Õigus alused (pankrot, maksejõuetus jms) (0)

Vastused!
1) Mis on maksejõuetus?
Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
§ 1 (2) ( pankrotiseadus )
2) Mida tähendab pankrot ?
Eestis reguleerib pankrotimenetlust "Pankrotiseadus".
Pankroti mõiste Eesti õiguses - püsiv maksejõuetus. Võlgniku varaline seisund, kus võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ei ole see suutmatus ajutine. Pankroti kuulutab välja kohus.
Pankroti väljakuulutamise avalduse esitab kohtule kas võlgnik ise, tema võlausaldajad, võlgniku pärijad või teised seadusega määratud isikud. Juriidilise isiku püsiva maksejõuetuse korral on tema juhatuse liikmed või likvideerijad kohustatud ise pankrotiavalduse esitama.
§ 1 (1) (pankrotiseadus)
3) Mida tähendab pankrotimenetluse raugemine ?
Kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
§ 29 (1) (2) (pankrotiseadus)
4)Mida tähendab eraisiku pankrot?
Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
§ 1 (2) (pankrotiseadus)
5)Kes on osaühingu seaduslik esindaja?
Juhatus on seaduslikuks esindajaks .
§ 180 (äriseadustik)
6)Kes on prokurist ?
Prokurist on ettevõtja esindaja, kellel on õigus esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel.
§ 180 (äriseadustik)
7)Kes võivad olla füüsilisest isikust ettevõtjaks?
Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik.
§ 180 (äriseadustik)
8)Võrrelge prokuristi ja juhatuse liiget?
Juhatusel võib olla üks liige või mitu liiget. Juhatuse liige peab olema teovõimeline isik. Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis.
§ 180 (2) (äriseadustik)
Prokurist on ettevõtja esindaja, kellel on õigus esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel.
§ 16 (1) (äriseadustik)
10 Mida tähendab juhatuse liikme hoolsuskohustus ?
Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.
§ 187 (1) (äriseadustik)
11)Võrrelge osaühingu asutamist kiirmenetluses ja tavamenetluses.

§ 1391. Kiirmenetluses kasutatav põhikiri (äriseadustik)

(1) Kiirmenetluses kasutatava osaühingu põhikirja ning selle valikandmed kehtestab justiitsminister määrusega.
(2) Kiirmenetluses kasutatavas põhikirjas tuleb sätestada vähemalt käesoleva seadustiku § 139 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 7 nimetatud andmed. Osakapital näidatakse kindla suurusena. Osaühing ei saa kiirmenetluses kasutatavasse põhikirja ise täiendavaid sätteid lisada.
(3) Kiirmenetluseks kasutatav põhikiri asendab asutamislepingut ja käesoleva seadustiku §-s 139 sätestatud põhikirja.
(4) Kiirmenetluseks kasutatava põhikirja digitaalallkirjastavad kõik asutajad , näidates ühtlasi igaühe osa nimiväärtuse.
(5) Kiirmenetluseks kasutatavat põhikirja ei saa kasutada erinõuetega tegevusalal tegutsev osaühing, mille puhul seadus nõuab põhikirjas lisaks käesolevas seadustikus sätestatule täiendavate andmete näitamist.
(6) Muus osas rakendatakse kiirmenetluseks kasutatava osaühingu põhikirja suhtes käesolevas seadustikus üldiselt osaühingu põhikirja kohta sätestatut.

§ 138.  Asutamisleping (äriseadustik)

(1) Osaühingu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu.
(2) Asutamislepingus märgitakse:
1) asutatava osaühingu ärinimi, asukoht ja aadress;
2) asutajate nimed ja elu- või asukohad;
3) osakapitali kavandatud suurus;
4) osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel;
5) kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht;
6) kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega - mitterahalise sissemakse ese ja selle hindamise kord;
7) juhatuse ja, kui moodustatakse nõukogu, selle liikmete andmed;
8) prokuristi või audiitori määramise korral nende andmed;
9) asutamiskulude eeldatav suurus ja nende kandmise kord.
(3)Asutamislepingu sõlmimisega kinnitavad asutajad asutamislepingu lisana ka osaühingu põhikirja.
(4)Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud ja neile kirjutavad alla kõik asutajad. Asutaja esindaja võib asutamislepingule ja selle lisana kinnitatud põhikirjale alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt tõestatud. Põhikirja muutmine pärast äriregistrisse kandmist toimub §-s 175 sätestatud korras ega nõua asutamislepingu muutmist.
(5) Kui osaühingul on üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus
12)Mida tähendab käendus?
Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
§ 142 (1)
13)Mida tähendab majandusaasta aruanne?
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest.
§ 14 (1) (raamatupidamise seadustik)
14)Kes on raamatupidamiskohuslane?
(1) Käesoleva seaduse kohaselt on kohustatud raamatupidamist ja finantsaruandlust korraldama kõik käesolevas paragrahvis nimetatud isikud (edaspidi raamatupidamiskohustuslased ).
(2) Raamatupidamiskohustuslaseks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi  riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal).
(3) Riik korraldab oma raamatupidamist ja finantsaruandlust riigiraamatupidamiskohustuslaste kaudu.
(4) Riigiraamatupidamiskohustuslaseks on iga ministeerium ja Riigikantselei oma valitsemis- ja haldusala ulatuses ning põhiseaduslikud institutsioonid – Riigikogu, Vabariigi President , Riigikontroll, õiguskantsler ja Riigikohus.
(5) Riigiraamatupidamiskohustuslase suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses raamatupidamiskohustuslase kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
§ 2 (raamatupidamise seadustik)
15)Mida tähendab füüsilisest isikust ettevõtja?
Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik.
§ 3 (1)
Aktsiaselts AS
Osaühing OÜ
Täisühing
Usaldusühing
Asutamine
Omanike võib olla üks kuni mitu.
Ühest või mitmest asutajast koosnev.
Omenike üks kuni mitu.
Tegutsejate eesmärk peab olema sama.
Juhtimine
Juhataja juhib.
Võib olla ka nõukogu.
Juhatus juhib osaühingut.
Osanikud juhivad .
Juhataja.
Vastutamine
Osanik/aksionär ei vastuta vaid vastutab AS ise.
OÜ vastutab varaga
Nii palju kui on osanike,niipalju ka varaga vastutajajaid.
Oma varaga ja sissemaksuga.
Kapital
Algkapital vähemalt
400 000.-
Algkapital vähemalt
40 000.-
Algkapital vähemalt
1.-
Algkapital vähemalt
1.-
KASUTATUD KIRJANDUS
www. riigiteataja .ee ja www. googel .ee
8