ei ole täidetud klientide vajadused; klientide vajaduste täitmine sõltub juhtide ja töötajate huvide täitmisest. Ettevõte saab tulemusi anda ainult kliendi vajadustele vastates nii nagu kliendid ise neid vajadusi määratlevad. Ainus tõestus selle kohta, kas töö on hästi tehtud klient, kes on valmis selle eest maksma. · Infosüsteemi mõiste Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt andmeid) eesmärgiga toetada otsuste tegemist, ettevõttes koordineerimist ja kontrolli. Infosüsteem võib aidata juhte ja töötajaid probleemide analüüsil, keerukate teemade visualiseerimisel ja uute toodete loomisel. Alljärgnevalt illustratsioon infosüsteemi käsitluse kohta tehnilisest aspektist:
Täpsemalt tegeletakse probleemidega, mis on seotud infotehnoloogiliste ressursside ja teenuste soetamise, kasutamise ja juhtimisega ettevõttes/organisatsioonis – teiste sõnadega, probleemidega, mis on seotud kasutatavate infotehnoloogiliste infrastruktuuride ning vastavate süsteemide arendamisega organisatsiooniliste tööprotsesside jaoks. 2. Infosüsteemi mõiste- Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt andmeid) eesmärgiga toetada otsuste tegemist, ettevõttes koordineerimist ja kontrolli. Infosüsteem võib aidata juhte ja töötajaid probleemide analüüsil, keerukate teemade visualiseerimisel ja uute toodete loomisel. 3. Infosüsteemide hetkeseis ettevõttes/organisatsioonis: killustatud ja/või dubleeritud äriprotsessid
· motiveerimine - soovitud eesmärgi täitmiseks inimeste innustamine Juhtimise esimene ja olulisim ülesanne on väärtuse loomise võimaldamine. Selleks on vaja luua organisatsioone, mis toimivad Organisatsiooni protsessid on omakorda seotud läbi sisendite ja väljundite moodustades nö väärtusahela (Value Chain) Väärtusahel Väärtusahel (Value Chain) Nende protsesside ja infovoogude jada, mida organisatsioon ja selle tarnijad peavad läbi viima, et oma tooteid/teenuseid kavandada, toota/luua, turustada, kohale toimetada ja toetada omades 2 osa. Esimene osa sisaldab kõiki tegevusi, mis on seotud millegi tegemisega - kavandamine, toormaterjalide ostmine, tootmine või teenuse osutamine. Teine osa sisaldab kõiki tegevusi, mis on seotud millegi müümisega - klientide leidmine ja nendeni jõudmine; müügitehingu teostamine, toote levitamine või teenuse pakkumine
andmebaaside spetsialist / administraator programmeerija 2. Süsteem on omavahel seotud osade (komponentide) organiseeritud kogum mis töötab ühise eesmärgi nimel teisendades süsteemi sisendeid väljunditeks millega toimub süsteemi soovitud eesmärgi saavutamine tervik, mis on midagi enamat kui selle elemendid eraldi võetuna Ntx: bioloogilised süsteemid: taim, loom, inimene, vereringe mehhaanilised süsteemid: auto, mootor ökoloogilised süsteemid: loodus sotsiaalsed süsteemid: organisatsioon, grupp, sõprus, pakkumine-nõudlus 3. Süsteemi üldine mudel organiseeritud ja koordineeritud inimeste grupp koos vastavate tööviiside, rutiinide ja vastastike ootustega, kes koos töötades üritavad saavutada ühiseid eesmärke omab formaalset ülesehitust struktuuriüksustest osakonnad, programmid, divisjonid, meeskonnad jne millel on tavaliselt funktsionaalsed eesmärgid ja ülesanded tervikorganisatsiooni toimimise huvides 4. Süsteemi iseloomustavad omadused Vt 3. 5
5. Valige VALE väide. Infosüsteemi arenduse kontseptsioon sisaldab: infosüsteemi arendamise eesmärke tööülesandeid programmeerijatele finantsplaani infosüsteemi arendamiseks 6. Valige VALE väide. Tegevusdiagrammil: algussündmuse (start) esitus ei ole kohustuslik võib olla mitu lõppu (end) peab olema esitatud protsessi lõpp (end) peab olema ainult üks algussündmus (start) 7. Valige VALE väide. Organisatsioon täidab oma eesmärke: läbi sisendite teisendamise väljunditeks läbi raha hankimise läbi tööprotsesside 8. Valige VALE väide. Infosüsteemi arendusprojekti huvigrupp on: Maksuamet projektijuht tellija esindaja 9. Valige VALE väide. Infosüsteemi kaitsmisel: on vaja teada, milline on kaitstav vara ja sellega seotud võimalikud ohud on vaja kindlustada andmete usaldusväärsus, terviklikkus ja kättesaadavus ei ole vaja riskide analüüsi teha 10
o erinev detailsuse tase esitlusviisidel (ülevaade vs detailne kirjeldus). Mudeleid on vaja süsteemi visualiseerimiseks ning selleks, et süsteem ja selle toimimine oleks üheselt mõistetav. 6. Too erinevaid infosüsteemi definitsioone ja eesmärke ning selgita neid. on võimalik andmeid töödelda, salvestada või edastada tehniliste süsteemidega, mis kaasab normaalseks talituseks vajalike vahendite, resursside ja protsessidega Infosüsteem on mingi informatsiooni, selle töötlemist käsitlevate reeglite ja vajalike vahendite kompleks. Ehk: informatsioon kui süsteemi sisend, reeglid ja vajalikud vahendid ehk sisendi teisendamine ja vastavad vahendid süsteemis. · Infosüsteem on info liikumist käsitlevate reeglite kogumik. · Infosüsteem on teatav andmete süstemaatilise töötlemise ja säilitamise viis. Paberil, arvutis jne. 7. Info, andmed ..
mõõtkavas koopia). Mudel võib eksisteerida ka vaid modelleerija meeltes. Mudelit saab luua erinevatest sisulistest valdkondadest (eesmärkidest) ja vaadetest ehk perspektiividest. Mudeleid on võimalik esitada väga erineval viisil ja selleks on välja töötatud erinevaid standarte, mille alusel meeskonnad võiksid ühiselt mõista süsteemi toimimist. 6. Too erinevaid infosüsteemi definitsioone ja eesmärke ning selgita neid. · Infosüsteem on Info liikumist käsitlevate reeglite kogumik (Näiteks raamatupidamise infosüsteem) · Infosüsteem on mingi informatsiooni, selle töötlemist käsitlevate reeglite ja vajalike vahendite kompleks. · Praktilises keeles võiks öelda, et infosüsteem on teatav andmete süstemaatilise töötlemise ja säilitamise viis. Olgu siis viisiks paber-blankett, pliiats-pastakas ning inimese taibukus, rahvaluule vms. Reeglite keerukus-hulk vastandub justkui
Ettevõttesüsteemid 12. Millest moodustuvad andmebaasi tabelid? Kirjetest ja väljadest 13. Milliene väide iseloomustab otsustuspunkti? On vaja selleks, et näidata protsessi hargnemist vastavalt tingimuste täitmisele. 14. Täida lünk.“Kordineeritud tegevuste hulka mingi eesmärgi saavutamiseks või tulemi saamiseks nimetatakse….” Äriprotsessiks 15. Millised on infosüsteemi 6 kriitilist komponenti? Andmed, riistvara, suhtlusmeedia, protseduurid, inimesed, tarkvara 16. Millest moodustatakse andmebaaside tabelid? Väljad ja kirjed 17. Kuidas nimetatakse reeglite kogumit, et kindlustada andmete kooskõlalisust (terviklikkust) üleliigsete andmete kaotamisega? Normaalvorm 18. Täidke lünk. “ …. teostab arvutusi, hoiab andmeid ja süsteemis kasutatavat tarkvara, kuvab informatsiooni.” Riistvara 19. Kütuse tankimisel enamus inimesiteostavad tankla juures järgmisi tegevusi:
Millise toodud stsenaariumi puhul on kasu grupitöö vahenditest kõige suurem? Paljudel inimestel tuleb töötada ühise ülesande kallal ja IKT võib lihtsustada nende suhtlust. Sotsiaalsed rühmad samas riigis või ka erinevates riikides omavad märgatavalt erinevaid võimalusi IKT võimalustele ligipääsuks ja nende kasutamiseks. Seda olukorda kirjeldab termin digitaalne lõhe. Näide IKT sisseostu kohta väliselt partnerilt: firma püstitab teenuspakkujale ülesande käivitada vajalik infosüsteem teenuspakkuja juures teatud kindlal, kokkulepitud teenustasemel. Lause, mis kirjeldab kõige täpsemalt infosüsteemi kogukulu komponente: infosüsteemi hankimise, juurutamise, käitamise ja hoolduse kulud, kaasa arvatud lõppkasutajate koolitus ja tugi. Infosüsteemi juurutamise tulude-kulude analüüsiks tuleb arvutada infosüsteemi juututamise materiaalste tulude ja kulude suhe rahalises väärtuses, hinnata mittemateriaalsed tulud ja kulud,
3. Mis on IT arhitektuur? IT arhitektuur on terviklik kirjeldus ettevõtte äriarhitektuurist (äriprotsessid, eesmärgid, organisatsioon), IT rakenduste arhitektuurist (infosüsteemid, andmekogud) ja tehnoloogia arhitektuurist (infrastruktuur, seadmed, võrgud jm) koos nendevaheliste seostega. 4. Mis on IT infrastruktuur? IT infrastruktuur hõlmab organisatsiooniüleseid infotehnoloogilisi ressursse: riistvara, tarkvara, võrguühendused, IT osakonna töötajad ja IT teenused organisatsioonis. 5. Too näiteid ärisurvetest, millele tänapäevased organisatsioonid reageerivad eeskätt infotehnoloogiliste vahenditega. Tehnoloogiline innovatsioon, vananemine tooted asendatakse kiiresti uute vastu, lai valik alternatiivseid teenuseid Informatsiooni üleküllus kuna info hulk internetis kahekordistub iga aastaga täiustatakse otsingumootoreid. 6
M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 IDU 5360 SÜSTEEMIANALÜÜS Loeng 1. Sissejuhatus (kontseptuaalsesse) süsteemianalüüsi. Aine fookus Aine taust Eesmärgid ja õpiväljundid Aine korraldus Aine fookus KONTSEPTUAALNE SÜSTEEMIANALÜÜS VALDKONNA ANALÜÜS TARKVARA NÕUETE ANALÜÜS ITERATIIVNE ARENDUSPROTSESS Fookus: Kontseptuaalse süsteemanalüüsi meetodite rakendamine valdkonna ning tarkvara nõuete detailseks analüüsiks iteratiivses arendusprotsessis Aine taust Analüüsi ained: 1. Sissejuhatus infosüsteemidesse (IDU 3350) või Modelleerimine (IDU 3355); -> 2. -> Süsteemianalüüs (IDU 5360) -> 3. -> Infosüsteemi strateegiline analüüs (idu0021) ehk Ettevõtte äriarhitektuur (idu1321) Aine on eelduseks (OIS)
mis omavad tähendust. Teadmus, teave töödeldud andmed millest on võimalik teha järeldusi, neist õppida ja teadmisi laiendada. 3. Mis on IT arhitektuur? - IT arhitektuur on terviklik kirjeldus ettevõtte äriarhitektuurist, IT rakenduste arhitektuurist ja tehnoloogia arhitektuurist koos nendevaheliste seostega. Eesmärk on äriliste otsuste toetamine ja hõlbustamine. 4. Mis on IT infrastruktuur? - IT infrastruktuur hõlmab infotehnoloogilisi ressursse: riistvara, tarkvara, võrguühendused, IT osakonna töötajad ja IT teenused organisatsioonis. 5. Too näiteid ärisurvetest, millele tänapäevased organisatsioonid reageerivad eeskätt infotehnoloogiliste vahenditega. - Strateegilised süsteemid ( äri ja IT ühendamine); kliendikesksus (nt Amazon); kohandatud tootmine (kasutaja järgi kohandatavad tooted ja teenused; e-turundus. 6. Millistest komponentidest koosneb organisatsiooni infosüsteem? - Infosüsteemi
vajalikke ressursse ja teenuseid koos nende teostuse põhimõtetega. STRATEEGIAS KÄSITLETAVAD 2 TEEMAT · Arendusstrateegia · Haldusstrateegia Mõlemas jaotuses käsitletakse: 1. organisatsiooni ülesehitust (otsuste kord, koostöö allüksustega, projektijuhtimine); 2. kvaliteedi juhtimist ja hindamisaluseid 3. riskihaldust Iga valdkonna olemasolevat ja soovitatavat olukorda kirjeldavad järgmised kriteeriumid: sobivus, toimivus, terviklikkus, saadavus, andmed, tarkvara, tehnoloogia, seadmed ja ruumid. Tihti keskendutakse valdkondadesse, kus IT eriti suuri muudatusi kaasa toob, näiteks: 1. ühisteeninduskeskustes, alltöövõtul ja etteõtete ühinemisel, eeskätt kulude vähendamisele. 2. lisaks efektiivsuse tõstmisele tuleks IT-strateegiat aga kasutada ka selliste ettevõtete arendamiseks. IT ARHITEKTUUR Umbes 80% IT-eelarvest kulub tänapäeval keeruliste IT-süsteemide poimimise tagamisele ja juhtimisele.
andmete hoiustamise ressursse võrgus olevate seadmete vahel. Võrgusalvesti ühendatakse kohtvõrku ja omistatakse IP aadress. RSA - River, Shamir, Adelman -(perekonnanimed, ilmselt selle loojad siis) Avatud võtme krüptoalgoritm, mis võimaldab nii krüpteerimist kui ka autentimist. POP3 - Post Office Protocol - klient/server protokoll, kus elektronposti sõnumeid võetakse vastu ja hoitakse ISP meiliserveris. SEC - Simple Event Correlator - (Risto Vaarandi poolt loodud) vabavaraline tarkvara monitooringusündmuste kui logifailide haldamiseks, mille abil on seoste leidmist võimalik automatiseerida. SQA – Software Quality Assurance- Tarkvara arenduse protsesside ja meetodite monitoorimine, et tagada kvaliteeti SOA – System Outage Analysis- ITILi meetod käideldavuse parendamiseks 4) Seleta lahti ITILi mõisted/lühendid: ITIL, PIR, RFC, CFIA, MTBSI ITIL - IT infrastructure library - infotehnoloogia haldamise tavade ja protsesside standardite kogu, mis annab
Küsimus 1 Läbipääsusüsteem sissepääsu ukse juures fikseerib, kes ja mis kell on tööle tulnud või töölt lahkunud. Millise süsteemiliikiga on tegemist? Vali üks: a. Expert System b. Decision Support System c. Management Information System d. Transaction Processing System Küsimus 2 Tegevus "Alternatiivide võrdlemine" on seotud järgmise SLDC etapiga: Vali üks: a. Süsteemi analüüs b. Süsteemi planeerimine ja valik c. Süsteemi teostus ja kasutamine d. Süsteemi disain Küsimus 3 Systems planeerimine ja valik on seotud järgmiste tegevustega: Vali üks või enam: a. Süsteemi piirete ja mahu määramine b. Parima lahenduse soovitamine c. Dokumentatsiooni koostamine d. Nõuete kindlakstegemine e. Vajaduse identifitseerimine Küsimus 4 Infosüsteemi arendamise elutsükkel on sammude jada, mis on vajalik infosüsteemi arendamise haldamiseks. Mis on elutsükli neljas samm? Vali üks: a
A.2.7.4 Vajadus projekti kulukalkulatsiooni järele. Describe the need for project costing.................................. 10 A.2 Infotehnoloogia juhtimine Management of IT IT juhtimine on IT rakenduste arendamise, juurutamise ja kasutamise protsessi ehk IT elutsükli juhtimine. Protsessi juhtimiseks tuleb kindlustada vajalikud ressursid: inimesed, kes omavad vastavaid teadmisi ja oskusi, raha ja tehnoloogiline baas. Tuleb luua organisatsioon, mis võimaldavad neid ressursse optimaalselt kasutada ja juhtida. Protsessid peavad toimima kokkulepitud mängureeglite raamistikus, mille seavad seadusandlus, standardid ja lepped. A.2.1 Inf oteh n ol oogi a strate egi a IT st rat egy A.2.1.1 Mõista infotehnoloogia strateegia vajadust. Evaluate the need for an IT strategy. Rakendades IT strateegilise juhtimise ja töökorralduse põhimõtteid on võimalik ettevõtete ja avaliku sektori
1. Tarkvaratoode mis siia kuulub? Tarkvara arenduse tulem (toode, teenus) hõlmab mitmesuguseid komponente, mis kõik võivad olla kvaliteedihalduse objektid, näiteks arenduse käigus hangitud infotehnoloogiavahendid: riistvara, standardtarkvara, sideseadmed arenduse käigus tehtud töö: täitja arendatud tarkvara (sealhulgas lähtekood, objektkood, täitmiskood jm); installatsioonid, kohandamised, muudatused; andmehõive muudatused tellija organisatsioonis, protsessides, töökorralduses... projektdokumentatsioon kasutamise kohta (kasutajajuhendid); objektsüsteemi kohta; loodavate objektide kohta (programmi/testimise dokumentatsioon); installeerimise ja seadistamise kohta; arenduse (sh testimise) kohta metoodika: tulemuste kasutamine; tulemuste edasiarendamine; uute arenduste tegemine
koolitamiseks et nad saaks aru mis nende tööülesanded on (haha kujutad seda ette kuskil söögikohas?). Äri (protsesside, struktuuri ja personali) ümberkorraldamine - et teha muutusi on vaja aru saada kuidas asi parasjagu toimib. Mudel nt muutusi, mida on vaja läbi viia selleks, et täiustada ärimudelit. Äriprotsesside efektiivsuse tõstmine - Eesmärk on ratsionaliseerida ja/või tõsta konkurentsivõimet kriitilistes äriprotsessides. Äriprotsessi automatiseerimine - Seotud tarkvara arendamisega. Eesmärk on vähendada protsessi ressursside vajadust, võimaldades sellel toimuda ilma inimsekkumiseta. Selles kontekstis võimaldavad ärimudelid saada aru keskkonnast, milles hakkab toimima tarkvara + saadakse 3. Äriprotsess Kasutab sisendina üht või mitut ressurssi ning, teisendades või tarbides neid, loob uue või teisendatud väljundressursi. Ressursid võivad olla toodetud teiste organisatsioonide (nt partnerid, tarnijad jms) poolt. 4
Samuti automaatse piletite broneerimise süsteemi loomist ja kogu piletimüügi koondamist ühtse jälgimise alla. Projekti kaudseks tellijaks on kinodeketi juhatus. Tellija, tulevase infosüsteemi otsene omanik, soovib arenduse tulemusena saada registersüsteemi oma põhi- ning abistavate äriprotsesside toimimise hõlbustamiseks andmete registreerimiseks, andmetega manipuleerimise lihtsustamiseks, osade tööülesannete automatiseerimiseks ning infotöö ümberkorraldust automatiseeritavate protsesside juures. Analüüsi objektiks ning arendatavaks süsteemiks on kinodeketi meelelahtuse, tarnete, töötajate ning kinnisvara halduse süsteem. Käesoleva projekti tulemiks on kirjeldatud meelelahutusteenusepakkuja infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon. Projekti analüüsi, disaini, ehitamise, testimise ning juurutamise tulemusena saab
............15 5.1PROTSESSI TEGEVUSDIAGRAMM.....................................................................................................15 5.2SEISUNDIDIAGRAMM.......................................................................................................................16 2 1 ÜLDVAADE Ühe konkreetse ärisüsteemi väljatöötamiseks on võetud selline organisatsioon, mis tegeleb müügiga. See on ettevõte, mis tegeleb ehituskaupade hulgimüügiga Eesti riigis. Tööprotsessi hulka kuuluvad kaupade ost, müük, läbirääkimised jne. Tegevus toimub ühes kohas, mis ühendab endas kauplust, ladu ja kontorit. Igapäevases tööelus on haaratud juhtkond, kontoriinimesed, laotöölised, autojuhid, klienditeenindajad ja muud abilised. Protsess eeldab pidevat infoliikumist firma sees ning töötajate ja
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Sissejuhatus infosüsteemidesse" VARUOSADE HANKIMINE ETTEVÕTTES Tallinn 2014 1.Üldvaade Järgnevalt esitatakse organisatsiooni taust, lausendid, eesmärgid, põhiprotsesside, põhiobjektide, sündmuste, tegutsejate ja infovajaduste loetelu. Joonised on koostatud kasutades UML standardit. 1.1. TAUST Järgnevas projektis kirjeltatakse ühe väikefirma klientide teenindamiseks varuosade hankimise ja nende üle arve pidamise infosüsteemi. Projektis keskendutaksegi just sellele, kuidas vajaminevaid varuaosasid tellitakse ja kuidas nad ka samal ajal andmebaasi kantakse. Tegu on ainult ühe väikese osaga firma infrastruktuuri
Üldised mõisted Protsess vastastikku seotud või vastastikust mõju avaldavate tegevuste kogum, mis muundab sisendid väljunditeks (ISO 9000). Äriprotsess vastastikku seotud mõjurite ja tegevuste kogum, mis lähtub kliendi vajadustest ja lõpeb kliendi vajaduste rahuldamisega. Põhiprotsessid loovad väärtust kliendile ja lisavad väärtust sisendile, tavaliselt lähtuvad organisatsiooni tuum- ehk põhikompetentsist kulgevad organisatsioonis horisontaalselt. (milles organisatsioon on kõige tugevam ja/või omab konkurentsieelist) Tugiprotsessid on põhiprotsesside toetamiseks (nt töötajate värbamine, seadmete hooldamine jms) ja ka põhiprotsesside tõhususe jälgimine nt siseaudit, mittevastava toote ohje, korrigeerivad ja vältivad tegevused. Protsessipõhise juhtimise (lähenemise) kasulikkus (vajalikkus, eelised) ning rakendamise printsiibid. Protsessipõhise juhtimise kasulikkus muudab organisatsioonid läbipaistvamaks,
organisatsioonis ning selleks organisatsiooni töötaja motiveerituse ja pühendumuse saavutamine ISO 9000 standardid on loodud, et abistada mistahes tüüpi ja suurusega organisatsioone, et juurutada ja kasutada efektiivselt kvaliteedijuhtimise süsteeme Olulisemad ISO 9000 seeria standardid ISO 9000 - kirjeldab kvaliteedijuhtimise süsteemi aluseid ja kvaliteedijuhtimise süsteemi terminoloogiat ISO 9001 - kirjeldab kvaliteedijuhtimise süsteemidele esitatavaid nõudeid, kus organisatsioon peab demonstreerima oma võimet pakkuda toodet, mis täidab tarbija poolt esitatud ja seadusandluses ettenähtud nõudeid ning taotleb tarbija rahuldamist ISO 9004 - pakub juhendid kvaliteedijuhtimise süsteemi efektiivsuse ja tulemuslikkuse tagamiseks ISO 19011 - esitab auditeerimise juhendid ja keskkonna juhtimissüsteemide juhendid ISO(9000+9001+9004+19011) = kvaliteedijuhtimise standardite võrgustik ISO 9000 standardite printsiibid (1)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoologia teaduskond Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Kontseptuaalne süsteemianalüüs” Stones Health spordiklubi infosüsteem Julia Visnapu 094244IABB Vassilina Matvejeva 094076IABB Juhendaja: Lea Elmik Tallinn 2012 Sisukord Esimene Iteratsioon 1.1 Taust................................................................................................................................................................3 1.2 Lausendid .....................................
2.4 Praktikakoha kirjeldus ........................................................................................... 5 3 Projektid ja tööülesanded ............................................................................................. 6 3.1 Tutvumine SMIT-is kasutatavate infosüsteemide arendamise tehnoloogiatega. .. 6 3.2 Luua andmemudel ettevõtte ruumide kasutamise õigustest töötajate poolt. ......... 6 3.3 Loodud andmemudelist genereerida andmebaas. .................................................. 7 3.4 Projekti jätkuna luua infosüsteem. ........................................................................ 7 3.5 Migreerida projekt STS keskkonda. Tutvumine uue keskkonnaga....................... 7 3.6 Projektis tuleb päringute kiirust suurendada. ........................................................ 7 3.7 Projekti tutvustamine tellijale............................................................
või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks 3. Dokumendihaldus Halduse ala, mis tegeleb dokumentide loomise, saamise, alalhoidmise, kasutamise ning eraldamise tõhusa ja süstemaatilise ohjega, sh organisatsiooni tegevust ja toiminguid kajastava tõestusmaterjali ja informatsiooni dokumendisüsteemi hõlmamise ning dokumentidena alalhoidmisega 4. Dokumendihaldussüsteem Elektrooniline tarkvara dokumentide haldamine, kontrollimine ja neile juurdepääsu tagamine Dokumendihaldussüsteemid: Amphora, Webdesktop, Postipoiss, Delta (Alfresco põhine arendus), Sharepointi põhised arendused jt 5. Dokumendisüsteem Infosüsteem - dokumentide haldamine, hõlmamine ja neile pideva juurdepääsu tagamine (kogu nende elukaare jooksul) 6. Dokumendiliik Nimetus, mis tähistab ühesuguste tunnustega (otstarve, tähendus, vormistus) dokumente
Algfaas esimestest arvutiostudest kuni esimese (mahukama) IT arendusprojektini Arendusfaas esimestest projektidest kuni IT strateegilisele lisaväärtusele keskendumiseni Strateegiafaas IT rakendamine äristrateegia teenistusse. IT Personalijuhtimine 1 1. Algfaas - Enamasti algab ettevõtte infosüsteemi loomine kontori töökohtade arvutiseerimisest · Algfaasis, peale esmast riistvara ja standardtarkvara hanget, on ettevõtte infotöö sisuks olemasoleva infosüsteemi kasutamine ja ülalpidamine. · IT juhtimine ei ole algfaasis veel väga ajamahukas ega keerukas ja Tippjuht tegeleb sellega reeglina ise. · Spetsialisti vastutusvaldkonda kuuluvate tegevuste töömaht võib algfaasis olla täiskoormusega töötajale ebapiisav, mistõttu tuleb valida, kas: palgata osalise koormusega IT spetsialist leida või arendada keegi olemasolevate töötajate hulgast IT tugiisikuks,
Ettevõte põhiprotsessid on: klient esitab tellimust; räägitakse läbi tellimuse tingimusi; toimub tellimuse töötlemine (tööde plaanimine ja teostamine, vajalikke dokumentide vormistamine); toimetatakse kõike dokumente kliendile; tellimus täidetud. 1.4. PÕHIOBJEKTIDE LOETELU Ettevõte põhiobjektid on järgmised: Klient Tellimus Tingimused infosüsteem 2 Lastidokumendid Lastimisoperatsioonid. 1.5. TEGUTSEJATE LOETELU Ettevõttega seotud tegutsejad on: Klient Ettevõte tegutsejad on: Arvestaja Talman 1.6. INFOVAJADUSTE LOETELU Ettevõte tegutsemisega seotud infovajadused: Tellimus Tellija Dokumendid Lastimistööd
parameetrid. Eelis: Kliendil kulub vähem aega fotode välja valimiseks. Mõõt: Klient saab peaaegu kohe peale pildistamist ükskõik, mis ajal sooritada tellimuse. 8 3 Infosüsteemi funktsionaalne vaade Järgnevalt esitatakse Fototellimuse infosüsteemi põhifunktsioonid ja kasutusjuhud. 3.1 INFOSÜSTEEMI PÕHIFUNKTSIOONID Infosüsteemi põhifunktsioonid on esitatud UML paketidiagrammina joonisel 1: Fototellimuse infosüsteem: Fotograafide ja klientide arvestus Fotode arvestus Tellimuse, arvete, müügi arvestus Joonis 1.Fototellimuse infosüsteemi põhifunktsioonid 3.2 KASUTUSJUHTUDE MUDEL Kasutusjuhtude mudel koosneb kasutusjuhtude diagrammidest, mis on koostatud infosüsteemi põhifunktsioonide kaupa ning nende diagrammide kirjeldustest. Fotograafide ja klientide arvestus
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Projekt aines "Sissejuhatus infosüsteemidesse" Forum Cinemas' infosüsteem Üliõpilased: Tallinn 2011 Sisukord 1. Üldvaade......................................................................................................................................3 1.1 Taust.......................................................................................................................................3 1.2 Lausendid...............................................................
sellega ähvardamine poliitiliste v. sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. Kübersõda on sõda küberruumis; arvuteid ja internetti kasutatakse relvadena. Kübersõda on seostatud infosõjaga (information war), sest kübersõja eesmärkideks võib olla informatsiooni levitamine, moonutamine või selle hankimise takistamine. Kübersõda erineb infosõjast selle poolest, et see toimub küberruumis, kuid infosõja puhul ei ole ruum piiratud. Pahavara nimetatakse sellist tarkvara, mida kasutatakse ilma omaniku teadmata tema arvutisse tungimiseks ja/või selle kahjustamiseks. Pahavara on mitut liiki: viirused, troojalased, ussid, nuhkijad, helistajad, reklaamijad ja palju muud. Pahavara ei teki ise, seda kirjutavad inimesed, keda ajendab kas uudishimu, soov huligaanitseda või teid teie rahast ilma jätta. Riskianalüüs on protsess (tegevuste jada), mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist.
Ministeeriumi antavad dokumendihalduse alased juhised on suunatud eelkõige asutuste asjaajamise ja dokumendihalduse ühtlustamisele, dokumendihaldussüsteemide koostalitlusvõime suurendamisele ja elektroonilise dokumendivahetuse edendamisele. Nõuded elektrooniliste dokumendihaldussüsteemide funktsionaalsusele. Välja antud 2002. Vananenud. Funktsionaalsusnõudeid koostatakse eesmärgiga loetleda omadusi ja funktsioone, mida rakendatav tarkvarasüsteem peab sisaldama, et täita sellele seatud ülesanded ja rahuldada kasutajate vajadusi. MoReq2 ja Eesti nullpeatükk Litsentsilepingu LP-005-ET alusel väljaantud ja valideeritud tõlge on koos Eesti erisusi kirjeldava ,,nullpeatükiga" on kättesaadav DLM Forum'i lehel. Elektrooniliste dokumentide haldamise näidisnõuded. Spetsifikatsioon Moreq2 Moreq2 on elektroonilise dokumendihalduse näidisnõuete teine versioon, milles keskendutakse
KONTROLLING CONTROLING SISSEJUHATUS Т.KARM 1 KONTROLLINGU OLEMUS, ÜLESANDED JA FUNKTSIOONID KONTROLLING – uus nähtus kaasaegse juhtimise teoorias ja praktikas, mis on tekkinud majandusliku analüüsi, planeerimise, juhtimisarvestuse ja juhtimise kokkupuutes. Kontrolling võimaldab saavutada ettevõtte juhtimises kvalitatiivse uue taseme, integreerides, koordineerides ja suunates ettevõtte erinevate teenistuste ja allüksuste tegevuse nii operatiivsete kui ka strateegiliste eesmärkide saavutamisele. KONTROLLING – eriline funktsionaalne tegevus ettevõttes, mis on seotud finants-majandusliku kommenteetriva ja nõuandva funktsiooni teostamisega juhtide operatiivsete ja strateegiliste otsuste tegemisel. Mõiste “controlling” pärineb inglise keelest sõnast to control – kontrollida, juhtida, mis omakorda pärineb prantsuse keelest, tähendades “reestrit, kontrollnimekirja”. USA-s on juurdunud ka termin “Managerial acco
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
