Intelligentsus ja selle mõõtmine Intelligentsust on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. 1904.aastal pani inglise psühholoog Charles Spearman lapsi testides tähele, et nende tulemused olid eri testide puhul võrdlemisi sarnased. Nt. said need lapsed, kes sooritasid edukalt mälutesti, hea tulemuse ka loogilise põhjendamise ja taibukuse testidest. Ta jõudis seisukohale mille järgi võib intelligentsus sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust. Fluiidne(voolav) intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi
Seost hinnatakse hajuvusdiagrammi abil- mida paremas seoses punktid, seda suurem on korrellatsioonikordaja. Alati ei piisa ainult korrelatsioonikordaja väärtuse leidmisest, tuleb vaadata ka algandmeid, mis annavad infot, miks selline korrelatsioonikordaja väärtus tuli ehk siis tuleb joonistada hajuvusdiagramm. Enimkasutatavad korrelatsioonikoefitsiendid mõõdavad enamasti lineaarset seost, korrelatsioonanalüüs ei näita põhjuslikku seost. Pidevad andmed- Pearson, Spearman, Kendall. Pidevate andmete puhul kasutatakse tavaliselt Pearsoni korrelatsioonikordajat, nimetatakse ka lineaarseks korrelatsioonikordajaks, mis tähendab, et see mõõdab vaid lineaarset seost, näiteks, kui meie andmed on mõne teise kujuga seoses, siis alahindab Pearsoni korrelatsioonikordaja seose tugevust. Näiteks seos on parabooli kujuga, aga Pearsoni korrelatsioonikordaja ütleb, et seos näitajate vahel puudub, samas, kui kasutame mõnda teist
juurde veel kohustuslike alusaineid, õppeained riigiteaduste ja õigusteaduste valdkonnas, nagu"ühiskond ja õigus" ning "riik, poliitika ja valitsemine". Sotsiaaltöötaja on kui poliitika kujundaja, kellel on vaja teadmisi ja oskusi, et muuta poliitilis tegevusi, mis võivad olla kahjulikud töötajale, kliendile või teistele inimestele. Et sotsiaalala ekspert saaks analüüsida ja arendada sotsiaalpoliitikat, on vaja teha ja kasutada tõenditel põhinevaid uurimusi. (Heinonen & Spearman, 2001) 1 Tõenditel põhinev praktika Tõenditel põhinev praktika tähendab lähenemist otsustusprotsessi, mis on läbipaistev, vastutustundlik ja põhineb praeguste tulemuste arvestamisel, eelkõige indiviidide, gruppide kogukonna heaolu sekkumise mõju kohta. Uurimustulemuste kasutamine sotsiaaltöös on oluline seetõttu, et aitab hinnata sotsiaalpoliitika mõju indiviididele, perekondadele ja gruppidele, mõjutab
sageduste intervallskaala risttabel kesmiste võrdlus grupeeriv nominaalskaala, järjeskaala, intervallskaala (t-test) tunnus (unikaalseid väärtusi peab olema 2 väärtust) kesmiste võrdlus tunnus mille intervallskaala kõik kõik (t-test) keskmist vaja arvutada korrelatsioonimaa järjeskaala Kendall, Spearman Kendall, triks Spearman korrelatsioonimaa intervallskaala Pearson, Kendall, Pearson, Kendall, triks Spearman Spearman korrelatsioonimaa nominaalskaala - (kasuta sageduste - (kasuta
der Intelligenzprüfung. Bericht über den V. Kongreß für experimentelle Psychologie in Berlin. Leipzig, Ambrosius Barth, S. 1-109. Intelligentsus: 1. üldine võimekus; 2. teadvustatud probleemi lahendamine; 3. üldine kohanemisvõime uutele probleemidele ning elutingimustele. Intelligentsuse kvotsient (IQ) = MA/CA Intelligenzquotient = intelligence quotient probleem: erineva vanusega laste võrdlemine Psühhomeetrilised intelligentsuse mudelid Charles Edward Spearman (1863-1945) korrelatsioon, faktoranalüüs Spearman, C. (1904 ) "General intelligence" objectively determined and measured. American Journal of Psychology, 15, 201-293. Universal Unity of Intellective Function "Whenever branches of intellectual activity are all dissimilar, then their correlations with one another appear wholly due to their being all variously saturated with some common fundamental Function (or group of Functions)" Korrelatsioonid g - ga
der Intelligenzprüfung. Bericht über den V. Kongreß für experimentelle Psychologie in Berlin. Leipzig, Ambrosius Barth, S. 1-109. Intelligentsus: 1. üldine võimekus; 2. teadvustatud probleemi lahendamine; 3. üldine kohanemisvõime uutele probleemidele ning elutingimustele. Intelligentsuse kvotsient (IQ) = MA/CA Intelligenzquotient = intelligence quotient probleem: erineva vanusega laste võrdlemine Psühhomeetrilised intelligentsuse mudelid Charles Edward Spearman (1863-1945) korrelatsioon, faktoranalüüs Spearman, C. (1904 ) "General intelligence" objectively determined and measured. American Journal of Psychology, 15, 201-293. Universal Unity of Intellective Function "Whenever branches of intellectual activity are all dissimilar, then their correlations with one another appear wholly due to their being all variously saturated with some common fundamental Function (or group of Functions)" Korrelatsioonid g - ga
place in academic departments of psychology: but they are popular Page Intelligence lectures: outline Human Human Personality Intelligence · Historical origins: Galton, Binet, Spearman · Spread of IQ testing · Models of intelligence: Spearman, Thurstone, Guilford, Cattell Psychology · Multiple intelligences? (Gardner)
säilitav Naistel on kõrgem- verbaalne inteligentsus Mõiste „Parapraksia“ tähendab- psüühilise energia suunamist objektile ???? Psühholobiografilise meetodi looja on - E. Erikson R. Sternbergi arvates on praktiliine inteligentsus kirjueldav kui- implitsiitsete teadmiske kogum Oidipuse kompleks tekkib psühhoseksuaalse arengu- falloslikus faasis Prototaks; parataks: ja süntaks on mõisted, mis kuuluvad – Hary Sulivani teooriasse Üldinteligentsuse kontseptiooni loojaks on - Charles Spearman Ego kaitsemehanismide loetelus nimetatakse ebasoovitavale motiivile teadlikult valitud vastupidist tegevust- reaktsiooni formerimiseks B-Love on armastus; mida kirjeldas- A. Maslow J.Kelly konstruktide teoorias eristatakse konstruktis kahte poolust. Nende nimed on- eksplitsiitne/ inmplitsiitne poolus Ego kaitsemehanismide loetelus nimetatakse teise inimese alateadliku imeteerimist- indentititserumiseks Carl Jungi teoorias manifisteerub kollektivne alataeadvus eelkõige - sümbolites ja
McCelland ja Atkinson- edu saavutamine vs läbikukkumise hirm Ryan ja Deci(enesemääratlemise teooria) Dweck (mõttemustrite teooria) Klassikalised emotsiooniteooriad: James-Lange, Cannon-Bard Schachter ja Singer(kognitiivne emotsiooniteooria) Mesquita ja Frieda (emotsionaalse käitumise osad) Ekman (põhiemotsioonid) Panksepp (imetajate baasemotsioonid)-uudishimu, hirm, raev, paanika Galton ("Talendi ja iseloomu pärilikkus") Binet - tänapäevastele intelligentsustestidele aluspanija Spearman(üldintelligentsus) Stern(intelligentsuse koefitsent ehk IQ) Wechsleri intelligentsus skaalad WAIS ja WISC KABC- intelligentsustestid lastele IQ uuringus Eestis- Juhan Tork, "Eesti laste intelligents" Goddard (IQ ja kriminaalsus) 05.10 Montesquie Darwin(evolutsiooniteooria) Mead, Benedict(antropoloogiline lähenemine) Watson biheiviorism) Hippokrates-4 temperamenditüüpi Koleerik-kollane sapp Melanhoolik-must sapp Sangviinik-veri Flegmaatik-lima
Intelligentsus Intelligentsus- võime käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (David Wechsler,1975) 1904.aastal testis Charles Spearman(1863-1945) lapsi, kus tulemused eri testides olid võrdlemisi sarnased. Spearman jõudis seisukohale, et intelligentsus võib sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust. USA psühholoog Raymond Catell leidis on olemas 2 erinevat intelligentsuse vormi: fluiidne ja kristalliseerunud. Fluiidne ehk voolav intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Haripunkt saabub inimesel 20. eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus.
väärtused) test Kruskal-Wallis või Games-Howell. Kui H1, siis Post-Hoc testid, et välja selgitada, milliste gruppide vahel on erinevused. Tukey – gruppide suurused sarnased. Bonferroni – gruppide suurused erinevad. Korrelatsioon näitab seost kahe tunnuse vahel. Korrelatsiooni koefitsent on alati -1…1 ja näitab kahte asja: seose suunda ja tugevust. Pearson r eranditeta invervalltunnused, pole erandlikke väärtusi, seos lineaarne. Spearman ϱ järjestustunnus+järjestus, intervall+J, I+I Kendall τ järjestustunnus + järjestustunnus, väike valim palju sarnaseid väärtusi Cramer V (nimitunnust võrreldakse binaarsega, arvut risttabeli alusel, suunda ei näidata) Hii ruut- võrdleb binaarseid, nimi ja/või järjestustunnuseid risttabeli põhjal. Nt. 2 gruppi (M,N) võrreldi ühe järjestustunnuse (palk) sageduse (nt. kui suur osa N ja M teenib keskmist) põhjal. Mis on α
33. Parim hinnang ka efektiivne hinnang. Hinnang, mille varieeruvus Var(...) (dispersioon) on kõige väiksem. Vähima dispersiooniga hinnang. 34. Pidev arvuline tunnus võib omandada kõiki arvulisi väärtusi mingist piirkonnast. N: SKP, kasum, toodangu maht. 35. Positiivne korrelatsioon -- ühe suuruse kasvades teine suurus samuti kasvab. 36. Regressioonianalüüs kui kahe näitaja vahel on mingil nivool statistiliselt oluline seos (Pearson; Spearman), siis peab seda analüüsima regressioonianalüüsiga. Reg.analüüsi eesmärgiks on leida arvutusvalem, mis võimaldab argumentsuuruse X põhjal leida funktsioonsuuruse Y vastava väärtuse `y (kolmnurkse katusega). Regressioonianalüüs võimaldab mõõta nähtuste vahelise seose olemasolu, suunda ja tugevust, kuju ning välja tuua regressivõrrandi eristamaks sõltuvat ja sõltumatuid ehk seletavaid muutujaid. Reg
mida kasutatakse dihhotoomsete küsimustega (st õige/vale vastustega) testides. KR- 20 on tegelikult sarnane Cronbachi alfa valemiga, ainult üksikküsimuste variatiivsuste summa asendub siin sum{pq}-ga. * r_{kr20} = (k/(k-1)) x (1 - sum{pq} / SD2) * k - testiküsimuste arv * SD2 - testiskooride ülddispersioon * p - vastanute proportsioon, kes vastasid antud küsimusele õigesti * q - vastanute proportsioon, kes vastasid antud küsimusele valesti 17. Milleks kasutatakse Spearman-Browni valemit? Spearman-Browni (pikendus)valemit kasutatakse selleks, et välja arvutada, kui palju küsimusi on vaja testi lisada, et saavutada vajalik reliaabluskoefitsiendi väärtus. Selle praktiline kasutus on teada saada, kui palju võib küllalt kõrge reliaablusega testi lühendada, et reliaablus jääks veel vajalikule tasemele. 18. Faktorid, mis mõjutavad üldiselt testi reliaablust. * Testitavate inimeste omadused * Testi karakteristikud * Kasutatud meetod ehk reliaabluse liik
edukalt toime (David Wechsler, 1975) *Charles Darwin *Francis Galton - 1865. aastal avaldas artikli „Talendi ja iseloomu pärilikkus“ - üldintelligentsus (general intelligence) - eugeenika INTELLIGENTSUSTESTID - tänapäevastele intelligentsustestidele pani aluse prantslane Alfred Binet (1857-1911) *Binet ja Simon intelligentsuse skaala - Lewis M. Terman (1877-1956) tõlkis aastail 1910-1916 Binet'i tekstis inglise keelde ja kohandas Ameerikale *Stanford-Binet test *Ch. Spearman (1904) üldintelligentsus - g-faktor - üksikvõime > erivõime > üldvõime *R. B. Cattell - liikuv intelligentsus - kristalliseerunud intelligentsus INTELLIGENTSUST MÕJUTAB - vaimne kiirus - töömälu ja tähelepanu - täidesaatev kontroll INTELLIGENTSUSKOEFITSENT (IQ) - W. Stern 20. sajandi alguses - IQ = (vaimne vanus/kronoloogiline vanus)*100 *Flynni efekt (1987/2007) - intelligentsuse skoor kasvab ajas - 1 SD 50 aata jooksul NATURE OR NURTURE
0,2-0,4 nõrk seos 0,4-0,7 kesmine 0,7-0,9 tugev 0,9-1 väga tugev seos Pearson r korrelatsiooni kordaja (iga objekti väärtus võetakse arvesse) On mõjutatud ükskutest erandlikest väärtustest ja kasutatakse ainult lineaarse korrelatsiooni korral Aritmeetiline keskmine võtab arvesse kõik üksikud väärtused Lineaarne korrelatsioon - kui punktide vahele saab joonistada sirge Mittelineaarne korrelatsioon - pearson sellel korral ei sobi Spearman (roo) - astangkorrelatsioon, väärtused ei ole võrreldavad ja need pole olulised, arvutatakase järjekorranumbri alusel. Saab arvutada nii intervall kui ka järjestustunnuse korral.või kui tegemist on erandlike juhustega Kendall (TT) arvutatakse objekti paaride korral. Kasutus sama nagu Spearmannil Cramer (V) - mitteparameetline korrelatsioni kordaja, nimi ja binaartunnuse korral. Ei tõlgenda suunda, kuna järeldused ei tule loogilised (mida rohkem mees, seda rohkem targem)
meeldetuletamine) Hüsteeriline amneesia ja Afektiivne mälulünk 12.Reproduktiivne mõtlemine ehk taastav( kui lahenduse otsimisel meenutatakse ja kasutatakse oma eelnevaid kogemusi) 13.Produktiivne mõtlemine ehk loov(üritatakse leida uusi teid) 14.Inteligentsus See on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. 15.Väljapaistvamad inteligentsuse uurijad on Charles Spearman,Raymond Cattell, Howard Gardner, Robert Sternberg, Alfred Binet,William Stern, John C.Raven 16.Multiinteligentsus 1. Keelealane ehk lingvistiline intelligentsus 2. Loogilis.matemaatiline intelligentsus 3. Ruumialane intelligentsus 4. Kehalis-kinesteetiline intelligentsus 5. Muusikaline intelligentsus 6. Personaalne intelligenstsus 17.Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria Seesmine komponent Kogemuslik komponent Seotus väliskeskkonnaga 18.Juhan Tork
arusaamine ja nende mõistmine või selle väljanuputamine, mida oleks vaja teha. Et kirjeldada, millest int koosneb, on kaks suunda: mitte-psühhomeetriline (Gardned, Sternberg jt) ja psühhomeetriline traditsioon (mõistmaks int struktuuri; suur hulk erinevaid ül, hulk in lahendab neid, uuritakse lahendamistulemuste vahelisi seoseid-korrelatsioone; andmekogumiseks kasutatakse trad IQ teste või faktoranalüüsi). Kahe-faktori teooria: (Spearman) g-faktor: üldine vaimne võimekus, mis on kõikide ül puhul üks ja sama; s-faktor: iga ül lahendamine nõuab mingit spetsiifilist võimekust, iga ül puhul unikaalne. Erinevate vaimset pingutust nõudvate ül lahendamise edukust mõjutab ülvõimekuse tase. J. P. Guilford. 150 elementaarset võimet. Kõikidel võimetel kolm tahku: sisu, tulemid, operatsioonid. R. B. Cattell: fluiidne ehk voolav int (arutlusoskus, loogiline mõtlemine jms) ning
Faktoranalüüsi abil otsitakse testide tulemuste ühiseid faktoreid. Teste tehes, on faktoranalüüs kinnitanud, et kõikidel intelligentsustestide komponentidel on olemas ühine tegur (Moodle, Psühholoogia- intelligentsus). 1.3. ÜLDINE INTELLIGENTSUS Üldine intelligentsus on vaimne omadus, mis oletatavalt mõjutab sooritust praktiliselt iga intellektuaalse ülesande puhul. Charles Spearman on üldist intelligentsust tähistanud tähega g. Ta väitis, et g on vaimne omadus, mis kerkib esile praktikaliselt igasuguse intellektuaalse ülesande lahendamisel. Sellest järeldub, et igaühel, kellel on palju g- d, on eeliseid iga intellektuaalsust nõudva tegevuse juures. Kui g- d on vähe, on inimene raskustes igasuguste ülesannetega (Moodle, Psühholoogia- intelligentsus). 1.4. VOOLAV JA KRITSLLISEENUD INTELLIGENTSUS
määral ennustada teise testi sooritust Indikaatorite indiferentsuse reegel · On väga raske konstrueerida sellist vaimsete võimete alltesti, mis ei oleks korreleeritud ehk seoses kõigi teiste alltestidega · Kõik vaimsete võimete alltestid on omavahel üsna tugevalt seotud · Seega, lisaks erivõimetele mõõdavad need testid veel midagi, mis on ühine kõigile alltestidele g-faktor (generaalne) · Üldfaktori teooria töötas välja Charles Spearman (1863-1945) Idiot savant · Mõned erilised oskused, näiteks peastarvutamine või joonistamine, ei eelda kuigi kõrget vaimse võimekuse taset · Idiot savant (,,harimatu õpetlane") tähistab inimesi, kelle õppimis-, kirjutamis- ja lugemisvõime jääb oluliselt alla keskmise inimese võimele, kuid kes ilmutab erakordseid oskusi ühes kindlas valdkonnas (IQ võib olla 25 punkti) · Aritmeetika, muusika, joonistamine, mälu · Esinev eriti autistide hulgas
arusaamine ja nende mõistmine või selle väljanuputamine, mida oleks vaja teha. Et kirjeldada, millest int koosneb, on kaks suunda: mitte-psühhomeetriline (Gardned, Sternberg jt) ja psühhomeetriline traditsioon (mõistmaks int struktuuri; suur hulk erinevaid ül, hulk in lahendab neid, uuritakse lahendamistulemuste vahelisi seoseid-korrelatsioone; andmekogumiseks kasutatakse trad IQ teste või faktoranalüüsi). Kahe-faktori teooria: (Spearman) g-faktor: üldine vaimne võimekus, mis on kõikide ül puhul üks ja sama; s-faktor: iga ül lahendamine nõuab mingit spetsiifilist võimekust, iga ül puhul unikaalne. Erinevate vaimset pingutust nõudvate ül lahendamise edukust mõjutab ülvõimekuse tase. J. P. Guilford. 150 elementaarset võimet. Kõikidel võimetel kolm tahku: sisu, tulemid, operatsioonid. R. B. Cattell: fluiidne ehk voolav int (arutlusoskus, loogiline mõtlemine jms) ning
2 2 Sj,o ] ij i 1 i 1 i 1 Fyf,k = s2afrn / s2jcn > s2jcn ] Sjcn / p (q-1), s2afrn ] Safrn / (p-1) 52. Regressioonanalüüs y = +x+; y a^1 b^1 x 53. Lineaarne korrelatsioon. Mittelineaarne korrelatsioon. Tasemeline korrelatsioon rxy xi x y i y n x y yx = Ax2 + Bx + C. Kaks taset andmeid. Spearman taseme korrelatsiooni koefitsient 6 d i2 B 1 n3 3 54. Paari regressiooni arvutamine vähimruutude meetodil. Meetodi hälbed x'i = xj - x; y'i = yj - y, b = x'i y'i / (x'i)2; x'i y'i = xi yi - n x y; (x'i)2 = (xi)2 - n x2. Dispersioon s2b= s2 / (x'i)2; s2a= xi2 s 2 ; n ( x' i ) 2 55. Regressioonijoone usaldusintervallid 1 x' 2
Mõõtmine: • Galton – intelligentsematel inimestel paremini arenenud taju jms lihtsad kognitiivsed funktsioonid • Binet – intelligentsus puudutab eelkõige keerulisemaid kognitiivseid protsesse. • Cattell – koostas testipatarei elementaarsete võimete mõõtmiseks. G-‐faktor: * Spearman – vaimne võimekus seotud sensoorse eristusvõimega. Kahe faktori teooria. Üldfaktorist ei piisa.
Kiirustestid. Intelligentsusteooriad 20. sajandil olid põhilisteks "ainuvalitsejateks" psühhomeetrilised intelligentsuse testid. Psühhomeetrilises suunas on püütud välja selgitada mõõdetavaid intelligentsuse faktoreid. Praktilisele intelligentsusele hakati suuremat tähelepanu pöörama hiljem ja võeti kasutusele protsessuaalsed testid, mis peavad hindama vaimseid protsesse, mis käivituvad inimese arukal tegevusel, probleemsituatsioonide lahendamisel. Üldfaktoriteooria (Charles Spearman) on olemas üldine vaimne võimekus (g-faktor ehk üldandekus), mis avaldub kõikides vaimsetes võimetes. Sellele lisanduvad vaimsed erivõimed (s-faktorid, avalduvad spetsiifiliste ülesannete täitmisel erivõimetena). S-faktorid on g-faktoriga suuremal v vähemal määral seotud. Louis Thurstone pakkus välja idee esmaste e baasvõimete kontseptsiooni: numbrilise teabega opereerimine, mäluvõime, arutlusvõime, sõnaline voolavus, sõnaline
Intelligentsusteooriad 20. sajandil olid põhilisteks “ainuvalitsejateks” psühhomeetrilised intelligentsuse testid. Psühhomeetrilises suunas on püütud välja selgitada mõõdetavaid intelligentsuse faktoreid. Praktilisele intelligentsusele hakati suuremat tähelepanu pöörama hiljem ja võeti kasutusele protsessuaalsed testid, mis peavad hindama vaimseid protsesse, mis käivituvad inimese arukal tegevusel, probleemsituatsioonide lahendamisel. Üldfaktoriteooria (Charles Spearman) – on olemas üldine vaimne võimekus (g-faktor ehk üldandekus), mis avaldub kõikides vaimsetes võimetes. Sellele lisanduvad vaimsed erivõimed (s-faktorid, avalduvad spetsiifiliste ülesannete täitmisel erivõimetena). S-faktorid on g-faktoriga suuremal v vähemal määral seotud. Louis Thurstone pakkus välja idee esmaste e baasvõimete kontseptsiooni: numbrilise teabega opereerimine, mäluvõime, arutlusvõime, sõnaline voolavus, sõnaline
skaala (Binet ja Simon), Praeguseks on rohkem levinud David Wechsleri poolt loodud skaala WAIS ja WISC - WAIS-IV (täisk- 16- ), WISC( kool-6-16), WPPSI( eelkool-2.5- 6,5) 26. Mida peame teadma selleks, et saaks kasutada intelligentsustesti mingis populatsioonis? Arthur Jensen - 1969 ilmunud essee, Negriidid < europiidid < mongoliidid Normaaljaotus ja standardhälve. 27. Üldvõimekus ja g-faktor. Üldvõimekus -Akadeemilise võimekuse testid, kliinilised testid, Spearman-üldintellig, g-faktor- Spetsiifilised võimed (Gardner, Sternberg)- R. Sternberg (s. 1949) - IQ testid mõõdavad ühte võimet ehk analüütilist intelligentsust. Siia lisaks: Loovus, Praktiline intelligentsus. (Harimatu õpetlase termin). Howard Gardner (s. 1943) üksteisest sõltumatute võimete teooria: keeleline, loogilis-matemaatiline, ruumiline, muusikaline, kehaline, interpersonaalne, intrapersonaalne, naturalistlik, eksistentsiaalne 28
· Binet ja Simon · Praeguseks on rohkem levinud David Wechsleri poolt loodud skaala WAIS ja WISC (1939; Wechsler Adult Intelligence Scale) · Verbaalne ja toiminguline · WAIS-IV · WISC · WPPSI Mida peame teadma selleks, et saaks kasutada intelligentsustesti mingis populatsioonis? Peame arvestama kultuurilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke erinevus Normaaljaotus ja standardhälve Üldvõimekus ja g-faktor Ch. Spearman (1904) üldintelligentsus Spetsiifilised võimed (Gardner, Sternberg) Howard Gardner (s. 1943) üksteisest sõltumatute võimete teooria: · keeleline · loogilis-matemaatiline · ruumiline · muusikaline · kehaline · interpersonaalne · intrapersonaalne · naturalistlik · eksistentsiaalne R. Sternberg (s. 1949) · IQ testid mõõdavad ühte võimet ehk analüütilist intelligentsust. · Siia lisaks: · Loovus · Praktiline intelligentsus
Tervet elu Esimesel eluaastal mõõdetud seonsomotoorsed võimed ennustavad tulevast IQ-d vaid 1-2% 4-5 a IQ ennustab hästi murdeea, täiskasvanueas intelligentsi. 6-18 a vahel muutus 60%-l lastest IQ 15 punkti Kohtupraktikas laste tunnistused: 4.aastased mäletavad paremini kui nooremad 6a alates usaldusväärsemad. Kergesti sisendatavad, küsitleda kiiresti, vbl ema poolt, kasutada mittejuhtivaid küsimusi. 6. Loeng vaimsed võimed Psühhomeetriline lähenemine: Spearman g-faktori, 1904 "general intelligence..." g faktor on kaasasündinud, s-faktor on testile omane võimekuse avaldumine Kahe faktori teooria iga ülesande jaoks vaja üldist võimekust ja spetsiifilist võimekust Erinevaid ülesandeid tehes s faktor keskmistub välja ja välja tuleb üldvõimekus. G katab u 50% variatioonidest Indikaatorite indiferentsuse reegel: iq testi kõik alltestid on seotud Binet vaimsete võimete test
Mis on IQ? Intelligence quotient ehk intellikentsuskvoot. Intelligentsus on arukus ja taibukus, teine sõna quot kui palju. Näitab vaimse arengu suurust. Nt 12 aastane laps täidab testi ja sai tulemuse mis vastab 15 aastase lapse keskmisele selles testis. Kui testi tulemus on 100, siis vastab ta oma eale, kui rohkem siis on ta vaimses arengus eespool. Nimeta vaimsete võimete tuntud uurijaid. David Wechsler, Raymond B. Cattelli, Wilhelm Stern, Charles Spearman, Robert Sternberg Arengupsühholoogia Nimeta E. Eriksoni teooria alusel arengustaadiumid ja kirjelda neid. E. H. Eriksoni (1902-1994) arenguteooria on psühhosotsiaalne, st., et välised faktorid kutsuvad esile sisemisi muutusi. Põhiidee küpsus tähendab väljakujunenud eneseteadvust. Inimese arengut ei määra ainult organismi kujunemise staadiumid, vaid ka sotsiaalsed staadiumid. Elu jooksul toimunud arengumuutusi võib vaadelda kui psühhosotsiaalse arengu astmelisi järgnevusi.
(1912) Die psychologischen Methoden der Intelligenzprüfung. Bericht über den V. Kongreß für experimentelle Psychologie in Berlin. Leipzig, Ambrosius Barth, S. 1-109. INTELLIGENTSUS: Üldine võimekus. Teadvustatud probleemi lahendamine. Üldine kohanemisvõime uutele probleemidele ning elutingimustele. INTELLIGENTSUSE KVOTSIENT (IQ)=MA/CA Probleem: erineva vanusega laste võrdlemine. PSÜHHOMEETRILISED INTELLIGENTSUSE MUDELID CHARLES EDWARD SPEARMAN (1863-1945) Korrelatsioon, faktoranalüüs. Spearman, C. (1904) “General intelligence” objectively determined and measured. American journal of psychology, 15, 201-293. “Whenever branches of intellectual activity are all dissimilar, then their correlations with one another appear wholly due to their being all variously saturated with some common fundamental Function (or group of Functions)” Korrelatsioonid g – ga classics: 0.99, mathematics: 0.86, music: 0.72,
Kuidas on kaks tunnust seotud? Reeglina mõõdetakse seost kahe intervalltunnuse (või järjestustunnuse) vahel. On oluline, et mõlemad mõõdetavad tunnused moodustaksid mingi järjestuse. Korrelatsioonanalüüs KORDAJAD Enamlevinud korrelatsioonikordajad Pearsoni kordaja puudused • Lineaarne seos: tunneb punktipilve, mis on venitatud piki sirget. • Tundlik erandite suhtes: paar üksikut erandit väikeses valimis kahekordistavad kordaja väärtust. Spearman e. astakkorrelatsioonikordaja • Pidevad tunnused ei ole normaaljaotusega (ka erandlikud väärtused) • Järjestustunnus • Spearmanni kordaja > Pearsoni kordaja (tavaliselt) Kendall • Vähemalt järjestustunnused • Samasuunaliste ja vastassuunaliste paaride analüüs. Crameri V • Nimitunnuste seose tugevuse uurimiseks. • Kordaja ei näita seose suunda, ainult tugevust. Sagedustabeli koostamine järjestustunnus Esmalt üldine ülevaade vastajate vastustest jne
Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid Intelligentsuse teooriad Antud teemaga seostub mitmeid teooriaid, mis on kõik mõnevõrra erinevad ning teineteist täiendavad. Ühest teooriat, mille kohta kõik ütleksid, et see on see kõige õigem ja katab kõik vaimse võimekuse aspektid, praegu veel ei ole. Kuid need olulisimad on: 1) Charles E. Spearman (1863-1945) üldine vaimne võimekus (general intelligence e. g-faktor) on sünnipärane ehk kaasasündinud, püsib konstantsena läbi kogu elu ning avaldub kõigis vaimse võimekuse testides/ülesannetes vaimsed erivõimed on spetsiifilised faktorid (s-faktorid) sõltuvad keskkonna võimalustest ja kasvatusest 2) Raimond Cattell (1905-1998) muutlik ehk fluiidne intelligentsus (fluid intelligence) - üldine vaimne potentsiaal, mille avaldumine on
(motivatsiooniline ja kognitiivne kriis). VA. 2 Intelligentsus Ja Selle Mõõtmine Intelligentsust on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (Wechsler, 1975). Intelligentsust mõjutavad eeldatavasti suhteliselt võrdselt nii pärilikkus (kaasasündinud omadused) kui ka keskkond. Millest koosneb intelligentsus: • Charles Spearman arvas, et intelligentsus sisaldab nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust (mida mõjutab üldvõimekus), kuna lapsi testides leidis ta, et erineva sisuga testide skoorid on omavahel positiivses korrelatsioonis, st. lapsed, kes said kõrge skoori nt mälutestides, said kõrge skoori ka nt loogilise põhjendamise ja taibukuse ülesannetes. • Raymond Cattell nägi erisusi üldvõimekuses. On olemas kaks põhimõtteliselt erinevat
· Kas intelligentsuseid on üks või mitu? Catelli arvates? Spearmani arvates? Sternbergi arvates? Kuigi mitmese intelligentsuse teooriad on eriti laia publiku seas populaarsed (Howard Gardner, Robert Sternberg jt.)... ... enamus eksperte arvab siiski, et erivõimed pole omavahel sedavõrd erinevad, et tuleks kõnelda mitmest erinevast intelligentsue vormist. R. Sternberg (s. 1949) arvab, et IQ testid mõõdavad ühte võimet ehk analüütilist intel. C. Spearman, Catelli nimetus Liikuv IQ, mõõdetakse IQ testidega Spearmani mudeli põhiseisukoht on see, et eksisteerib üldine vaimne võimekus (general intelligence e. g-faktor), mis avaldub kõikides vaimsetes võimetes, s.o taiplikkus, võime arutleda, lahendada probleeme ja mõelda abstraktselt. · Mis on g-faktor, selle väljapakkuja? general intelligence e. g-faktor G-faktori, mis on faktoranalüüsi kaudu psühholoogilistes katsetes eristuv kõige olulisem
aastal. Binet’-Simoni skaala – koosnes paljudest ülesannetest, mille lahendamise tulemuste põhjal sai otsustada, kas õpilane suudab lahendada ülesandeid, mis on jõukohased samas vanuses keskmiste võimetega õpilasele. 3. Milliseid komponente eristab C. Spearmani intellekti mudel? Üldfaktori ehk g-faktori ja erifaktorite ehk s-faktorite teooria. Üldfaktori all pidas Spearman silmas inimeste võimet arutleda, lahendada probleeme ja mõelda abstraktselt. Erifaktoriteks on spetsiifilised vaimsed võimed, nagu verbaalne, ruumiline või matemaatiline võimekus. Kõik erifaktorid on vähemal või suuremal määral seotud üldfaktoriga, s.t. erivõimed korreleeruvad üldjuhul inimeste üldise vaimse võimekusega. 4. Millistest komponentidest koosneb intellekt L. Thurstoni mudeli järgi? Baasvõimed Thurstoni (1957) järgi:
mõelda ratsionaalselt ning ümbritseva keskkonnaga efektiivselt hakkama saada. Intellekti uurimise ajalugu Francis Galtonit (18221911) teooria pärilikkusest Alfred Binet (18571911) Lev Võgotski (18971934) lähema arengutsoon, Jean Piaget (18961980) kuidas laps jõuab mingi vastuseni Hans Eysenck (19161997) Intelligentsuse struktuuri mudelid a) üldandekuse e ühe faktori mudelid (Alfred Binet, Lewis Terman, Edward Thorndike ja Charles Spearman). Spearmani (1927) jaotab võimekuse üldine vaimne võimekus (general intelligence e g-faktor) vaimsed erivõimed ehk spetsiifilised faktorid (s-faktorid) b) esmaste e primaarsete võimete mudelid. Louis L. Thurstone (1938) Howard Gardneri (1937) multiintelligentsuse teooria c) võimete hierarhilisteks mudeliteks. Raimond Cattell (1965) jaotas üldvõimekuse 2 suhteliselt sõltumatuks faktoriks: muutlikuks intelligentsuseks (fluid intelligence)
teise suuruse Y väärtust, mida täpselt ei saa kindlaks määrata. Statistiline seos väljendub ühe juhusliku suuruse Y keskväärtuse sõltuvuses teise juhusliku suuruse X väärtustest. Enamlevinud korrelatsioonikordajad: · Pearsoni kordaja Lineaarne seos: tunneb punktipilve, mis on venitatud piki sirget. Tundlik erandite suhtes: paar üksikut erandit väikeses valimis kahekordistavad kordaja väärtust. · Spearman ehk astakkorrelatsioonikordaja Pidevad tunnused ei ole normaaljaotusega (ka erandlikud väärtused) Järjestustunnus (kui vähemalt üks uuritavatest tunnustest on järjestustunnus) · Kendall kordaja Vähemalt järjestustunnused Samasuunaliste ja vastassuunaliste paaride analüüs. · Crameri V kordaja Nimitunnuste seose tugevuse uurimiseks (ja/või binaarse tunnuse korral). Kordaja ei näita seose suunda, ainult tugevust
0,1) o Et saada aru, kui palju ühe muutuja varieeruvus seletab teise muutuja varieeruvust, on vaja arvutada determinatsioonikordaja ehk r-ruut o Kui r=0,1, siis r2=0,01 ehk 1% ühe muutuja varieeruvusest on selgitatav teise muutuja avrieeruvusega. r=0,5 puhul on r2=0,25 ehk juba 25% varieeruvusest! Alternatiivsed korrelatsioonid: o Astakkorrelatsioon Spearmani roo (Spearman rank correlation): kui muutujad on ordinaalsed. Kasutatakse mitteparameetrilistel testidel. (Paneb paika väärtuste järjekorra ja siis arvutab Pearsoni korrelatsioon) o Kui üks muutuja on binaarne ja teine on pidev: punkt-biseriaalne (point- biserial). Korrelatsiooni leidmine: Esmalt uurida, kas andmed on pideva jaotusega ja normaaljaotuslikud (et otsustada, kas vaadata Pearsoni r-i või Spearmani roo-d)
- Maksimalase soorituse testid - Üldvõimete testid - Erivõimete testid - Saavutus- e. tasemetestid - Verbaalsete võimete test - Leia iga küsimuse puhul kaks vastandliku tähendusega sõna - Ruumiliste võimete test (ravens progresive matrices) - Testi tulemust mõjutavad tegurid - Vastaja tegelikud võimed - Testimise situatsioon - Vastaja motivatsioon - Vastaja kogemus testidega - Vastaja üldised teadmised - Üldintelligentsuse teooria - Charles spearman - Miks on erinevate vaimsete ülesannete tulemuste vahel positiivne korrelatsioon - Igal inimesel on üldine vaimse võimekuse tase, mis mõjutab kõikide vaimsete ülesannete lahendamist - Lisaks üldisele võimekusele on inimesel ka spetsiifilised võimed, mi smõjutavad ainult mingi konkreetse valdkonna ülesannete lahendamist - Mitme võime teooriad - Cattell - GF fluiidne ehk voolav intelligentsus – arutlusoskus ja loogiline mõtlemine,
teadmisi. ARUKUS JA LOOVUS 1. Intelligentsuse ühe-, kahe- ja mitmefaktoriteooriate üldine iseloomustus. Intelligentsuse ühefaktoriteooria arukuse ühefaktoriteooriad defineerivad intelligentsust põhiliselt kolmel järgneval viisil: · Arukus on õpivõime · Arukus on abstraktsete mõistetega oponeerimise võime · Arukus on uute situatsioonidega kohanemise võime. Intelligentsuse kahefaktoriteooria alusepanija on inglane Spearman, kes lähtub oletusest, et üldintelligentsuse kõrval eksisteerib veel loendamatu hulk teisi spetsiifilisi arukuse vorme, mille tähendus ja toime ilmnevad neile vatavais eritoiminguis. Üldarukus e. gfaktor on inimestel sünnipärane ja aastate jooksul püsiv. Eriintelligentsus e. sfaktor. Intelligentsuse mitmefaktoriteooria USA psühholoog Thurstone töötas esimesena välja intelligentsuse primaarvõimete ehk mitme osafaktori kontseptsiooni
omandame uusi oskusi ja teadmisi. ARUKUS JA LOOVUS 1. Intelligentsuse ühe-, kahe- ja mitmefaktoriteooriate üldine iseloomustus. Intelligentsuse ühefaktoriteooria- arukuse ühefaktoriteooriad defineerivad intelligentsust põhiliselt kolmel järgneval viisil: Arukus on õpivõime Arukus on abstraktsete mõistetega oponeerimise võime Arukus on uute situatsioonidega kohanemise võime. Intelligentsuse kahefaktoriteooria- alusepanija on inglane Spearman, kes lähtub oletusest, et üldintelligentsuse kõrval eksisteerib veel loendamatu hulk teisi spetsiifilisi arukuse vorme, mille tähendus ja toime ilmnevad neile vatavais eritoiminguis. Üldarukus e. g-faktor on inimestel sünnipärane ja aastate jooksul püsiv. Eriintelligentsus e. s-faktor. Intelligentsuse mitmefaktoriteooria- USA psühholoog Thurstone töötas esimesena välja intelligentsuse primaarvõimete ehk mitme osafaktori kontseptsiooni. Arukus väljendub tema
Kõrgem IQ = rohkem raha, edukam karjäär, pikem eluiga, tõenäosus liiklusõnnetuses hukkuda väiksem (nt. Deary & Derr, 2005; Gottfredson, 2004; Kuncel et al, 2004). WAIS, WISC – intelligentsustest, koosneb mitmest alamtestist Faktoranalüüs – statistiline meetod, mille käigus uuritakse mitmesuguste testide omavahelisi seoseid. Eesmärgiks on välja selgitada, kas kõiki teste mõjutavad samad tegurid või on need erinevad (Charles Spearman). Voolav intelligentsus – võime hakkama saada uute ja ebatavaliste probleemidega. Kristalliseerunud intelligentsus – omandatud teadmised, sealhulgas keelelised ja kognitiivsed oskused. Mälestuste säilitamine: mälujäljed. Retrograadne amneesia – mälukaotus, mis ilmneb tihti pärast peavigastuse saamist; inimene ei mäleta enne vigastuse saamist aset leidnud sündmusi. Anterograadne amneesia – häirib pärast vigastust kogetu mäletamist. Meenutamine.
Kiirustestid. Intelligentsusteooriad 20. sajandil olid põhilisteks "ainuvalitsejateks" psühhomeetrilised intelligentsuse testid. Psühhomeetrilises suunas on püütud välja selgitada mõõdetavaid intelligentsuse faktoreid. Praktilisele intelligentsusele hakati suuremat tähelepanu pöörama hiljem ja võeti kasutusele protsessuaalsed testid, mis peavad hindama vaimseid protsesse, mis käivituvad inimese arukal tegevusel, probleemsituatsioonide lahendamisel. Üldfaktoriteooria (Charles Spearman) on olemas üldine vaimne võimekus (g-faktor ehk üldandekus), mis avaldub kõikides vaimsetes võimetes. Sellele lisanduvad vaimsed erivõimed (s- faktorid, avalduvad spetsiifiliste ülesannete täitmisel erivõimetena). S-faktorid on g-faktoriga suuremal v vähemal määral seotud. Louis Thurstone pakkus välja idee esmaste e baasvõimete kontseptsiooni: numbrilise teabega opereerimine, mäluvõime, arutlusvõime, sõnaline voolavus, sõnaline mõistmisvõime, tajuvõime,
samas vanuses keskmise võimetega õpilastele. 40 Raymond B. Cattelli (1905 - 1998) - Liikuv intelligentsus - tegevus on närvisüsteemi arenguga, mis väljendub võimes analüüsida, arutleda ja tajuda erinevaid seoseid. - Ladestunud (kristalliseerunud) intelligentsus - areneb elu jooksul teadmiste omandamisega ja koostoimes ümbritseva keskkonnaga. Charles Spearman (1863 - 1945) - Üldfaktori teooria. Robert Sternberg (1949 - …) - Intelligentsuse osad: analüütiline, kreatiivne ja praktiline. Daniel Goleman - «Emotsionaalne intelligentsus» (1995) 41 Kultuur ja sotsiaalne käitumine - Kultuur - eraldi seisav või eristuv tervik, mis eksisteerib rohkem või vähem piiritletud
Kiirustestid. Intelligentsusteooriad 20. sajandil olid põhilisteks "ainuvalitsejateks" psühhomeetrilised intelligentsuse testid. Psühhomeetrilises suunas on püütud välja selgitada mõõdetavaid intelligentsuse faktoreid. Praktilisele intelligentsusele hakati suuremat tähelepanu pöörama hiljem ja võeti kasutusele protsessuaalsed testid, mis peavad hindama vaimseid protsesse, mis käivituvad inimese arukal tegevusel, probleemsituatsioonide lahendamisel. Üldfaktoriteooria (Charles Spearman) on olemas üldine vaimne võimekus (g-faktor ehk üldandekus), mis avaldub kõikides vaimsetes võimetes. Sellele lisanduvad vaimsed erivõimed (s- faktorid, avalduvad spetsiifiliste ülesannete täitmisel erivõimetena). S-faktorid on g-faktoriga suuremal v vähemal määral seotud. Louis Thurstone pakkus välja idee esmaste e baasvõimete kontseptsiooni: numbrilise teabega opereerimine, mäluvõime, arutlusvõime, sõnaline voolavus, sõnaline mõistmisvõime, tajuvõime,
IQ - intelligentsuskvootsient Valiidsus näitab seda, millisel määral test mõõdab just nimelt seda, milleks ta on ette nähtud Reliaablus garanteerib stabiilsed ja korratavad mõõtmistulemused Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses Intelligentsuse faktorid üldandekus faktor ja spetsiaalfaktor (C. Spearman), vaimse võimekuse faktor ( L. Thurstone), voolav ja kristalliseerunud (R. Cattell) Voolav ja kristalliseerunud intelligentsus esimene probleemide lahendamise võimes ja mõtlemiskiiruses, teine omandatud ja settinud teadmistes-kogemustes Isiksusetestid Objektiivsed sageli küsimustikena koostatud, võimaldavad saada vastuseid isiku elu seikade ja teda iseloomustavate kohta selliselt,et sõltumatud kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidevust või paikapidamatust
on kasutatud. Standardhälve iseloomustab, kuidas jaotuvad (juhuslikult muutuvad) suurused keskmise väärtuse ümber. Standardhälve on kokkuleppeline ühik. Oletame, et mingi kooli õpilaste keskmine pikkus on 165 cm. Sellest keskmisest pikkusest on nii pikemaid kui ka lühemaid õpilasi. Üks standardhälve on kaugus keskmisest. 26. Üldvõimekus ja g-faktor. Spetsiifilised võimed (Gardner, Sternberg). G-faktori mõiste lõi Charles Edward Spearman. Spearmani põhiseisukoht on, et kõikides vaimsetes võimetes avaldub üldine vaimne võimekus( general intelligence e g-faktor). S.o taiplikus, võime arutleda, lahendada probleeme, ja mõelda abstraktselt. Sellele lisanduvad vaimsed erivõimed, ehk spetsiivilised faktorid(s-faktorid), mis kõik suuremal või vähemal määral on seotud üldvõimekusega. Ise on ta g-faktori kohta öelnud järgmiselt( aitab g-faktori
kõrvadega. Naiste jaoks on olulisem emotsionaalne side, ilma milleta on raskem täit naudingut saada. 2.Intelligentsuse mõiste ja teooriad. Intelligentsuse mõõtmine. Tuntuimad testid. Eetilised probleemid testimisel. Indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. (Wechsler) Intelligentsus võib sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust (Spearman) Fluiidne ja kristalliseerunud intelligents: Fluiidne e voolav peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Kristalliseerunud sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Teooriad · Keelealane e lingvistiline intelligentsus seondub keelekasutusega (kirjanikud, kõnemehed) · Loogilis- matemaatiline intelligentsus on eriti oluline mitmesuguste abstraktsete
mõjutanud psühholoogilise hindamise valdkonda. Neid peetakse kõige enam kasutatavateks kognitiivseid võimeid mõõtvateks instrumentideks täiskasvanutel. Tegemist on individuaaltestiga. Armee alfa ja beeta testid - I Maailmasõja ajal loodi esimesed rühmatestid – armee alfa (kirjaoskajatele) ja armee beeta testid (kirjaoskamatutele). Kiirustestid. Intelligentsusteooriad Üldfaktoriteooria (Charles Spearman) – intelligentsuse aluseks on üldandekuse faktor (g-faktor) ja erinevad spetisaalfaktorid (s-factor). Spetsiaalfaktorid avalduvad spetsiifiliste ülesannete täitmisel erivõimetena. S-faktorid on g-faktoriga suuremal või vähemal määral seotud. Louis Thurstone – esmaste ehk baasvõimete kontseptsioon. Leidis 7 erinevat esmast vaimse võimekuse faktorit: numbrilise teabega opereerimise võime, arutlusvõime, sõnaline voolavus, ruumiline
2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.1.Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud) 3.2.Temperament (Hippokrates, Eysenck, Costa, McCrae) 3.3. Iseloom 3.4. Võimed (Binet, Stern, Spearman, Thurstone, Guilford, Gardner, Sternberg). 3.4.1. Intelligentsus ja selle mõõtmine 3.4.2. Emotsionaalne intelligentsus (Goleman, LeDoux) 4. Motivatsioon ja emotsioonid 4.1. Motivatsiooniteeoriad (Freud, Lewin, Yerkes, Maslow, Rotter, Zuckermann) 4.2. Motivatsiooniseisundid ( seadumused, soovid, kavatsused, püüdlused, kiindumused, kired) 4.3. Emotsiooniteooriad (James-Lange, Schachter) 4.4
Psühhomeetriline lähenemine Peamiseks eesmärgiks on mõista ja uurida intelligentsuse struktuuri. Kas on olemas üldine vaimne võimekus või koosneb see spetsiifilistest? Struktuuri uurimine põhineb korrelatsioonil (tunnuse koosmuutuvuse mõõt, -1 ... 0 ... 1) Andmekogumiseks kasutatakse üldjuhul traditsioonilisi ("paber-pliiats") intelligentsusteste (IQ) ja võimete struktuuri uurimiseks faktoranalüüsi. Charles Edward Spearman 1904. aastal avaldas mõjuka töö, milles näitas, et erinevat tüüpi vaimsete sooritused on üksteisega positiivses korrelatsioonis => selline seostemuster viitab selgelt ühe, kõigis vaimse tegevuse valdkondades avalduva üldise vaimse võime ehk üldintelligentsuse olemasolule. Kahe-faktori-teooria # g-faktor : Igasuguse vaimset pingutust nõudva ülesande lahendamise aluseks on arvestataval määral üldine vaimne võimekus, mis on kõikide ülesannete puhul üks ja seesama
annaabi.ee 
