GNU/Linux. Unixi operatsioonisüsteem koostati ja rakendati kuuekümnendatel ja esimene lasti välja 1970. aastal. Selle suur kättesaadavus ja teisaldatavus tähendas, et seda hakati laialdaselt akadeemiliste asutuste ja ettevõtete poolt kasutama ja muutma. Selle ülesehitus on olnud suureks mõjuks teiste operatsioonisüsteemide autoritele. GNU projekti (mis alustati 1984. aastal Richard Stallmani poolt) eesmärgiks oli luua "terviklik" UNIX-ühilduvusega tarkvarasüsteem, mis on tehtud täielikult tasuta tarkvara põhjal. Järgmisel aastal lõi Stallman Tasuta Tarkvara Fondi ja kirjutas GNU üld-kasutatavuse loa. Üheksakümnendate alguseks olid valmis enamus programme, mida operatsioonisüsteemil vaja läks, madalama tähtsusega elemendid olid aga pooleli ja mittetäielikud. Linus Torvalds on öelnud, et kui sellel ajal oleks GNU tuum kättesaadav olnud, poleks ta enda oma kirjutanudki. Suuremad/levinumad Linuxi
keskkonna. 13. Tegutseja Ehk see, kes suhtleb süsteemiga, käivitab kasutusjuhu. Ei pruugi olla tingimata füüsiline isik, aga enamasti on. 14. Kuidas mudelid mõjutavad töötavat tarkvararakendust? Isiku ja varade mudeli näide. Nt algul sai isik omada ainult maju, aga kui mudelit muuta saab lisada muud tüüpi varasid. Pärast mudeli muutmist saab välja lasta tarkvara patchi (L) 15. Mille järgi antakse tegutsejale nimi? Roleplay...Rolli järgi nt ,,müüja", ,,klient" jne. 16. Tarkvarasüsteem vs ärisüsteem Tarkvara nt ÕIS Äri nt restoran 17. Milliste süsteemidega tegeleme sellest aines? Äri (puhas valdkond), tarkvara (rakendus) ja füüsiline süsteem (tehnoloogia). https://gyazo.com/8bb2bfcbaab2085e5aa517cc9588bdb1 18. Musta ja valge kasti mudel. Must e mida süsteem teeb/teab, liidesed (sisendid-väljundid) välise käitumise kirjeldused (kasutusjuhud) Valge pakub lahendused e kuidas teeb/teab, lahenduse koostisosad ja kuidas need omavahel
pakutavaid teenuseid, et saavutada midagi. Inimene või teine süsteem (arvuti, seadeldis) tarkvarasüsteemi kasutamise lugu või juhtum, kuidas tarkvarasüsteemi kasutades tehakse midagi kasulikku - kasutusloo ainus eesmärk on anda kasutajale mingit väärtust (infosüsteemi kontekstis lisada, muuta, töödelda, vaadata andmeid) üksteisele järgnevate tegevuste (transaktsioonide) kogum, mida tarkvarasüsteem teostab, et jõuda mõõdetava tulemuseni tegutseja jaoks - tegevused võivad sisaldada suhtlemist teiste kasutajate ja süsteemidega seos tegutseja ja kasutusjuhtumi vahel. Näitab, milline tegutseja saab kasutusjuhtumi teostusest kasu 29. Kasutusjuhtumi sõnalise seletuse põhimõtted/küsimused: mida üritatakse sellega saavutada, mis on selle eesmärk? kes tegutsejatest käivitavad kasutusjuhtumi?
tarkvarasüsteemiga ning kasutab selle poolt pakutavaid teenuseid, et saavutada midagi. Inimene või teine süsteem (arvuti, seadeldis) · tarkvarasüsteemi kasutamise lugu või juhtum, kuidas tarkvarasüsteemi kasutades tehakse midagi kasulikku - kasutusloo ainus eesmärk on anda kasutajale mingit väärtust (infosüsteemi kontekstis lisada, muuta, töödelda, vaadata andmeid) · üksteisele järgnevate tegevuste (transaktsioonide) kogum, mida tarkvarasüsteem teostab, et jõuda mõõdetava tulemuseni tegutseja jaoks - tegevused võivad sisaldada suhtlemist teiste kasutajate ja süsteemidega · seos tegutseja ja kasutusjuhtumi vahel. Näitab, milline tegutseja saab kasutusjuhtumi teostusest kasu Kasutusjuhtumi tekstilise (sõnalise) seletuse põhimõtted/küsimused · mida üritatakse sellega saavutada, mis on selle eesmärk? · kes tegutsejatest käivitavad kasutusjuhtumi?
Ajalugu Unixi operatsioonisüsteem koostati ja rakendati kuuekümnendatel ja esimene lasti välja aastal 1970. aastal. Selle suur kättesaadavus ja teisaldatavus tähendas, et seda hakati laialdaselt akadeemiliste asutuste ja ettevõtete poolt kasutama ja muutma. Selle ülesehitus on olnud suureks mõjuks teiste operatsioonisüsteemide autoritele. GNU projekti (mis alustati 1984. aastal Richard Stallmani poolt) eesmärgiks oli luua "terviklik UNIX-ühilduvusega tarkvarasüsteem, mis on tehtud täielikult tasuta tarkvara põhjal. Järgmisel aastal lõi Stallman Tasuta Tarkvara Fondi ja kirjutas GNU üld-kasutatavuse loa. Üheksakümnendate alguseks olid valmis enamus programme, mida operatsioonisüsteemil vaja läks, madalama tähtsusega elemendid olid aga pooleli ja mittetäielikud. Linus Torvalds on öelnud, et kui sellel ajal oleks GNU tuum kättesaadav olnud, poleks ta enda oma kirjutanudki. MINIX
· Neti.ee · Inute veebiressurss õppijale ja teadustöö tegijale · www.yahoo.com 37. Mis on Internet? · Internet on võrkude võrk · Ülemaailmne väiksemate arvutivõrkude ühendus 38. Millal ja millest sai Internet alguse? · Sai alguse USA militaarringkondadest · 1969 luuakse ARPANET Interneti algus 39. Nimetage Interneti teenuseid · E-post · Veeb · failide jagamine · veebiraadiod 40. Mis on otsimootor? · Tarkvarasüsteem, mis kogub infot veebis leiduva materjali kohta ja võimaldab sealt märksõnade järgi otsida. 41. Nimetage otsimootoreid (3) · www.google.com · www.bing.com · www.ask.com 4 42. Mis on metaotsivahend? · Ei ole iseseisvad otsivahendid, vaid saadavad päringu teistele otsivahenditele, seejärel
Lisatarkvara ja liideste tootjad Kasutajad Seadme omandanud isik Huvitatud osapoolte eesmärgid Mobiiltelefoni tootja eesmärgiks on kuluefektiivse ja konkurentsivõimelise ning seadme kõiki tehnilisi võimalusi maksimaalselt ärakasutava tarkvarasüsteemi omandamine. Kohalike edasimüüjate eesmärgiks on tarkvara kohandatavus asukoharegiooni nõudmistele keele ja muu sarnase osas. Lisatarkvara tootjate eesmärgiks on saada olemasolevate standarditega maksimaalselt ühilduv tarkvarasüsteem millele kasutaja saab laadida lisamooduleid (mängud, logod jms.). Kasutajate eesmärgid Seadme kasutaja eesmärgiks on saada lihtsalt kasutatav ent tehniliselt võimalusterohke tarkvara. Kasutaja eesmärgiks on ka, et tarkvara oleks lihtsalt laiendatav ning kohandatav tema elukoha ning stiiliga. Täiendav spetsifikatsioon Kasutusmugavus Kasutajaliidese ülesehitus ja loogika peab sarnanema hetkel turul olevate mobiiltelefonde tarkvara ülesehituse ja loogikaga
disaini ja teisi häid komponente mis mõõdistustöödel vajalikud. Puutetundlik ekraan parandab töö kiirust, menüüd ja tarkvara režiimid on kiiresti kättesaadavad, seetõttu paranevad ka igapäevased andmehaldustööd. Ehitatud kasutamiseks karmis igapäevatöös, kaitstud tolmu, mustuse ja igasuguste muude ilmastikuolude vastu. Suur graafiline ekraan kasutab erinevaid funktsioone: erinevad fontide suurused, ikoonid ja pop-up menüüd, et muuta tarkvarasüsteem intuitiivseks ja lihtsasti õpitavaks. Lisaks, kõigil mudelitel on standardis traditsiooniline optiline lood, mida saab uuendada laserloodiks. Oma andmeid saab liigutada kiiresti, kasutades USB pulka. Mõõtekaugus sõltub sihtmärgist ja ilmastikutingimustest. Instrument on kerge ja mõõtudelt väike, kaalub vaid 4,2 kg. [5] (Joonis 3) 5 3. GNSS/GPS seadmed
o Nt protsessidest Õppetöö Mis on tarkvara arendusprotsess e. tarkvaraprotsess? o Tarkvaraprotsess on sammude jada, mille eesmärgiks on tarkvara loomine ja haldamine o Üldistatud tegevused tarkvaraprotsessides: Spetsifitseerimine- mida süsteem peab tegema ja mis on piirangud tema arendamisel? Arendamine-tarkvarasüsteemi tootmine Valideerimine- kas toodetud tarkvarasüsteem on see, mida kasutaja soovis? (üks meetod selleks on testimine) Evolutsioon- tarkvarasüsteemi muutmine vastavalt kasutajate muutuvatele nõudmistele Plaanipõhine vs agiilne tarkvaraprotsess o Plaanipõhine tarkvaraprotsess: kõik tegevused on ette planeeritud ja edu kriteeriumiks on plaani järgmine
tegemist, ettevõttes koordineerimist ja kontrolli. Infosüsteem võib aidata juhte ja töötajaid probleemide analüüsil, keerukate teemade visualiseerimisel ja uute toodete loomisel. Alljärgnevalt illustratsioon infosüsteemi käsitluse kohta tehnilisest aspektist: Teine infosüsteemi käsitlus, mida kasutatakse ka selle aine kontekstis, hõlmab lisaks tehnilisele aspektile ka sotsiaalse aspekti ehk inimesed, kes neid tarkvarasüsteem kasutavad koos nende töö tegemise tavadega, kultuuriga. Infosüsteemi käsitletaks sotsio-tehnilise süsteemina. Alljärgnevalt paar definitsiooni sotsiaalsest aspektist: igasugune kombinatsioon infotehnoloogiast ja inimeste tegevustest, mis toetavad töö tegemist, juhtimist ja otsuste tegemist igasugune organiseeritud kombinatsioon inimestest, riist- ja tarkvarast, suhtlusvõrkudest ja andmeressurssidest, mis kogub, teisendab ja levitab informatsiooni ettevõttes
sõjatööstuses. Samuti oli see vastulauseks NSVL tegevusele, kes 1957. aastal saatis orbiidile 1. tehiskaaslase. 38.Nimetage Interneti teenuseid Internetis on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online videod. 39.Mis on otsimootor? on tarkvarasüsteem, mis kogub infot veebis leiduva materjali kohta ja võimaldab sealt märksõnade järgi otsida. 40.Nimetage otsimootoreid (3) Google.com, ask.com, altavista.com 41.Mis on metaotsivahend? Metaotsingusüsteemid ei oma tavaliselt oma andmebaasi, vaid sooritavad samaaegselt otsingu mitmete otsisüsteemide tulemuslehtedel Otsingu tulemused koondatakse kokku, kõrvaldades eelnevalt dubleerivad vastused veebilehtede loetelust 42.Nimetage metaotsivahendeid (3) www.metacrawler.com, www
paikneb ühes arvutivõrgu sõlmes. Hajus andmebaas, mille alamosade loomiseks võib olla kasutatud erinevaid andmebaasisüsteeme ja mille alamosad võivad paikneda jagatult erinevates arvutivõrgu sõlmedes. 2. Andmebaasisüsteem (teema 1, 10) Andmebaasihaldur (andmebaasisüsteem) on riistvaral ja tarkvaral põhinev süsteem andmebaaside defineerimiseks, loomiseks, manipuleerimiseks, juhtimiseks, haldamiseks ja kasutamiseks. Andmebaasisüsteem on tarkvarasüsteem, mis võimaldab kasutajatel andmebaasi luua, kasutada, uuendada, hooldada ning sellele juurdepääsu kontrollida. Andmebaasisüsteemide liigitus Andmete kasutajale esitamise viis (andmemudel). Hierarhiline - andmed esitatakse hierarhiatena XML Võrkstruktuur - andmed esitatakse kogumitena, mis sisaldavad peremees- ja alluvkirjeid Relatsiooniline - andmed esitatakse relatsiooniliste muutujate väärtustena SQL:1992
· Sügisel - Kampaania ,,Lehed langevad"- kõikide kollaste, punaste ja roheliste riiete pesu -20% 5. Kliendihaldussüsteemi välja töötamine, st millist infot salvestatakse ja kuidas ning kuidas seda infot kasutatakse? Me eeldame, et ettevõttel saab olema väga palju kliente ja et neid paremini hallata ja teenindada, on võetud kasutusele CRM tarkvarasüsteem. Ettevõtte jaoks on oluline teada kes on meie klient, mida me talle pakume ning kuidas me seda teeme. Tänu tarkvarasüsteemile saab ettevõte teada, millised kliendid on väärtuslikumad ja millistele klientidele keskenduma peaksime. Kliendihaldussüsteemis salvestatakse järgmine info: - kliendi andmed: nimi, vanus, sugu, aadress, telefon, meili aadress - kas tegemist on sularaha või lepingulise kliendiga - kas klient käib kohapeal või kasutab meie transporti
klassil on atribuudid, mis objekte iseloomustavad ja omavad iga konkreetse ilmingu puhul konkreetseid väärtusi klassil on operatsioonid (funktsioonid), mis kirjeldavad, mida klassiga on võimalik teha, st milliseid teenuseid see pakub (operatsioon on ligipääs klassile) Erinevate valdkondade klasside näiteid toimimissüsteem klient; leping; arve; vara; võlg tehniline süsteem kuvar; masin; nupp; sensor tarkvarasüsteem fail; programm; ikoon; aken Klassidiagramm (Class Diagram) kirjeldab süsteemi staatilise vaate klasside (class) ja nendevaheliste seostena (relationship) Näide: http://www-106.ibm.com/developerworks/rational/library/769.html Mõisted kordamiseks 15 Sissejuhatus infosüsteemidesse IDU3530 © Karin Rava 65. KLASS
Elaboration: nõuete analüüs, arhitektuuriline disain, arendusplaan Construction: detailne kavandamine, realiseerimine ja testimine Transition: süsteemi käitamine Käitumise analüüsi kohta peaks vaatama erinevaid jooniseid alates 5. loeng slaid 25 Süsteemi tuleb modelleerida õigete abstraktsioonitasemete ja vaatepunktide kontekstis. 6. loeng: Tarkvarasüsteemi arhitektuuri kavandamine Mis on tarkvarasüsteemi arhitektuur? Kirjelduse selle kohta, kuidas tarkvarasüsteem on organiseeritud. Süsteemi illustratsioon, mis aitab aru saada süsteemi käitumisest (Software Engineering Institute http://www.sei.cmu.edu/). Süsteemi arhitektuur on struktuuride kogum, mis aitavad mõista süsteemi, hõlmates tarkvara elemente, seoseid nende vahel ja elementide ning seoste omadusi (wikipedia). Arhitektuur on vundament millele tarkvara ehitatakse. Arhitektuuri mudel defineerib vundamendi visiooni (agile modeling).
Ministeeriumi antavad dokumendihalduse alased juhised on suunatud eelkõige asutuste asjaajamise ja dokumendihalduse ühtlustamisele, dokumendihaldussüsteemide koostalitlusvõime suurendamisele ja elektroonilise dokumendivahetuse edendamisele. Nõuded elektrooniliste dokumendihaldussüsteemide funktsionaalsusele. Välja antud 2002. Vananenud. Funktsionaalsusnõudeid koostatakse eesmärgiga loetleda omadusi ja funktsioone, mida rakendatav tarkvarasüsteem peab sisaldama, et täita sellele seatud ülesanded ja rahuldada kasutajate vajadusi. MoReq2 ja Eesti nullpeatükk Litsentsilepingu LP-005-ET alusel väljaantud ja valideeritud tõlge on koos Eesti erisusi kirjeldava ,,nullpeatükiga" on kättesaadav DLM Forum'i lehel. Elektrooniliste dokumentide haldamise näidisnõuded. Spetsifikatsioon Moreq2 Moreq2 on elektroonilise dokumendihalduse näidisnõuete teine versioon, milles keskendutakse
Protsess Protsess on sammude jada, mis hõlmab tegevusi, piiranguid ja ressursse mingit liiki tulemi loomiseks. Tarkvaraprotsess ehk tarkvara arendusprotsess on sammude jada, mille eesmärgiks on tarkvara loomine ja haldamine. Üldistatud tegevused tarkvaraprotsessides: • Spetsifitseerimine – mida süsteem peab tegema ja mis on piirangud tema arendamisel? • Arendamine – tarkvarasüsteemi tootmine. • Valideerimine – kas toodetud tarkvarasüsteem on see, mida kasutaja soovis? • Evolutsioon – tarkvarasüsteemi muutmine vastavalt kasutajate muutuvatele nõudmistele. Tarkvaraprotsessi mudelid Tarkvaraprotsessi mudel - tarkvaraprotsessi lihtsustatud esitus teatud vaatepunktist. Näited vaatepunktidest: • Tegevusekeskne (activity-centric) vaatepunkt (tegevuste jada), • Andmekeskne (data-centric) vaatepunkt (andmevood), • Rollikeskne (role-centric või agent-centric) vaatepunkt (kes mida teeb),
Dokumendisüsteem 25 EDHSi väljatöötamisel ja kasutamisel tuleb järgida õigusaktides dokumendihalduse ja asjaajamise korraldamisele esitatavaid nõudeid, asutuse ülesannete täitmisest tule- nevaid vajadusi ning kasutajate ootusi. Asutus, kes on juurutamas digitaalset dokumendihaldust ja välja töötamas EDHSi, saab omaduste ja funktsioonide sõnastamisel, mida tarkvarasüsteem peab sisaldama, toetuda Euroopa Komisjoni poolt välja töötatud „Elektroonilise dokumendihalduse näidisnõuetele” (MoReq2)11 ja riigikantselei tellimusena koostatud „Nõuetele elek trooniliste dokumendihaldussüsteemide funktsionaalsusele”12. EDHSi ülesanded võivad olla: dokumentide registreerimine ja asukoha määramine süsteemis; dokumentide eelnõude erinevate versioonide haldamine;
Disain annab lahenduse (‘valge kasti’ mudel; KUIDAS teeb/teab) „Musta kasti“ mudel „Valge kasti“ mudel MUDEL ehk Analüüs (MIDA ?) ehk SÜSTEEM Disain (KUIDAS ?) ÄriSüsteem ehk ÄriAnalüüs ÄriDisain Puhas Valdkond Nõuded ÄriSüsteemile ÄriSüsteemi lahenduse loomine TarkvaraSüsteem (- Tarkvara Analüüs -> Tarkvara Disain (N: Rakendus) Nõuded tarkvarale objektorienteeritud lahenduse loomine) „Füüsiline“ süsteem ehk Nõuded riistvarale ja Deployment diagramm Tehnoloogia alustarkvarale KomponentDiagramm? M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 ÕPPEAINE KIRJELDUS
16. Mis on tarkvara arendusprotsess e. tarkvaraprotsess? ! Tarkvaraprotsess on sammude jada, mille eesmärgiks on tarkvara loomine ja haldamine. Üldistatud tegevused tarkvaraprotsessides: ● Spetsifitseerimine – mida süsteem peab tegema ja mis on piirangud tema arendamisel? ● Arendamine – tarkvarasüsteemi tootmine (mõtleme kodeerimist) ● Valideerimine – kas toodetud tarkvarasüsteem on see, mida kasutaja soovis? ● Evolutsioon – tarkvarasüsteemi muutmine vastavalt kasutajate muutuvatele nõudmistele Üldistatud tähendab, et tegevused toimuvad mitmetest kohtades ja on hajutatud, nt erinevates iteratsioonides. Nt valideerimine ei toimu üks kord, toimub pidev ümberspetsifitseerimine, evolutsiooni osas on vaja live’s asju ümber teha vastavalt klientide vajadustele.
Süsteemsete tabelite struktuuri teades ning vastavaid õiguseid omades on võimalik nendes asuvat infot lugeda tavaliste SELECT-lausete abil. Probleem on, et andmesõnastiku struktuur pole standardiseeritud ja kipub ka sama andmebaasisüsteemi erinevates versioonides muutuma. 42 Süsteemsete tabelite ettevaatamatu muutmine võib viia kogu andmebaasi riknemisele. Andmesõnastik võib olla ka eraldi tarkvarasüsteem, mille ülesandeks on hoida informatsiooni andmebaasi struktuuri kohta. SQL lause töötlemine enne täitmist millistest sammudest see koosneb, millises järjekorras neid samme läbitakse ning kes või mis neid samme läbi viib? Milline on üldine strateegia loogilise täitmisplaani optimeerimiseks? Andmete hulka piiravad operatsioonid (projektsioon, piirang) üritatakse teha enne ühendamise (joini) operatsiooni.
tundlikkus, täpsus ning töökindlus. Signaalide kvantimine ja kodeerimine võimaldab rakendada numbrilise infotöötluse meetodeid ja programmjuhtimise põhimõtteid ning kasutada selleks universaalseid mikroprotsessorseadmeid. Selle tulemusena vähenevad seadmete mõõtmed, mass ja hind. Tänapäva arvutustehnika on kujunenud hiigelpüramiidiks, mille vundament on mikro- protsessorid, selle peale aga kerkivad üha uued tarkvarakorrused. Paljukihiline hierarhiline tarkvarasüsteem on lahutanud inimese protsessorist ning vaevalt suudab arvutiklahvistikul klõbistav operaator tunnetada oma tegevuse seost protsessori registrite ja siinidega ning kahendsõna bittide ja baitidega. Universaalarvutite riist- ja tarkvara arendavad tänapäeval vähesed tippspetsialistid, nende tööd kasutavad peaaegu kõik. Ja vaevalt et enamikule arvutioperaatoreist pakub lähemat huvi mikroprotsessorite ehitus
Logistika ja tarneahela juhtimise seisukohalt võimaldab intraneti süsteem jaotada ja koordineerida osaliste vahel tellimuse täitmise, varude ja tarne staatuse, kliendi krediteerimise ja raamatupidamise informatsiooni allüksuste ja töötajate vahel. Ettevõtte ressursside planeerimise tarkvarasüsteem (ERP, Enterprise Resource Planning) on kõige laiemalt kasutatav intraneti süsteemi liik. Infovahetuse ja -jaotamise süsteemid ehk ekstraneti süsteemid Need on kavandatud informatsiooni vahetamiseks ja jaotamiseks organisatsioonide vahel. Selle
annaabi.ee 
