Leppasid>leppi. MIDA? Semantlised käänded: Sisekohakäänded:sisseütlev,seesütlev,seestütlev. Väliskohakäänded: alaleütlev, alalütlev, alaltütlev. Erikohakäänded: saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev. Tuumkäänded:nimetav, omastav, osastav, lühike sisseütlev. Lauseliige kellele on tegevus suunatud sihitis. Paradigma-ühe sõna kõik võimalikud muutevormid. (kõik käändevormid) Isikuline tegumood- näitab, et tegevuse sooritaja on lauses väljendatud. Tüvisõna- ühe tähendust kandva elemendiga sõna.Tüvisõna-sõna, millele pole lisatud tuletusliidet, tunnust jne. Liitsõnad, mille moodustusosade tähenduslik suhe on ebasümmeetriline ehk üks osa väljendab tähendust, teine aga täpsustab seda (taskurätik). Sõna moodustusviisid: liitmine, tuletus, konversioon, tüvekordus,lühendamine. Valents-on tegusõna võime siduda endaga laiendeid. V2-reegel- verb peab olema lauses teisel positsioonil.
ukse Mari on tegija) ja umbisikuliseks tegumoeks (tegija ei ole teada, nt: Uks avati pole teada, kes ukse avas). · Tegusõna pöördelised vormid Need on lauses öeldiseks. Ilma nendeta poleks lauset. Lihtlauses on üks öeldis, liitlauses kaks öeldist. Nt: Ma läksin õue. ,,Läksin" on öeldis. · Eesti keele leksikoloogia (sõnamoodustus): 1. Liitmine Liitmisel liidetakse kokku kaks või enam tüvisõna. Nt: must + sõstar mustsõstar 2. Tuletus Tuletusel liidetakse kokku tuletustüvi ja liide. Nt: must + jas mustjas 3. Lühendamine Lühendamisel kaob alussõna lõpuosa ja säilib algusosa. Nt: linformatsioon info 4. Konversioon - Konversiooni puhul muutub sõnatüve sõnaliikteiseks ja tuletusliidet ei lisandu. Nt: julge + ma julgema 5. Tüvekordus Tüvekordusega kaasneb mõningane muutus tüvisõnas
ideogramm e. kirjamärk, mis tähistab tervet sõna idiolekt e isikukeel, üksikinimese keelekuju idioom- keeleomane, vormilt kinnistunud ja tähenduselt piltlik väljend ikoon- oma referendiga rohkem või vähem sarnane kujutis implikatiivsed universaalid- üldised loogilised järeldusreeglid implikatsioon- loogiliselt tulenevad järeldused indeks- selle aluseks see, et vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus- või muus suhtes oma referendiga infiks e. siseliide, käib tüvisõna sisse infinitiiv e. tegevusnimi infiniitne vorm- osutab sellele, et vormid on enamasti määratlematud nende muutumiskategooriate suhtes, mis muidu on verbidele iseloomulikud informatsiooniteooria- uurib erinevaid sidesüsteeme, mille hulka kuulub ka loomulik keel inherentne omadus- iseloomulik omadus inkorporeerivad e. polüsünteetilised keeled- neis keelis pole iseseisvaid sõnu õieti
Esemed: katel, sõel, kell, küünal, mõõk, nõel, padi, rõngas Metallid: kuld, raud, tina Päevad: laupäev Ühiskondl: raha, kaup, laen, vara, sõnavara, varas, rikas, jõulud Adj: arg, armas, kaunis, viisakas, kehv Verb: kiusama, sallima Slaavi laenud: aken, ike, lusikas, nädal, raamat, sirp, turg, vaba, värav, rist 5. Tehissõnad eesti keeles Tehistüvi on tüvi, mis on vaadeldavas keeles uus, olemata korrakohane laen. Nt raal : raali tüvisõna raal, tuletistes raalima, raalistama, liitsõnades raaljuhtimine, -projekteeri-mine, -refereerimine, -reguleerimine, -tõlge, -õpe, -graafika, -polügraafia, -arveldus jm. Tehissõna on sõna, mis sisaldab tehistüve. Nt tüvisõnad lünk, selmet, sudu, tuletised veenduma, veendumus, küülik. 6. Oma ja võõrsõnad Sõnade struktuuri omasuse või võõruse alusel eristatakse oma- ja võõrsõnu. Sõna, millel ei ole võõraks peetavaid struktuurijooni, on omasõna
must-sõstar sõna- musta-ma Eesti keel paistab silma oma liitsõnalembesuse poolest kui seda Üle poole eesti ühest sõnaliigist teise (näiteks moodustus võrrelda näiteks vene keelega. Liitsõnade asemel kasutab vene keele sõna- nimisõnast tegusõnaks) sõna keel kas tüvisõna (vrd eesti viljalõikus ja vene жатва), tuleta- raamatutes esin- struktuuri muutmata ja tüve- lühendamine tüvekordus tud sõna (vrd eesti kaupmees ja vene торгов-ец) või kahe sõna info nevatest sõnadest
tüvisõnaga liituvad. Afiksite funktsioonid on väga erisugused. Kõigepealt moodustavad omaette rühma tuletusliited, mille abil saadakse uusi sõnu. Tuletatud sõnad ehk tuletised võivad põhimõtteliselt olla kuitahes pikad. Muutumismorfoloogia alla kuuluvaist afiksitest asuvad kas lihttüvele ehk juurele või tuletatud tüvele kõige lähemal morfoloogiliste kategooriate tunnused, mille abil põhitüvedest moodustatakse alltüvesid. PREFIKS- ehk eeliide. Käib tüvisõna ette. (eba-tavaline). INFIKS- ehk siseliide. Käib sõnatüve sisse, nende parimad näited leiame keeltest, mida räägitakse väljaspool Euroopat. SUFIKS- ehk järel-ehklõppliide. Tüve järele käivad afiksid. 16. Mõisted morf, morfeem, allomorf. Kui keeleline väljend segmenteerida tähenduslikeks või funktsionaalseteks osadeks, siis saadakse morfid. Morfid on tähendustasandi väikseimad üksused. Morfoloogilise
" Keel kui tööriist, masin: väljendab mõtteid, mõjub esteetiliselt. Parandada, arendada kõikvõimalike vahenditega XX saj. algus: euroopalikkus eestlus. Noor-Eesti. Keeleuuendus: J. Aavik, V. Grünthal, O. Loorits, L. Kettunen Aavik Saaremaalt, Helsingi ülikoolis romaani ja soome filoloogia. Keeleteaduslikud artiklid Noor- Eesti albumites, Eesti Kirjanduses. Sõnavara rikastamine. Sõnavara rikkus määrab keele väärtuse. Väljenduse lühidus: sõnaühend liitsõna tuletis tüvisõna Laenamine. Uute tüvisõnade hankimine muudest keeltest parim viis. Oluline häälikuline sobivus eesti keelde, mitte algupära. Soome keel lähedane, samal tasandil eesti murretega, samas rikkam ja arenenum. Vajadus: uus tähendus või tähendusnüanss. Sobivus häälikusüsteemi, ei või olla mõne olemasoleva sõnaga liiga sarnane. Ei või laenata olemasolevale sõnale uut tähendust ; halvasti kõlavat sõna. Pani ette ca 800 laensõna, sh 250 tüve soome keelest
kirjakeelde hulga materjali rahvakeelest, soome keelest ja teistest võõrkeeltest, moodustas tuletisi ja lõi kunstlikult uusi sõnu, rikastas grammatikat ja jagas stiilinõuandeid. Püüd keele ilu poole ,,Keele kaunima kõlavuse poole" Otstarbekus ja omapärasus Väljenduse lühendamise skaala: (1) lause asemel fraas; (2) fraasi asemel liitsõna; (3) liitsõna asemel tuletis; (4) tuletise asemel tüvisõna. Nt täht, millel on saba > sabaga täht > sabatäht > komeet Grammatika mitmekesistamine: (1) Lühike i-mitmus (2) Vokaalilõpuline mitmuse osastav (sõpru, lende, lehti) (3) Kahesilbiliste sõnade lühem nn geminaatillatiiv (majja, porri, tallu) (4) Soomepärane lühike ülivõrre kõige-ülivõrde kõrvale (5) Olev kääne käändestaatuses (6) Viisiütlev kääne 11. Eesti keele uurimine Eesti Vabariigi ajal (1919-1940). Al 1920
· Keeleteaduslikud artiklid Noor-Eesti elbumites, Eesti Kirjanduses · 1912-1924 keeleuuenduse kõrgperiood · ,,Enne riist, siis teos; enne keel, siis kirjandus" · Keel kui tööriist, masin: väljendab mõtteid, mõjub esteetiliselt. Parandada, arendada kõikvõimalike vahenditega. · Sõnavara rikastamine: sõnavara rikkus määrab keele väärtuse. Väljenduse lühidus: sõnaühend liitsõna tuletis tüvisõna · Laenamine: uute tüvisõnade hankimine muudest keeltest parim viis. Oluline häälikuline sobivus eesti keelde, mitte algupära. Soome keele lähedane, samal tasandil eesti murretega, samas rikkam ja arenenum. · Laenamise (sh soome keelest) üldised põhimõtted: vajadus: uus tähendus või tähendusnüanss. Sobivus häälikusüsteemi, ei või olla mõne olemasoleva sõnaga liiga sarnane. Ei või laenata olemasolevale sõnale uut
• sorteerima → sortima • planeerima → plaanima Need lühendamised on mõistepõhised ja vajalikud ainult sagedaste sõnade puhul: plaanima tähistab ainult ’plaani koostama’; harvemini esinevates purilennunduse ja maastikuarhitektuuri tähendustes on planeerima alles lühendamata kujul. Terminisaamisviisid 147 Liidete niisugust ärajätmist on peetud võimalikuks ainult juhul, kui vastav tüvisõna on samas tähenduses kasutusel. Nii ei tohiks krüpteerima → krüptima ja sertifitseerima → sertima olla võimalikud, kuna krüpt ja sert ei ole samades tähendustes levinud. Siin leidub aga lihtne lahendus, kui tahta neid ikkagi lühendada: miski ei sega ei vastavate tüvisõnade ega lõpuks ka lühikujuliste verbide laenamist valmiskujul kasvõi inglise keelest. Eks inimesed otsustavad, kas lühemad vormid lähevad käibele või mitte, ja see selgub alles mõne aja pärast.
annaabi.ee 
