psühhopatoloogia printsiibid viitavad sellele, et (a) psühhopaatilised omadused võivad esineda erinevalt erinevates arengustaadiumites, (b) täiskasvanute psühhopaatia võib olla erinevate arenguteede produkt, ja/või (c) see, mis lapseeas tundub olevat psühhopaatia, võib areneda millekski muuks kui täiskasvanute psühhopaatia. Arvestades neid põhimõtteid ja neid toetavaid leide, tuleks lastele ja puberteediealistele panna isiksushäirete diagnoose ainult erandlikel juhtudel, mil isiksusehäirelised omadused paistavad olevat valdavad ja püsivad ning mitte iseloomulikud kindlale arengustaadiumile. Siiamaani on olemas vähe kaalukaid ja pikaaegseid tõendeid viitamaks sellele, et isikud, kellele omistatakse psühhopaatilisi tunnuseid lapseeas, jäävad psühhopaatseks ka läbi ülejäänud arengu kuni täiskasvanueani välja. Suuremosa uuringuid keskenduvad suhteliselt
• S.R.Hathawayja J.C.McKinley 1940 • Minnesota mitmefaasiline isiksuse küsimustik, 567 väidet • Minnesota Multiphasic Personality Inventory Allik jt 2003 Tartu ülikooli uuring. Vanuse lõikes- ekstravertsus vanusega langeb, samuti avatus kogemusele langeb, tõusma kipub meelekindluse osa. Isiksushäire • Iseloomu ja käitumise raske häire, mis tavaliselt hõlmab isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Isiksushäirete kui omaette diagnostiliste ühikute kirjeldamine psühhiaatrias alates 18.saj.lõpp - 19.saj. algus . - hullumeelsus ilma segaduseta (käitub veidralt, aga psühhootiline pole) - moraalne vaimuhaigus (Inimene, kes hästi funktsioneerib ei saa mõnedest ühiskonna tõdedest aru). Isiksushäire • d üsharmoonilised hoiakud ja käitumine • ebanormaalne käitumismuster on püsiv ja pikaajaline • ebanormaalne käitumismuster on kõikehõlmav ja paljudes isiklikes ning
3 (· Impulsiivset tüüpi F 60.30 · Piirialast tüüpi F 60. 31 ) · Histriooniline isiksus F 60.4 · Anankastne isiksus F 60.5 · Vältiv isiksus F 60.6 · Sõltuv isiksus F 60.7 . Paranoiline isiksus F60.0 · Tundlikkus tõrjumise, ebaedu suhtes · Mitteandestamine, kalduvus viha pidada · Umbusklikkus, kalduvus kogemust moonutada · Oma õiguse tagaajamine · Kahtlused partneri truuduse suhtes · Enesekeskne hoiak · Sündmusi tõlgendab ülekaalukalt kui vandenõu tulemust Isiksushäirete ravi:toetav, usaldust taotlev psühhoteraapia. Antipsühhootikumid? Antidepressandid? Skisoidne isiksus F60.1 · Rõõmu tunneb vähestest tegevustest · Emotsionaalne külmus; Raskused emotsioonide väljendamisel · Kriitika ja kiituse suhtes ükskõikne · Ükskõiksus sotsiaalsete normide suhtes · Vähene seksuaalne huvi · Eelistab üksildasi tegevusi · Liigne enesesse süüvimine ja fantaseerimine · Lähedaste suhete puudumine Düssotsiaalne isiksus F60.2
teda iseloomustavate omaduste kohta selliselt, et sõltumatud kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust. - Küsimustikud MMPI S.R.Hathaway ja J.C.McKinsley 1940 Minnesota mitmefaasiline isiksuse küsimustik, 567 väidet = Minnesota Multiphasic Personality Invenroty Isiksusehäire: Iseloomu ja käitumise raske häire, mis tavaliselt hõlmab isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega Isiksushäirete kui omaette diagnostiliste ühikute kirjeldamine psühhiaatrias alates 18.saj lõpp 19.saj algus Hullumeelsus ilma segadusteta Moraalne vaimuhaigus Düsharmoonilised hoiakud ja käitumine Ebanormaalne käitumismuster on püsiv ja pikaajaline Ebanormaalne käitumismuster on kõikehõlmav ja paljudes isiklikes ning sotsiaalsetes situatsioonides selgelt väärkohanenud Ilmneb alati lapse-või noorukieas ja püsib täiskasvanuna Häire põhjustab sotsiaalse funktsioneerimistaseme langust
teda iseloomustavate omaduste kohta selliselt, et sõltumatud kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust. - Küsimustikud MMPI S.R.Hathaway ja J.C.McKinsley 1940 Minnesota mitmefaasiline isiksuse küsimustik, 567 väidet = Minnesota Multiphasic Personality Invenroty Isiksusehäire: Iseloomu ja käitumise raske häire, mis tavaliselt hõlmab isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega Isiksushäirete kui omaette diagnostiliste ühikute kirjeldamine psühhiaatrias alates 18.saj lõpp – 19.saj algus Hullumeelsus ilma segadusteta Moraalne vaimuhaigus Düsharmoonilised hoiakud ja käitumine Ebanormaalne käitumismuster on püsiv ja pikaajaline Ebanormaalne käitumismuster on kõikehõlmav ja paljudes isiklikes ning sotsiaalsetes situatsioonides selgelt väärkohanenud Ilmneb alati lapse-või noorukieas ja püsib täiskasvanuna Häire põhjustab sotsiaalse funktsioneerimistaseme langust
- Ilmneb lapse ja noorukieas - Põhjustab olulisi kannatusi - Tööalase ja sotsiaalse toimimise halvenemine A-rühm - Skisoidne isiksus - Paranoiline isiksus - Skisotüüpne isiksus - Kummalisus, erilisus B-rühm - Antisotsiaalne isiksus - Ebastabiilne isiksus - Histriooniline isiksus - Nartsissistlik isiksus - Dramaatilisus, emotsionaalsus, ebastabiilsus C-rühm - Vältiv - Sõltuv - OCD - Ärevus, kartlikkus Isiksushäirete ravi - Toetav, usaldust taotlev Psühhoteraapia - Antipsühhootikumid - Antidepressandid Psühhoteraapia - Tekitada patsiendis tunne et tema eest hoolitsetakse ja muretsetakse - Reaalsed eesmärgid - Vältida manipuleerimist - Terapeut on patsiendile turvaliselt piire seadev, rahulik ja stabiilne samastumisobjekt Paranoiline isiksus - Tundlikkus tõrjumise, ebaedu suhtes - Mitteandestamine, kalduvus viha pidada - Umbusklikkus, kalduvus kogemust moonutada
· Rorschachi tindipleki test (Inkbot test) 1921 · TAT e temaatilise apertseptsiooni test · Morgan ja Murray 1935 Objektiivtestid · Küsimustikud · S.R.Hathaway ja J.C.McKinley 1940 · Minnesota mitmefaasiline isiksuse küsimustik, 567 väidet · Minnesota Multiphasic Personality Inventory Isiksushäire · Iseloomu ja käitumise raske häire, mis tavaliselt hõlmab isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega · Isiksushäirete kui omaette diagnostiliste ühikute kirjeldamine psühhiaatrias alates 18.saj.lõpp - 19.saj. algus. hullumeelsus ilma segaduseta moraalne vaimuhaigus Isiksushäire · düsharmoonilised hoiakud ja käitumine · ebanormaalne käitumismuster on püsiv ja pikaajaline · ebanormaalne käitumismuster on kõikehõlmav ja paljudes isiklikes ning sotsiaalsetes situatsioonides selgelt väärkohanenud · ilmneb alati lapse- või noorukieas ja püsib täiskasvanuna
varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid. Personalijuhtimise baasained Isiksusepsühholoogia 1. Psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus (Freud) PsA keskendunud psühhopatoloogiale- isiksushäirete kirjeldused. Tungid, tungisaatus, teadvustamatus, miski; mina; ülimina, psühhoseksuaalse arengu faasid. Ortodoksne psühhoanalüüs on S.Freudi välja töötatud: meetod psüühikahäirete raviks ja õpetus teadvustamata psüühilistest protsessidest. S.Freudi psühhoanalüütilise käsitluse keskmes on isiksuse strukturaalne mudel, mis põhineb psüühika topograafilisel mudelil. Topograafiline mudel: - Teadvus: mõtted, tunded, kogemused, mida inimene antud ajahetkel täielikult
annaabi.ee 
