Kodused kaasused (0)

Äriõiguse kaasused kodus lahendamiseks.. 1.  Aktsiaseltsi  nõukogu  otsustas  ÄS   §  307  lg   2  alusel  piirata  kõigi  juhatuse  liikmete esindusõigust, keelates neil teha tehinguid väärtusega üle 50000 euro. Mõne aja pärast ostis aktsiaselts kinnistu ja  maksis  selle  eest  80000 eurot. Põhjusel,  et juhatuse  esindusõigus  oli selliste  tehingute  tegemiseks   piiratud,  kirjutas   aktsiaseltsi  nimel  lepingule   alla   nõukogu esimees.  Notar  tõestas  tehingu,  lugedes  seaduses  sätestatud eeldused  tehingu  tegemiseks täidetuks nõukogu otsusega esindusõiguse piiramise kohta. Kas tehing on kehtiv? Tehing ei ole kehtiv TSÜS § 129 (1) alusel. Vastavalt Rkl 3-2-1-139-97 nõukogu ja seega nõukogu esimees ei saa olla esindusorgan ega lepingu   allkirjastaja.   Järelikult   tuginedes   TSÜS   §   129   (1)   tehing   ei   kehti   niikaua,   kuni aktsiaseltsi nõukogu selle hiljem heaks kiidab.  Juhatuse   liikmed   võivad   kõikide   tehingutega   tegeleda   ja   nõukogu   ei   saa   mingit   kindlat valdkonda määrata, kus juhatuse liikmel ei ole esindusõigust (ÄS § 307 (1)). Samas peavad juhatuse liikmed saada nõukogu nõusoleku tehingute tegemiseks (nimelt kinnistu ostmiseks) vastavalt ÄS § 317 (1;5). Sellest rajanevalt võib tehingu nõusoleku saamisega (annavad oma luba raisata rohkem kui oli esialgselt piiratud) arvestada kehtivaks. ÄS     § 307.   Juhatuse esindusõigus     (1) Aktsiaseltsi võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjas ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada aktsiaseltsi ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse. (2) Juhatuse liikmed on aktsiaseltsi nimel tehingute tegemisel kohustatud aktsiaseltsi suhtes järgima   põhikirjas   ettenähtud   või   üldkoosoleku,   nõukogu   või   juhatuse   kehtestatud piiranguid. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.  TSÜS     § 129.  Esindusõiguseta isiku mitmepoolne tehing     (1) Teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud


juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. ÄS     § 317.   Nõukogu õigused     (1)   Nõukogu   annab   juhatusele   korraldusi   aktsiaseltsi   juhtimise   korraldamisel.   Nõukogu nõusolek   on   vajalik   aktsiaseltsi   nimel   tehingute   tegemiseks,   mis   väljuvad   igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb: 5)   investeeringute   tegemine,   mis   ületavad   selleks   majandusaastaks   ettenähtud   kulutuste summa Rkl 3-2-1-139-97 – nõukogu pädevus on seaduses kirjas, nõukogu ülesanne on eelkõige juhiste andmine ja järelevalve teostamine, suuremateks tehinguteks eelneva loa andmine, nõukogu ei saa olla esindusorgan. 2.  Osaühingu  osanikud  leppisid  kokku,  et  üks  müüb  oma  osa  teisele.  Tehingu  tegemine osutus aga  võimatuks,  kuna  võõrandaja pidi  järgmisel päeval  sõitma aastaks  välismaale, mistõttu ei olnud aega tehingu notariaalseks tõestamiseks. Leidmaks väljapääsu olukorrast, otsustasid osanikud vähendada osakapitali osa võõrandada sooviva osaniku osa nimiväärtuse võrra  ning  samas  suurendada   osakapitali  osa   omandada  sooviva  osaniku  poolt  rahalise sissemaksega  samas  summas.  Kohtunikuabi  keeldus  osa  vähendamist  ja  suurendamist äriregistrisse  kandmast põhjusel,  et  tegu on  teeseldud  tehinguga,  kuna  sellise  osakapitali vähendamise  ja  suurendamise  eesmärgiks  oli  varjata  osa  võõrandamist.  Kas  kande tegemisest keeldumine on seaduslik? Kohtunikuabi keeldumine kande tegemisest ei ole seaduslik ÄS § 198 alusel. Vastavalt   ÄS  §   33  (5,6)   pole   õigust   registripidajal   kande   tegemisest   keelduda,   kui   kõik seaduses   nõutavad   dokumendid   on   esitatud   ja   vastavad   seaduse   nõuetele.   Seega   tuleb registripidajale  kontrollida  dokumentide   sobivust   ning  juhul,   kui  nad  on  avaliku  korraga vastuolus, keelduda kande tegemisest. Osakapitali suurendamist ja vähendamist reguleerivad § 1921, 196, 1971, 198 ja 200. ÄS § 2001 seletab kuidas toimub väljamaksed omanikele omakapitali vähendamisel. Järelikult saab teine osanik raha kätte mitte varem kui kolme kuu möödumisel osakapitali  vähendamise äriregistrisse   kandmisest.   Tuginedes   ÄS   §   196   (1;4)   osakapitali   tuleb   sisse   maksta   enne avalduse   äriregistrile   esitamist.   ÄS   §   198   alusel   võib   öelda,   et   osakapitali   samaaegne


suurendamine   ja   vähendamine   ei   ole   keelatud.   Sellest   lähtudes   kohtunikuabi   keeldumine kande tegemisest on ebaseaduslik. ÄS § 33 (5,6). Äriregistri kanne (5) Registripidaja ei tee kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta   seadusele   või   on   esitatud   enne   seaduses   lubatud   või   pärast   seaduses   ettenähtud tähtaega. (6)  Registripidajal   ei   ole   õigust   keelduda   kande   tegemisest,   kui   kõik   seaduses   nõutavad dokumendid on esitatud ja vastavad seaduse nõuetele. ÄS § 196.  Avalduse esitamine äriregistrile (1)   Kui   osakapital   on   täielikult   sisse   makstud   või   fondiemissioon   on   läbi   viidud,   esitab juhatus   äriregistrile   avalduse   osakapitali   suurendamise   äriregistrisse   kandmiseks. Avaldusele lisatakse: 4) osakapitali suurendamisel uute sissemaksetega – panga teatis osakapitali sissemaksmise kohta; ÄS § 198. Osakapitali vähendamise ulatus  (2)   Käesoleva   paragrahvi   1.   lõikes   sätestatut   ei   kohaldata,   kui   samaaegselt   osakapitali vähendamisega otsustatakse osakapitali suurendamine vähemalt kuni käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruseni. Sel juhul ei kohaldata ka §-s 199 sätestatut, kui samaaegselt   osakapitali   vähendamisega   otsustatakse   osakapitali   suurendamine   vähemalt osakapitali   senise   suuruseni.   Osade   eest,   mis   lastakse   välja   samaaegselt   osakapitali vähendamisega, võib tasuda ainult rahaga. Osakapitali suurendamise ja vähendamise otsus tuleb kanda äriregistrisse. ÄS § 200    1 .  Väljamaksed osanikele    (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud väljamakseid võib teha mitte varem kui kolme kuu   möödumisel   osakapitali   vähendamise   äriregistrisse   kandmisest   ning   tingimusel,   et võlausaldajate tähtaegselt esitatud nõuded on tagatud või rahuldatud.


3.Veronika soovis tellida uue köögimööbli. Ta saatis e-posti teel oma köögi mõõdud ning mõningad   täpsemad   soovid   materjalide   ja   paigutuse   kohta   koos   palvega   teha   esialgne hinnapakkumine kahele köögimööbli valmistamise ja paigaldamisega tegelevale ettevõtjale: OÜ-le Prisma Köögid ning OÜ-le Köögispets. Nädala jooksul laekunud vastuste ja esialgsete jooniste põhjal otsustas Veronika tellida mööbli OÜ-lt Prisma Köögid ning teatas sellest ka OÜ-le Köögispets. Järgmisel päeval saatis OÜ Köögispets Veronikale e-posti teel arve 250 eurot „köögijooniste teostamise eest kiirtellimusena“. Veronika soovib teada, kas OÜ-l Köögispets nõue tema vastu on põhjendatud. Selgita olukorda? OÜ-l Köögispets nõue Veronika vastu ei ole põhjendatud VÕS § 100 alusel. Selle seaduse kohaselt on vajalik nõude põhjendamiseks kohustuse ja võlasuhte olemasolu. VÕS § 14 (3) ütleb, et kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet (Veronika valis OÜ-lt  Prisma Köögid mööblit tellida), siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada (Veronika kirjutas kirja sooviga teenust saada). Tuginedes VÕS § 3 (1), mis ütleb, et võlasuhe võib tekkida lepingust, ei ole võlasuhe ja seega kohustuse eeldused täidetud. Seega OÜ-l Köögispets nõue Veronika vastu ei ole VÕS § 100 alusel põhjendatud. VÕS § 3. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust VÕS § 14. Lepingueelsed läbirääkimised (3)   Kui   lepingueelseid   läbirääkimisi   pidanud   isikud   ei   saavuta   kokkulepet,   siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada. VÕS § 100. Kohustuse rikkumise mõiste Kohustuse   rikkumine  on  võlasuhtest  tuleneva   kohustuse  täitmata   jätmine   või  mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.


4.Tellija   ja   töövõtja   poolt   kokkulepitud   hoone   ehitamisel   jäi   puudu   ehitusmaterjalidest. Töövõtja küsis tellijalt juurde drenaažitorusid vee krundilt ärajuhtimiseks ja plaate välistrepi jaoks. Tellija väitel temal enam raha selleks ei ole ja kui töövõtja tahab töid jätkata, peab ta asendama standardijärgsed torud aukudega torudega ja panema välistrepile seinaplaadid mida saab hiljem vastavate lintidega kehtestada.  Tellija oli kinnisvaraarendaja ja ta müüs valminud hoone edasi ostjale. Sügisel teatas ostja tellijale, et keldri seinad on niisked, krohvi tuleb maha ja trepil on hulk seinaplaate purunenud ja nõudis praaktööde ümbertegemist .Lepingus kokkulepitud tööde garantiiaeg polnud veel möödunud. Kes peab hüvitama ostjale kahju, kas tellija või töövõtja? Ostjale peab tellija kahju hüvitama VÕS § 217 (7) alusel. Vastavalt VÕS § 217 (7) loetakse tootjaks isikut, kes tegutseb tootja poolt sõlmitud lepingu alusel   levitajana   või   teenuste   pakkujana.   Järelikult   antud   juhul   võiks   tellijat   arvestada tootjana, kuna ta allkirjastas ostjaga lepingut.  VÕS § 217.  Asja vastavus lepingutingimustele (7) Käesoleva jao tähenduses loetakse tootjaks käesoleva seaduse §-s 1062 nimetatud isikut, samuti   isikut,   kes   tegutseb   tootja   poolt   sõlmitud   lepingu   alusel   levitajana   või   teenuste pakkujana. Kas  töövõtja   vastutab  tellija   ees,  kui  tellija   lasi tal   kasutada  projektis  mitte  ettenähtud materjale? Töövõtja ei vastuta tellija ees VÕS § 641 (3) alusel. Töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, kui töövõtja juhiseid  piisavalt  kontrollis. Töövõtja  andis teada, et ta  vajab lisa materjale, millele tellija ütles, et kui ta tahab oma tööd jätkata peab ta neid materjali asendada teistega (sellist vastust võime arvestada juhendina).  Kuna   töö   lepingutingimustele   mittevastavus   tulenes   tellija   kindla   juhistest   välja,   ei   pea töövõtja vastutama selle eest.


VÕS     § 641.  Töö vastavus lepingutingimustele     (3) Töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele  mittevastavuse  eest, mis tulenes tellija juhistest,   tellija   poolt  muretsetud  materjali  puudustest   või  kolmanda  isiku  eeltöödest,  kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kas töövõtjal on kohustus tööd ümber teha või parandada garantiiajal? Töövõtjal ei ole kohustust tööd ümber teha VÕS § 652 (4) alusel. Kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo tegemisega ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut, võib töövõtja lepingu üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. Seega ei ole töövõtjal kohustust tööd ümber teha. VÕS § 652.  Tellija viivitus (4) Kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo tegemisega ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut,  võib töövõtja  lepingu üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. Kui materjalide asendamisel tekib varisemisoht, kuid tellija nõuab asendamist, kas töövõtja vastutab ohu eest, kui ta ei keeldunud neid asendamast? Töövõtja ei vastuta ohu eest seoses VÕS § 646 (6), kus tellija kaotab õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Võime märgata, et tellija ei nõuda materjalide asendamist õigeaegselt ning on ise vastuolus hea usu põhimõttega. Seega ei pea töövõtja materjalide asendamise ohu eest vastutama. VÕS § 646.  Lepingu täitmise nõue õiguskaitsevahendina


(6)Tellija kaotab õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. 5. Äritegevuse alustamine. Jaan X ja Anne Y on otsustanud alustada ettevõtlusega. Kuna Jaanil on kompetents ehitusega tegelemiseks ja Annel toidu käilemisega tegelemiseks siis soovivad nad tegeleda ehitamise ja projekteerimise ning ehitiste ekspertiisi tegemise, toidu töötlemine, sealhulgas valmistamine, või   pakendamine,   jaekaubandusega   kus   käideldakse   toitu,   mida   tuleb   toidu   ohutuse tagamiseks hoida toatemperatuurist erineval temperatuuril. Kirjelda   üksikasjalikult   ja   lühidalt   kõik   toimingud   ja   tegevused   kuni   tegevuse alustamiseni, et ettevõte võiks alustada tegevust. Viita ka õigusnormidele? Asutamiseks tuleb: 1) Valida oma ärile vastav tegevuse tüüp (ÄS § 4) 2) Tutvuda äriühingute liikidega ning valida kõige sobivam (ÄS § 2) 3) Sõlmida asutamisleping (ÄS § 138) 4) Luua ühingu põhikirja (ÄS § 139) 5) Teha sissemaksed (ÄS § 140-143) 6) Esitada dokumendid notarile kinnitamiseks (ÄS § 32) 7) Esitada avaldus äriregistrisse (ÄS § 32) 8) Saada tegevusluba (MSÜS § 16) 9) Omandada kinnistut tegutsemiseks (VÕS § 208, 271) 10)  Osta vajalikke esemeid (VÕS § 208) 11) Võtta personali tööle (VÕS § 635)