1. Elutsüklid, olekudiagrammid. Diagramm: algoleku ja lõppoleku ringkujulised sümbolid. Nooltega näha võimalikud üleminekud ühest olekust teise. Nooltel olekumuutusi põhjustavad Sündmused ning neid infosüsteemis kajastavad infotöö Tegevused. ELUTSÜKKEL objekti kulgemine ajas läbi erinevate võimalike olekute. Elütsüklid kirjeldatakse Olekudiagrammiga. Olekudiagrammi alusel saab objektiklassi jaoks defineerida nn. dünaamilised alamklassid. Olekudiagramm väljendab objektide elutsüklit. 2. Protsessid, tegevusdiagrammid. Protsesside modelleerimisel saab rakendada peaaegu kõiki UML käitumisdiagramme. Tegevusdiagramm kirjeldab äri- või tehnilise Süsteemi (komponentide) tööd (tegevusi). Tegevusdiagramm väljendab protsesside elutsüklit. ,,Ümar" ristkülik Tegevuste esitamiseks, Romb otsustuste ehk tingimuselike hargnemiste jaoks, paksud paralleelsed jooned paralleelsete-konkureerivate te...
teise põlvkonna arvutitelt kolmanda põlvkonna arvutitele ja algas magnetlintandmebaaside levitamine. Tekkis võimalus kasutada üks kord ühes infoorganis magnetlindile kantud bibliokirjeid ja referaate kõigis automatiseeritud Tti süsteemides. EIIs rajati aastatel 1978-81 valikteadistussüsteem VALTER: 1980-84 rajati teadusinfo automatiseeritud kaugotsingu süsteem TAKS. 1982.aastal valmis tootmistehnilise kogemuse alaste materjalide andmetöötlussüsteem, jadaväljaannete infotöötlusüsteemi rajamist alustati 1984.aastal. EIIs töötati välja ja anto 1985.aastal tööstusekspluatatsiooni patendiinformatsiooni automatiseeritud töötlemise süsteem PATS. 1988 aasta algusest läksid paljud ettevõtted ja organisatsioonid üle isemajandamisele ning toimusid ka tähelepanuväärsed muudatused infotöö korralduses. 90ndate aastate algul kui kogu nõukogude infosüsteem lagunes, langes infoteeninduse põhiülesanne raamatukogudele. 1993.aastal
Modelleerimise 3 KT Ükskord läbime me need nknii 1. Olekudiagrammid Kajastab kõiki võimalikke klassi olekuid. Nt klass tellimus võib olla uus, pooleli, katkestatud, kinnitatud jne. Ehk nooltele kirjutad tegevuse ja nool viib olekusse nt. (Algolek) - tellimuse registreerimine – (registreeritud). Hea viis oleks teha tabel, kus veerud on ’sündmus’ ja ’olek’ ning selle põhjal joonestad olekudiagrammi. Nooltele on kantud vastavaid olekumuutusi põhjustavad Sündmused ning (kaldriipsu järel) neid infosüsteemis kajastavad infotöö tegevused. Objekti olekut peab saama ’arvutada’ objekti atribuutide ja/või seoste väärtuste põhjal. 2. Põhiobjektid, elutsüklid Süsteemi põhiobjektid omavad erinevaid olekuid. Objekti elutsükkel on objekti kulgemine läbi erinevate võimalike olekute 3. Täppismodelleerimine Mudel on kas õige või ei ole. Nikerdatakse, kuni tunnistatakse õigeks ja seejärel co...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Sissejuhatus infosüsteemidesse” FOTOTELLIMUS Tallinn 2012 AUTORIDEKLARATSIOON Kinnitan, et käesolev projekt on valminud minu iseseisva töö tulemusena ning selle põhjel ei ole enne arvestust taotletud. ... ... ... 2 SISUKORD 1 ÜLDVAADE..........................................................................................................................................4 1.1 TAUST...................................................................................................................................... 4 1.2 LAUSENDID....................................................................................................................
teostuse põhimõtete muutmine organisatsiooni strateegilisel ehk terviktasemel. Sündmus protsesside teostuse kontekstis Sündmus (event) on midagi, mis juhtub ja mis toob endaga kaasa mingi tegevuse (reaktsiooni). Organisatsiooni aspektist on sündmus üheselt määratav ajahetk, mis käivitab organisatsioonis protsessi või mingi tegevuse protsessi sees. Infosüsteemi aspektist sõnumi laekumine, mis nõuab tegutsejalt või tarkvarasüsteemilt reaktsioonina infotöötegevust. Tegevuse mõiste Ingliskeelse mõistena "Activity", "Task" või "Elementary Business Process". Selle aine kontekstis on need mõisted samatähenduslikud. Ingliskeelse definitsioonina "A task performed by one person in one place at one time in response to a business event, which adds measurable business value and leaves the data in a consistent state". Tegevust saab defineerida ka kui tulemuse loomiseks tehtavat tööhulka. Tegevusdiagrammi notatsioon 1.tegutseja 2. Tegevus 3
kasutamine võimaldab tekkinud raskusi kiiremini ületada. 11. Mida kujutab endast informatsiooniline infrastruktuur? Informatsioon ning inimesed, protsessid, protseduurid, vahendid, rajatised ja tehnoloogia informatsiooni loomiseks, kasutamiseks, edastamiseks, säilitamiseks ja hävitamiseks. Asutused ja organisatsioonid, kus tegeldakse info kogumisega, säilitamisega, töötlemisega, edastamisega raamatukogud, arhiivid, muuseumid, spetsiaalsed infotöötluskeskused, arvandmeid koguvad ja töötlevad asutused (statistika), majandusinfot koguvad ja töötlevad keskused, rahvastikuandmete kogujad; keskkonna, maavarade, kinnisvara jt kohta info Ühesõnaga kõik asutused, mis tegelevad mistahes informatsiooniga. 12. Milline ühiskond on infoühiskond? Mis teda varasematest ühiskondadest eristab? Infoühiskonna all mõistetakse ühiskonna elukorraldust, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse
Aastatel 1970-72 uuriti l3 raamatukogus raamatukogufondide koostist ja kasutamist. Nendel aastatel algas koostöö Leedu ja Läti infoinstituutidega süsteemis INFOBALT. Uuriti ka infokeeli, infotsingu ja -vajaduse probleeme. 5. Millised infoteaduste uurimissuunad on aktuaalsed Eestis erinevatel kümnenditel? l96l-1970 - ulatuslik sotsioloogiline uuring ,,Teie ja raamatukogu" lugemishuvidest; mehhaniseeritud infootsisüsteemide kasutamine raamatukogu- ja infotöös l971-1980 - uuringud automatiseeritud infosüsteemide rajamiseks, infokeeltest ja infovajadusest, raamatukogu kõigi fondide koostis ja kasutamine, kordusuuring lugemishuvidest; 1981-1990 - lugemisuuringud, raamatukogunduse areng, raamatu ajalugu, kordusuuring raamatukogu fondide koostisest ja kasutamisest 1991 - teadusinfo levi ja tarbimine, andmebaaside kasutamine infoteeninduses, raamatukogude roll teaduslikus kommunikatsioonis. 6
1970ndatel aastatel? 1. 1968 L. Rass raamatukogunduslike ja infoalaste uuringute temaatika 2. 1968 Automatiseeritud infootsisüsteemide rajamine 3. 1968 Väikemehhaniseerimisvahendid infootsisüsteemides 4. 1967 Teie ja raamatukogu 5. Millised infoteaduste uurimissuunad on aktuaalsed Eestis erinevatel kümnenditel? 1. 1961-70: ulatuslik sotsioloogiline uuring ,,Teie ja raamatukogu" lugemishuvidest; mehhaniseeritud infootsisüsteemide kasutamine raamatukogu- ja infotöös 2. 1971-80: uuringud automatiseeritud infosüsteemide rajamiseks, infokeelest ja infovajadusest, raamatukogu kõigi koostis ja kasutamine, kordusuurin lugemishuvidest. 3. 1981-90: lugemisuuringu, raamatukogunduse areng, raamatu ajalugu, kordusuuring raamatukogu fondide koostisest ja kasutamisest 4. 1991: teadusinfo levi ja tarbimine, andmebaaside kasutamine infoteeninduses, raamatukogude roll teaduslikus kommunikatsioonis. 6. Mis on andmed, informatsioon, teadmised, teadmus
· Tulemüür - (Firewall) on tarkvara või seade, mis turvakaalutlustel piirab ja reguleerib võrguliiklust arvutivõrgus või võrkude vahelvastavalt seadistatud reeglitele · ERP (Ettevõtte Ressursside Planeerimine) on tarkvaraarendus, mille abil juhitakse ettevõtte tegevust INFOSÜSTEEM Organisatsiooni või ettevõtte info- ja süsteemitöö korralduse meetodite ja vahendite kogusumma (infosüsteem, kui reaalse süsteemi infotasand) Infotööks nim: 5 1. Tööd, mille käigus kogutakse, töödeldakse, salvestatakse, säilitatakse või edastatakse teavet * Korraldatud infotööga toodetakse teadmist ja seda kasutatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks ja/või nende muutmiseks. 2. Infotöö laiemas mõistes on igasugune sihipärane tegevus teabe või andmetega (infoga) ja nende kandjatega 3
INFOTEADUSE EKSAM KORDAMISKÜSIMUSED SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE – Sirje Virkus 1.Infoteaduse mõiste ja olemus. Infoteaduse definitsioonid. Vastus: Infoteadus on distsipliin, mis uurib infokäitumist, informatsiooni omadusi ja infovoogude juhtimist ning infotöötluse vahendeid tagamaks optimaalset juurdepääsu informatsioonile ja selle kasutamist. Infoteadu on interdistsiplinaarne teadus, mis on kujunenud ja seotud selliste teadusharudega nagu matemaatika, loogika, lingvistika, psühholoogia, arvutitehnoloogia, graafika, kommunikatsiooniteadused, raamatukoguteadus, juhtimisteadused ja teised valdkonnad. Infoteadus omab nii teoreetilist kui ka rakenduslikku komponenti. Olemus- Praktilise tegevuse teenistuses olev distsipliin.
analüütikud ehk IT - spetsialistid. 20. Sündmuse mõiste protsesside teostuse kontekstis- Sündmus (event) on midagi, mis juhtub ja mis toob endaga kaasa mingi tegevuse (reaktsiooni). Organisatsiooni aspektist on sündmus üheselt määratav ajahetk, mis käivitab organisatsioonis protsessi või mingi tegevuse protsessi sees. Infosüsteemi aspektist sõnumi laekumine, mis nõuab tegutsejalt või tarkvarasüsteemilt reaktsioonina infotöötegevust 21. Tegevuse mõiste- ühe inimese poolt täidetav ülesanne, mida täidetakse ühes kohas samaaegselt vastusena ettevõtet puudutavale sündmusele, mis lisab mõõdetavat ärilist väärtust ning jätab endast maha andmed terviklikul kujul. 22. Tegevusdiagrammi notatsioon: tegevuse seisund, mis tähistab töövoo sammu teostamist siire, mis näitab, milline tegevuse seisund järgneb millisele käivitatakse tegevuse lõppemisega, mida tegevuse seisund esitab
o II: Teadmistepõhise majanduse arendamine IKT tulemusliku kasutuselevõtu edendamine ettevõtluses Eesti IKT sektori konkurentsivõime suurendamine o III: Isikukeskse, läbipaistva ja tõhusalt toimiva avaliku sektori arendamine Avaliku sektori toimimise tõhustamine Kasutajasõbralike elektroonsete avalike teenuste osutamine 19. Kes on infotöötaja ja millised on infospetsialisti kompetentsid? Infotöötaja on isik, kes lahendab infoprobleeme kasutades analüüsi, leidlikkust, haridust ja kogemusi. Kompetentsid on: võime kontseptualiseerida informatsiooni võime sünteesida ja sobitada informatsiooni teadmine sisemistest ja välistest inforessurssidest, oskus neid kasutada ja nende kasutamist juhtida inforessursside haldamise mõistmine 20
ö. arvutitöökohtadest, mida iseloomustab alljärgnev joonis: · Süsteemitöö mõiste Süsteemitöö on töö, mille käigus toimub infosüsteemi elutsükli läbimine, täpsemalt loomine, muutmine ja haldamine. Süsteemitööga tegelevad eelkõige IT spetsialistid. Info- ja süsteemitöökorraldus on koostööprotsessid, kuidas info- ja süsteemitööd organisatsioonis tehakse: kes, millal, kuidas, milliseid vahendeid kasutades millist infotöötegevust peab teostama kes, millal, kuidas, milliste vahenditega peab infosüsteemi looma/muutma/haldama · Rakendussüsteemide kasutuse mõte ettevõttes/organisatsioonis Ettevõtte/organisatsiooni erinevate kohustuste ja vastutusega töötajad teevad andmete ja informatsiooniga seotud tegevusi. Töö tegemiseks kasutatakse erinevat tüüpi rakendus- ehk tarkvarasüsteeme (programme), mis töötavad erinevate IT seadmete peal. Rakendussüsteeme
saame hinnata tööjõuvajadust. Psühholoogiline Leplikkus Pühendumine lepe Vaikiv lepe, mida ollakse nõus andma ja mida vastu Töötajad, kes tunnevad, nad on väärtustatud, neile saadakse. Julgen väita, et meil nn kassaliinis tullakse vajadusel vastu, on pühendunumad. (Tulles (kassapidajad, infotöötajad, administraatorid ) kehtib töötajale vastu tuleb tema organisatsioonile vastu.) suhetel põhinev psühholoogiline lepe rikume vajadusel Töötajaid tunnustatakse sõnaliselt. Kõike ei saa tööseadusandlust. Näiteks ei tohi inimene alustada uut tunnustada rahaliselt, piisab kui märgata töötajat. vahetust hommikul 7:45 kui ta on lõpetanud 22:05
IT töökorralduse arengufaasid ettevõttes IT töökorralduse arengufaasid ettevõttes. Eesti ettevõtete IT töökorralduse arengut võib iseloomustada järgmiste faaside kaudu: Algfaas esimestest arvutiostudest kuni esimese (mahukama) IT arendusprojektini Arendusfaas esimestest projektidest kuni IT strateegilisele lisaväärtusele keskendumiseni Strateegiafaas IT rakendamine äristrateegia teenistusse. IT Personalijuhtimine 1 1. Algfaas - Enamasti algab ettevõtte infosüsteemi loomine kontori töökohtade arvutiseerimisest · Algfaasis, peale esmast riistvara ja standardtarkvara hanget, on ettevõtte infotöö sisuks olemasoleva infosüsteemi kasutamine ja ülalpidamine. · IT juhtimine ei ole algfaasis veel väga ajamahukas ega keerukas ja Tippjuht tegeleb sellega reeglina ise. · Spetsialisti vastutusvaldkonda kuuluvate tegevuste töömaht võib algfaasis olla täis...
· korrektsed · täielikud · asjakohased ja sisukad · usaldusväärsed · kontrollitavad Vormimõõde Kirjeldab, millises vormis andmeid informatsiooni jaoks vastuvõtjale esitatakse Andmed peavad olema informeerimise eesmärgi jaoks: · esitatud selgelt ja sobival kujul · õige detailsusastmega · pakutud õiges järjekorras · andmete edastamisel peab olema kasutatud korrektset meediat Vastavalt infovajadustele on vaja organiseerida infotöökorraldus või protsessid ning organiseerida infotööprotsesside jaoks vajalikud andmed ja nende paiknemine andmehoidlates. Organisatsioonis peab olema süsteem, mille eesmärkideks on: · pakkuda kvaliteetseid andmeid kvaliteetse informatsiooni jaoks organisatsiooni liikmetele ja temaga suhtlejatele, et toetada neid otsuste tegemisel · rahuldada ettevõtte iga (juhtimis-)taseme (töötaja/keskastme juht/tippjuht) infovajadusi nende kohustuste
1. Tarkvaratoode mis siia kuulub? Tarkvara arenduse tulem (toode, teenus) hõlmab mitmesuguseid komponente, mis kõik võivad olla kvaliteedihalduse objektid, näiteks arenduse käigus hangitud infotehnoloogiavahendid: riistvara, standardtarkvara, sideseadmed arenduse käigus tehtud töö: täitja arendatud tarkvara (sealhulgas lähtekood, objektkood, täitmiskood jm); installatsioonid, kohandamised, muudatused; andmehõive muudatused tellija organisatsioonis, protsessides, töökorralduses... projektdokumentatsioon kasutamise kohta (kasutajajuhendid); objektsüsteemi kohta; loodavate objektide kohta (programmi/testimise dokumentatsioon); installeerimise ja seadistamise kohta; arenduse (sh testimise) kohta metoodika: tulemuste kasutamine; tulemuste edasiarendamine; uute arenduste tegemine vahendid hoolduseks, muudatusteks, arenduseks teadmised projekti tulemuste kasutamisest; objektsüsteemist (süsteemianalüüs või vajalikud muudatused sead...
koostööorganisatsioonid, turuuuringud. 15. Selgita IKT valdkonda organisatsioonis (millest koosneb, miks, tasuvus?). 16. IKT kui arendusmootor ettevõttes, näited. IKT valdkonda (mitte ainult tehnika, vaid selle tehnika realiseerimine organisatsioonis) võib vaadelda kui ühte tugiteenust aga ka tähtsat arendusmootorit (e-Europe). Igal juhul sõltub IKT valdkonna käsitlus ettevõtte üldisest käsitlusest ja eesmärkidest, olles seotud igasuguse infotööga. Näide: Riikliku IT-arenguga avalikus sektoris tegeleb informaatika nõukogu. Oma strateegiliste suundadena on nad 2003. aastal välja toonud: · AIP, · X-tee, · ID-kaart, e-Kodanik, e-valimised, · e-õpe, IKT haridus, · e-raamatukogu, e-kinnistusamet, e-ravikaart, e-... 17. IKT kui tugiteenus, näited. IKT kui tugiteenus ei ole ettevõtte näitel seotud otseselt ettevõtte arendustegevusega. Nii on
rohkem) ning otustamine nõuab kõrge taseme kogemust ja teadmisi millises suunas peaks organisatsioon arenema (milliseid tegevusvaldkondi muutma, juurde tooma) Mõisted kordamiseks 3 Sissejuhatus infosüsteemidesse IDU3530 © Karin Rava milline on prognoositav klientidehulga kasv protsentuaalselt 14. Info kättesaamine organisatsioonis läbi infotöötlustegevuste lähteandmete kogumine vajalikul viisil töötlemine tuleviku töötluse jaoks salvestamine info loomine info töötlemise tulemuse saamine info kättesaadavaks tegemine - liigutamine 15. Organisatsiooni liikmete jagunemine organisatsiooni liikmed jagunevad tööprotsessides osalejateks ja väljundite loojateks - sisulise töö tegijateks organisatsiooni eesmärkide, sisendite ja protsesside planeerijateks, organiseerijateks -
Tarkvara kvaliteedi kordamisküsimused 1. Pakkuge ise kvaliteedi mõiste, võrrelge ülal pakutud mõistega Kvaliteet on nii tootja või kaubamärgiga kaasas käiv omadus, kui ka suhe toote ja nõuete vahel. 2. Kas tarkvara kvaliteedi määratlus erineb teiste toodete kvaliteedi määratlusest? Miks? Ei erine, lihtsalt vaadatakse erinevaid aspekte. 3. Millal võib kvaliteedi määratluses piirduda vaid tootega? Vaid toote ja nõudmistega? Kui kvaliteet on mingi tootja või kaubamärgiga kaasas käiv omadus. 4. Kuidas suhtuda väitesse "Tarkvara kvaliteeti pole olemas, kogu aeg on kiirustamine ja pole aega ühte asja valmis saada, juba tuleb järgmine"? Millist kvaliteedi mõistet siin arvestatakse? Kas / millal on võimalik, et kvaliteeti pole? See oleneb keskkonnast, kus see toode asub. Mõeldud on ideaalse kvaliteedi mõistet. Sageli ei pruugi ideaalset kvaliteeti olemas olla. 5. Tarkvara arenduse tulemid Toode...
1. Mis eristab 20.sajandi II poole ja kaasaja teadust varasema perioodi teadustegevusest? Milliseid probleeme see võib tekitada konkreetsetest teadusaladest rääkimisel? Informatsiooni mõiste sisu hakkas 20.sajandi keskpaigast alates avarduma. Tõuke selleks andis teaduse ja tehnika areng. Varasema perioodil olid esikohal üksikuurijad ning kogu teadustöö problemaatika oli seotud tihedalt inimese ja tema käitumisega(intelluktaalse uudishimuga)Tehnika poolelt sai määravaks infotöötluse vahendite ehk arvutite kasutuselevõtt 20 sajandi II poolel. Teaduse poolelt mõjutasid eelkõige 19461948 ilmunud tööd küberneetikas ja matemaatilises infoteoorias. See oli periood, mil hakati rääkima informatsioonist kui teadusliku uurimise objektist. 2. Milline võiks olla parim infoteaduse praktilist/rakenduslikku olemust avav definitsioon? INFOTEADUS Infoteadus on noor teadus, mis uurib informatsiooni iseloomulikke tunnuseid ja infovahenduse protsessi põhiolemust
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Iseseisev töö aines 'Infosüsteemide projekteerimine': Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon Teostajad: Indrek Kempi (001546) Pärtel Lias (010617) Eero Ringmäe (010636) Õpperühmad: LAP51 ja LAP 52 Juhendaja: Lea Elmik Tallinn 2003 Autorideklaratsioon: ...
teistele edastamiseks. Seetõttu on tänapäevasesse kontorirakendusse lisatud ka erinevate kommunikatsioonirakenduste tugi (nt. html keel). Kontorirakenduste kasutegur tõuseb oluliselt nende rakendamisel koos rühmatöörakenduste ja dokumendihaldussüsteemidega kui iseseisev kontorirakendus toimib kirjutusmasina aseainena, siis dokumentide tsentraalne kasutamine võimaldab kvalitatiivseid muudatusi tööprotsessides. Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi ja seadet, näiteks büroo- ja sideseadet, mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteemi olemus Tänapäeva infosüsteem ei koosne pelgalt arvutist ja rakendusprogrammist, vaid sinna lisanduvad: · moodulid organisatsioonisisese ühtse informatsioonistruktuuri ning mõistete toetuseks (andmebaasid, millel on kindel struktuur, ja
Mamma,MetaCrawler). NLP (natural language processing) otsivahend muudab tavakõnena esitatud küsimuse päringuks (AskJeeves) 9 Kataloogiteenused pakuvad vahendeid inimeste ja arvutite otsinguks võrgus. Infosüsteem Infosüsteem on info kogumise, säilitamise, töötlemise, väljastamise ja kasutamise süsteem. Kui infotöötluses kasutatakse arvutit, on tegu automatiseeritud infosüsteemiga. Automatiseeritud infosüsteem koosneb: riistvara, tarkvara, infovara (andmebaas, AB juhtimise süsteem), mudelvara (kasutajaliides). Infootsisüsteem Infootsisüsteemiks nimetatakse seostatud koostöötavate üksikosade kogumit, mille peaeesmärgiks on süsteemile esitatud infopäringute vastusena antud infomassiivist otsida ja väljastada soovitud elemente.
annaabi.ee 
