9/11 terrorirünnak (0)

PÄRNU VANALINNA PÕHIKOOL
Cristi Riimand
2001.AASTA 11.SEPTEMBRI RÜNNAKUD
uurimustöö
6.a klass
Juhendaja : Ave Soodla
Pärnu 2016
Sisukord
Tiitelleht ......................................................................................................................1
Sisukord......................................................................................................................2
Sissejuhatus................................................................................................................ 3
Mis juhtus...................................................................................................................4
1.1Lennunduses.............................................................................................4
Hukkunud ....................................................................................................................5
Ametlik seisukoht........................................................................................................6
Kriitika ametliku teooria kohta....................................................................................7
Olevik .........................................................................................................................10
Terrorismivastane sõda...............................................................................................11
Arvamused toimunu kohta.........................................................................................12
Kokkuvõte..................................................................................................................13
Kasutatud allikad........................................................................................................14
Lisa 1..........................................................................................................................15
Lisa 2..........................................................................................................................16
Lisa 3..........................................................................................................................17
Lisa 4...........................................................................................................................18
Lisa 5...........................................................................................................................19
Lisa 6...........................................................................................................................20
Lisa 7............................................................................................................................21
Eneseanalüüs ................................................................................................................22
2
Sissejuhatus
Valisin oma uurimustöö teemaks 11.septembri terrorirünnakud kuna see teema paelub mind ja ühtlasi tahan teada mis juhtus.
Eesmärgiks või suurimaks küsimuseks on minu jaoks mis juhtus ja kuhu lennukid sõitsid sisse. Kes planeeris selle,millised on spetsialistide arvamused ja,kui palju ohvreid oli ja mis võeti ette pärast terrorirünnaku toimumist .
3
Mis juhtus
2001. aasta 11. septembri hommikul võtsid 19 kaaperdajat pärast õhkutõusmist oma kontrolli alla neli lennukit. Välja valiti spetsiaalselt pikad lennud , et lennukites oleks palju kütust. Kell 8.46 kohaliku aja järgi järgi juhtis viis kaaperdajat lennu number 11 New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse põhjatorni, mis kukkus kokku kell 10.28 ja kell 9.03 rammis veel viie kaaperdajaga lennuk number 175 lõunatorni, mis kukkus kokku kell 9.59. Põhjatorni rusud kukkusid Maailma Kaubanduskeskuse 7. hoone peale, põhjustades tulekahju, mille tulemusena hoone kell 17.21 kokku varises.
Veel viis kaaperdajat lendasid kell 9.37 lennuga number 77 Pentagoni. Neljas lennuk, lend number 93, mida kontrollisid neli kaaperdajat, kukkus alla Pennsylvania osariigis Shanksville-i lähedal pärast reisijate ja kaaperdajate võitlust. Arvatakse, et see lennuk kavatseti juhtida kas Kapitooliumisse või Valgesse Majja.
Maailma Kaubanduskeskuse kompleksis varises kokku kolm hoonet.
1.1 Lennunduses
Kõik lennud USA mandriosas tühistati ning juba õhus olevatele lennukitele anti käsk viivitamatult maanduda. Rahvusvaheline tsiviillennuliiklus suunati kas tagasi või Kanada ja Mehhiko lennuväljadele. Välisriikide lennukitel oli kolm päeva keelatud USA-s maanduda.
4
Hukkunud
11.septembri terrorirünnakutes hukkus kokku 2996 inimest, kaasa arvatud 19 kaaperdajat ja 2977 ohvrit. 2011 .aasta alguses tõsteti ametlikku ohvrite arvu ühe võrra . Otsustati, et Jerry Borg , raamatupidaja ja osalise tööajaga näitleja , suri 2010. aasta lõpus kopsuhaigusesse, mille põhjustas sissehingatud tolm Maailma Kaubanduskeskuse lähedal. 11. septembri terrorirünnakutes hukkus kokku 2997 inimest. Hukkunud jaotuvad järgmiselt: 246 hukkus kokku neljal lennukil (millel polnud ühtegi ellujääjat), 2606 New Yorgis (nii tornides kui maapinnal) ja 125 Pentagonis. Rohkem kui 90 riigi kodanikke sai World Trade Centeri´s surma.
5
Ametlik seisukoht
Ametliku seisukoha kohaselt rammis Pentagoni Boeing 757 kiirusega 805 km/h . Pentagoni esimese korruse sektsiooni puutumata maad . Pentagoni tekkinud augu suurus oli umbes 19,8 m lai ja 22,3 m kõrge. Ka ei olnud säilinud piltide kohaselt kummalgi augu poolel jälgi tiibade tekitatud kahjustustest. Lennuk oli täielikult hävinenud . Fotodel , mis on jäänud august, on aga selgesti näha, et augu kõrval oli arvutikuvar ja klaviatuur, mis polnud sulanud ning telefoniraamat, mis polnud põlenud ja ei olnud kuuma jälgi erinevalt WTC tornidest. Lisaks ei olnud maailma kõige valvatavama hoone ründamisest ainukestki fotot. Ainuke salvestis on plahvatusest, kuid lennukit näha ei ole. Shanksville's kukkus alla Boeing 757, kuna ametliku seisukoha järgi hakkasid reisijad kaaperdajatele vastu ning terroristid olid sunnitud lennuki vastu maad suunama. Lennuk jättis endast järele vaid kraatri. Selles ega selle ümbruses ei leidunud lennuki vrakki, rususid ega laipu, sest need olevat jäljetult hävinenud. Küll aga leiti üles ühe kaaperdaja pearätt ja mõned dokumendid . Sarnast lennuõnnetust pole varem ega hiljem kunagi toimunud, kuna alati on objektidest midagi (rusud, laibad) järele jäänud.
Ametliku versiooni kohaselt oli WTC tornid kokkukukkumise põhjuseks lennukikütuse põlemine , mis nõrgestas hoone teraskonstruktsioone ja korrused hakkasid üksteise peale vajuma, põhjustades lõpuks "pannkoogiefekti" ja hoonete täieliku hävinemise.
6
Kriitika ametliku versiooni kohta
1673 ahitekti ja inseneri on seadnud kriitika alla, kas kolm pilvelõhkujat saaks planeeritult kokku kukkuda. Sellel ametlikul põhjendusel on kriitikute arvates mõned vead. Nimelt temperatuur, mille juures ehitusteras sulama hakkab, on 1510 kraadi Celsiust, aga lennukikütuse maksimaalne põlemistemperatuur on ainult 1020 kraadi Sulamiseks peab kuumus püsima vähemalt 40 minutit. Pealegi põles kütus pärast plahvatust kohe ära ja edasi põlesid tornid madalamal temperatuuril .
Detoneerimskahtlust on rõhutatud eriti WTC7 torni puhul, mida ei tabanud lennuk ja seda ametliku versiooni kohaselt kuumuskahjustuse tõttu, mis lähtus teistest tornidest. Selle WTC7 torni kokkukukkumise kohta tunnistas kuu pärast juhtunut riigitelevisioonis Larry Silverstein, et "me lõhkasime selle ise".
Kõnealune kolmas torn kukkus niisiis kokku detoneerimise teel, nagu tehakse majade lammutamisel. Kriitikute sõnul aga ei ole võimalik detoneerimistöid teostada sellisel kiirusel, isegi mõne tunniga mitte.
Selleks oleks pidanud eelnevalt leidma majade plaanid, tegema arvutused, siis tehniliselt ette valmistama lõhkamiste projekti ja teostama lõhkamise plaani, hankima lõhkeaine , vedama kaablid , lõikama osaliselt läbi vertikaalsed kandekonstruktsioonid, teostama puurimistööd kandetaladesse, viima suured lõhkeaine kogused WTC7 hoone juurde ning asuma detoneerima. Kokku oleks loetletud töödeks vaja läinud mitmeid päevi, mõnedel andmetel ka nädalaid.. Kui aga oletada, et nimetatud mahukad tööd tehti enne 1. ja 2. torni plahvatusi ja põlenguid, tekib skeptikute arvates küsimus, kust Larry Silverstein ja asjaomased isikud eelnevalt teadsid, et detoneerimise ettevalmistustöid üldse teha tuleb.
Kui oletada, et see ametlik "pannkoogiefekti" teooria on õige, siis oleks kriitikute arvates pidanud hoonete keskel olevad tugisambad osaliselt püsti jääma ning siis külili vajuma.
7
Mitte kunagi ajaloos pole ükski terasbetoonist hoone tulekahju tõttu selliselt kokku varisenud, olgugi et nad on põlenud isegi mitmeid päevi.
Nüüd aga pidasid kõik väga vähe vastu. Üks neist (lõunatorn) 56 minutit ja teine (põhjatorn) 1. tunni ja 43 minutit.
Hooned vajusid kokku püstloodis, tegemata ümbruskonnas mingit suuremat kahju, nagu oleks tegemist hästiorganiseeritud lõhkamisega. Seda rõhutavad asjatundjad, kes tegelevadki majade lammutamisega lõhkamise teel. Ehitisi õhkivad eksperdid teavad, et kõige raskem on lasta öhku kõrghooneid, sest need vajuvad väikese lõhkamisvea tulemusena külili nagu kõrged puud. Kõrghooned eeldavad alati suunatud lõhkelaengute kasutamist. Kaksiktornid vajusid kokku puhtalt ja sümmeetriliselt praktiliselt oma "jalajälje" peale. Samas peaks sellise varingu – piki keskmist telge – puhul olema takistus kõige suurem. Selline tulemus olevat võimalik ainult vastava tehnoloogia ja lõhkamisvõtete kasutamisel . Tavalise varingu puhul ei purune tuhanded kandesõlmed kunagi üheaegse ajastatusega. Kui mõni kinnituskoht peab hetkegi kauem vastu, muutub varing ebaühtlaseks ning maja ei kuku oma jälje sisse nagu nende kolme pilvelõhkuja korral, vaid vajub külili. Seda juhtub ka halvasti ajastatud detoneerimiste korral.
Ka Pentagoni ei saanud lennuk sisse lennata , kuna auk oli liiga väike ja lennuk ei oleks auku mahtnud.
Paljude skeptikute arvates ei ole ka tõenäoline, et 19 vaibanugadega relvastatud isikut suutsid üle kavaldada maailma sõjaliselt ja majanduslikult kõige võimsama riigi luure, sõjaväe ja õhutõrje. Samuti et osa nendest isikutest, kes olid piloodipaberid saanud vaid väikeste lennukitega õppides, oleksid osanud sõita suurte Boeing-tüüpi reisilennukitega (lennundusspetsialistide väidete kohaselt vähetõenäoline) ning sooritama täpseid manöövreid, sõites tornidesse ja Pentagoni esimesesse korrusesse.
Sarnaseid manöövreid ei suutvat teha ka enamus kogenud reisilennuki piloote selliste suurte reisilennukitega. Seda suutvat kogenud piloodid teha vaid väiksemate ja heade manööverdusomadustega lennukitega.
8
Lisaks eelnevale on Pentagoni ja Valge Maja õhuruum väga hoolikalt kaitstud ala (rangeim lennutsoon B56, 80 km raadiusega identifitseerimistsoon, lisaks eraldi reaktiivmürskudega varustatud Pentagoni kaitsesüsteem, millesse ei saa õhukaitsesüsteemi NORAD koodideta ükski lennuk, kuna seal on eraldi radari jälitussüsteem ja sõjaväe kuuletussüsteem (reisilennukitele olevat sinna sõitmine välistatud)).
Ühe teooria kohaselt lavastasid terroriakti USA kõrgeimate võimukandjate ja nendega lähedalt seotud esindajate juhtimisel USA eriteenistused koos Iisraeli Mossadiga.
Nende huvi terroriakti organiseerimiseks olevat olnud nii sisepoliitiline, et vaigistada kriitikat ning nuhkida oma riigi sees, teisitimõtlejaid alla suruda, kui ka välispoliitiline – vaigistamaks rahvusvahelist kriitikat sõdade alustamisel ning sundimaks teisi riike pooli valima . Üldisemaks huvide realiseerimise vahendiks olevat välja mõeldud "nähtamatu" vaenlane – globaalne terrorism , millega võib "võidelda" lõputult ning millega üldsust hirmutatakse ning seetõttu on võimalik eriteenistustele ning relvatööstusele suuremal hulgal ressursse eraldada. Sõja alustamise (teiste riikide vastu) vajaduse olevat tinginud nn võidujooks maailma ressurssidele kui ka valitsusringkondade ja nendele lähedal seisvate ärimeeste (nt relvatöösturite) isiklikud ärihuvid. Mossadi on peetud vahetuks täideviijaks ka seetõttu, et USA eriteenistuste töötajad võivat enda kodanike tapmisel osutuda ebalojaalseteks. Sama kehtivat ka teiste liitlaste eriteenistuste kohta, kelle kristlik ligimesearmastuse mõiste võib osutuda takistuseks. Kuna Iisrael on USA võlglane nii majanduslikult kui ka poliitiliselt, siis peetakse nende osalust võimalikuks.
9

Olevik
WTC kaksiktornide asemele ehitati 2013. aastal 1 World Trade Center mille kõrguseks on 541 m ning mis on seega Põhja-Ameerika kõrgeim ehitis ja memoriaal hukkunute mälestuseks. Tavaliselt läheb memoriaalist taevasse kiir.

Seeria intervjuusid, nii helisalvestisi kui ka videosalvestisi, on avaldatud pärast 11. septembri terrorirünnakuid ja kuuluvad arvatavasti Bin Ladenile. Alguses kõneleja eitab seotust terroriaktiga. 2001. aasta detsembris avaldatud helisalvestisel võtab kõneleja vastutuse enda peale. CIA järgi on salvestisel tõenäoliselt Osama bin Laden . Mõned vaatlejad, eriti Islamimaalilmast kahtlesid selle salvestise autentsuses. 2007. aasta novembris avaldatud helisalvestisel, mis samuti arvatakse pärinevat bin Ladenilt, kinnitab kõneleja süüd ja ütleb, et Afganistani valistsus ning Taliban ja rahvas ei teadnud sellest midagi.
Lennujaamades karmistati reegleid ja turvakontrolli. Hakati tegema rohkem täiendavaid turvakontrolle, reegliks said kingade jalast ja kuubede seljast ning mütside peast võtmine, justkui peidaks me kõik isetehtud pomme.
Võeti vastu USA PATRIOT act
Seaduse kolm põhilist punkti on:

• võimalus kohtu loal salaja pealt kuulata ja salvestada mitmeid telefonikõnesid
  
• võimalus kohtu loal "külmutada" ja arestida varasid terrorismivastastes organisatsioonides.
  
• võimalus viia läbi varjatud jälgimist üksikisikute suhtes, kes ei ole Ameerika Ühendriikide kodanikud, aga keda kahtlustatakse terrorismiga seotuses, kuid kes ei pea olema teadaolevate terroristlike gruppide liikmed.
  

10
Terrorismivastane sõda
Ameerika Ühendriigid kuulutasid välja terrorismivastase sõja ja tungisid Afganistani, et hävitada Taliban, kelle režiimi all terroristid olevat tegutsenud. Samuti kehtestati uus sisejulgeoleku seadus USA PATRIOT act. Iisraeli endine peaminister Ehud Barak rääkis 11. septembril 2001 BBC stuudios Londonis maailmale, kes on rünnakute taga ja nõudis esimesena “terrorismivastast sõda” USA juhtimisel.
11
Arvamused toimunu kohta
1. 9/11 oli ootamatu ning šokeeriv terrorirünnak.
2. Mõned ajaloolased arvavad , et USA valitsus teadis 9/11 rünnakutest, kuid lasi
neil siiski toimuda, ohverdades oma inimesi, et õigustada uusi sõdu, ressursside
ülevõtmist, politseiriigi loomist ning Pentagoni eelarve suurendamist.
3.Kolmas oletus, et kogu juhtum oli USA valitsuse, CIA ja Pentagoni enda korraldatud.
12
Kokkuvõte
Sain oma küsimustele vastused ja see on tore. Toimus terroriakt ja lennukid sõitsid WTC lõuna ja põhja tornidesse. Korraldas Bin Laden ja väga palju on vasturääkivusi. Ohvreid oli peaaegu 3000 ja 90 erinevast riigist. Pärast rünnakut võeti vastu Usa Patriot act.
13
Kasutatud allikad
www.delfi.ee07.september2011 20 vähe tuntutud fakti 11.septembri rünnakute kohtahttp://www.delfi.ee/archive/20-vahemtuntud-fakti-11-septembri-runnakute-kohta?id=57331298 19.03.2016
Lauri Laugen 06.september 2011 Möödub 10 aastatt 11.septembri terrorist. Kuidas rünnak toimus? http://www.delfi.ee/archive/moodub-10-aastat-2001-aasta-11-septembri-terrorist-kuidas-runnak-toimus?id=57241068 19.03.2016
https://et.wikipedia.org/wiki/11._septembri_terrorir%C3%BCnnakud
https://et.wikipedia.org/wiki/Vanden%C3%B5uteooria#11._septembri_vanden.C3.B5u
Inna-Katrin Hein 11.september 2014 Täna möödub 13.aastat 11,septembri terrorirünnakutesthttp://maailm. postimees .ee/2916429/tana-moodub-13-aastat-11-septembri-terrorirunnakutest19.03.2016
Stella K.Wadowsky 9.september 2011 Ilmar Taska : mäletan, kuidas tuha- ja tolmupilv halastamatult minu korterile lähenes http://publik.delfi.ee/news/mitmesugust/ilmar-taska-maletan-kuidas-tuha-ja-tolmupilv-halastamatult-minu-korterile-lahenes?id=57436664 19.03.2016
14
Lisa 1
One World Trade Center
15
Lisa 2
Kaksiktornis hukunutele pühendatud memoriaal
16
Lisa 3
Memoriaali kiir
17
Lisa 4
Ajakirjanduses ilmunud artikel
18
Lisa 5
Khalid Sheik Mohamed
19
Lisa 6
Pentagon
20
Lisa 7
21
Eneseanalüüs
Mina arvan,et selle teema kohta oli palju materjali igal pool nt ajalehtedes jne. Ausaltöelda sellise teema juures ei saa miski rõõmu teha,kuna see on kurb teema,kus oli palju hukkunuid ligi 3000.Raske oli,aga lisade panemine,kuna,kui sa need pildid panid ja uurimustöö kinni panid ei avanenud need automaatselt,vaid see võttis aega ja mõnikord ei avanenudki. Teisiti ma ei oleks tahtnud midagi teha vähemalt minu arvamus on selline .Ma isiklikult arvan,et kõik kavandatu õnnestus. Tööd tehes ma sain aru,et ajakirjandus leierdab suuri sündmusi igal pool isegi pärast kümmet aastat.
22