Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sissejuhatus Sotsiaalpoliitika eksamiküsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
põhiseadus, lastekaitse, vaesus, sotsiaalpoliitika, hoole, haridus, preambula, kaasatus, üro, assamblee, töötaja, otsesed, sidususe, sotsiaalkindlustus, valdkond, maksud, keskvõimul, organisatsioonid, alase, peredele, töötu, dokumendid, konventsioon, tõrjutud, programmid, tehnoloogia, vaesust, sotsiaalkaitse, valikud, seadusandjale, seaduslikkuse.......................6 5.Sotsiaalpoliitika kujunemine ja selle tekkepõhjused................................................................6 6.Mida mõistame sotsiaalse sidususe/kaasatuse/tõrjutuse all, keda see eelkõige võib puudutada....................................................................................................................................7 7.Mis on poliitika? Nimeta poliitikavaldkondi...........................................................................8 8. Sotsiaalpoliitika olemus ja eesmärgid.....................................................................................9 9.Sotsiaalpoliitika mudelid..........................................................................................................9 10.Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded sotsiaalpoliitika kujundamisel...........................11 11.Lastekaitse põhimõtted, laste õigused ja kohustused...........................................................12
Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse Sotsiaalpoliitika olemus ja eesmärgid, sotsiaalpoliitika mudelid Sotsiaalpoliitika mõiste on mitmetähenduslik. Enamlevinud tähendustes mõistetakse sotsiaalpoliitika all: 1. seisukohti ja põhimõtteid, mis puudutavad ressursside ja vastutuse jaotust üksikisiku, rühmade ja kogukondade vahel ühiskonnas; 2. abinõude süsteemi sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. SP eesmärgiks on tagada inimestele sotsiaalne turvalisus … kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu … vähendada klassivastuolusid …. tagada õiglus ja võrdväärsus
Sotsiaalriigi printsiibist tulenevad kaks põhimõttelise tähendusega järeldust. Esiteks annab sotsiaalriigi põhimõte igaühele õiguse ning paneb riigile vastava kohustuse tagada vähemalt minimaalselt inimväärikas äraelamine. Teiseks tuleb sotsiaalriigi printsiibist riigi objektiivsemat laadi kohustus. Riik ei tohi olla ,,pime" riigis eksisteerivate sotsiaalsete probleemide suhtes. Riik on kohustatud tegelema selliste probleemidega nagu vaesus, tööpuudus, tervishoid ja keskkonnakaitse. Riigi kohustus on hoolitseda igaühe võrdsete võimaluste eest ühiskonnas isegi kui võrdsusõigused iseenesest tagavad õigusliku võrdsuse, nõuab sotsiaalriigi printsiip, et riik arvestaks võrdsuse tagamisel tegelikkuses eksisteeriva ebavõrdsusega. Samas riigi abi ulatus, liigid ja abi saamise tingimused on vähemalt teatud osas seadusandja määrata. Küllaltki madalad sotsiaaltoetused ja kindlustushüvitised võivad
......... 5 1. KASUTATUD LÜHENDID .......................................................................................................................... 7 2. METOODIKA ............................................................................................................................................ 8 3. ÜLEVAADE EESTI LASTEKAITSESÜSTEEMI EESMÄRKIDEST JA KITSASKOHTADEST ................................ 10 3.1 Strateegilised eesmärgid ja sihtindikaatorid lastekaitse valdkonnas ........................................... 10 3.2 Kehtiva lastekaitsekorralduse ja lastekaitseseaduse kitsaskohad ................................................ 13 3.3 Eesti lastekaitsesüsteemi soovitavad arengusuunad ning vajalikud tegevused strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ....................................................................................................................... 19 4
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks
võitlemisel, aga samuti tihendada koostööd Vene Föderatsiooni ja Ameerika Ühendriikide korrakaitsestruktuuridega. 16. Kiirendada Euroopa Liidu vahendite kaasamisega oluliselt teede ehitust ning suurendada seeläbi liiklusohutust. Kohalik omavalitsus Keskerakond on seisukohal, et kohalikud omavalitsused on demokraatliku ühiskonna alus. Meie eesmärk kohaliku omavalitsuse poliitika valdkonnas on Eesti Vabariigi Põhiseaduse mõtte kohase kodanikuühiskonna kujunemine ja elanike sisuline kaasatus kohaliku elu küsimuste otsustamisse. Senine riigiametnikukeskne ühiskonnakorraldus ei ole meile vastuvõetav. Tugineme Euroopa kohalike omavalitsuste harta põhimõtetele. Kohalik omavalitsus on kohalike probleemide lahendamisel riigi keskvõimu partner, mitte aga pime käsutäitja. Peame vajalikuks järgmisi muutusi omavalitsuste töö korraldamisel: 1. Kohalike omavalitsuste osakaalu ja otsustusõigust ühiskonnaelu korraldamisel tuleb suurendada
Pooldame sotsiaalpoliitikat, mis pakub reaalset katet harta lubadustele sotsiaaltagatiste ja tervishoiu osas. Töösuhete paindliku põhimõtte rakendamine seadusandluses ei tohi halvendada töötaja turvalisust ja tagatisi töösuhetes. Toetame töötaja kaitsele suunatud töösuhete regulatsiooni. Seisame selle eest, et edendada kõigi aktiivset osalemist tööturul ning võitleme ühiskonnas kõrvale jäänud rühmade vaesuse ja tõrjutuse vastu. Peame oluliseks, et tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonnad üksteist vastastikku täiendaksid. Õigus tervise kaitsele peab muutuma üheks peamiseks inimõiguseks ka praktikas. Liikmesriigid ja Euroopa Liit tervikuna peavad tagama piisava inim- ja rahalise ressursi arstiabi kättesaadavuse tagamiseks. · Hoiame töötajaid ja toome rohkem inimesi tööturule. Loome Tallinnas 5 aastaga 25 000 uut töökohta ja Eestis 10 aastaga 100 000 töökohta. · Seisame Euroopa Liidu tööhõive alaste programmide rahastamise suurendamise eest.
vähendamine 2)sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine. Euroopa Nõukogu näiteks aga kasutab järgnevat mõistet: "Sotsiaalse sidususe all mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist. Sidus ühiskond koosneb üksteist toetavatest vabadest inimestest, kes saavutavad oma ühiseid eesmärke demokraatlikult." Sidusa ühiskonna komponendid: 1. Sotsiaalne kaasatus. Praktiliselt kogu Eesti elanikkond osaleb väärtuste loomisel ja nende tarbimises, aga ka ühiskonnaarengu kujundamisel. Indikaatorid: Gini indeks, tööhõive määr, töötava rahvastiku ja kogurahvastiku suhtarv, allpool vaesuspiiri elavate leibkondade osakaal, tervisekindlustusega haaratud elanikkonna osatähtsus. 2. Regionaalne tasakaal. Eesti-sisesed regionaalsed erinevused vähenevad, iga Eesti piirkond on leidnud sobiva viisi enda kui elu- ja tööpaiga väärtustamiseks
- inimeste õiguslik võrdsus - identiteedi säilitamine - igaühe õigus ise vabalt otsustada - aus menetlus Üldine vabadusõigus • Igaühel on õigus vabale eneseteostusele (PS § 19 lg 1) • Üldine isikuõigus võimaldab inimesel vabalt isiksuseks kujuneda ning oma isiksust vabalt teostada. • Üldine vabadusõigus võimaldab isikul teha seda, mida ta soovib, ning tegemata jätta see, mida ta ei soovi. • PS § 19 lõikele 1 saab isik tugineda kõigil neil juhtudel, mil põhiseadus ei näe ette spetsiifilist vabadusõigust Üksikud vabadusõigused • õigus elule (PS § 16); • piinamise, julma või väärikust alandava kohtlemise ja karistamise keeld (PS § 18); • õigus vabadusele ja isikupuutumatusele (PS §-d 20 ja 21); • Perekonna- ja eraelu puutumatus (PS § 26); • kutsevabadus (PS § 29 lg 1); • ettevõtlusvabadus (PS § 31); • omandi puutumatus (PS § 32); • kodu puutumatus (PS § 33); • liikumis- ja elukohavabadus (PS §-d 34 ja 35);
kollektiivsus, rahvus, perekond. Üldiselt on kõige rohkem seotud usus ja religiooniga. Majanduspoliitika: turumajandus, ei poolda riigi sekkumist. Liberalism üksikisiku vabadus, riigi võimalikult vähene sekkumine inimeste tegevustesse. Sotsialism levis 19. sajandi II poolel töölisklassi ideoloogiana. Põhiväärtused: võrdsus, hüvede jagunemine kõigi ühiskonnaliikmete vahel. Majanduspoliitika: tulude ümberjagamine maksusüsteemi abil, riigi suur roll majanduselus. Sotsiaalpoliitika: heaoluühiskond, tugev sotsiaalhoolekanne. Ühiskonna jagunemine I. Avalik-/riiklik-/valitsussektor ühiskonnaelu korraldamine II. Era-/majandus-sektor ühiskonnaliikmete varustamine III. Kolmas/kodanikuühiskond/mittetulundussektor kodanikualgatuse teostamine, huvide esindamine Ühiskonna kihistumine Sotsiaalne kihistumine ehk stratifikatsioon - ühiskonna hierarhiline jagunemine majanduslike, poliitiliste või kultuuriliste ressursside alusel.
omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI, TURUMAJANDUSE JA KODANIKUÜHISKONNA ERISTATAVUS, RAHVA OSALUS ÜHISKONNAELU KORRALDAMISES, VABAMEELSUS VAIMUELUS NING INIMÕIGUSTE TUNNUSTAMINE.
· Mitmeparteilisus · Tagatud inim- ja kodanikuõigused ning vabadused Demokraatia vormid: · Otsene ehk vahetu demokraatia kõik kodanikud osalevad otsuste vastuvõtmisel, iseloomulik Vana-Kreekale. (rahvakoosolekud ja referendumid Vana-Kreekas) · Esindus- ehk vahendatud demokraatia- rahvas valib esindajad delegeerides (näiteks valitakse esindaja riigikokku või parlament) · Osalusdemokraatia kodanikkonna kaasatus poliitikasse. (e-kirjad, ümarlauad) · Elitaardemokraatia üks esindusdemokraatia suundi, kus põhiotsistajateks on poliitikud ja tikkametnikud. - Kuhu saame valida saadikuid? - europarlamenti, kohalikku omavalitsusse, riigikokku - Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. - Eliit vähemus, kes võimu teostab, aga peab tagama seda rahva huvidest lähtudes - Liberaalne demokraatia: - Kodanikuvabadust tunnustatakse
Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas, suveräänne riigivõim PS-eelsed dokumendid 15nov 1917. a otsus kõrgemast võimust 24.veebruar 1918.a manifest kõigile Eestimaa rahvastele nn iseseisvumismanifest 4juuni 1919. a. Asutava kogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi valitsuse ajutine kord 1920. a põhiseadus Väga põhjalik põhiõiguste kataloog Riigikogu valiti kolmeks aastaks proportsionaalsete valimiste teel Riigikogusse kuulus 100 liiget Erakorralised valimised said PS kohaselt toimuda juhul, kui mõni eelnõu lükati rahvahääletusel tagasi või rahvahääletusel võeti vastu Riigikogus tagasilükatud seadus. Presidenti ei olnud. Seadusi kuulutas välja Riigikogu juhatus 1920.a põhiseaduse muutumine 1933.a
Totalitarismi korral määrab võimulolija ka inimese eraelusse puutuva, autoritaarse süsteemi puhul on inimese eraelu üldjuhul tema enese kujundada. Ühiskonna arengu etappi, mille käigus asendatakse diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted demokraatlikega, nimetatakse siirdeühiskonnaks. Siirdeühiskonda iseloomustab ühiskonna kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete tunnuste kiire muutumine. Demokraatia ja diktatuuri võrdlus Mis on riigivõimu aluseks? Demokraatia: Põhiseadus Diktatuur: Võimulolijate tahe Kellele kuulub kõrgeim võim riigis? Demokraatia: Rahvale Diktatuur: Võimulolijatele Kes on võimul ning juhivad ühiskonda? Demokraatia: Rahva poolt valitud isikud ja nende poolt ametisse nimetatud alamad ametnikud Diktatuur: Võimuhaarajad ja nende poolt ametisse määratud ametnikud Kuidas saadakse võimule? Demokraatia: Vabade valimiste teel või valitute poolt nimetatuna Diktatuur: Võimuhaaramisega või võimulolijate poolt määratuna
Põhiseaduse printsiibid Eesti riikluse aluspõhimõtted ja PS printsiibid on peamiselt fikseeritud PS preambulas ja I peatükis pealkirjaga „Üldsätted“ • Tinglikult saab eristada : • riikluse aluspõhimõtteid • põhiseaduse printsiipe Eesti riiklus rajaneb: - riigivõimu tulenemine rahvast; - riigi rajamine vabadusel, õiglusel ja õigusel; - Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus Riigivõimu tulenemine rahvast • Kõrgeima võimu kandja on rahvas ( PS § 1 lg 1) • Rahvas teostab riigivõimu kahel peamisel viisil: - vahetu demokraatiana - vahendatud demokraatiana. • Vahetu demokraatia puhul teostab rahvas oma võimu ise ja otse – referendum, valimistel hääletades. • Vahendatud demokraatia puhul delegeerib rahvas oma võimu valimiste teel valitud esindajatele, kellest moodustub esinduskogu, mis teostab võimu rahva nimel ja huvides. Valimised • Parlamentaarse korra lahutamatuks osaks on perioodiliselt toimuvad esindusorganite valimised. Vaid nii
Näiteks ei taga jätkusuutlikkust strateegia, mis seab eesmärgiks ainult majandusliku kasumi tõstmise ja unustab, et kiire majanduskasv mõjutab sotsiaalset võrdsust ja keskkonda. Jätkusuutlikkuse tagamine eeldab arengu planeerimist. Vastavalt ÜRO keskkonnastrateegiale ,,Agenda 21" on paljud riigid koostanud oma rahvusliku arengustrateegia järgmiseks 20-30-ks aastaks. Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka valdkonnastrateegiaid. Näiteks on Eestis vastu võetud riiklik lastekaitse strateegia aastani 2015, narkomaania ennetamise strateegia aastani 2012 jne. Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted on järgmised: ·majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele. ·Kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvkondadele. ·Sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale.
toob kaasa suure poliitikas muudatuse mandaatide arvus ja poliitikas. Valitsuse programm Võitja programm Koalitsioonileping Eestis on valimised PS järgi vabad, üldised, ühetaolised, otsesed, salajane hääletamine; proportsionaalne valimissüsteem. KOV volikogu valimise süsteemi Põhiseadus ei määra. 8. Vabariigi Valitsus 8.1. Vabariigi Valitsuse funktsioonid ja nende sisu Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat võimu (PS § 86). Täidesaatva riigivõimu teostamine tähendab kahe funktsiooni täitmist: valitsemisfunktsioon ja haldusfunktsioon. Valitsemisfunktsioon poliitiline juhtimine PS § 87 p 1, 4, 5 1) Poliitika elluviimine, kujundamine 4) seadusalgatus riiklik poliitika 5) riigieelarve eelnõu koostamine
RIA 6004 Sotsiaalpoliitika (3AP) lektor: Mai Luuk, MA kontakt: [email protected] Loeng 1 Sotsiaalpoliitika olemus · Igandlik arusaam rikastelt raha äravõtmine ja vaestele (viletsatele, saamatutele ja laiskadele) andmine · Eesti poliitikute valmiseelsed lubadused ei seondunud sotsiaalprobleemide lahendamisega surve selleks tuli EL-lt hakati koostama SP valdkondade strateegiaid ja tegevuskavasid · Kaasaegne euroopalik arusaam investeerimine inimkapitali vastavalt inimeste erinevate elutsüklite (lapsepõlv, tööiga, vanaduspõlv) vajadustele solidaarsusprintsiibil
Poliitilised õigused on seotud demokraatliku valitsemiskorraga. Peamised poliitilised õigused on õigus rahvusele ja kodakondsusele; usu- ja mõttevabadus; sõnavabadus; liikumisvabadus; vabadus koosolekuid pidada ja ühinguid luua; hääleõigus. Poliitilised õigused on seotud osalemisega poliitikas ning kehtivad enamjaolt nende inimeste kohta, kes on vastava riigi kodanikud. Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused eeldavad, et riigis on arenenud majandus, piisavalt töökohti ning tugev sotsiaalpoliitika. Peamised sotsiaal-majanduslikud õigused on õigus töötada ja puhata; õigus saada kvaliteetset toitu ja joogivett; õigus inimväärsele elatustasemele; õigus sotsiaalsele kindlustusele; õigus saada tervisekaitset ja arstiabi. Kultuurilised õigused on õigus haridusele ja kultuurile; õigus rahvuskultuuri ja keele säilitamisele; õigus teabeabile. Peamine vastutus inimõiguste tagamisel lasub riigi valitsusel, kuid palju oleneb ka iga inimese kodanikuaktiivsusest.
Näiteks ei taga jätkusuutlikkust strateegia, mis seab eesmärgiks ainult majandusliku kasumi tõstmise ja unustab, et kiire majanduskasv mõjutab sotsiaalset võrdsust ja keskkonda. Jätkusuutlikkuse tagamine eeldab arengu planeerimist. Vastavalt ÜRO keskkonnastrateegiale ,,Agenda 21" on paljud riigid koostanud oma rahvusliku arengustrateegia järgmisesks 20-30-ks aastaks. Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka valdkonnastrateegiaid. Näiteks on Eestis vastu võetud riiklik lastekaitse strateegia aastani 2015, narkomaania ennetamise strateegia aastani 2012 jne. Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted on järgmised: ·majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele. ·Kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvkondadele. ·Sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale.
Teadus ja tehnoloogia Ülemaailmsed konfliktid Globaliseerumine, s.h. Globaalne majandus --- Sotsioloogi põhiparadigmad: Funktsionalism (struktuur-funktsionalism, strukturalism) – ühiskond kui teatud institutisoonide pinnal toimiv süsteem. Ühiskonda käsitleti süsteemina, milles kõik tema osad toimivad üheskoos, kuigi igaühel neil on oma roll. Süsteemi osad on seotud teatud kindla struktuuriga. Struktuuri moodustavad institutsioonid – riik, turg, perekond, haridus, kirik/religioon jne Struktuuri ja tema üksikute osade eesmärgiks on hoida ühiskonnas korda ja tasakaalu Seda (tasakaalu) taotletakse integratsiooni, stabiilsuse, konsensuse, tasakaalu jne kaudu Teineteisest sõltuvad osad. Avaliku võimu tegevuse kaudu võimalik sekkuda probleemidesse. Konfliktiteooria (marksism, neomarksism, radikaalne sotsioloogia); Ühiskond jaotub osadeks ebavõrdsuse ja konflikti pinnal
Sotsiaalsed probleemid Eestis Kodune töö Lapse väärkohtlemise roll lapse arengus Kas probleemsetest peredest tulevad probleemsed lapsed? Puudega laps kas ühiskonna liige või sotsiaalne probleem? Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala 1.kursus Tartu 2011 Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Sissejuhatus Sotsiaalne probleem on avalikult kahjulikuks või ebasoovitavaks tunnustatud situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab sekkumist vajavaks. Sotsiaalne probleem puudutab paljusid inimesi ja erinevaid sotsiaalseid gruppe. Sotsiaalsed probleemid on ühiskonna
alaealiste ülekuulamine, vanemlike õiguste muutmise korraldamine (hagi koostamine), eksperthinnangute koostamine, lastekodulastele elamispinna muretsemine, perevaidluste, kooli- ja lapsevaheliste vaidluste lahendamine, tööotsingu toetamine, alaealiste komisjonis osalemine, toetuste ja teenuste määramisel osalemine, võrgustikutöös osalemine, lastele ja peredele suunatud teenuste arendamine. 2. Vaesus kui sotsiaalprobleem- Vaesed on inimesed, kelle sissetulek on alla vaesusepiiri; Ühiskonnas tähendab see laste suuremat suremust, suurem risk seaduserikkujaks saada, vaeste lastel kehvem arengukeskkond, suurem tõenäosus et võimed jäävad välja arenemata ja üksikisikuliselt tähendab see piiratud valikuvõimaluste tunne loob teise järgu inimese tunde, Isiksuse kasv on emotsionaalsetel põhjustel pidurdatud,
efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav Eesti on pigem jätkusuutlik: tõstetakse pensione (tagatakse normaalne elu), emapalga kehtestamine, sotsmaks 33,3%, mille arvelt tõstetakse jätkusuutlikkust, hoolitsemine keskkonna eest (prügi sorteerimine, metsaraie reguleeritud), rahvuskultuuri säilitamine (põhiseadusega ainult üks riigikeel eesti keel), kunsti säilitamine KUMU, haridus riiklikud tellimused. 6. Ühiskonnaelu sektorid: I. Avalik sektor võimu- ja valitsusasutused ning ametkonnad (valitsus, ministeeriumid, Riigikogu, sotsiaalametkond, politseiametkond jms.) II. Erasektor erakapitalil baseeruvad ettevõtted; eesmärk teenida kasumit ! III. Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond inimeste tegevuse eesmärgiks pole
Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste
raames; ühine kaubanduspoliitika, «liidu ainupädevusse kuulub ka rahvusvahelise lepingu sõlmimine, kui selle sõlmimise näeb ette liidu õigusakt või kui lepingut on vaja selleks, et võimaldada liidul teostada oma sisemist pädevust, või kui selle sõlmimine võib mõjutada ühiseeskirju või muuta nende kohaldamisala». Jagatud pädevus ehk olukord, kus otsused on jagatud liidu ja liikmesriikide vahel. Nendeks jagatud pädevusteks on siseturg: mõned sotsiaalpoliitika valdkonnad; majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus; põllumajandus ja kalandus (välja arvatud mere bioloogiliste ressursside kaitse); keskkond; tarbijakaitse; transport; üleeuroopalised võrgud; energeetika; vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala. Lisaks, liit võib rakendada meetmeid teadusuuringuteks, tehnoloogia arendamiseks ja kosmose alal oma programme, kuid see ei tohi takistada liikmesriikidel oma pädevuste kasutamist
3 kindlustusliiki Abiraha järgi eritati kolme kindlustusliiki: Haiguskindlustus töövõimetusabiraha ½ kuni 2/3 palgast alates 4. haiguspäevast kuni 26 nädalat aastas; Sünnituskindlustus sünnitusabiraha 2 nädalat enne 4 nädalat pärast sünnitust ½ kuni terve palga ulatuses; Matusekindlustus matuseabiraha surnu 20-30 kordse päevapalga ulatuses; Sotsiaalpoliitika (1918-1940) Heaolu kui õigus 1920. a põhiseadus ei sisaldanud õigust abile puuduse korral, õigust haridusele ega õigust tööle 1938. a põhiseadus Töö on iga töövõimelise kodaniku au ja kohus. Iga kodaniku õigus ja kohus on ise soetada endale tööd. Riik aitab töö võimaldamiseks kaasa. Töö on riigi kaitse all. Töötülide lahendamine, ka streigi teel, korraldatakse seadusega. Abivajaja eest hoolitsemine lasub eeskätt perekonna liikmeil.
Soolise võrdõiguslikkuse seaduse nõuete täitmist Eestis jälgib soolise võrdõiguslikkuse volinik. Eesti Vabariik ühines ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide kaotamise konventsiooniga 26. septembril 1991. Konventsiooni eesmärk on tagada võrdõiguslikkuse ja inimväärikuse põhimõtte austamine ning naiste ja meeste võrdne osalemine oma riigi poliitilises, ühiskondlikus, majandus- ja kultuurielus. Eesti Vabariigi põhiseadus näeb ette abielupoolte võrdõiguslikkuse (paragrahv 27). Euroopa sotsiaalharta, millega Eesti on ühinenud, sätestab mees- ja naistöötajate õiguse saada võrdse töö eest võrdset tasu. Kuigi tavaliselt peetakse töö- ja pereelu ühitamist töötaja eraasjaks või perekonna siseasjaks, on tegemist hoopis laiemat käsitlemist vajavate probleemidega. Lahendusi töö- ja pereelu ühitamiseks tuleks otsida kolmel tasandil: 1. Riigi- ja omavalitsuse tasand, s.o
Avalik haldus Põhiseadus: • Riigiõiguslikud normid sisalduvad eelkõige põhiseaduses. Põhiseadus on riigiõiguse põhiline allikas • Põhiseadus on riigikorra kõige olulisem akt, asetsedes õigusaktide hierarhias kõige kõrgemal kohal, mis tähendab, et kõik teised riigi õigusaktid peavad sellega kooskõlas olema • Põhiseadus ei ole siiski pelgalt õiguslik dokument, vaid sellel on ka laiem poliitiline tähendus. Põhiseadusesse on koondatud riigi olulisemad poliitilised põhimõtted • Põhiseadus on lihtsustatud demokraatia piirang, mis aitab vältida teatud otsuste langetamist valitseva poliitilise jõu poolt Põhiseaduse järelvalve: • Põhiseaduslikkuse järelevalve kõige laiemas tähenduses on kõikide riiklike meetmete põhiseaduslikkuse kontroll
- Sotsiaalsed normid ja väärtused Eesti ühiskonnas 2. Riigi mõiste ja funktsioonid 1) Riigi mõiste, tunnused, funktsioonid (õpik lk 29-34; TV ül 18.-21.) - mõisted: riik, riigi tunnused, riigi sümbolid, territoorium, rahvastik, kodakondsus, avalik võim - riigi rahvastiku jagunemine: etnograafiline jaotus, jaotus kodakondsuse alusel - riigi ainuõigused ja valitsemisülesanded 2) Eesti riiklik korraldus (Eesti Vabariigi põhiseadus, õpik lk 41-45; TV ül 26-34) - Eesti kui demokraatlik, ühtse keskvõimuga parlamentaarne vabariik - Eesti Vabariigi põhiseadus Eesti riigivormist ja korrast: I ptk §-d 1-4. 3) Rahvas, elanikud, kodanikud (õpik lk 50-56, TV ül 38-45) - Põhiseaduse III ptk §-d 56-58 - Rahvus ja kodakondsus mõistete erinevus - Riigi elanikud: kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud
Karismaatiliste poliitikutena nimetatakse Leninit, Hitlerit, Churchilli, Castrot, Mahatma Gandhit, Martin Luther Kingi. Nüüdisühiskonnas on liidri karismast olulisemaks võimule kuuletumise põhjuseks mõistuslik kaalutlus. Näiteks maksavad peaaegu kõik kodanikud ja firmad ausalt oma makse, sest nad mõistavad, et saadavat tulu kasutatakse oluliste vajaduste (korrakaitse, teede ja sidevõrgud, haridus ja tervishoid) rahuldamiseks. Tänapäeval on pea võimatu leida niisugust ühiskonda, kus riigivõimu teostatakse kas ainult sunni või ainult autoriteedi najal. Tavaliselt on kasutusel nii üks kui teine meetod. Vajadus rakendada sundi kerkib tavaliselt üksikutel juhtudel või seoses üksikute ühiskonnaliikmetega. Näiteks tuleb riigil tegeleda maksupetturitega ja nende suhtes ka sundi rakendada. Demokraatia valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja
Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised seadused. Neile järgnevad õigusjõult seadused ning seejärel haldusaktid. Näitlikustava ülevaate õigusaktidest Eesti õiguskorras annab alljärgnev joonis. 1) P õ h i s e a d u s (Põhiseadus § 3 lg 1; § 102) 2) P õ h i s e a d u s l i k u d s e a d u s e d (Põhiseadus § 104 lg 2) 3) S e a d u s e d ( Põhiseadus §65; §105) 4) S e a d l u s e d (Põhiseadus §109) 5) M ä ä r u s e d (Põhiseadus §87) 6) K o h a l i k u o m a v a l i t s u s e õ i g u s a k t i d (Põhiseadus § 139) 1) Põhiseadus Kõige üldisemalt võibki konstitutsiooni defineerida kui õigusnormide süsteemi, mille normidel on teiste õigusnormide suhtes kõrgem juriidiline jõud ning millega määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse põhialused.
2) formaalses : õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus (ld: legislatio - seadusandlus) Õiguse allikate põhiliikideks on: 1) tavaõiguse normid (tavad); 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus); 6) korporatiivsed normid; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus). RIIGIÕIGUSE ALLIKAD 1. Põhiseadus (riikliku korralduse ülesehituse ning riigi ja üksiskisiku vaheliste suhete põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3. Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus;
annaabi.ee 
