Kas tudeng vajab fakte ehk kumb oli enne, kas oskused või teadmised? (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

26

docx

Õppeedukust mõjutavad tegurid

1. ÕPISTIILID Õpistiil on õppija poolt eelistatud viis informatsiooni vastu võtta, töödelda, mõista ja selle üle mõelda. See on suhteliselt püsiv omadus/tunnus. Õppimine eeldab teatud informatsiooni meeldejätmist ning sellega paremini hakkamasaamiseks on teadlased esile toonud mõiste, mille puhul on igal inimesel võimalik teada enda personaalset õpistiili. Õpistiili tundmine toetab õppimist ning aitab tõsta õpiedukust. 1.1 Õpistiilide olemus ja klassifikatsioon Mõni vajab õppimiseks visuaalset toetust nagu fotod ja diagrammid, teine eelistab auditiivset ehk lindistatud loengu kuulamist ja kolmas kõnnib toas edasi-tagasi, et infot meelde jätta. On neid, kes õpivad kiiremini lugedes, aga on ka neid, kes vajavad praktiliste ülesannete läbitegemist ehk kinesteetikat. Õppimine on niivõrd individuaalne tegevus, et tõenäoliselt on õpiülesannetega toimetulemise viise sama palju, kui inimesi maailmas, ja igaühel on oma eelistatum õpistiil.

Pedagoogika

32

pdf

juhend valjundipohise oppekava koostamiseks

..................... 18 2.12 Õppematerjalid ......................................................................................................................... 19 2.13 Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja -kriteeriumid .................................................................... 20 2.14 Koolituse läbimisel väljastatav dokument ............................................................ 23 2.15 Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus .................................................................................... 23 2.16 Õppekava kinnitamise aeg ............................................................................................... 24 Kasutatud ja soovitatav kirjandus ...................................................................... 25 Lisa 1 Näide täienduskoolituse õppekavast „Eesti keel A 1.1” ....... 26 Lisa 2 Näide täienduskoolituse õppekavast

Andragoogika

12

doc

Referaat teemal "Kes peab maksma hariduse eest?"

keskharidus (II tase) kõrgharidus (III tase). Kuni 7. eluaastani käib laps tavaliselt lasteaias, st omandab alusharidust. 1.-9. klassis omandab õpilane põhiharidust. 7.-9. klassis on põhihariduse omandamise kõrval võimalik saada valikainete raames kutseõpet. Kui põhikool jääb pooleli, saab asuda põhihariduseta üle 17-aastastele mõeldud kutseõppesse (2 aastat, omandatakse ainult ametioskused). Samuti on võimalik jätkata põhihariduse omandamist õhtuses- või kaugõppevormis või eksternina. Kui põhiharidus käes, on võimalik valida nelja edasiõppimise võimaluse vahel: gümnaasium ­ omandades üldkeskhariduse (3 aastat); gümnaasium koos kutseõppega ­ omandades üldkeskhariduse ja mõned ametialased oskused (3 aastat); kutseõppeasutus ­ omandades kutsekeskhariduse (3-3,5 aastat); kutseõppeasutus ­ omandades ainult ameti ilma üldhariduseta (2 aastat).

Kutse-eetika

34

docx

hariduse tööturu vajadustele vastavuse tagamine

kõrgkoolis omandanud. Enamikel erialadel on õppekavas sees ka praktika, kuid see ei tähenda alati seda, et sellest piisab ettevõttele töökogemuseks. Samuti on praktika osakaal enamikel erialadel liiga väike ehk ei ole piisav selleks, et mõista, kuidas töö reaalselt selles valdkonnas toimub. Tihtipeale ei ole ettevõtetel piisavalt ressursse ja aega, et teha kohapeal väljaõpet, sest värskelt lõpetanult eeldatakse, et ta juba tunneb kogu süsteeme ja kõike, et tal on olemas piisavad teadmised ja kogemused, et kohe tööle asuda. (Employment, 2014, 5) Üsna selge on see, et selle probleemi põhjuseks on vale juhtimine ja vähene koostöö ettevõtete ja kõrgkoolide vahel. Ei ole selgeks räägitud, mida oodatakse ja eeldatakse ülikooli lõpetanult, et nad oleksid kohe valmis tööle asuma. Samas ollakse kinni vanas, sest nii on süsteem senini toiminud ja uuendustega kohanemine võtab aega ja nõuab ka rahalisi väljaminekuid (Mintzberg, 1989, 96)

Haldusjuhtimine

32

pdf

KONSTRUKTIVISTLIKUD ÕPPIMISKÄSITLUSED

arvestama kognitiivse ehk tunnetusliku vahendatuse arvestamise asemel hoopis sellega, et missugune on selle vahendatuse iseloom ning ulatus. Sellega seoses on psühholoogid võtnud eesmärgiks koondada oma tähelepanu tajutava informatsiooni tõlgendamise probleemidele, et mõista õpilaste kujutluspilte, mille nad on kokku pannud ehk konstrueerinud nende poolt tajutud sisust. Õppija poolt mõtestatud tajutav sisu on alati ainulaadne ning ei pruugi õigesti peegeldada õpetaja või õpiku poolt edastatud infot. Kuigi õpilased mõistavad õpetaja poolt antud põhilist teadmist enamasti ühtviisi, siis nende lahtimõtestused erinevad üksteise omadest pea alati. Iga õppija kogemused ja arusaamad mõjutavad nende tõlgendusviisi. Seega võib öelda, et igaüks meist on loonud tajutava info talletamiseks iseendale unikaalse teadmiste struktuuri. (Krull, 2000) Näiteks võime tuua, et õpetaja üritab õpetada erinevate huvidega ühes klassis õppivatele

Pedagoogika

48

docx

Kiviõli 1. keskkooli õpilaste õpiharjumused

kaudu. Õppimise puhul toimub see eelkõige nägemise, kuulmise ja tunnetusliku meele kaudu. Õpilane peab õpitut nägema, kuulma ja tunnetama kehaga ehk siis praktiliselt läbi tegema. Oma raamatus kirjutab Robert Ficher (1999), et tavaklassis kaks kolmandik õpilastest suudavad informatsiooni vastu võtta kolmel erineval viisil: visuaalselt (nägemise kaudu), auditiivselt (kuulmise kaudu) ja kinesteetiliselt (tegevuse kaudu). Kahele või kolmele õpilasele valmistab nimetatud viisidel õppimine probleeme. Ülejäänud õpilased eelistavad kasutada neist ainult üht õppiviisi: kas visuaalset, auditiivset või kinesteetilist. (Ficher, 1999) Visuaalse õpistiiliga õpilasele meeldib asju näha ja ettekujutada. Auditiivse õpistiili eelistajale meeldib uusi ideid kuulata ja neist rääkida. Kinesteetilise õpistiili pooldajale meeldib õppida käelise tegevuse kaudu või midagi praktilist läbi tehes. Seega kui õpilane

Eesti keel

24

docx

VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA

1.ÕPPIMINE Õppimine on seesmine protsess, mis on inimese jaoks hädavajalik nii nagu kasvatuski. Õppimist võib määratleda kui teadmiste ja kogemuste lisandumist, mis põhjustab muutusi inimese teadvuses ja tegevuses. ( Hirsjärvi ja Huttunen, 2005, 43) Meie arvates on õppimine kõigile inimestele vajalik, kuna elus edasi jõudmiseks on vaja teadmisi. Inimene hakkab õppima juba sündides, kuna kõik ümberringi on uus ja võõras. Teoreetilised teadmised saame koolist, mida hakkame kasutama elus praktikana. Samuti teame müüti, et inimene õpib kogu elu, aga sureb ikka lollina. Meie arvates tähendab see seda, et uute teadmiste omandamine ei lõppe kunagi. Erinevad inimesed ja olukorrad meie ümber jagavad meile uusi teadmis. Õppimise alla kuuluvad erinevad võimed ja oskused, mida inimesed omavad. Paljudel inimestel on erilised võimed, mille poolest nad teistest erinevad. Toome välja mõned inimeste omadused:

Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia

50

docx

TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS

kuid nende liikmeks olemine on sageli väga kallis. (Mis on Taani kultuur? 2015) Taanlased on väga humoorikas rahvas. Tihtipeale käivad huumor ja iroonia käsikäes. Taanlasest aru saamiseks on tähtis mõista irooniat. Ka eneseiroonia on oluline osa taanlaste mentaliteedist. (Mis on Taani kultuur? 2015) Taanis toimub väga palju muusikafestivale. Muusika on suure au sees Taanis. Aasta kõige soojemal ajal, suvel, on valida paljude rocki, folgi ja džässmuusika festivalide või kontserdite vahel. Kõige tuntuimad festivalid on Roskilde Festival, Skanderborg Festival, The Folk Festival Tønderis ja Kopenhagen Jazz Festival. (Mis on Taani kultuur? 2015) 1.2. Taani haridussüsteemi tutvustus võrdluses Eesti haridussüsteemiga Sarnaselt Eesti haridussüsteemiga, on ka Taanis kohustuslik 9-klassiline põhiharidus. Taani kuningriigis minnakse kooli kuue aastaselt, Eestis enamjaolt siiski seitsme aastaselt. Taani

Geograafia

Kommentaarid (0)