· Ebanormaalne käitumismuster on kõikehõlmav ja paljudes isiklikes ning sotsiaalsetes situatsioonides selgelt väärkohanenud · Ilmneb alati lapse- või noorukieas ja püsib täiskasvanuna · Häire põhjustab sotsiaalse funktsioneerimistaseme langust · Osadel inimestel on püsiv psüühiliste omaduste ja käitumuslike tunnuste kogum, mis kogu elu jooksul oluliselt raskendab nende sotsiaalset kohanemist ja toimetulekut sotsiaalsetes suhetes. Paranoiline isiksushäire · Ülitundlik ebaedu suhtes · Solvuv, pika vihaga · Umbusklik, kahtlustav · Liialdatud võitlus oma õiguste eest · Liialdatud enesekesksus · ,,vandenõuteoreetik" Skisoidne isiksushäire · Emotsionaalne külmus, rõõmutus · Ei väljenda ja ei taju tundeid · Ükskõikne tema kohta antava hinnangu suhtes · Eelistab üksindust · Liigne enesessesüüvimine, fantaseerimine · Usalduslike suhete puudumine
Seda kasutatakse klassifitseerimaks haigusi ja teisi terviseprobleeme. (WHO 21.04.2007). RHK kümnenda versiooni järgi kuulub spetsiifiliste isiksushäirete alla kaheksa häiret: skisoidne, düssotsiaalne, ebastabiilne, paranoiline, histriooniline, anankastne, vältiv- ja sõltuv isiksus. Lisanduvad veel muud spetsiifilised isiksushäired ja täpsustamata isiksushäire. (WHO Eesti 20.04.2007). RHK-10 on välja on jätnud DSM-IV kõige kahtlasemad nartsisliku ja passiiv-agressiivse isiksushäire (Allik etc 2003: 122). DSM ehk The Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders on tõlgituna Diagnostiline ja Statistiline Vaimsete Häirete Käsiraamat. See on standartne vaimsete häirete klassifikatsioon, mida kasutavad tervishoiuprofessionaalid USA-s. DSM on mõeldud rakendatavaks mitmetes kontekstides ning kohandatavaks erinevate suundade (sh 4
piisa, et diagnoosida psühhopaatiat. Käesolev referaat tutvustab psühhopaatia tunnuseid ja erinevaid vorme. Referaadi peamiseks eesmärgiks on selgitada psühhopaatia mõistet, psühhopaadi aju erinevusi, psühhopaadi antisotsiaalset käitumist ja selle põhjuseid ning psühhopaadi ravivõimalusi. Psühhopaatia mõiste Psühhopaatia (psychopathy) mõiste käsitleb endas antisotsiaalset isiksushäiret ja selle tunnuseid. Antisotsiaalne isiksushäire defineeritakse järgmiselt ,,Antisotsiaalne isiksus on isik, kes on ebakriitilisel viisil opositsioonis ühiskonnaga või ignoreerib sotsiaalseid norme".(Wettenberg, lk. 79, 2000). Üldiselt võib öelda, et antisotsiaalne isiksushäire on isiksushäire,mille tulemusel sooritatakse seadustevastaseid tegusid. Psühhopaatia mõiste on antisotsiaalse isiksushäire diagnoosist laiem,mille alla kuuluvad egotsentrism, impulsiivsus,
Narkissos Vanakreeka mütoloogias jahimees Erakordne ilu ja enesearmastus Ennustati pikka elu, kui ennast ei näe Äärmiselt uhke - tõukas eemale kõik, kes armastasid Nemesis ahvatles noormehe tiigi äärde - armus omaenese peegelpilti ning suri Nartsissism Enesearmastuse, -imetlemise ja veetlusjõu suunamine iseendale. Normaalse nartsissismiga inimene ei pea teisi halvustama, et oma enesearmastust välja elada. Haiglaslik nartsissism - nartsissistlik isiksushäire Alaväärsus kompleksi kompenseerimine teisi alavääristades Terve nartsissim - inimese visioonid ja arusaamad enese suhtes. Mõiste sünd Psühhoanalüüsi käigus 1931. aastal kirjeldas Sigmund Freud nartsissistliku isiksushäiret - algus Näiteid kirjandusest ja filmikunstist Moliére Don Juan - hurmab, tapab ja vägistab ilma süümepiinadeta Oscar Wildé’i Dorian Gray portree - nimitegelane on nartsissist Kasutatud allikad https://en.wikipedia
täiskasvanuna ja vaesusest. Mitmel juhul on sarimõrvar sooritanud kuritöö, et kompenseerida neid faktoreid ja tekitada endale tähtsustunne või on motiiviks kättemaks. Selliseid tunded tulevad esile nii tapmise ajal, kui ka peale mõrva sooritamist. Teadmine, et nende teod hoiavad hirmu all suurt gruppi inimesi ja pääsemine politsei eest ainult lisavad tugevust ja annab suurt adrenaliini nendele tekkinud tunnetele. Isiksushäireid võib defineerida mitmeti. Kõige täpsema isiksushäire definitsiooni annab Rahvusvaheline Haiguste Klassifikatsioon, mille Maailma Tervishoiuorganisatsioon kehtestas diagnoosimise aluseks 1992. a. ja Eesti psühhiaatrid 1993. aastal. ,,Spetsiifiline isiksushäire on iseloomu ja käitumise raske häire, mis hõlmab tavaliselt isiksuse mitu aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Ebanormaalsed on nii hoiakud kui käitumine, mis võivad ilmneda näiteks
Seetõttu käitub hüsteeriline karakter nagu koolieelik, kes iial täiskasvanuks ei saa. Samuti iseloomustab neid üldsõnaline ja hinnanguline mõttesisu, nende jutt ei suuda anda edasi fakte, koosneb muljetest. Isiksuse profiil NEO-PI- mudeli järgi Histrioonilise isiksuse dimensioon SNAP is on dramaatiline ekshibitsionism, mis korreleerub NEO-PI ekstravertsusega, aga ka impulsiisvus, millele on oluline korrelatsioo NEO-PI meelekindlusega. Kõik, mis käis sõltuva isiksushäire dimensionaliseerimise kohta, tekitab probleeme ka hitrioonilise tõlgendamisel. Ka napp kodumaine materjal näitab, et just hitrioonilise isiksushäire diagnostilised kriteeriumid korreleeruvad üksteisega väga vähe ning seetõttu psühhomeetrilises mõttes skaalat ei moodusta. Diagnostilised kriteeriumid RHK -10järgi (1) Üksildaste tegevuste ülekaalukas eelsitamine (2) Emitsonaalne külmus, jahedus või tuimus (3) Ei väljenda teistele ei sooje tundeid ega viha Jne.
Spetsiifiline isiksusehäire on iseloomu ja käitumise raske häire, mis hõlmab tavaliselt isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. (Maailma Tervishoiuorganisatsioon 1999). Isiksusehäireid klassifitseeritakse neid domineerivate käitumisviiside järgi. Ühed häiretüübid ei välista täielikult teisi ja mõnede iseloomulikud tunnused võivad kattuda. Need on isiksuse hälvete üldised aktsepteeritud põhivormid. Paljudele inimestele leidub mitme isiksushäire tunnused: sel juhul võib kasutada segatüüpide isiksushäirete diagnoosi. Isiksushäire diagnoosimisel peaks kliiniliselt hindama kõiki psüühilisi funktsioone. Diagnostiline hinnang aga peaks viitama vaid neile tunnustele, mille raskusaste ületab isiksusehäire diagnostilised kriteeriumid. Diagnoos peaks toetuma võimalikult mitmele infoallikale (näiteks ka vestlustele omastega). Vahel saab isiksushäire diagnoosi panna ühe
Need ei ole mõne muu psüühilise või ajuhaiguse tagajärjeks, kuigi võivad teiste häiretega koos esineda või neile eelneda. Isiksushäirete teoreetiline kontseptsioon on pidevas arengus - eesmärgiks on täpsustada häire aluseks olevaid psühholoogilisi tunnuseid, vähendada välise käitumise avaldusi diagnostiliste kriteeriumidena. Juriidilises kontekstis oluline: Isiksushäire "ei võta mõistust peast", kuid alandab inimese sotsiaalse kohanemise võimet. Raskekujuline isiksushäire võib piirata inimese võimet sotsiaalsetest suhetest adekvaatselt aru saada ja oma käitumise kaugtagajärgede tähendust mõista. Kuigi vanglapopulatsioonis on isiksushäirete esinemine üldpopulatsiooniga võrreldes tunduvalt suurema sagedusega, ei tulene sellest, et isiksushäirega isik on igal juhul potentsiaalne kurjategija. Psühhopaatia: Kaasaegse kohtupsühholoogia kontekstis tähistab "psühhopaatia" inimese emotsionaalses
......................................................................................4 1.2.2. Humanistliku psühholoogia teooriad...........................................................................5 2. Isiksushäired.......................................................................................................................6 2.1. Isiksushäirete eristamine.................................................................................................6 2.2. Isiksushäire kriteeriumid.................................................................................................6 2.3. Isiksushäirete tüübid.......................................................................................................7 Kokkuvõte..............................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus..................................................................................................
1. Üldistunud ärevushäire korral esineb ülemäärane ja ulatuslik muretsemine, mis ei ole seotud kindlate keskkonnatingimustega 2. Foobiad on häired, kus ärevust põhjustavad situatsioonid või objektid, mis tegelikult ei ole ohtlikud 3. Hirm sattuda väikeses grupis teiste inimeste tähelepanu keskpunkti sotsiaalfoobias 4. Hirm avalike kohtade, rahvahulkade, kodust väljumise või üksi liikumise ees avaldub agorafoobias 5. Paanikahäire ei ole seotud kindla situatsiooni või objektiga, on subjektile ootamatu ja prognoosimatu, hood kestavad tavaliselt minuteid 6. PTSD(posttraumaatiline stressihäire) on häire, mis võib tekkida pärast eluohtlikku ja erakordset vapustavat sündmust 7. Häire, mille korral on stressoriks tavaliselt raske kehaline haigus, lähedase inimese kaotus, lah...
Kroonilise delinkvetse käitumise aluseks on adekvaatsete emotsionaalsete reaktsioonide puudumine. Juhtivad neuroteaduslikud hüpoteesid: - moraalsed otsustused ei kujune arutluste ja järelduste käigus, vaid need rajanevad inimese varase aregu käigus kujunenud automaatsetele moraalsetele hoiakutele; - nende hoiakute puudumine võib olla seotud neuraalse defitsiidiga; - ka sotsiaalse käitumise keerulised vormid rajanevad elementaarsetele emotsionaalsetele reaktsioonidele. 9. Isiksushäire tähendus kliinilises kontekstis Isiksushäire on sügav ja püsiv käitumismuster, mille väljendused on mitmesugustes isiklikes ja sotsiaalsetes olukordades ühetaoliselt jäigad. Tegemist on äärmuslike vôi oluliste kôrvalekalletega kultuuri keskmise inimese tajumise, môtlemise, tunnete ja eriti suhete laadist. Mustrid on tavaliselt püsivad ja hôlmavad mmitmeid käitumise ning psühholoogilise toimimise valdkondi.
tunnust, lisaks on häiritud või ebaselge inimese mina-pilt, eesmärgid ja eelistused (sealhulgas seksuaalsed). Kalduvus sattuda intensiivsetesse ja ebastabiilsetesse suhetesse võib korduvalt tekitada emotsionaalseid kriise, kaasa tuua äärmuslikke katseid vältida hülgamist ning olla seotud suitsiidiähvarduste või enesevigastamistega (kuigi viimased võivad esineda ka ilma nähtava ajendita) (Lieb jt 2004). Patsient on 24-aastane naine, kellel on isiksushäire. Ta käitub ennastkahjustavalt ja saabus suitsiidkatse tõttu haiglasse. Ennastkahjustav käitumine väljendub tablettide üledoseerimises ja koos alkoholiga tarvitamises ning enesele põletushaavade tekitamises. Patsient peab oma probleemide põhjustajaks teiste inimeste hoolimatust. Lähisugulastega ja töökaaslastega saab halvasti läbi, on oma kolleegi rünnanud füüsiliselt. On saanud antidepressiivset ravi, kuid on selles pettunud Küsimused, mida küsiksin patsiendiga kohtumisel: 1
1. Psühholoogia ja õiguse kokkupuutevaldkonnad -Seaduseloomes tuleb arvestada inimpsüühika seaduspärasustega; -seadusest tulenevates rollides on inimesed,kelle käitumine neis rollides on mõjutatud inimpsüühika seaduspärasustest(kuidas emotsioonid mõjut. vandekohtu otsust nt) -sotsiaalpsühholoogiline aspekt- kuidas seadused mõjutavd inimese käitumist, millised ühiskondlikud nähtused mõjutavad inim seadusekuulekust, millised on ootused Õ-süst.le -kriminoloogia- muude teaduste kõrval kasut siin ka psühholoogia andmeid, krimonoloogias on väga palju psühholoogilist lähenemist, aga uuritavate puhul on lähtutud nende käitumise tagajärjele antud juriidilisest hinnangust. -vaimse tervise alased teenused õigussüsteemileö s.o. psühhiaatrite ja kliiniliste psühholoogide poolt antav hinnang õigusrikkujate psüühilisele seisundile ja nende ravimine, kellel on kõrvalekaldeid normaalsest psüühikast. 2. Agressi...
teooriat, on leitud endokrinoloogiliste faktorite, eriti reproduktiivsete hormoonide taseme olulist mõju agressiivsele käitumisele. Vägivaldse käitumise neurobioloogilisteks alusfaktoriteks eeldatakse olevat emotsionaalse ja käitumusliku regulatsiooni häirumist ning kognitiivsete võimete defitsiiti. 11 9. Isiksushäire tähendus kliinilises kontekstis Rahvusvahelise Haiguste Klassifikatsiooni kontekstis on isiksus- ja käitumishäired kindlate tunnustega diagnostilised kategooriad, mis hõlmavad erinevate tekkepõhjuste ja avaldumisvormidega suuri häireterühmi. Nende diagnoosimine on psühhiaatri ja kliinilise psühholoogi ühise pädevuse valdkond. Isiksushäire on sügav ja püsiv käitumismuster, mille väljendused on mitmesugustes isiklikes ja sotsiaalsetes olukordades ühetaoliselt jäigad
pigem negatiivsele. Nad ei püstita endale eesmärke, et meeleolu parandada; peale positiivset sündmust ei ürita ta säilitada head enesetunnet ega ka peale negatiivset sündmust ei üritata tuju tõsta. See võiks ka selgitada, miks peale negatiivset elusündmust madalama enesehinnangu inimesed tunnevad end halvemini, kui kõrge enesehinnanguga inimesed. (Crisp & Turner, 2010) Kõrge enesehinnangu äärmuslikum variant on nartsissism kui isiksushäire. Madal enesehinnang on tihti välja toodud eelkäijaks antisotsiaalsele käitumisele (koduvägivallatsejad, terroristid, mõrvarid jne) ehkki sellele väitele on väga vähe tõendusmaterjali. Teatud olukordades võib see olla isegi vastupidine kõrgema enesehinnanguga inimesed panevad toime rohkem kuritegusid, eriti inimeste puhul, kes tunnevad, et tema ego on kuidagi riivatud. Siinkohal räägime nartsissistlikust käitumisest, kus
Võru Täiskasvanute Gümnaasium UNI JA UNENÄOD Referaat Koostaja: Maris Tõnise 10.klass Juhendaja: Ene Laane Võru 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1Uni........................................................................................................................ 4 1.1Rahulik ja kiire uni.......................................................................................... 4 1.2Kuna aju elektriline aktiivsus une ajal pidevalt muutub, siis jagatakse une seisundid järgnevatesse astmetesse:..................................................................4 1.3Unepuuduse tõttu ilmnevad inimesel tõsised psüühikahäi...
ISIKSUS käitumise, mõtlemise ja tunnete aspektid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erineval määral (Allik jt. 2006) - kaasasündinud eeldused (bioloogiline lähenemine) - sotsiaalne keskkond ja kasvatus (keskkondlik lähenemine) - isiksuseomadused *vaimsed võimed *temperament *väärtused *iseloom - Montesquieu (1689-1755) (kliima on oluline inimese isiksuse kujunemisel) - Charles Darwin (1809-1882) – EVOLUTSIOONITEOORIA - ANTROPOLOOGILINE LÄHENEMINE (pole oluline mitte kliima, vaid kultuuriline keskkond) *Margatet Mead (1901-1978) *Ruth Benedict (1887-1948) - BIHEIVIORISM *J. B. Watson (1878-1959) PSÜHHODÜNAAMILINE TEOORIA (Sigmund Freud) *alateadvus, tungid *id/ego/superego (ego peab hoidma teisi ohjes) *kaitsemehhanismid TUNNUSJOONTE TEOORIAD 1) -Hippokrates: 4 temperamenditüüpi -Galenos *koleerik – kollane sapp (kergesti ärrituv, ülereageeriv) *melanhoolik – must sapp (kurvameelne, murelik)...
Psüühilised nähtused- Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused. Falsifitseeritavus - hüpotees on kummutav ehk falifitseeriv- formuleeritud nii, et meil oleks algusest peale selge, milline tõendites avalduv seaduspärasus näitaks, et hüpotees on vale. Operatsionaalne definitsioon- definitsioon, mis tõlgib muutuja, mida me hinnata tahame, konkreetseks protseduuriks või mõõtmiseks. Populatsioon- kogu rühm, mille kohta uurija tahab järeldusi teha. Valim- populatsiooni alamhulk, mida teadlane uurib, et populatsiooni kui tervikut tundma õppida. Ootuste vihjed- märgid, mis võivad uuringus osalejale aimu anda, milline käitumine on selles olukorras oodatud või soovitav. Topeltpime uuring- uuringu selline korraldus, kus osalejad määratakse teatud katsetingimustesse, hoides seejuures nii osalejad, kui ka uurijad teadmatuses, kes millisesse rühma määrati. Uurimismeetodid- Intervjuu, test(objektiiv ja projektiivtest), juhtimisanalüüs Biheiviori...
2. Ei esine: *vahetu reproduktsiooni defekti ; *teadvuse seisundi hägunemist ja tähelepanuhäireid ; *üldise intellektuaalse taseme langust (dementsus). 3. Objektiivsed tõendid ja/või anamnees tõendavad insuldi või peaajuhaiguse esinemist (eriti kui on haaratud bilateraalselt dientsefaalsed ja mediaalsed temporaalsed struktuurid, v.a. alkoholentsefalopaatia), mida võib seostada esinevate psüühikahäiretega. Orgaaniline isiksushäire, traumajärgse ajukahjustuse sündroom) orgaaniline isiksushäire. Muutused psüühikas ja käitumises on seotud ajuhaiguse või aju püsiva kahjustusega: 1) Püsiv võimetus kestvaks sihipäraseks tegevuseks. 2) Vähemalt üks järgnevatest emotsionaalsetest muutustest: * emotsionaalne labiilsus; *eufooria ja lamedad kohatud naljad; *ärrituvus, vihasööstud ja agressiivsus; *apaatia. 3) Kihude ja impulsside pidurdamatus ning sotsiaalsete
erivajadusega inimeste hoolekanne Eestis, Käsiraamat 2000/2001 http://raulpage.org/erivajadus/haired.html 5. Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinik 1993, RHK-10/V - Psüühika- ja käitumishäired http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/RHK/F0.htm Lisa 1 Järgnevas tabelis on psüühikahäiretest toodud ülevaade üldiste gruppide alusel. Häirete klass Näiteid dementsus, delirium, orgaaniline isiksushäire F0 Orgaanilised psüühikahäired jt Psühhoaktiivsetest ainetest F1 intoksikatsioon, kuritavitamine, sõltuvus jt tingitud psüühikahäired skisofreenia, püsivad luululised häired, äge F2 Psühhootilised häired mööduv psühhootiline episood episoodiline või korduv depressioon,
Psüühikahäirete meditsiinilise käsitlemise ja sekkumise aluseks on Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon (RHK-10). Allolev tabel näitab psüühikahäirete üldiseid gruppe, kus iga psüühikahäire tähistatud tähega F. Sellele järgneb kood ning häired on jaotatud kümnesse rühma. Tabel 1. Psüühikahäirete jaotus (Paavel, V., 2000) Häirete klass Näiteid F0 Orgaanilised psüühikahäired dementsus, delirium, orgaaniline isiksushäire jt Psühhoaktiivsetest ainetest tingitud F1 intoksikatsioon, kuritavitamine, sõltuvus jt psüühikahäired skisofreenia, püsivad luululised häired, äge F2 Psühhootilised häired mööduv psühhootiline episood episoodiline või korduv depressioon,
1. uurimismeetodid. 2.käitumise geneetilised ja evolutsioonilised alused genotüüp-organismi geenide täiskomplekt fentüüp-organismi nähtavad tunnused ja käitumisviisid polügeenne pärilikkus nähtus, kus mingi tunnuse kujunemist mõjutab palju geene vahetu põhjus organismi eluajal teda mõjutanud tegurid, mis on esile kutsunud teatud tunnused vüi käitumisviisid lõpp-põhjus asjaolud, mis selgitvad, miks on mingi tunnus või käitumine aastatuhandeid väldanud evolutsiooni jooksul aidanud populatsiooni liikmetel ellu jääda ja järglasi saada. Naturalistlik eksitus ekslik arusaam, et kõik `'looduslik'' on tingimata `'hea''. Päritavuskoefitsent suhtarv, mis näitab, kui suur osa mingi tunnuse muutlikkusest konkreetsetes keskkonnatingimustes olevas konkreetses populatsioonis on tingitud geneetilisest erinevusest. Monogaamia ühe isase ja ühe emase püsiv reproduktiivne partnerlussuhe Polügaamia paaritumissüsteem, kus ühes soost isend ...
konkreetsetele põhjustele ega ka võimalike haiguslike muutuste iseloomule ajus. Psüühikahäirete käsitlemise aluseks olevas Rahvusvahelises Haiguste Klassifikatsioonis (RHK-10) on iga psüühikahäire tähistatud tähe F ja kuni neljakohalise numbriga (koodiga). Häired on jaotatud kümnesse suuremasse gruppi ja koodi esimene number osutab vastavale häirete grupile. F0 Orgaanilised psüühikahäired dementsus, deliirium, orgaaniline isiksushäire F1 Psühhoaktiivsetest ainetest intoksikatsioon, kuritarvitamine, sõltuvus tingitud psüühikahäired F2 Psühhootilised häired skisofreenia, püsivad luululised häired, äge mööduv psühhootiline episood F3 Meeleoluhäired episoodiline või korduv depressioon, bipolaarsed häired F4 Ärevushäired, dissotsiatiivsed foobiad, paanika-, kohanemis- jms häired, äge
kohta. -- ainult testide põhjal ei tohi paikapidavaid järeldusi teha, vaja tervikpilti, eriti kliinilises psühholoogias; kaks enamlevinud hindamisvahendit on: NEO-PI-R ja MMPI (Minnesota Multiphasic Personality Inventory. praegu 550 väidet 10 skaalal pluss 3 skaalat vastaja vastuste valiidsuse mõõtmiseks) Lugemist Allport ja isiksuse seadumus lk.41-42, Isiksusepsühholoogia Viie faktori teooria protsesside joonis lk.38, viiefaktoriline mudel lk 43-44; Isiksusepsühholoogia Isiksushäire, lk.110-112, näited lk. 129-131: Isiksusepsühholoogia 7 p.12.1 isiksuseomaduste mõõtmine, p.12.4 päritavus ja keskkond, lk 196 5-faktoriline isiksuse mudel: Psühholoogia gümnaasiumile 8 9. Kliinline psühholoogia · Põhimõisted (häire, psühholoog vs psühhiaater vs terapeut) · Üldiselt enamlevinud häiretest (ärevus, depressioon)
arengut eriti noorukieas. Vanemas eas muutuvad kaebused krooniliseks ja püsivaks. Rääkides arvuti liigkasutamise mõjudest inimese tervisele on veel uurimused algstaadiumis aga on viidatud võimalikele häiretele nagu silmade väsimine, lühinägelikkuse tekkimine, migreenilaadsed peavalud ja luu- ja lihaskonna vaevused. Leitakse, et ainiti kuvari jälgimine võib tekitada hüpnootilise transi , horisontaalsed 11 Nartsissistlik isiksushäire on isiksushäirete hulka kuuluv psüühikahäire. Psühhiaatriliste diagnooside DSM-klassifikatsiooniregistrisse kanti häire 1980. aastal. Rahvusvahelises haiguste klassifikatsiooniregistris ICD-10 seda häiret eraldi koodiga välja toodud ei ole, vaid see on liigitatud rubriigi alla "muud spetsiifilised isiksushäired" - diagnoosikood F60.8 Nartsissistlikule iseloomuhäirele on iseloomulikud erinevad suurusluulud, soov olla teiste poolt imetletud ja vähem
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia O...
Invaliidsuse ja surma tõttu kaotatud eluaastad 1990-2020 1.Alumiste hingamisteede infektsioonid 1.Isheemilised südamehaigused 2.Kõhulahtisus 2.Depressioon 3.Perinataalsed haigused 3.Liiklusõnnetused 4.Depressioon 4.Tserebrovaskulaarsed haigused 5.Isheemilised südamehaigused ...6.Alumiste hingamisteede infektsioonid 6.Tserebrovaskulaarsed haigused .....9.Kõhulahtisus ..9.Liiklusõnnetused .....11.Perinataalsed haigused DEPRESSIOON Esinemine: Üldpopulatsioons - 3%-l aasta jooksul 2,7-8,6% elu jooksul 4,9-14,9% Esmatasandi haigetel 6%(15,4%) Statsionaarsetel haigetel 11%-l Põhitunnused: Alanenud meeleolu, huvitus, rõõmutus, energiapuudus Lisatunnused: Keskendumisvõime alanenud, enesehinnang alanenud, süü- ja väärtusetusetun...
võimalusest, et lapsi ja noorukeid klassifitseeritakse vääralt psühhopaatiliseks isikuteks. 15 Psühhopaatia seos vägivaldse ja muu kriminaalse käitumisega Suhteliselt väike osa populatsioonist (5-7%) vastutab enamike toimepandud kuritegude (seal hulgas ka vägivaldsete kuritegude) eest. Korduvalt kuritegusid toime pannud indiviidide isiksustel puudub ühtne klassifikatsioon, mis viitab tugevalt asjaolule, et psühhopaatia ei ole antud isiksushäire, mis tekitab kriminaalset käitumist. Siiski on suutnud paljud psühhopaatia mõõtmed ennustada kriminaalset ja vägivaldset käitumist. Endiselt on aga arusaamatu, millised on psühhopaatia juhuslikud mõjud ja kuidas need sõltuvad erinevatest oludest. Kui täpselt ennustavad psühhopaatia mõõtmed kriminaalset käitumist? Paljud metaanalüüsid on uurinud PCL-R/SV ennustusvõimet ning võrrelnud neid teiste riskianalüüsi vahenditega.
Sotsiaalpsühholoogia 1. SP kui teadus SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012) SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne SP: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik ja tarbepsühholoogia. Meie - lai pilt SP-st - alus k...
avaldused mitte sekundaarsed teiste sümptomitele nagu luulu või sundmõtted - Ärevus peab olema piiritletud või esinema kindlatest sotsiaalsetes situatsioonides - Foobseid situatsioone välditakse nii palju kui võimalik - Algab lapsepõlves Komorbiidsus: - Teised ärevushäired agarofoobia, paanikahäire - Düstüümia krooniline meeleolu alanemine - Alkoholisõltuvus - Vältiv isiksushäire Sotsiaalfoobia teisese diagnoosina - Skisofreenia esineb 36% skisofreenikuteks - Bipolaarne häire - Söömishäired - Depressioon Riskifaktorid - 50% tekkest seletatav pärilikkusega - Temperamendi iseärasused: uudsetele stiimulitele reageeritakse suurenenud erutuvuse ja ärevuse tõusuga, mis omakorda viib käitumise pärssimiseni - Ebameeldivad sotsiaalsed kogemused lapsepõlves narrimine, kriitika, alandused
Nendega tutvumiseks kulub lõpupoole terve loeng. F60.0 Paranoiline isiksus F60.1 Skisoidne isiksus F60.2 Düssotsiaalne isiksus F60.3 Ebastabiilne isksus F60.30 impulsiivset tüüpi ebastabiilne isiksus F60.31 borderline type (piirialast tüüpi) isiksus F60.4 Histriooniline isiksus F60.5 Anankastne isiksus F60.6 Vältiv isiksus F60.7 Sõltuv isiksus F60.8 Muud spetsiifilised isiksushäired F60.9 Täpsustamata isiksushäire Kõiki neid häireid iseloomustavad käitumismustrid, mis on püsivad (alates lapse- või noorukieast läbi elu), jäigad (ühetaolised erinevates olukordades), äärmuslikud, kultuurinormist kõrvalekalduvad ning häirivad, ebaotstarbekad, väärkohanenud. Ebakohased on nii hoiakud kui käitumine, tavapärasest erinevad taju, mõtlemine, tunded ja suhted. 32
.., depressioon, dementsus) Kortikaalne ja subkortikaalne dementsus HIV infektsioon (..., dementsus) 1) kortikaalne dementsus afaasia, epilepsia (..., depressioon, isiksushäire, psühhoo amneesia, agnoosia, peaajukasvajad, metastaasid (…, deliirium, dementsus) akalkuulia, apraksia
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ................................................
(f) märkimisväärne kalduvus teisi süüdistada ja ühiskonnaga konflikti tekitanud käitumist õigustada. Kaasnev joon võib olla püsiv ärrituvus. KOKKUVÕTE: 1. Psüühikahäireid põhjustab bioloogiliste, sotsiaalsete ja psühholoogiliste tegurite interaktsioon. 2. Sama häire põhjused võivad erinevatel indiviididel olla erinevad. 3. Kultuuriliste tegurite osakaal suurim söömishäirete tekkes. 4. Isiksushäire määratlus sõltub ühiskonna normidest Käitumismehhanismideks nim vahendeid ja võimalusi, mis organismil on käitumise korraldamiseks vastavalt oma vajadustele ja kooskõlas keskkonnaga. Refleks on käitumise lihtne vorm, mille puhul kindlale stiimulile vastatakse alati ühesuguse viivitamatu reaktsiooniga. Instinkt on üksteisele järgnevate reflekside kompleksne ahel, mis moodustab tervikliku tegevusprogrammi mingile konkreetsele olukorrale reageerimiseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
