(professionalismid, eripärase värvingu sõnad) · argoo · zargoon · erikeel Tänapäeva eesti keele sõnavara HARVAD JA JUHUSÕNAD. Harva esinevad sõnad on sõnad, mida kasutades keeletarvitaja teab või vähemalt peaks teadma, et neid sõnad on haruldased. (jutur-jutuajaja, lumepõlv lumine talveaeg) Juhusõnad ehk okasionaalsõnad uued sõnad, varem kasutamata sõnad, mida kõneleja, kirjutaja tarvitab ühe korra. (emakeelepäevasoobilik) Hinnangusõnad annavad hinnangut. 1. deminutiivid vähendava, meelitava, hellitleva tähendusega sõnad. 2. augmentatiivid suurendussõnad, suurendava tähendusega sõnad.
Seepärast vanades laenudes asendab f-i hv, tähti s, z, z aga s. Näiteid: alamsaksa Kofe(e) > kohv, ülemsaksa Schinken > sink, ülemsaksa Zichorie > sigur, pr gendarme [z-] > sandarm (z-st on saanud s ka eeltoodud näiteis pagas ja rüüs). 7. Põhi , üld ja oskus sõnavara Põhisõnavara selle moodustavad keele kõige sagedamini tarvitatavad ja vajalikumad sõnad. Nt: olema, ja, tema ,see, et jne.. Üldsõnavara on sõnavara, mida vajab igapäevaseks suhtluseks iga keeletarvitaja. Siia ei kuulu näiteks kõrgkeelne sõnavara, oskussõnavara ega slängisõnavara. Näiteid: saak (aga mitte voos), neljakandiline laud (aga mitte ristkülikukujuline),peeneks minema (aga mitte peenduma), raadio (aga mitte raadiovastuvõtja). Oskussõnad ehk terminid on erialamõisteid tähistavad keelendid. Oskussõnavarast vajab iga keeletarvitaja ainult väikest osa oma ametile vastavalt, nt mõeldagu
Sõnamoodustus tegeleb põhiliselt motiveeritud sõbade analüüsi ja kirjeldusega. Sõnamoodustuse analüütiline e staatiline aspekt kirjeldatakse keeles olevate sõnade moodustusstruktuuri (millistest osadest sõnad koosnevad, mis reeglite järgi on osad omavahel ühendatud). Sõnamoodustuse protsessuaalne e dünaamiline aspekt jälgitakse tegelikku keelekasutust ja kirjeldatakse, kuidas sõnad sünnivad, kuidas ja mis eesmärgil neid moodustatakse. Ühtlasi kirjeldatakse keeletarvitaja sõnamoodustuskompetentsi. Sõnamoodustuse liike: · Kompositsioon e sõnade liitmine sõnade moodustamine tüvesid liites: liivarand, talumaja, päikesepaiste, taevaingel, põrgukoer · Derivatsioon e sõnade tuletamine sõnade moodustamine tüve ja afiksit liites: liivjas, randlane, ebausklik, päikseline, põrgulik, taevane · Konversioon sõnatüve esinemine eri sõnaliikides: julge>julgema, hari, harja>harjama
2 Analüüs Termin on kindla eriala väga täpselt piiritletud mõistet märkiv sõna. Termin saadakse defineerimisega. Terminil ei ole mingeid stiilinüansse selle poolest erineb tavalisest kõne- ja kirjakeelest ning ka kirjandusteoste keelest. Termin on oskussõna, oskuskeelend, mõiste on pärit ladinakeelsest sõnast terminus, mis tähendab (sõna, riigi-) piiri. Termin on ainult ühe tähendusega. Oskussõnad ehk terminid on mõisteid tähistavad keelendid. Oskussõnavarast vajab iga keeletarvitaja ainult väikest osa oma ametile vastavalt, nt võib mõelda siinjuures terminivara peale, mida vajavad fotograaf, jurist või õmbleja. (http://www.eki.ee/kere/cache/sj_term.htm ja http://www.eki.ee/books/ekkr/ ) Termini definitsioonist lähtudes püüdsin leida loetud artiklitest kõik oskussõnad, mis puudutasid kino ja filmindust. Lähtusin oma arvamusest, abi sain võõrsõnade leksikonist ja Internetist ning hiljem kinnitust Tartu Mänguasjamuuseumi filmi- ja
annaabi.ee 
