.............................................................................................4 1.2.1. Psühhoanalüütilised teooriad.......................................................................................4 1.2.2. Humanistliku psühholoogia teooriad...........................................................................5 2. Isiksushäired.......................................................................................................................6 2.1. Isiksushäirete eristamine.................................................................................................6 2.2. Isiksushäire kriteeriumid.................................................................................................6 2.3. Isiksushäirete tüübid.......................................................................................................7 Kokkuvõte.....................................................................................................................
Juhendaja: Kaidi Hallik Tallinn 2008 Nartsissistlik isiksusehäire 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. ISIKSUSHÄIRETEST ÜLDISELT...................................................................................4 1.1. Isiksushäirete tüübid....................................................................................................5 Tabel 1. Isiksushäirete jaotus............................................................................................ 5 Allikas: Maailma Tervishoiuorganisatsioon 1999 ............................................................................................................................................5 2. NARTSISSISTLIK ISIKSUSEHÄIRE................................
põe kroonilist vaimuhaigust, vaid ta on antisotsiaalne isiksus, millele viitab tugev ja püsiv vastutustundetu hoiak ning sotsiaalsete normide eiramine, jõhkrus, julmus, hoolimatus teiste tunnete suhtes. Äärmine egotsentrilisus, kalduvus tarvitada uimastavaid vahendeid ja saada tugevaid erutavaid elamusi. Need isiksuse iseärasused ei takista sarimõrvaril oma tegudest aru saada, neid juhtida. Aastast 2006 on Aleksandr Rubel vabaduses. Traditsiooniliselt on sarimõrvari isiksushäirete arenemise taustaks peetud pikaajalisi lapsepõlvetegureid nagu näiteks lapsepõlve areng, mida on peetud häirete tekkimises otsustavaks. Sarimõrvari isiksushäirete arenemisega on seotud vanemate alkoholi- ja uimastiprobleemid, rasked käitumishäired või muud pikaajalised, last kahjustavad psühhosotsiaalsed tegurid. Teisiti öeldes, isiksushäirete peamisteks põhjusteks peetakse sünnipärast vastuvõtlikkust, lapseea kasvutingumusi ja murdeea ebakõlasid. Sel juhul ei
Isiksuse psühhopatoloogia 1. Isiksushäirete olemus ja diagnostilised kriteeriumid Isiksusehäire on iseloomu ja käitumise raske häire, mis hõlmab tavaliselt isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Ebanormaalsed on nii hoiakud kui käitumine, mis võivad ilmneda näiteks emotsioonides, erutuvuses, mõtlemis-ja tajumisviisis, suhtlemisstiilis. Isiksushäirete diagnostilised kriteeriumid. Need jagunevad üldisteks ja igale isiksusetüübile spetsiifiliseks tunnusteks. Diagnostilised kriteeriumid sätestavad disharmoonilised hoiakud ja käitumise. 1. Hõlmavad mitu valdkonda 2. On püsivad 3. On jäigad 4. Häirivad 5. Tekitavad efektiivsuse languse töös ja sotsiaalses tegevuses. Isiksushäired on igaüks eri suunas äärmuslikud ja üksteisest väga erinevad. RHK-10 järgi on kaheksa isiksusehäiret, neid ühel kaks alatüüpi, kokku siis üheksa tüüpi. DSM-IV järgi on häiretüüpe kümme. Isiksushäirete kognitiivne seletus ...
raskustega. Selle definitsiooni kehtestas diagnoosimise aluseks Maailma Tervishoiuorganisatsioon. Lisatakse veel, et ebanormaalsed on nii hoiakuid kui käitumine, mis võivad ilmneda näiteks emotsioonides, erutuvuses, impulsikontrollis, mõtlemis- ja tajumisviisis, suhtlemisstiilis. (Allik, Konstabel, Realo 2003: 110). Spetsiifiliste isiksushäirete üldised diagnostilised juhised on järgmised (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007): - inimene omab märkimisväärselt disharmoonilisi hoiakuid ja käitumist, mis üldjuhul hõlmavad mitut valdkonda, näiteks emotsioone, erutuvust, impulsikontrolli, mõtlemis- ja tajumisviisi ning teistega suhtlemise stiili; - isiku ebanormaalne käitumismuster on püsiv ja pikaajaline ning see ei piirdu ainult vaimuhaiguse episoodidega;
Esiteks, N-i tõusu on leitud rõhuva enamuse psüühiliste häirete puhul. Teiseks sõltuva isiksuse kuulumine ärevate klastrisse näitab iseenesest kõrget N-i ja seega ei erista see tulemuse sõltuvat isiksust teistest . Sellel Sõltuvusel on leitud kaks olulist korrelatsiooni: NEO-PI neurotisimiga ja meelekindlusega. Nagu ennustatud, on sõltuval isiksusel normist kõrgemat neurotismi oodata NEO-PI mudelis. Iseasi, mida see meile annab, arvestades, et N-i tõus ilmneb ka teiste isiksushäirete ja veel paljude muude psüühikahäirete korral. Diagnostilised kriteeriumid RHK- 10järgi (1) Tetraalsus, emotsioonide liialdatud väljendamine; (2) Sisendatavus, mõjustatavus inimeste või asjaolude poolt; (3) Pealiskaudne ja kõikuv emotsionaalsus; (4) Egotsentrilisus, enesehellitamine ja hoolimatus teiste vasu; DSM- IV kriteeriumid Kõikeläbiv ja ülemäärane emotsionaalsus ja tähelepanu otsimine, mis algab varases täiskasvanueas ja esineb mitmekesistes olukordades.
Psühhopaatilist isikut nimetatakse ka düssotsiaalseks isikuks. Düssotsiaalne isiksus on isiksushäire, mis torkab tavaliselt silma ränkade vastuolude tõttu inimese käitumise ja valitsevate sotsiaalsete normide vahel ja millele on iseloomulik kalk hoolimatus teiste suhtes, sotsiaalsete normide , kohustuste ja reeglite eiramine ning kalduvus süüdistada teisi ja enda käitumist õigustada.(Vasar, 1999). Tavaliselt on aga psühhopaatia mõistet kasutatud kõikide isiksushäirete kirjeldamisel. Psühhopaadi iseloomustus Psühhopaati iseloomustab empaativõime puudumine, vähene kahetsus, valetamine ja manipuleerimine, vastutustundetus ning sageli vägivaldne ja agressiivne käitumine. (Traat, 2000). Nad ei suuda mõista teiste inimeste emotsionaalseid seisundeid, väljaarvatud intellektuaalseid tundeid. Kui tavaline inimene näeb kedagi valu kannatamas või kurvastuses, siis ta tunneb instinktiivselt kaastunnet ja kurbust. Psühhopaat aga ei tunne seda kunagi
toimuva kohta (Morgan ja Murray 1935) 2) otsene mõõtmine (enesehinnangutestid) – arvamus endast (võib olla ka negatiivne) - küsimustikud (nt. väited, mida peab hindama) MMPI (test) – Minnesota mitmefaasiline isiksuse küsimustik 567 väitega (S. R. Hathaway ja J. C. McKinley 1940) ISIKSUSHÄIRE - Iseloomu ja käitumise raske häite, mis tavaliselt hõlmab isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega - isiksushäirete kui omaette diagnostiliste ühikute kirjeldamine psühhiaatrias alates 18. saj lõpp-19. Saj. Algus (hullumeelsus ilma segaduseta, moraalne vaimuhaigus) ISELOOMUSTAVAD TUNNUSED - düsharmoonilised hoiakud ja käitumine (võivad tavapärasest erineda) - ebanormaalne käitumismuster on püsiv ja pikaajaline - ebanormaalne käitumismuster on kõikehõlmav ja paljudes isiklikes ning sotsiaalsetes situatsioonides selgelt väärkohanenud (teiste inimeste või asutustega suheldes pidevad konfliktid)
olevaid psühholoogilisi tunnuseid, vähendada välise käitumise avaldusi diagnostiliste kriteeriumidena. Juriidilises kontekstis oluline: Isiksushäire "ei võta mõistust peast", kuid alandab inimese sotsiaalse kohanemise võimet. Raskekujuline isiksushäire võib piirata inimese võimet sotsiaalsetest suhetest adekvaatselt aru saada ja oma käitumise kaugtagajärgede tähendust mõista. Kuigi vanglapopulatsioonis on isiksushäirete esinemine üldpopulatsiooniga võrreldes tunduvalt suurema sagedusega, ei tulene sellest, et isiksushäirega isik on igal juhul potentsiaalne kurjategija. Psühhopaatia: Kaasaegse kohtupsühholoogia kontekstis tähistab "psühhopaatia" inimese emotsionaalses reaktiivsuses, käitumises ja sotsiaalsetes suhetes avalduvat tunnustekogumit, mis seondub kõrge riskiga korduvaks õigusrikkumiseks. Mõiste "psühhopaatia" on kaasaegse kohtupsühholoogia kontekstis teoreetiline konstrukt, mitte diagnoos
1.Õiguse ja psühholoogia kokkupuutevaldkonnad: üldiseloomustus; põhilised erinevused inimese ja inimkäitumise käsitlustes õigus ja psühis. Psühholoogia ja õigus tegelevad mõlemad inimeste käitumisega. On omavahel tihedalt seotud Õigus kasutab psühholoogiat (õiguspsühholoogia, juriidiline psühholoogia, kriminaalpsüho-loogia, kohtupsühholoogia). Õigus võib psühholoogiat kasutada ,,enda sees" või kaasatakse psühholoogia õiguslikku konteksti mitteõiguslike eriteadmistega. Erinevused: *õigus lähtub teo lõpptagajärjest, psühholoogia lähtub käitumisest. *õigus suhestab inimese käitumist ideaaliga, psühholoogia suhestab inimese käitumist organismi toimimise seaduspärasustega. *õigus seostab inimese käitumist tema vaba tahtega, psühholoogia aga väidab, et inimese käitumine on mõjutatud sisemiste ja väliste stiimulite kombinatsioonist. * õigus on ,,verbaalsuskeskne", psühholoogia on ,,käitumiskeskne" 2. Õiguse ja psühholoogia kitsamad kokkupuute...
· ei suuda otsustusi vastu võtta; · väljendab oma väärtusetust; · ei suuda asju meelde jätta; · ei suuda keskenduda; · sageli nutune. Ravimata depressioon võib viia koolist väljalangemiseni, toitumishäireteni, alkoholismini, narkomaaniani, elutüdimuseni. Mehilane (1997) depressiooni on vaja õigel ajal ära tunda ja õigesti ravida. Kui lapse ja noorukiaja depressioon jääb ravimata, võib see viia täiskasvanuea püsivate isiksushäirete kujunemisele, mida võidakse hakata korrigeerima alkoholi ja teiste ainete kuritarvitamisega (Mehilane 1997: 112). Vanemad ei tohi depressiivset last : · jätta sellise olukorras üksi; · käskida tal ennast kokku võtta (ta teeks seda isegi, kui ta suudaks ); · anda talle nõuandeid, mida ta ei suuda jälgida; · süüdistada (ta süüdistab ennast isegi); · kritiseerida; · muretseda liialt ja jätta enda elu hooletusse.
arengut eriti noorukieas. Vanemas eas muutuvad kaebused krooniliseks ja püsivaks. Rääkides arvuti liigkasutamise mõjudest inimese tervisele on veel uurimused algstaadiumis aga on viidatud võimalikele häiretele nagu silmade väsimine, lühinägelikkuse tekkimine, migreenilaadsed peavalud ja luu- ja lihaskonna vaevused. Leitakse, et ainiti kuvari jälgimine võib tekitada hüpnootilise transi , horisontaalsed 11 Nartsissistlik isiksushäire on isiksushäirete hulka kuuluv psüühikahäire. Psühhiaatriliste diagnooside DSM-klassifikatsiooniregistrisse kanti häire 1980. aastal. Rahvusvahelises haiguste klassifikatsiooniregistris ICD-10 seda häiret eraldi koodiga välja toodud ei ole, vaid see on liigitatud rubriigi alla "muud spetsiifilised isiksushäired" - diagnoosikood F60.8 Nartsissistlikule iseloomuhäirele on iseloomulikud erinevad suurusluulud, soov olla teiste poolt imetletud ja vähem
Eksam: 19.12.08.; 09.01.09. Kl.14.15-17.00. Näituse 2-105 Eksamile võib tulla suvalisel ajal, ajavahemikul kl.14.15-16.00. Kirjalikult tuleb vastata kolmele küsimusele, küsimused valib üliõpilane pimesi järgmiste küsimuste hulgast: 1. Õiguse ja psühholoogia kokkupuutevaldkonnad: üldiseloomustus; põhilised erinevused inimese ja inimkäitumise käsitlustes õigusteaduses ja psühholoogias. Psühholoogia ja õigus on tihedalt omavahel seotud, kuna mõlemad teadusvaldkonnad tegelevad inimese käitumisega. Psühholoogia ja õiguse kokkupuutevaldkondades on parema koostöö tagamiseks vaja olla teadlik olulistest erinevustest nendes teadusvaldkondades: - õiguses on olulisel kohal käitumise lõpptagajärg, psühholoogia keskendub eeskätt käitumisele - õigus suhtestab inimsese käitumist ideaaliga, psühholoogia suhtestab inimese käitumist organismi toimimise seaduspärasustega - õigus on ,,verbaalsuskeskne" (Kuriteo puhul täh...
XXXXXX XXXXXX PSÜHHOPAATILISED ISIKUOMADUSED: LÄHENDADES TEADUSLIKKE ANDMEID NING AVALIKKU POLIITIKAT Referaat Juhendaja: XXXXXX XXXXXX 2017 Sissejuhatus.............................................................................. 3 Psühhopaatia mitmetahuline kuvand..........................................4 Üldlevinud väärarusaamad psühhopaatia kohta...........................5 Mis on psühhopaatia?................................................................6 Lahendamata vastuolud psühhopaatia defineerimisel..................7 Kolmekomponendiline mudel definitsioonide ühendamine ning vasturääkivuste mõistmine........................................................8 Kas psühhopaatia defini...
Kordamisküsimused eksamiks (2013) Psüühikahäirete tekkepõhjused Psühhiaatria on arstiteaduse eriala, mis käsitleb psüühikahäirete levikut, etiopatogeneesi, kliinilisi avaldumisvorme, diagnostikat, ravi/rehabilitatsiooni ja ennetamist. Kliiniline psühholoogia on rakenduspsühholoogia valdkondi, mis käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme. Tekkepõhjused: Bioloogilised psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäiretest (nt Alzheimeri tõbi) või ajukahjustustest (nt ajutrauma). Psühholoogilised psüühikahäirete teke on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides. Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutu...
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia O...
Psühhopatoloogia PSÜÜHIKAHÄIRETE PEAMISED TEKKEPÕHJUSED, LEVIK JA RAVIKORRALDUS; PSÜÜHIKAHÄIRETE KVALIFIKATSIOONI PÕHIMÕTTED Psühhiaatria – arstiteaduste haru, mille ülesandeks on vaimse tervise häirete uurimine ja ravi Psühhopatoloogia (üldpsühhiaatria) – uurib psüühiliste häirete üldisi seaduspärasusi: kujunemist, tekkepõhjuseid, avaldumisvorme Kliiniline psühhiaatria e eripsühhiaatria – üksikute haiguste tekke, kulu, sümptomatoloogia ja ravi seaduspärasused Sotsiaalpsühhiaatria – miks suitsiide tehakse? Millised seosed on psüühikahäirete ja ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tin...
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse ...
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm ...
· Rorschachi tindipleki test (Inkbot test) 1921 · TAT e temaatilise apertseptsiooni test · Morgan ja Murray 1935 Objektiivtestid · Küsimustikud · S.R.Hathaway ja J.C.McKinley 1940 · Minnesota mitmefaasiline isiksuse küsimustik, 567 väidet · Minnesota Multiphasic Personality Inventory Isiksushäire · Iseloomu ja käitumise raske häire, mis tavaliselt hõlmab isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega · Isiksushäirete kui omaette diagnostiliste ühikute kirjeldamine psühhiaatrias alates 18.saj.lõpp - 19.saj. algus. hullumeelsus ilma segaduseta moraalne vaimuhaigus Isiksushäire · düsharmoonilised hoiakud ja käitumine · ebanormaalne käitumismuster on püsiv ja pikaajaline · ebanormaalne käitumismuster on kõikehõlmav ja paljudes isiklikes ning sotsiaalsetes situatsioonides selgelt väärkohanenud · ilmneb alati lapse- või noorukieas ja püsib täiskasvanuna
varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid. Personalijuhtimise baasained Isiksusepsühholoogia 1. Psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus (Freud) PsA keskendunud psühhopatoloogiale- isiksushäirete kirjeldused. Tungid, tungisaatus, teadvustamatus, miski; mina; ülimina, psühhoseksuaalse arengu faasid. Ortodoksne psühhoanalüüs on S.Freudi välja töötatud: meetod psüühikahäirete raviks ja õpetus teadvustamata psüühilistest protsessidest. S.Freudi psühhoanalüütilise käsitluse keskmes on isiksuse strukturaalne mudel, mis põhineb psüühika topograafilisel mudelil. Topograafiline mudel: - Teadvus: mõtted, tunded, kogemused, mida inimene antud ajahetkel täielikult
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
