Mitterahaline sissemakse teostatakse Mitterahalise Sissemakse Hindamise Akt (edaspidi Osaühing) osakapitali suurendamiseks. 2. Mitterahalist sissemakset hindab Osaühingu põhikirjast lähtudes Osaühingu juhatus koosseisus juhatuse liige, Mitterahalise Sissemakse Hindamise Akt (edaspidi Hindaja), kes vastutab ebaõige hindamisega tekitatud kahju eest. 3. Vastavalt osanike otsusele suurendatakse käesoleva akti raames Osaühingu osakapitali mitterahalise sissemaksega, mille esemeks on: 4. Hindaja, tutvunud Hindajale esitatud ülalloetletud mitterahalise sissemakse esemetega (edaspidi Hindamisobjekt), leidis: 4.1. Hindamisobjekt on heas korras ning seda on kasutatud sihtotstarbeliselt. Hindamisobjekti kulum (väärtuse langus) vastab sarnase objekti tavapärase kasutamise käigus tekkivale väärtuse langusele. Hindamisobjekti pole varjatud puudusi. 4.2
linn Turu 24. Osaühingu tegevusaladeks on: toiduainete kojutoomis teenus. 2. Asutajaks on ................... elukoht ................................... 3.Osaühingu osakapitali kavandatav suurus on 150 000 krooni. 4.Osakapital jaguneb järgmiselt: 4.1. nimi........................ kuulub osa nimiväärtusega 150 000 krooni. 5. Asutaja tasub osa eest enne registripidajale esmakande avalduse esitamist 150 000 krooni ulatuses rahalise sissemaksega selleks avatavale pangaarvele. Hiljemalt 01.09.2008a., Tartus. 6. Osa eest tasutakse ainult sularahas. 7. Asutaja määrab osaühingu juhatuse liikmeteks alljärgnevad isikud: 7.1. nimi........... , isikukood ................, elukoht .......................... 8. Asutaja ei määra prokuristi või audiitorit. 9. Asutamiskulude eeldatav suurus on 10 000 krooni ja selle tasub asutaja. Asutaja: __________________ ees- ja perekonnanimi
kus hinnatase langeb ja raha väärtus kasvab. · Säästmine on raha kogumine tulevasteks väljaminekuteks. · Investeerimine on raha paigutamine tulu toovatesse varadesse pikemaks ajaks. · Säästuvõimaluste leidmiseks on tarvis teha eelarve või finantsplaan. · Väärtpaberiturg ehk börs on virtuaalne keskkond, kus tehakse tehinguid aktsiate, võlakirjade jt. väärtbaberitega. · Aktsia nimiväärtus ehk nominaalväärtus on võrdne ettevõtte asutamisel tehtud sissemaksega ühe aktsia kohta. · Aktsia turuväärtus on aktsia hind börsil. · Väärtpaberiturg ehk börs on virtuaalne keskkond, kus tehakse tehinguid aktsiate, võlakirjade jt. väärtpaberitega. · Aktsia nimiväärtus ehk nominaalne väärtus on võrdne ettevõtte asutamisel tehtud sissemaksega ühe aktsia kohta. · Aktsia turuväärtus on aktsia hind börsil. · Laen on kohustus laenuks võetud rahasumma tulevikus koos intressidega tagasi maksta. · Laen ei ole sissetulek ehk tulu. ·
sissemakse tegevusalal sissemakse ese, selle väärtust alustatakse tööd. hindamisekord ja tõendavad väärtus. dokumendid, samuti audiitori poolt alla kirjutatud arvamus mitterahalise sissemakse hindamise kohta. AS esitab soovitavalt avaldusele lisaks Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja teatise aktsiate registreerimise kohta. 7. sissemaksega Otsustada: milline sissemaksega viivitamisel: saab olema juhtimine, viivitamisel: on tasumise kus saab olema on tasumise tähtaeg tähtaeg tegevuskoht ja vähemalt üks kuu vähemalt 15 asukoha aadress. teate saatmisest. päeva teate saatmisest. 8. asutamisele Otsustada: kes on ei saa asutada aktsiate aktsiate osanikud/aktsionärid. märkimise meetodil.
sissemakse tegevusalal sissemakse ese, selle väärtust alustatakse tööd. hindamisekord ja tõendavad väärtus. dokumendid, samuti audiitori poolt alla kirjutatud arvamus mitterahalise sissemakse hindamise kohta. AS esitab soovitavalt avaldusele lisaks Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja teatise aktsiate registreerimise kohta. 7. sissemaksega Otsustada: milline sissemaksega viivitamisel: saab olema juhtimine, viivitamisel: on tasumise kus saab olema on tasumise tähtaeg tähtaeg tegevuskoht ja vähemalt üks kuu vähemalt 15 asukoha aadress. teate saatmisest. päeva teate saatmisest. 8. asutamisele Otsustada: kes on ei saa asutada aktsiate aktsiate osanikud/aktsionärid. märkimise meetodil.
Eesti Vabariik Saare maakond Kuressaare linn. 3. Osaühingu majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 4. Osaühingu osakapitali kavandatav suurus on kakstuhat viisada (2500) eurot, millest Mari Remmelgule kuulub osa tuhat kakssada viiskümmend (1250) eurot ja Liisi Kolgale kuulub osa tuhat kakssada viiskümmend (1250) eurot. 5. Asutaja tasub osa eest enne registripidajale esmakande avalduse esitamist 2500 euro ulatuses rahalise sissemaksega selleks avatavale pangaarvele. 6. Asutaja määrab osaühingu juhatuse liikmeteks alljärgnevad isikud: 6.1. Mari Remmelg, isikukood 49604260329, aadress Smuuli 19-12 Kuressaare linn 6.2. Liisi Kolk, isikukood 49508180024, aadress Karja 15 Kuressaare linn 7. Asutaja kinnitab käesolevaga asutamisotsusele lisatud asutatava osaühingu põhikirja. Põhikirja kinnitamise kuupäev on vastuvõtmise kuupäev. 8. Asutamiskulude eeldatav suurus on 250 eurot ja selle kannab osaühing Jätsikäru. 9
mitu isikut. Asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Osaühingu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Asutamislepingus märgitakse: 1) asutatava osaühingu ärinimi, asukoht, aadress ja tegevusala; 2) asutajate nimed ja elu- või asukohad; 3) osakapitali kavandatud suurus; 4) osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel; 5) kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht; 6) kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega - mitterahalise sissemakse ese, selle hindamise kord ja väärtus. 7) juhatuse ja, kui moodustatakse nõukogu, selle liikmete andmed; 8) prokuristi või audiitori määramise korral nende andmed; 9) asutamiskulude eeldatav suurus ja nende kandmise kord. Asutamislepingu sõlmimisega kinnitavad asutajad asutamislepingu lisana ka osaühingu põhikirja. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud ja
· tõend riigilõivu tasumise kohta (va elektroonilise registreerimise korral) Osaühing · Asutamislepingu jaoks on vaja järgmist infot: · asutatava osaühingu ärinimi, asukoht, aadress ja tegevusala; · asutajate nimed ja elu- või asukohad; · osakapitali kavandatud suurus; · osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel; · kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht; · kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega - mitterahalise sissemakse ese, selle hindamise kord ja väärtus; · juhatuse ja, kui moodustatakse nõukogu, selle liikmete andmed; · prokuristi või audiitori määramise korral nende andmed; · asutamiskulude eeldatav suurus ja nende kandmise kord. Osaühing · Põhikirjas ettenähtud kohustuslikud tingimused on sätestatud äriseadustikus: · osaühingu ärinimi ja asukoht; · osakapitali suurus, mis võib olla määratud kindla suurusena või
Aktsiaseltsi nimi on AS Kohvi Kohvik (edaspidi nimetatud AS). 1.2. AS asukoht on Tartu linn, Eesti Vabariik. 1.3. AS tegevusalad on: pagaritoodete valmistamine ja müümine, klientide teenindamine. AS võib tegutseda ka teistel tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. 1.4.AS majandusaasta algab 01.detsembril ja lõpeb 31.novembril. 2. Aktsiakapital 2.1. AS aktsiakapital on 27 000 (kakskümmend seitse tuhat) eurot. 2.2. Aktsiate eest võib tasuda rahalise või mitterahalise sissemaksega. Mitterahalise sissemakse väärtust hindab AS juhatus (edaspidi nimetatud Juhatus) või Juhatuse poolt määratud ekspert. Mitterahalise sissemakse hindamist kontrollib audiitor, kui see on seadusega ette nähtud. 2.3. Aktsionär, kes viivitab osa eest tasumisega üle määratud tähtaja, on kohustatud tasuma viivist tasumisega viivitatud summalt 0,2 (null koma kaks) % iga kalendripäeva eest. 2.4. AS reservkapitali suurus on 1/15 (üks kümnendik) osakapitalist. 3
täita osaühingu vara arvel kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei ole lubatud suurendada ega vähendada osakapitali ega teha osanikele ühtegi väljamakset. Väljamakse tegemise keeld ei hõlma osanikele makstavat töötasu ega muid tasusid. Sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline. Osa eest tasutakse rahas, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud mitterahalise sissemaksega tasumist. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla Osaühingu loomine on kerge mis tahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi (nt arvuti) või varaline õigus (väärtpaberid), millele on võimalik pöörata sissenõuet. Osaühingu juhatus hindab mitterahalise sissemakse väärtust ning esitab äriregistrile vara osaühingule üleandmise lepingu ja vara väärtust tõendavad dokumendid
Osa iga 1 (üks) euro annab ühe hääle. 2.2. Osakapitali võib suurendada või vähendada kooskõlas OÜ osanike otsusega. 2.3. Osakapitali võib suurendada uute osade väljalaskmisesega uute sissemaksete arvel või fondiemissiooni teel. 2.4. Osakapitali suurendamise korral on osanikul väljastavate osade omandamise õigus võrdeliselt tema osaga, kui osakapitali suurendamise otsusega ei ole ettenähtud teisiti. 2.5. Osade eest vôib tasuda rahalise või mitterahalise sissemaksega. Rahalised sissemaksed tuleb tasuda OÜ pangaarvele. Mitterahaliste sissemaksete väärtust hindab OÜ juhatus (edaspidi nimetatud Juhatus). Mitterahaliste sissemaksete hindamist kontrollib audiitor, kui see on sätestatud seaduses. Osanik, kes viivitab sissemaksete tasumisega üle määratud tähtaja, on kohustatud tasuma viivist tasumisega viivitatud summalt 0,25 % iga päeva eest. 3. OSADE VÕÕRANDAMINE JA KOORMAMINE 3.1
§ 138. Asutamisleping (äriseadustik) (1) Osaühingu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. (2) Asutamislepingus märgitakse: 1) asutatava osaühingu ärinimi, asukoht ja aadress; 2) asutajate nimed ja elu- või asukohad; 3) osakapitali kavandatud suurus; 4) osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel; 5) kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht; 6) kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega - mitterahalise sissemakse ese ja 4 selle hindamise kord; 7) juhatuse ja, kui moodustatakse nõukogu, selle liikmete andmed; 8) prokuristi või audiitori määramise korral nende andmed; 9) asutamiskulude eeldatav suurus ja nende kandmise kord. (3)Asutamislepingu sõlmimisega kinnitavad asutajad asutamislepingu lisana ka osaühingu põhikirja.
vähemalt üks osanik vastutab piiratud ulatuses - oma sissemakse ulatuses. 10 Vastavalt ÄS § 79 on täisühing äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Kui osanik tasub oma sissemakse, läheb see üle täisühingu omandisse ja seetõttu ei saa osanik enam selle sissemaksega vastutada, seda saab teha ainult ühing kui sissemakse omanik. Osanik aga saab teise isiku (täisühingu) kohustuste eest vastutada ainult oma varaga. Vastavalt ÄS-le võib nii täis- kui ka usaldusühingu osanikuks olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik, kuid ei või olla riik ega kohalik omavalitsusüksus. Järelikult võivad kõik teised avalik-õiguslikud juriidilised isikud osanikuks olla
1) osanike otsusega; 2) kohtuotsusega; 3) tähtaja möödumisel või eesmärgi saavutamisel; 4) muul seaduses ettenähtud alusel. 14. Osaühing ja aktsiaselts. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. (2) Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. (3) Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline. Osa eest tasutakse rahas, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud mitterahalise sissemaksega tasumist Osaühing lõpetatakse: 1) osanike otsusel; 2) kohtuotsusega; 3) [Välja jäetud] 4) teistel seaduses või põhikirjas ettenähtud alustel. Aktsiaseltsi mõiste (1) Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. (2) Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. (3) Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi
oli ...füüsilise isiku tasemel kapitali maksustatakse kapitali vähendamisel saadud raha ainult juhul kui see ühingu tasemel ei olnud maksustatud ja sellisel juhul kuulub maksustamisele kasum. Kuna ühingu tasemel 120 000, mis Markole välja maksti ei maksustatud, peab Marko maksustama ise seega kasu. Kasu § 38 kohaselt on saadud raha miinus osaluse soetus maksumuse vahe, see on see vahe mida tuleb maksustada. §38 ütleb seda, lg 5 Mitterahalise sissemaksega omandatud osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) soetamismaksumus on võrdne mitterahaliseks sissemakseks olnud eseme soetamismaksumuseks. Ehk selles kaasuse on Marko osalusmaksumuseks 100 000 saadud rahaks 120 000, järelikult 20 tuhat kuulub Marko tasemel maksustamisele tulumaksuga määraks 21% Ülesanne 2 OÜ Hunt leppis oma töötaja Markoga kokku, et kui Markol on väga vaja siis võib ta kasutada OÜ Hunt autot mõnikord ka isiklike sõitude tegemiseks. OÜ Hunt
on sellel ka asutamislepingu tähendus. Asutamislepingu jaoks on vaja järgmist infot: · asutatava osaühingu ärinimi, asukoht, aadress ja tegevusala; · asutajate nimed ja elu- või asukohad; · osakapitali kavandatud suurus; · osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel; · kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht; · kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega - mitterahalise sissemakse ese, selle hindamise kord ja väärtus; · juhatuse ja, kui moodustatakse nõukogu, selle liikmete andmed; · prokuristi või audiitori määramise korral nende andmed; · asutamiskulude eeldatav suurus ja nende kandmise kord. 3.2. Põhikiri ja osanike leping Kui asutada ettevõte notari abil, siis üldiselt annab notar põhikirja standardvormi ette. Elektroonilises kiirmenetluses kasutatakse põhikirja
liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslikud juriidilised isikud jagunevad äriühinguteks ja mittetulundusühendusteks. Äriühingud omakorda võib liigitada isikuteühinguteks (täisühing, usaldusühing) ja kapitaliühinguteks (aktsiaselts, osaühing, tulundusühistu) sõltuvalt sellest, kas ühingu kohustuste eest vastutavad isiklikult ka selle asutajad või osanikud, või piirdub asutaja vastutus (risk) üksnes tema sissemaksega. Mittetulundusühenduste ala kuuluvad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing (TsÜS § 24,25). Äriühing on äritegevuse eesmärgil loodud eraõiguslik juriidiline isik: Täisühing Usaldusühing Osaühing Aktsiaselts Tulundusühistu. Juriidilise isiku õigusvõime On võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi.
Võlgade tasumine võib kaasa tuua kogu isikliku vara (maja, auto, suvila, säästud jne.) kaotuse. Füüsilisest isikust ettevõtjana kodukohas kauplust pidaval Jüril ei ole eraldi isiklikku vara ja tema kui ettevõtja vara, vaid see on üks tervik. Selle koguvaraga vastutab ta nii ettevõtja tegevusest tulenevate kui ka eraisikuna tekkivate kohustuste eest. Piiratud vastutusega omanikud ei vastuta ettevõtte rahaliste kohustuste eest oma isikliku varaga. Nende vastutus on piiratud sissemaksega algkapitali. Täisühing on äriühing, milles on kaks või enam osanikku, kes tegutsevad ühise ärinime all ning vastutavad solidaarselt kogu oma varaga ühingu kohustuste eest. Täisühinguks on näiteks Tamme Talu mille omanikud, Malle ja Teet Tammemäe, tegelevad kartulikasvatusega ja vähesel määral ka taluturismiga.. Tulevikus kavatsevad nad anda oma talupidamise üle oma 2-le lapsele, kes hakkavad talu pidama täisühingus omanikena koos vanematega.
nõukogu ei saa olla esindusorgan. 2. Osaühingu osanikud leppisid kokku, et üks müüb oma osa teisele. Tehingu tegemine osutus aga võimatuks, kuna võõrandaja pidi järgmisel päeval sõitma aastaks välismaale, mistõttu ei olnud aega tehingu notariaalseks tõestamiseks. Leidmaks väljapääsu olukorrast, otsustasid osanikud vähendada osakapitali osa võõrandada sooviva osaniku osa nimiväärtuse võrra ning samas suurendada osakapitali osa omandada sooviva osaniku poolt rahalise sissemaksega samas summas. Kohtunikuabi keeldus osa vähendamist ja suurendamist äriregistrisse kandmast põhjusel, et tegu on teeseldud tehinguga, kuna sellise osakapitali vähendamise ja suurendamise eesmärgiks oli varjata osa võõrandamist. Kas kande tegemisest keeldumine on seaduslik? Kohtunikuabi keeldumine kande tegemisest ei ole seaduslik ÄS § 198 alusel. Vastavalt ÄS § 33 (5,6) pole õigust registripidajal kande tegemisest keelduda, kui kõik
põllumajanduspoliitikale tehtavatele kuludele. Seotus jooksva aastaga eelarve koostatakse üheks finantsaastaks. samas kajastab eelarve siiski ka neid kohustusi, mis EL on võtnud mitmeaastate programmide raames ja mis ületavad seega ühe finantsaasta piiri. Tasakaaluprintsiip EL eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus. Kui peaks juhtuma olukord kus kulud ületavad tulusid, siis ei tohi seda vahet finantseerida laenudest. Defitsiit tasandatakse liikmesriikide täiendava sissemaksega neljanda ressursi arvelt. Kulutuste spetsiifilisuse printsiip segaduste ära hoidmiseks ja kontrolli hõlbustamiseks, peab igal eelarvesse sisseviidud kuluartiklil olema juriidiline alus EL seadusandlik akt, mis annab õiguse vastava kulutuse tegemiseks. Euro alates 01.01.1999 koostatakse eelarve eurodes. EL eelarve menetlemine: EL eelarve menetlemisega on seotud kõik tähtsamad institutsioonid. Eelarve menetlus
lisana ka aktsiaseltsi või osaühingu põhikirja. Aktsia või osa eest tasumine ehk sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline. Aktsionärid või osanikud peavad tasuma aktsiate või osade eest täielikult enne aktsiaseltsi või osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist. Asutajad avavad asutamisel oleva aktsiaseltsi või osaühingu nimele pangaarve (stardikonto), kuhu tasutakse rahalised sissemaksed. Ettevõtte asutamise lausendid Osaühingu asutamine rahalise sissemaksega: D arvelduskonto K osakapital Aktsiaseltsi asutamine mitterahalise sissemaksega (traktor): D masinad ja seadmed K osakapital Osaühingu asutamine nullkapitaliga Alates 01.01.2011 võib füüsiline isik asutada osaühingu ilma, et ta peaks tegema sissemakse osakapitali. Kuni sissemakse täieliku tasumiseni: * ei või osakapitali suurendada ega vähendada, * ei või teha osanikele ühtegi väljamakset. Osanik, kes pole oma sissemakset täielikult tasunud, vastutab osaühingu kohustuste
Osaühingu võib asutada üks või mitu isikut. Asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Osaühing on piiratud vastutusega, mis on asutatud seaduses sätestatud korras ja kantakse äriregistrisse ning millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik vastutab osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest. Osakapital peab olema vähemalt 2500 EUR. Osa eest tasutakse rahalise või mitterahalise sissemaksega enne Äriregistrile avalduse esitamist. Täpsem OÜ loomise ja tegevuse regulatsiooni kirjeldus on esitatud konspektis ,,seadusandlus", alljärgnevalt on välja toodud aga OÜ asutamisprotseduuride mudel. ERILOENG: Kuula ka eriloengud esitlusena oü KOHTA ja tee märkmeid* Järgnevates tabelites on esitatud osaühingu eelised ja puudused, seejärel kõikide vormide võrdlus. Osaühingu eelised: Osaühingu puudused:
... Vt RKTKo 22.10.2002.a 3-2-1-113-02. Asutamislepingul on piiratud kehtivus. Asutamislepingu vaidlustamise piirangute kohta vt TsÜS § 27 lg 2; 40 lg 1 p. 2. Sisaldab: 1) asutatava osaühingu ärinimi, asukoht ja aadress; 2) asutajate nimed ja elu- või asukohad; 3) osakapitali kavandatud suurus; 4) osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel; 5) kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht; 6) kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega mitterahalise sissemakse ese ja selle hindamise kord; 7) juhatuse ja, kui moodustatakse nõukogu, selle liikmete andmed; 8) prokuristi või audiitori määramise korral nende andmed; 9) asutamiskulude eeldatav suurus ja nende kandmise kord. Asutamisdokumendid · Põhikiri (ÄS § 139): on asutamislepingu osa. Asutamise järgselt iseseisev toime. Põhikirja osas lepinguvabaduse põhimõte kohaldatav oluliste piirangutega. ..
esitada äriregistrisse kandmise avaldus. Osaühingu asutamisleping (ühe asutaja puhul asutamisotsus) peab sisaldama järgmisi andmeid (ÄS § 138): asutatava osaühingu ärinimi, asukoht ja aadress; asutajate nimed ja elu- või asukohad; osakapitali kavandatud suurus; osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel; kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht; kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega - mitterahalise sissemakse ese ja selle hindamise kord; juhatuse ja, kui moodustatakse nõukogu, selle liikmete andmed; prokuristi või audiitori määramise korral nende andmed; asutamiskulude eeldatav suurus ja nende kandmise kord. Asutamisleping (-otsus) peab olema notariaalselt tõestatud. Osa eest tasumiseks on kaks võimalust: rahaline sissemakse tuleb tasuda asutamisel oleva osaühingu nimel avatud pangakontole
Võlgade tasumine võib kaasa tuua kogu isikliku vara (maja, auto, suvila, säästud jne.) kaotuse. Füüsilisest isikust ettevõtjana kodukohas kauplust pidaval Jüril ei ole eraldi isiklikku vara ja tema kui ettevõtja vara, vaid see on üks tervik. Selle koguvaraga vastutab ta nii ettevõtja tegevusest tulenevate kui ka eraisikuna tekkivate kohustuste eest. Piiratud vastutusega omanikud ei vastuta ettevõtte rahaliste kohustuste eest oma isikliku varaga. Nende vastutus on piiratud sissemaksega algkapitali. Täisühing on äriühing, milles on kaks või enam osanikku, kes tegutsevad ühise ärinime all ning vastutavad solidaarselt kogu oma varaga ühingu kohustuste eest. Täisühinguks on näiteks Tamme Talu mille omanikud, Malle ja Teet Tammemäe, tegelevad kartulikasvatusega ja vähesel määral ka taluturismiga.. Tulevikus kavatsevad nad anda oma talupidamise üle oma 2-le lapsele, kes hakkavad talu pidama täisühingus omanikena koos vanematega.
Aktsia minimaalne nimiväärtus on 10 senti. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 senti, peab see olema 10 sendi täiskordne. Kõigi väljalastud aktsiate nimiväärtuste summa moodustab emiteeritud aktsiakapitali. Aktsiad käibes on kõik aktsionäride käes olevad aktsiad. Käibes olevad aktsiad annavad nende omanikele aktsionäriõigused (näiteks õigus saada dividende). Aktsiate eest tasumine võib toimuda rahalise või mitterahalise sissemaksega. Aktsiate liigid (1) 1. Lihtaktsiad 2. Eelisaktsiad Lihtaktsiad annavad nende omanikele õiguse: 1. hääletada aktsionäride üldkoosolekul otsuste langetamisel ja aktsiaseltsi nõukogu liikmete valimisel; 2. saada dividende (kui need on välja kuulutatud); 3. aktsiate eelisostuks; 4. saada osa varast aktsiaseltsi likvideerimisel. Eelisaktsiad annavad nende omanikele õiguse: 1. saada dividende eelisjärjekorras ja iga aasta eest (kumulatiivne dividend); 2
leping on näiteks pagaarve avamise aluseks. Asutamise korral kinnitatakse asutamislepinguga ka põhikiri ning määratakse juhatuse ja nõukogu iikmed, samuti audiitor. Kui aktsiaseltsi on ainult üks asutaja, koostab ta asutamisotsuse, mis peab sisaldama samu andmeid kui asutamisleping ja sarnaselt asutamislepinguga peab olema notariaalselt tõestatud. Aktsiate eest võib tasuda kas rahaga või mitterahalise sessemaksega. Mitterahalise sissemaksega võib tasuda, kui see on põhikirjas ette nähtud. (Kiris, 2012, 220-221) Juhtimine Aktionäril on võimalus kasutada oma õigusi AS-i suhtes üldjuhul ainult üldkooolekul osalemise kaudu. Seaduse kohaselt teostavad aktsionärid oma õigusi AS-is aktsionäride üldkoosolekul, kusjuures üldkoosolek on AS-i kõrgeim juhtimisorgan. AS põhikirjaga võib ette näha, et aktsionärid võivad koosoleku päevakorras olevate punktide
14. Osaühingu osanikud leppisid kokku, et üks müüb oma osa teisele. Tehingu tegemine osutus aga võimatuks, kuna võõrandaja pidi järgmisel päeval sõitma aastaks välismaale, mistõttu ei olnud aega tehingu notariaalseks tõestamiseks. Leidmaks väljapääsu olukorrast, otsustasid osanikud vähendada osakapitali osa võõrandada sooviva osaniku osa nimiväärtuse võrra ning samas suurendada osakapitali osa omandada sooviva osaniku poolt rahalise sissemaksega samas summas. Kohtunikuabi keeldus osa vähendamist ja suurendamist äriregistrisse kandmast põhjusel, et tegu on teeseldud tehinguga, kuna sellise osakapitali vähendamise ja suurendamise eesmärgiks oli varjata osa võõrandamist. Kas kande tegemisest keeldumine on seaduslik? RKL 3-2-1-139-08 Harestone kaasus ÄS § 33 lg 6, 5, riigikohus seletas, mida tähendab vastavus seadusele. Registri menetlus väga formaalne ei ole, aga ei lähe sügavuti dokumentide sisusse
Ettevõtjate tegevust 47. Millise lepingu sõlmivad osaühingu asutajad ja mis sellesse lepingusse märgitakse? Asutamislepingu. (2) Asutamislepingus märgitakse: 1) asutatava osaühingu ärinimi, asukoht, aadress ja tegevusala; 2) asutajate nimed ja elu- või asukohad; 3) osakapitali kavandatud suurus; 4) osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel; 5) kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht; 6) kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega - mitterahalise sissemakse ese, selle hindamise kord ja väärtus. 7) juhatuse ja, kui moodustatakse nõukogu, selle liikmete andmed; 8) prokuristi või audiitori määramise korral nende andmed; 9) asutamiskulude eeldatav suurus ja nende kandmise kord. 48. Millised andmed kantakse osaühingu kohta äriregistrisse? 1) asutamisleping; 2) põhikiri; 3) panga teatis osakapitali sissemaksmise kohta; 4) nõukogu liikmete, audiitorite olemasolul ka nende nimed, isikukoodid ja elukohad;
2. Asutajate nimed ja elu- või asukohad. 3. Aktsiakapitali või osakapitali kavandatud suurus. 4. Aktsiaseltsis aktsiate arv, nimiväärtus ning erinevat liiki aktsiate väljalaskmisel nende tähistus ja aktsiatega seotud õigused, samuti aktsiate jaotus asutajate vahel. Osaühingus osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel. 5. Aktsiate või osade tasumisele kuuluv summa, tasumise kord, aeg ja koht. 6. Mitterahalise sissemaksega tasumisel mitterahalise sissemakse ese, selle hindamise kord ja väärtus. 7. Aktsiaseltsis juhatuse ja nõoukogu liikmete, samuti auditori andmed. Osaühingus juhatuse ja, kui moodustatakse nõukogu, selle liikmete andmed. 8. Prokuristi määramisel tema andmed. Osaühingus ka auditori määramisel tema andmed. Asutamisleping on ajutine dokument 31. Aktsiaseltsi põhikirjas märgitakse: 1. Aktsiasetsi ärinimi, asukoht ja tegevusala. 2
Kanded avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. 13. Täisühing ja usaldusühing. Täisühing on selline äriühingu liik, mida eristab teistest tema osanike piiramatu vastutus. See on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Kui osanik tasub oma sissemakse, läheb see üle täisühingu omandisse ja seetõttu osanik enam selle sissemaksega ei vastuta, seda saab teha ainult ühing, kui sissemakse omanik. Osanik vastutab täisühingu kohustttuste eest oma varaga see on täisühingu oluline tunnus. Usaldusühing on äriühing, milles vähemalt üks osanik vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ja vähemalt üks osanik vastutab piiratud ulatuses oma sissemakse ulatuses. Täis ja usaldusühingu põhiline erinevus seisneb usaldusosaniku staatuses: tema vastutus on
summas ja ajal aktsionäride arvele. Eestis makstakse dividende enamasti kord aastas, mujal on levinud ka kvartali- või poolaastamaksed. (14 lk 23-24) 17 2.2 Aktsia nimiväärtuse vähendamine Aktsia nimiväärtus ehk nominaalväärtus on määratud ettevõtte põhikirjaga. Nimiväärtus on võrdne ettevõtte asutamisel tehtud rahalise (või mitterahalise) sissemaksega ühe aktsia kohta. Seega tähistab aktsia nimiväärtus aktsia väärtust ettevõtte asutamise hetkel. (14 lk 15) Eestis on väikseim lubatud nimiväärtus 0,1 eurot ja aktsia nimiväärtus peab olema 0,1 euro täiskordne. Kui ettevõte müüb oma aktsiaid kallimalt kui nimiväärtus, nimetatakse müügihinna ja nimiväärtuse vahet aazioks ehk ülekursiks. (7) Aktsiate splittimine (ehk ositamine ehk osadeks tükeldamine) - selle korral toimub olemasolevate
Aktsiaselts on kõrgeima kapitalinõudega (vähemalt 25 000 eurot) ettevõtlusvorm, mis peab omama mitmetasandilist juhtimisstruktuuri. Aktsiaseltsi saab registreerida ainult notari juures. Oma lihtsuse tõttu tundub sobivaim ettevõtlusvorm olema osaühing. Saab asutada lihtsalt ja kiirelt, kas internetis e-portaalis või notari juures; Nõutav minimaalne osanike arv üks; Saab asutada osakapitali sisse maksmata (mitterahaline) või kohese sissemaksega (rahaline); Puudub isiklik varaline vastutus osaühingu kohustuste eest; Kui ettevõtte käive jääb alla 40 000 euro ei pea end Maksu- ja Tolliametis käibemaksukohustuslasena registreerima. (EMTA, 2018) 7 2 VÕLAÕIGUSLIKUD LEPINGUD Käesolevas peatükis on koostatud kaks lepingut: töövõtu- ja müügileping. Mõlemad lepingud on oma mahukuse tõttu lisatud pealkirja lisad alla.
(avalik-õiguslikud juriidilised isikud) Era- või avalik-õiguslik Eraõiguslikud juriidilised isikud jagunevad äriühinguteks ja mittetulundusühendusteks. Äriühingud omakor-da võib liigitada isikuteühinguteks (täisühing, usaldusühing) ja kapitaliühinguteks (aktsiaselts, osaühing, tu-lundusühistu) sõltuvalt sellest, kas ühingu kohustuste eest vastutavad isiklikult ka selle asutajad või osanikud, või piirdub asutaja vastutus (risk) üksnes tema sissemaksega. Mittetulundusühenduste ala kuuluvad mittetu-lundusühingud ja sihtasutused. · Konkreetse juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel, mis eeldab asutajate poolt seadusega kehtestatud nõuetele vastava tehingu tegemist Nt: ÄS, TüS, MTÜS, SAS · Konkreetse juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel Nt. Kaitseliidu seadus, Tartu Ülikooli seadus, Tagatisfondi seadus Korporatsioonid (isikute ühendus) v. Asutus (varade ühendus)
•laenu andmine oma aktsiate ostmiseks on keelatud; •aktsiakapitali võib suurendada täiendavate rahaliste sisse-maksetega, jaotamata kasumi või aažio arvel (fondiemissioon) või vahetusvõlakirjade aktsiateks ümbervahetamise teel või allutatud laenu lepingust tuleneva rahalise nõude ja aktsiate väljalaskehinna tasaarvestamise teel. Üldkoosoleku otsusel võib aktsiakapitali suurendamisel krediidiasutuste ühinemise käigus tasuda aktsiate eest mitterahalise sissemaksega. •aktsiakapitali võib vähendada kahjumi katmiseks, kuid mitte rohkem, kui 5 mln euroni. 23. Krediidiasutuse vara struktuur 24. Krediidiasutuse finantsressursside struktuur 25. Krediidiasutuse peamised riskid (põhivormi järgi) •finantsriskid hõlmavad riskitegureid, mis puudutavad nii raha-voogude stabiilsust kui ka aktiva-passiva ning bilansiväliste tehingute juhtimise oskust. põhilisteks finantsriskideks on krediidirisk, likviidsuserisk, intressimäärarisk,
turul; •• laenu andmine oma aktsiate ostmiseks on keelatud; •• aktsiakapitali voib suurendada taiendavate rahaliste sissemaksetega, jaotamata kasumi voi aažio arvel (fondiemissioon) voi vahetusvolakirjade aktsiateks umbervahetamise teel voi allutatud laenu lepingust tuleneva rahalise noude ja aktsiate valjalaskehinna tasaarvestamise teel. Uldkoosoleku otsusel voib aktsiakapitali suurendamisel krediidiasutuste uhinemise kaigus tasuda aktsiate eest mitterahalise sissemaksega. Krediidiasutus on kohustatud teatama Finantsinspektsioonile aktsiakapitali kavandatava suurendamise tingimused; •• aktsiakapitali voib vahendada kahjumi katmiseks, kuid mitte rohkem, kui 5 mln euroni. Muul eesmargil aktsiakapitali vahendamiseks peab olema Finantsinspektsiooni nousolek. 35. Krediidiasutuse vara struktuur Krediidiasutuse vara struktuuris domineerib finantsvara, sh laenuportfell, millel on suur moju krediidiasutuse riskidele ja likviidsusele. 36
kvaliteet d tarnijad ning ja kvaliteetset kauba toorainet saabudes pakkuvad kontrollida tarnijad kauba kvaliteet 37 9. Finantsanalüüs 9.1 Finantseerimine Ettevõte alustab tegevust 24 000 € suuruse kapitali sissemaksega ja esimese nelja aasta jooksul laene ei võeta. Lisafinantseeringuid on vaja köögitehnika soetamiseks. Käesoleva äriplaani alusel soovib ettevõte EAS-ilt taotleda starditoetust 5000€, millega finantseeritakse osaliselt tabelis (Lisa 1) väljatoodud köögiseadmete soetamist. VAHESUMMA1=26 089,10 € VAHESUMMA2= 26 089,10 + 10% = 28 698, 01€ STRADIKAPITAL= 28 698,01 + 5%= 30 132,91 € 9.2 Müügi- ehk käibeprognoos Tabel 12
9. Juhatus on kolme liikmeline tähtajatult. 1.14. Põhikiri OSAÜHING MÖÖBLIPIONEER PÕHIKIRI OSAÜHING MÖÖBLIPIONEER (edaspidi Osaühing) põhikiri on kinnitatud 01.november 2013.a. osanike otusustega. 1. Osaühingu ärainimi: OSAÜHING MÖÖBLIPIONEER. 2. Osaühingu asukoht on Eesti Vabariik Harju maakond Tallinn. 3.Osaühingu miinimum kapital on 2500.- (kaks tuhat viissada) eurot ja osaühingu maksimumkapital on piiramatu. 4. Osade eest võib tasuda rahalise sissemaksega. 5. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga, osaniku vastutus on piiratud tema osamaksu suurusega. 6. Osaühingu majandusaasta on kalendriaasta, majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 7. Osaühing on asutatud määramata tähtajaks. 8. Osaühingu reservkapitali suurus on 10% osakapitali suurusest. 9. Osaühingu osanike koosolekul, samuti koosolekuta otsustamisel annab osaühingu iga osa 1 euro ühe hääle. 10
vastutavad ikka reaalsed isikud ehk inimesed. · Täisvastutusega omanikud vastutavad ettevõtte rahaliste kohustuste eest kogu oma isikliku varaga. · Ettevõtluse ebaõnnestumise korral peavad nad isiklikult võlad tasuma. Võlgade tasumine võib kaasa tuua kogu isikliku vara (maja, auto, suvila, säästud jne.) kaotuse. · Piiratud vastutusega omanikud ei vastuta ettevõtte rahaliste kohustuste eest oma isikliku varaga. Nende vastutus on piiratud sissemaksega algkapitali. FIE - ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime (v.a. talupidaja) - puudub põhikapitali nõue - võib olla tööandjaks teistele isikutele - on lubatud kasutada kassapõhist arvestusprintsiipi - peab maksma ettenähtud makse - võib soovi korral oma tegevuse peatada või tegutseda mingil perioodil (näit hooajalise tegevuse korral). Sellest on vajalik registriosakonda eelnevalt teavitada. · Füüsilisest isikust ettevõtja võib olla iga
nõukogu liikmed, samuti audiitor (ÄS § 243 lg 2 ja 3). Kui aktsiaseltsil on ainult üks asutaja, koostab ta asutamisotsuse, mis peab sisaldama samu andmeid kui asutamisleping ja sarnaselt asutamislepinguga peab olema notariaalselt tõestatud. Aktsiate eest peab olema täielikult tasutud enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud varasemat päeva. Aksiate eest võib tasuda kas rahaga või mitterahalise sissemaksega. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla iga asi või varaline õigus, mis on rahaliselt hinnatav, aktsiaseltsile üleantav ning talle peab olema võimalik pöörata sissenõuet (ÄS § 248 lg 1). Mitterahaliseks sissemakseks ei või olla aktsiaseltsile osutatav teenus ega tehtav töö, ega ka asutajate tegevus aktsiaseltsi asutamisel. Pärast aktsiate eest tasumist peab juhatus esitama äriregistrile avalduse aktsiaseltsi kandmiseks äriregistrile
lihtsaim ja kiireim moodus on kasutada registreerimist e-äriregistri [rik.ee] ehk ettevõtjaportaali kaudu. Sel juhul piisab, kui asutajad ja juhtorganite liikmed sisenevad ettevõtjaportaali ID- kaardi abil ning täidavad ja digiallkirjastavad kandeavalduse. Kui mingil põhjusel jääb äriühingu registreerimine pooleli, siis alustatud kandeavaldus salvestatakse e-äriregistris ning hiljem on võimalik selle täitmist jätkata. Kui soovid äri alustada mitterahalise sissemaksega või kõigil omanikel puudub digiallkirjastamise võimalus, siis registreerimist e-äriregistris kasutada ei saa. Sellisel juhul tuleb äriühing registreerida notariaalselt. Ettevõtte notariaalsel registreerimisel tuleb notari abiga koostada ja äriregistrile esitada järgmised dokumendid: asutamisleping põhikiri avaldus sidevahendite andmed panga tõend põhikapitali sissemakse kohta
(2) Asutamislepingus tuleb märkida: 1) asutatava aktsiaseltsi ärinimi, asukoht ja aadress; 2) asutajate nimed ja elu või asukohad; 3) aktsiakapitali kavandatud suurus; 4) aktsiate arv, nimiväärtus ning erinevat liiki aktsiate väljalaskmisel nende tähistus ja aktsiatega seotud õigused, samuti aktsiate jaotus asutajate vahel; 5) kui palju tuleb aktsiate eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht; 6) kui aktsia eest tasutakse mitterahalise sissemaksega mitterahalise sissemakse ese ja selle hindamise kord; 7) juhatuse ja nõukogu liikmete, samuti audiitori andmed; 8) prokuristi määramise korral tema andmed; 9) asutamiskulude eeldatav suurus ja nende kandmise kord. (3) Asutamislepingu sõlmimisega kinnitavad asutajad asutamislepingu lisana ka aktsiaseltsi põhikirja. § 246. Aktsia eest tasumine (1) Sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline. Aktsia eest tasutakse rahas, kui põhikirjas ei ole ette nähtud
osanik kohustatud oma osa võõrandama; - Ainsaks kohustuseks tasuda sissemakse (ÄS § 155) · osanikud saavad osaühingu tegevuses osalemise eest osaühingult tasu;- dividente makstakse 157.2; 157 lõige 1. järgi osamakseid võb teha puhaskasumist · osaniku poolt ühingu asutamiseks ühingule antud juriidilise abi kulud tasaarveldatakse osaniku rahalise sissemaksega. 155.1 osanik peab maksma oma nimiväärtusele vastava osamakse vaid rahalise sisemaksena. Kas nimetatud asjaolude põhikirjas sätestamine on lubatud? Ei ole kuna kiirementlust saab läbi viia kui on täidetud ÄS 53 lg 5 nõuded: · Kõik isikud digiallkirjastavad · Kedagi ei volitata · OÜ kasutab tüüppõhikirja - · OÜ osad ei ole registreeritud väärtpaberite keskregistris - · OÜ-sse tehakse ainult rahalisi sissemakseid (v.a
(§ 138, 234) . Nii asutamisleping kui ka sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja kõigi asutajate poolt allkirjastatud, seega vastutab notar ka põhikirja sisu õigsuse ja seaduslikkuse eest. Põhikirja saab.muuta üldkoosoleku otsusel ilma asutamislepingut muutmata, muudatus kantakse registrisse juhatuse avalduse alusel. Sissemakse, st tasu osa või aktsiate eest võib olla rahaline või mitterahaline (N: know-how, kinnisasi) . Mitterahalise sissemaksega tasumise võimalus peab olema ette nähtud põhikujas. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja äriühingule üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet . Mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osutatav teenus või tehtav töö ega ka asutajate tegevus äriühingu asutamisel. Mitterahalise sissemakse väärtust peab reeglina hindama audiitor (vrdl § 143)
Võlgade tasumine võib kaasa tuua kogu isikliku vara (maja, auto, suvila, säästud jne.) kaotuse. Füüsilisest isikust ettevõtjana kodukohas kauplust pidaval Jüril ei ole eraldi isiklikku vara ja tema kui ettevõtja vara, vaid see on üks tervik. Selle koguvaraga vastutab ta nii ettevõtja tegevusest tulenevate kui ka eraisikuna tekkivate kohustuste eest. Piiratud vastutusega omanikud ei vastuta ettevõtte rahaliste kohustuste eest oma isikliku varaga. Nende vastutus on piiratud sissemaksega algkapitali. Täisühing on äriühing, milles on kaks või enam osanikku, kes tegutsevad ühise ärinime all ning vastutavad solidaarselt kogu oma varaga ühingu kohustuste eest. Täisühinguks on näiteks Tamme Talu mille omanikud, Malle ja Teet Tammemäe, tegelevad kartulikasvatusega ja vähesel määral ka taluturismiga.. Tulevikus kavatsevad nad anda oma talupidamise üle oma 2-le lapsele, kes hakkavad talu pidama täisühingus omanikena koos vanematega.
Eesti sotsiaalkindlustusskeemid on pensioni-, ravi-, töötuskindlustus, peretoetused, vanemahüvitis, puuetega inimeste sotsiaaltoetused ja matusetoetus. Heaoluriik – pärit UK-st, vastand warfare state (Saksamaa). Kõige ulatuslikum mõju tekkis pärast laevakindlustuse väljapakkumist – annab turul väärtust juurde. Rahalised väljamaksed riigilt: 1)sotsiaalkindlustuse põhimõttel: väljamakseid tehakse neile, kes on teinud sissemakseid. Nt töötuskindlustus. 2)sissemaksega mitte seotud: universaalsed- nt lastetoetused. Sostsiaalhoolekande toetused- nt toimetulekutoetused. Heaoluriigi eesmärgid: 1) Elamisstandardite toetamine: vaesuse leevendamine, kindlustus (et vältida suurt ja ootamatut langust elatustasemes nt töötuskindlustus, mis sõltub sissemaksetest), tarbimise ühtlustamise võimaldamine. 2) Ebavõrdsuse vähendamine: vertikaalne õiglus (ümberjaotus), horisontaalne õiglus (kohelda võrdseid võrdselt).
10. Millised on osaühingu asutamisedokumendid ja asutamisprotseduur? Osaühing asutatakse asutamislepingu või põhikirjaga. Osaühingu asutamisel ei ole nõutav, et audiitor kontrolliks mitterahalise sissemakse hindamist. Ta peab seda tegema ainult suuremate sissemaksete korral. See muudab osaühingu asutamise kiiremaks. Asutamisprotseduur 1) Sõlmitakse asutamisleping. Peab olema notariaalselt tõestatud. 2) Tasutakse osade eest. Tasuda saab rahaga või mitterahalise sissemaksega. 3) Esitatakse avaldus osaühingu kandmiseks äriregistrisse. 11. Millised on osanikevahelised suhted osaühingus ja kuidas toimub ühingu juhtimine? Osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Igale osanikule makstakse osa puhaskasumist (dividend) vastavalt osa nimiväärtusele. Osaniku põhiline õigus on teabe saamise õigus - osanikul on õigus tutvuda kõikide osaühingu dokumentidega. Osaühingut juhib osanike koosolek, kui seda vaja on
kehtetuse aluseks olevad asjaolud, mida ei saa kõrvaldada võivad anda aluse sundlõpetamiseks TsÜS § 40 lg 1 p 2 alusel. 5.8. Osaühingu asutamine · Kõik dokumendid esitatakse originaalis või notariaalse ärakirjana (ÄS § 38 lg 3). Kiirmenetluses esitatakse kõik dokumendid digitaalallkirjastatult või notari kinnitatud digitaalse koopiana; · osade eest tasumisel mitterahalise sissemaksega peab olema täidetud kapitali reaalse sissemaksmise nõue - Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.09.2001.a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-117-01, RT III 2001, 25, 273. Kiiremenetluses saab tasuda vaid rahalise sissemaksega. · Riigilõivu tasumisel tuleb maksekorraldusel ära märkida, millise ettevõtja ning millise toimingu eest riigilõiv tasuti (asutamistehingu tõestamistoimingu number, kiirmenetluses asutamisel asutajatele äriregistri
) väärtpaberite võõrandamise kasust. Muu vara võõrandamisest saadud kahju ei saa deklareerida ega edasi kanda, kasu maksustatakse. SOETAMISMAKSUMUS: Vara omandamiseks, selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõestatud kulud sh komisjonitasud ja lõivud. Kui varal puudub soetamismaksumus (nt kingitud, pärand), kuulub maksustamisele kogu müügist saadud tulu e müügihind. Kapitalirendiga soetatud = vara väljaostumaksed intressita. Mitterahalise sissemaksega soetatud osalus = üle antud vara soetamismaksumus v.a FIE ümberkujundamine (sissemaksel soetamismaksumus 0). FI riigi poolt välja antud, pärandina või abikaasalt, vanemalt või lapselt saadud EVP-de eest soetatud vara soetamismaksumus arvutatakse EVP keskmise müügihinna alusel vara soetamise päeval. Ühingute ümberkujundamisel saadud osaluste soetusmaksumuse reeglid. Repotehing: kui tagasiostuhind > müügihind, siis tagasiostetud vara soetamismaksumus = müüdud vara müügihind
7) juhatuse ja nõukogu liikmete arv, mis võib olla väljendatud kindla suurusena või ülem ja alammäärana ning vajaduse korral juhatuse liikmete esindusõiguse erisused; 9) kui aktsia eest tasutakse mitterahalise sissemaksega mitterahalise sissemakse hindamise kord; 10) reservkapitali suurus; 11) muud seaduses sätestatud kohustuslikud tingimused. NB!!! § 244 lg 2 (2) Põhikirjas võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirja säte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut.
annaabi.ee 
