Rahvamuusika kontrolltöö kordamisküsimused 12 klassile RAHVALAUL Kuidas jaguneb Eesti rahvalaul kõige üldisemalt? (2 jaotust) Vanem rahvalaul ehk regilaul Uuem rahvalaul Kirjelda regilaulu sõnu (riimid ja sisu). Regivärss koosneb 8st silbist, mille viisis 8nooti (neljajalgne trohheus) Sõnu seob algriim Värsse seob parallelism ehk mõtteriim Kirjelda regilaulu viisi (heliulatus, viisi pikkus ja tähtsus). Regiviisid kas ühe- või kaherealised (retsitatiivse iseloomuga, süllaabilise struktuuriga) Viiside ulatus vanematel 3-4, uuematel 5-6 heli Kirjelda regilaulu esitust (kuidas esitati). Eeslaulja ja koori vaheldumine Üherealise puhul kasutatakse sama viisi, kaherealise puhul teist viisirida
Võõrsõnade õigekirjutus SÕNA, MIS ALGAB B, D, G banaan, doping, giid SÕNA, MILLES ON F, S, Z, Z Võõrsõna firma, sampanja, serbett, on... prozektor, sarz, looz TIHTI PEARÕHK 1. SILBIST KAUGEMAL miniatuur, trimester, vanill VAHEL PIKK TÄISHÄÄLIK Võõrsõnas 1. SILBIST KAUGEMAL on... galerii, idee, marinaad, akadeemia, annulleerima, poliitiline, O- HÄÄLIK 1. SILBIST KAUGEMAL auto, logo, stereo TAVATUD Võõrsõnas HÄÄLIKUÜHENDID on... bluff, pasha, röntgen, hüatsint, anekdoot, müokard, Kas kõik need tunnused korraga? Tavaliselt EI Kuid võivad ka olla... · eselon, grafiti, biograafia, graafika, brosüür, kaselott;
Kui ainsuse osastava lõpus on - t, t > - id Masinat - masinaid mitmuse osastav + -id raamat, vihik, ehe, töötu, uuring, ratas. Kui ainsuse osastava lõpus on - t, Ains. om Lennuki t - lennukeid mitmuse osastav ains om (-i>-e) + -id (i>-e) + -id kollane, arvuti, eksam, kampsun, korter, pliats. Kui ainsuse osastava lõpus on - d, ning - d > -id Tööd - töid. sõna koosneb ühest silbist, siis mitmuse Puu, luu, kuu, maa, suu. osastavas on -id Kui ainsuse osastava lõpus on - t, -t > -i Suurt - suuri. keel, luuletus, harjutus mitmuse osastav i. Kui sõna koosneb 2. silbist ning ainsuse -t > sid Firmat - firmasid osastava lõpus on - t, mitmuse osastav Foto, ema, auto, raha. -sid Tuleb tige peni ja uriseb u>e põld,põllu,põldu - põlde
(Rahvalaul.) assonantsriim irdriimi liik, mis põhineb pearõhulise silbi vokaalide kokkukõlal. Näiteks: hood : loog. blankvärss renessansiaja inglise draamale iseloomulik korrapärane lõppriimita värss, enamasti 5-jalaline jamb. Blankvärssi kasutas teadaolevalt esimesena luuletaja Surrey (15171547), draamasse tõid selle Thomas Norton ja Thomas Sackville 1561. aastal. daktül silbilis-rõhulises värsiehituses kolmesilbiline värsijalg, kus rõhk langeb kolmest silbist esimesele. Antiikkirjanduses nimetati daktüliks värsimõõtu, milles värsijalad koosnesid ühest pikast ja selle järgnevast kahest lühikesest silbist ( + +). Näiteks: Viltjalu mehed on rippu +++++ koormate pääl ++ hingeaur lehvitab lippu +++++ habemein jää. ++ (Juhan Sütiste.) distihhon kahevärsiline stroof. Vt ka stroof. eleegia antiikkirjanduses leinalaul, mis arenedes muutus tõsieluliseks mõtisklevaks luuletuseks
Kõige tavalisemad on kahe- ja neljarealised stroofid. Kuid kasutatakse ka kolme-, viie-, kuue-, seitsme-, kaheksavärsilisi jne stroofe. Värsside arv stroofis on piiramatu, sõltudes luuletaja taotlustest. Värsimõõt- värsipikkus. Värsimõõt põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Eesti luule põhilisteks värsimõõtudeks on trohheus, jamb ja daktül. Trohheus- värsimõõt skeemiga + -/+ -. Trohheus põhineb kahesilbilisel värsijalal ning koosneb pikast ja lühikesest silbist, silbis-rõhulises värsisüsteemis aga rõhulisest ja rõhuta silbist. Riim- häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade kunstikavasuslik kordamine värsirea lõpus, mis aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. Tavaliselt paiknevad riimid värsi lõpus (lõppriim), kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. Asendi järgi stroofis jagunevad riimid laus- (aaaa), paaris- (aabb), süli- (abba), ja ristriimideks (abab). Silpide arvu järgi eristatakse ühesilbilisi ehk meesriime
nt Krookused, lumikellukesed ja hüatsindid- need sibullilled õitsevad kevadel. RINDLAUSE JA PÕIMLAUSE Rindlause: Ema laulab ja isa joonistab. Põimlause: pealause +'','' + kõrvallause nt Ema laulab laulu, mis mulle meeldib. Näited: Põimlause: Ema laulab laulu, mis mulle meeldib ja isa joonistab. Rindlause: Ants kukkus eksamil läbi: ta ei õppinud üldse. Ants ei õpi üldse- nii võib ta eksamil läbi kukkuda. 5.VÕÕRSÕNAD rõhk esimesest silbist kaugemal (nt fi lo soo fia) häälik ''o'' esimesest silbist kaugemal (nt au to) pikk täishäälik esimesest silbist kaugemal (nt man da riin) võõrtähed z, z, s, f sõnas (nt zooloogia) sõna algab g,b,d-ga (nt gloobus) 4 6.LISAND Eeslisandit komaga EI ERALDA (Eesti Vabariigi pealinn Tallinn on suur ja ilus)
päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Triloogia Kolm omavahel kokkukuuluvat näidendit. Orkestra pärislava ees asetsenud ümmargune ruum. Ditüramb vanakreeka kultuslik koorirolli ringmängulaud, püh. Dionysusele Agoon peategelaste sõnasõda Parabaas koor võttis maskid eest ja suhtles publikuga otse. Theatron etenduse vaatamiskoht, asus mäenõlval enamasti. Jamb kahesilbiline värsijalg, koosneb lühikeset ja pikast silbist. V-Kreeka pilkeluuletus Eleegiline distihhon v-kreeka eleegia värsivorm, heksameetrist ja pentameetrist koosneb. Meelika jagunes koorimeelikuks ja monoodiline meelika Anakreontiline luule elurõõmu, armastust ja veini ülistav luule. Kooriluule oli seotud kultusevormidega, teoseid kandis ette rituaalne koor, tantsisid ja laulsid Epigramm algselt värsivormis pealiskiri hauakivil Epitaaf hauakiri lahkunu mäletuseks Skene orkestra taga olev ehitis KIRJANIKUD
Muusika jaguneb : 1) rahvamuusika ja 2) prof.muusika Rahvalooming on tekkinud pika aja jooksul, levinud peamiselt suuliselt ning seetõttu pidevalt muutuv. Rahvamuusika jaguneb: 1) rahvalaulud 2) rahvatantsud 3) pillimuusika 2 perioodi: 1) vanem- e. regi- e. runolaul 2) uuem rahvalaul Vanema rahvalaulu esitajateks olid naised. Esitati eeslaulja ja kooriga vaheldumisi. Sõnad olid tähtsad. Viis oli lihtne ja monotoonne. Sõnade aluseks oli värss, mis koosneb 8 silbist. Kasutati refräänsõnu nt. marti, kaske, allea. Kasutati algriimi. Rütm oli lihtne ja ühehäälne välja arvatud setudel. Rahvalaulu liigid. 1. Vanimad on töölaulud. 2. Hälli- e. unelaulud 3. Kalendrilaulud - erinevate rahvakalendri tähtpäevadega seotud laulud. 4. Lastelaulud 5. Tantsulaulud Uuem rahvalaul tekkis 18. saj. Lauluviis muutus mitmekesisemaks, keerulisem rütm, laulusõnad koondusid salmidesse ja tekkisid refräänid
5) Pööre- sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni. 6) Konkulusioon- teose lõpetus. Zanr- ajalooliselt välja kujunenud traditsiooniline kirjandusvorm. Teema- teose käsitletav nähtuste ring. Tegelane- teose sündmustiku kandja või selles osaleja. Temaatika- kirjandusteoses käsitletavad teemad, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Tragöödia- kurbmäng Trohheus- värsimõõt. Trohheus põhineb kahesilbilisel värsijalal ning koosneb pikast ja lühikesest silbist, silbilis-rõhulises värsisüsteemis aga rühulisest ja rõhuta silbist. Ulmekirjandus- teaduslik-fantastiline kirjandus. Uudis- üks ajakirjanduse põhizanr. Lõhike, laadilt jutustav tekst, mille eesmärk on teate edastamine. Uuem ravhalaul- rahvalaulu liik, mida iseloomustab lõppriim ja värsside türgmitumine salmideks. Vaatus- draamateose suurim koostisosa Valm- õpetliku sisuga mõistuluuletus või jutt, mille tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutava inimesi.
On ka meesriimi (lind-sind) ja naisriimi (põlgust-valgust). Peamiselt on kasutusel täis- ja lõppriimid. On ka irdriimi (armastada-oodata) 3. Iseloomusta luuletuse stroofilist ülesehitust. Igas stroofis on tegemist katrääniga (nelikvärss), kuna sisaldab nelja värssi. Värsside puhul märkan kindlat silbiarvu, arvestades et igas stroofis on 1. ja 3. värss sama silbiarvuga ning 2. ja 4. värss sama silbiarvuga. Esimene ja kolmas värss koosneb alati 11 silbist, teine ja neljas värss alati 10 silbist. 4. Kirjuta välja luuletuses esinevad kõnekujundid, määra nende liik. Epiteet - kullast kootu, tumma põlgust, võõrast ülbet karja, õrn ja vapper süda, ootus põhjatu ja pikk Võrdlus - nii abitu ja habisev kui lind, Nagu taeva valgust kesk võõrast ülbet karja ootan Sind Metafoor – kullast kootu - päikest, Su silme ookeani taas voolata - nutma Isikustamine - Öö kisub üles, süda sulgub 5
- NB! (hõlpus): hõlpsa, ergas: erksa - Võõrsõnades:asbest, anekdoot, röntgen - h, i ja j õigekiri_ - ü ja i järel ei kirj j: süüa, müüa, püüa - j võib olla ü ja i järel ainult tegijanimedes ja liitsõnades: teenija, elektrijuhe - Võõrsõnade õigekiri: - b, d, g sõna alguses:banaan, doping, giid - tähed f, s, z, z: firma, zooloog, sampus, looz - pikad täishäälikud esimesest silbist tagapool: akadeemia, marinaad, galerii - pearõhk esimesest silbist tagapool: minniatuur, narkootikum, idee - o esimesest silbist tagapool: auto, logo, stereo.
teise ja neljanda rea puhul on kasutusel ühesilbiline ehk meesriim (aed saed). Riimid lähtuvad vahetult järgnevaist kaashäälikuist (hinge ringe, päis täis). Kasutusel on täis- ning lõppriimid. Igas stroofis on tegemist katrääniga (nelikvärss), kuna sisaldab nelja värssi. Värsside puhul märkan kindlat silbiarvu, arvestades et igas stroofis on 1. ja 3. värss sama silbiarvuga ning 2. ja 4. värss sama silbiarvuga. Esimene ja kolmas värss koosneb alati 14 silbist, teine ja neljas värss alati 13 silbist. Sa-g-eli vaa-tan ma kart-li-kult e-ne-se hin-ge, (14) Sa-ge-li voo-gab seal pi-me-dus, kur-bus ja õud (13) Ot-se-kui ra-he, mis vet-te lööb rut-ta-vaid rin-ge, (14) Äh-mas-tab sel-gust mu põu-es üks tund-ma-tu jõud. (13) Esimeses stroofis esineb ainult üks suurtäht salmi alguses. 2.,3. ja 4. stroof sisaldab aga kahte suurt tähte
teise ja neljanda rea puhul on kasutusel ühesilbiline ehk meesriim (aed saed). Riimid lähtuvad vahetult järgnevaist kaashäälikuist (hinge ringe, päis täis). Kasutusel on täis- ning lõppriimid. Igas stroofis on tegemist katrääniga (nelikvärss), kuna sisaldab nelja värssi. Värsside puhul märkan kindlat silbiarvu, arvestades et igas stroofis on 1. ja 3. värss sama silbiarvuga ning 2. ja 4. värss sama silbiarvuga. Esimene ja kolmas värss koosneb alati 14 silbist, teine ja neljas värss alati 13 silbist. Sa-g-eli vaa-tan ma kart-li-kult e-ne-se hin-ge, (14) Sa-ge-li voo-gab seal pi-me-dus, kur-bus ja õud (13) Ot-se-kui ra-he, mis vet-te lööb rut-ta-vaid rin-ge, (14) Äh-mas-tab sel-gust mu põu-es üks tund-ma-tu jõud. (13) Esimeses stroofis esineb ainult üks suurtäht salmi alguses. 2.,3. ja 4. stroof sisaldab aga kahte suurt tähte
REGIVÄRSS 11. klass NIMI: Armin Golovanov Eesti regivärsilise rahvalaulu värsimõõt on trohheus, mis koosneb rõhulisest ja rõhuta silbist. Rahvalaulu üks värss sisaldab nelja trohheilist värsijalga. Normaalselt on ühes värsis 8 silpi. Regivärsilisel rahvalaulul on kaks põhilist ülesehitusvõtet, mis seovad sõnad värsiks ja värsid lauluks. Need on algriim ja parallelism. Algriimiks nimetatakse koos esinevat alliteratsiooni ja assonantsi. Alliteratsioon on ühe ja sama kaashääliku kordumine värsis sõna alguses. Assonants on ühe ja sama täishääliku kordumine värsis sõnade pearõhulistes (esimestes) silpides.
· naistelaulud vähem levinud.armastus, sunnitud lahkumine, surnud kallim, õnnetu armastus, õnneaeg. · ringmängu- ja tantsulaulud noorte peamine ajaviide 19.-20. sajandi vahetusel oli ringmängude mängimine ja tants, mis omavahel ühendatuna täitsid tihti puhkehetki. Vanem rahvalaul ehk regilaul Regilaul koosneb kolmest võrdsest osast: tekst, viis, esitus Regilaulu teksti aluseks on regivärss:iga laulurida koosneb kaheksast silbist Regilaulu tekstile on omane samade mõtete kordus ja algriim Regilaulu viis on lühike, väikese ulatusega, kõnelähedane. Ühe viisiga lauldi paljusid erinevaid tekste. üherealised üks alustab, teine kordab kaherealised eeslaulja laulab esimese rea, koor kordab teise rea lühikest refrääni kaske, kaasike, marti, katri, kadriko, jaaniku, üles- värsirea lõpus. Regilaule esitasid peamiselt naised, Lääne-Eestis mehed tunti ka üksilaulu, kahelaulu ja kahe koori laulu.
Eeslauljaks pidi olema kogukonna üks helgemaid lauljaid. Saxo Grammraticus väitis, et 13. saj on olnud meestel veel sõjalaule. Meestelaule Eestis ei ole, vähemalt mitte sõjalaule. Regilaulu on Eestis lauldud enne 19.sajandit, aga säilinud on ta Kihnus ja Setumaal. Eesti rahvalaul on ühehäälne: pikendatud lõppheli ja refrään. Skandeerimine : muusika ja tekstirõhud ei lange kokku näiteks mardilaulu tekst. Ettehaarav lauluviis koor võtab eeslaulja viimasest silbist kinni ja vastupidi ka. Setumaa rahvalaul on mitmehäälne nn Setu terts nad laulavad kahe duuri vahele, see on maast madalalt omandatud. Setu stiil on veidi venelik, kuid täpselt ei teata, mis venelik on. Uuem rahvalaul tuleb 19. sajandil Superlinnade mõisa ümber, ka meremeestega. Suur osa mõjutust Saksast. Regilaulul eesriim, uuemal rahvalaulul lõppriim. Tekivad salmid. Laulma hakkavad ka mehed. Vemmalvärssi või paroodiat laulavad mehed, naised aga sentimentaalset armuromantikat
Ballaad on pikem jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Epiteet on omadussõna, kirjeldav poeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist. Haiku on jaapani klassikaline väike luulevorm. See koosneb kolmest reast, 17 silbist. Teemaks loodus ja inimtunded. Isikustamine ehk personifikatsioon on elututele objektidele või loodusesemetele inimlike omaduste ülekandmine. Luule ehk poeesia on värss-ehk seotud kõne. Metafoor on ülekanne sarnasuse alusel, peidetud võrdus. Ood on pidulik ja ülev luuletus, ülistus- või kiidulaul. Pastoraal on karjaseluuletus. Selle kirjutatakse maaelu looduslähedases, enamasti ka ilustavas laadis.
või vaikiksime oma vilesuses kannatlikult." Kui palju oli siis eestlane vaimselt üle oma rõhujast, mõisnikust. Rahvalooming on andnud palju inspiratsiooni paljudele suuretele maailmakirjanikele, näiteks Shakespeare, Gork ja Pushkin. Eesti rahvaluule on andnud ainet ka meie oma sõnaseppadele kaunis luuleloomingus. Rahvalalulu värsi moodustab alati neljajalgne trohheus, tavaliselt 8-silbiline, selle kõrval esimene värsijalg vahel võib koosneda ka kolmest, koguni neljast silbist. Monotoonsest rütmi aitavad vahel mitmekesistada ja vahelduvaks muuta 3 - silbilised sõnad ja täitesilpide või sõnade toonitamine, tarvitamine. Uuem rahvalaul hakkas sisse tungima ja vana rahvalaulu välja tõrjuma juba 18. sajandi lõpupoole ja 19. sajandi jooksul- elemendid on veel säilinud, aga lõppriim on neis juba silmnähtav. Enamasti kantakse laule ette mitmekesi, kusjuures eeslaulja laulab ette värsi, mida teised kordavad.
Värsid jagunevad 4+4+3+3. Sonett kulmineerub 14. värsi vaimuka puäntiga- üllatav, kuid loogiline lõpplahendus. ● ballad- Ballad on pikem, jutustava sisuga luuletus, mille aineks on mingi erakordne sündmus. Balladi sisu iseloomustab teatud salapärasus, seletamatus ja dramaatilisus. Sageli kasutatakse balladis kahekõnet. ● haiku- Haiku on Jaapani klassikaline väike luulevorm. Koosneb kolmest reast ja seitsmeteistkümnest silbist. Teemaks on loodus ja inimtunded. ● poeem- Poeem on pikem mitmeosaline värssteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kirjutamine vaimsete otsingute ja elumõtestuse teemaga. Luulekujundid: ● epiteet- omadussõna, mis tõstab esile midagi olulist (kottpime reede õhtu) ● võrdlus- nähtuste kõrvutamine sarnasuse alusel (vahetunni ajal oli klassituba kihinat-kahinat täis nagu sipelgapesa)
rühma vaimne pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seab ühine tunnus. Rahvaluule on oma pärimusrühma maailmapildi kajastaja ning kujundaja. See kasvab välja ajajärgu eluolust, levib nii ajas, kui ruumis. 4)Regilaulu tunnused -esitajad põhiliselt naised aluseks kaheksasilbiline värsirida esitusviisile iseloomulik eeslaulja ja koori vaheldumine ettehaarav laulmisviis (koor tuleb sisse eeslaulja kahest viimasest silbist, sama teeb eeslaulja koori osa ajal) eeslaulja pidi olema muusikaliselt andekas, väga hea mälu ja kiire reaktsiooniga inimene teksti li palju ja sõnad olid esikohal (värsiridu 40-60) meloodia vähetähtis, väheliikuv, väikese ulatusega (meloodias 3-4 nooti – primitiivne, lihtne) algriim (sõnad algasid ühtede ja samade häälikutega, vähemalt kaks sõna reas!)
33. Mis on dissimilatsioon (lisaks ka haploloogia ja metatees)? Tooge näiteid! Dissimilatsioon - üks häälik sunnib saasuguse või sarnase hääliku muutuma endast erinevaks. Võib olla täielik ja osaline. Kõige tavalisem, et kaks lähestiku asetsevat häälikut muutuvad erinevaks (nt röver röövel, rekrut nekrut) Haploloogia jäetakse ära üks kahest või enamast teineteisele järgnevast sarnasest silbist (nt Haljala haljalane mitte haljalalane) Metatees keelevääratus, 2 häälikut või häälikuühendit vahetavad sõnas kohad (nt millelegi millegile; hoove ja suvi soove ja huvi) 34. Miks tekivad siirdehäälikud? Tekivad hääldamise hõlbustamiseks. Nt kahe konsonandi vahele võib tekkida siirdevokaal või konsonant. Vokaalide puhul nimetatakse seda svaavokaaliks (nt põtr põter põder) 35
viisiga) •Regilaulu lauldakse(esitusviis) Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Eeslaulja viib laulu edasi, arendab seda; koor kordab eeslaulja esitatud värsse, annab talle mõtteaega. Mõnikord lauldi ka üksi (näiteks karjaselaulud, hällilaulud), kaksi või üheskoos ilma eeslaulmiseta (näiteks sanditamislaulud), ka kahe koori vaheldumisega. Koor alustab laulmist eeslaulja 2 viimasest silbist, samuti alustab eeslaulja kooriosa lõpust (ettehaarav sisseastumine) Niiviisi tekib omalaadne katkematu lauluahel. •Regilauludes pille ei kasutatud. •Regilaul on valdavalt ühehäälne, mitmehäälset laulu harrastati (kus?) Lõuna-Eestis. •Regilauludel pole teada kindlaid autoreid. •Rahvalaulud on edasi kandunud suuliselt põlvest põlve. 2.Nimeta regilaulude liike a) töölaulud (5): karjaselaulud, lõikuslaulud, künni- ja külvilaulud, heinateolaulud.
saarelt lahkuda, kuid lõpuks lased tal minna. Merel seilates satub ta Alkinoosi õukonda, lotofaagide juurde, kükloopide maale, Aioolia saarele, nõiakunsti valdava Kirke juurde, sõid ära Helise karja. Mõisted Püsiepiteet- täideline lisandsõna, mis tõstab põhisõna mõiste tunnusest esile autori arvates mõnd tähtsat joont Heksameeter- kreeka värssimõõt, mille aluseks on daktül Daktül- värsi jalg, mis koosneb ühest pikast ja kahest lühikesest silbist. Tsesuur- paus // Eeposte keel- kunstlik, sellist kõnekeelt pole kunagi kasutatud.
Teatud Mulgi murde tunnusjooni võib leida koguni Saaremaalt, samuti Tartu murde lõunagruppidest ja Edela-Eestist. Mulgi murde peajooni Mulgi murdejoonte omapära tuleb esile nii sõnavaras, häälduses kui ka uute sõnatuletusmallide ja morfosünaktiliste kategooriate näol, mis osutab iseseisva arengu pikale eale. Kõige silmapaistvam on Mulgi ainulaadne hääldus. Hääldus · Mulgi murdele annab erilise kõla muutus a, ä > e, alates kolmandast silbist, nt ollive "(nad) olid", küdzättem "küpsetama", iluzepp "ilusama(d). See muutus haarab kõiki sõnu ja põhjustabki Mulgi keele nn heleduse. Muutuse äärealadel Tarvastus ja piiratult ka Paistus ilmneb mõnes vormirühmas ka vastupidist järgsilpide muutust e > a, nt obeza "hobuse(d)", sädema "sädeme(d)". · A, ä > e, algpõhjuseks on madalate vokaalide a ja ä redutseerimine (vähendamine, kahandamine) keskvokaalideks , mis hiljem on sageli
draamatekstiks Dramaatika e näitekirjandus on üks kirjalnduse 3 põhiliigist Draama on dramaatika põhizanr, teda iseloomustavad dialoodivorm, olevikulusus, tegevuse keskendatus ja pingeline arendus ning tegelasvahelised vastuolud. Epiteet on omadussõna, kirjeldavpoeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist. Elulood on elukäigu kirjeldused, omamoodi minevikumälestused Haiku on jaapani klassikaalne väike luulevorm. Haiku koosneb 3 reast ja 17 silbist Teemaks on loodus ja inimtunded. Ilukirjandusliku teksti puhul on mõjureiks kunstilised väljendusvahendid ning ilukirjandus käsitleb inimeste elu kirjaniku loodud maailmas Isikustamine e prersonifikatsioon on elututele objektidele v loodusesemetele inimlike omaduste ülekandmine Kõnekäänd on rahvapärane piltlik väljend. Kõnekäänu lõplik tähendus selgub alles lausest. Jutustus on proosazanr, mida iseloomustavad kindlapiiriline süzeeliin, rahulik kulg ja vaba vorm
Peateema on teost läbiva keskse idee kandja, kõrvalteemad täiendavad ja laiendavad seda. Tragöödia - kurbmäng, näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane satub väljapääsmatusse olukorda ning hukkub ebavõrdses võitluses. Tragöödia on dramaatika vanimaid liike. [William Shakespeare "Hamlet, "Kuningas Lear", August Kitzberg "Libahunt"] Trohheus - Värsimõõt skeemiga +-/+-. Trohheus põhineb kahesilbilisel värsijalal ning koosneb pikast ja lühikesest silbist, silbilis-rõhulises värsisüsteemis aga rõhulisest ja rõhuta silbist. Tere, laine! mere laine! +-/+-/+-/+- Ulguvete karge tuul! Ulmekirjandus - teaduslik-fantastiline kirjandus. Teaduse tulevikuvõimalusi ilukirjanduslikus vormis käsitlev kirjandus, milles on ühitatud teaduslikkus ja fantastika. 2 suunda - teaduslikud fantaasiad "Verne "20 000 ljööd vee all" ning hoiatusteosed, mis käsitlevad võimalikke ohtusid nagu tähesõjad, robotite sõda jms.
Regilaul hakkas hääbuma kui Eestisse jõudis kirjalik kultuur muu maailma kaudu. Praegu kohtab ehedat regilaulu setumaal ja kihnus. Regilaul koosneb regivärssidest. Tänapäeval kirjutatakse iga värsirida oma ette reale. Regivärsile on iseloomulik: 1) Algriim sõnad, mis algavad sama häälikuga. 2) Mõttekordus igas värsireas kordub üks ja sama mõte. Värsside kordamine mõtte tervikuks. 3) Värsirida koosneb kaheksast silbist. Rõhk on esimesel silbil. 4) On erinevaid skeeme. Regivärss koosneb tavaliselt neljast kahesilbilisest sõnast. Kolmesilbiline kirjutatakse kolme kaheksandik noodiga nim murtud värss. Kui rõhud pannakse kolmest neljaseks, siis seda nimetatakse skandeerimiseks. 5) Refräänsõna sõna, mida korratakse, tüüpilised lõuna-eestis. NT: marti, kaske jne. 6) Regilaul on väikese ulatusega, koosneb kolmest kuni kuuest helist. 7) Viisi nimetati tooniks või mõnuks.
Regilaul kujunes välja tuhandeid aastaid tagasi ja on maarahva laul. Kõige enam kohtab ehedat regilaulu praegu Kihnus ja Setumaal. Regiraul koosneb regivärssidest. Regivärsile on iseloomulik algriim. Algriim on selline, kus ühes värsireas esineb sama häälikuga algavaid sõnu. Algushäälik võib olla nii täishäälik kui ka kaashäälik. Regilaulule on väga tüüpiline mõttekordus värsside koondamine mõttetervikuks. Värsirida koosneb tavaliselt kaheksast silbist. Rütmi ülesmärgikiseks kasutatakse kaheksandik noote. Regivärsi põhiskeem on 2+2+2+2. Kui värsis on kolmesilbilisi sõnu, siis nimetatakse seda murtud värsiks selliseid värsse võib laulda ka skandeerides. (sõnarõhk ei lange kokku viisirõhuga). Lõuna-Eesti regilauludes lisanduvad värsi lõppu sageli refräänsõnad. Regilaul on valdavalt ühehäälne, lauldi pillisaateta, eeslaulja ja järellaulja vaheldudes. Lauldakse nii, et laul ei katkeks.
kussutama), hoidjakeeles (notsu, kätu, kõtu), murdekeeles (olenevalt kohast). 31. Mis on dissimilatsioon, haploloogia ja metatees? Näited. · Dissimilatsioon häälikute eristumine. Üks häälik/silp muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks (keeleajalooliselt laensõnad: alamsaksa Röver eesti röövel). · Haploloogia dissimilatsiooni kadu, kus jääb hääldamata üks kahest või enamast teineteisele järgnevast sarnasest silbist (inimesesse inimesse, kasutatakse kasuta_kse). · Metatees häälikute kohavahetus kas tahtlikult (kellelegi kellegile, praegu paergu) või tahtmatult (tuhksuhkur suhktuhkur). 32. Miks tekivad siirdehäälikud? Siirdehäälikud ehk lisahäälikud hääldatakse 2 kõrvutiasetseva konsonandi vahele. · Svaavokaal tekib, sest enne teise konsonandi hääldamist hääldatakse esimene konsonant lõpuni (leh m, vihm).
Kuna lapsed ei suuda tegutseda verbaalsete instrukatsioonide järgi, ei suuda nad ka oma tegevust planeerida-reguleerida. Samuti on üheks põhjuseks lapse tegevuse arenematus, sest egotsentrilised repliigid ei kajasta muud kui oma tegevuse osatoiminguid ja operatsioone. ¤ Kõnesegmentide ja keeleüksuste võrdlus opereerimine kahe süsteemi vahel lugema ja kirjutama õppimisel/õpetamisel. Lugema õpetamisel alustatakse alati 1-silbiliste sõnadega (silp on väikseim kõnesegment, silbist väiksemaid ühikuid kõnes ei artikuleerita). Lugemaõppimisel toimub keeleüksustelt üleminek kõnesegmentidele, kirjutamisel kõnesegmentidelt keeleüksustele. Kõne funktsionaalsüsteem (edaspidi kõne FS). ¤ Kõne FS on organismi psühhofüsioloogiline blokk, mis võimaldab mõtete keele abil väljendada või loetud-kuuldud keelendit mõista; koosneb tsentraalsest ja perifeersest osast ning neid ühendavatest närvidest. Tunnused: aferentsete ja eferentsete süsteemide
rahvalaul Poploori alaliigid: lühivormid Killud Mõistatu sed Aforismid Poploori alaliigid: rahvajutud Kunstmuinasjutud Hirmujutud Ufojutud Anekdoodid Poploori alaliigid: rahvalaul Lauluparoodiad Salmikluule RAHVALAUL Rahvalaul jaguneb vanaks ehk regivärsiliseks ja uueks ehk riimiliseks rahvalauluks. Rahvalaul koosneb kolmest osast: tekst viis esitus Regilaulu ülesehitus Regilaulu teksti algühik on värss, mis koosneb kaheksast silbist. Sõnu seob värsis algriim ehk algushäälikute kordus. Regilaulu värsid on omakorda seotud mõtteriimi abil gruppideks, milles üht mõtet korratakse ja süvendatakse teiste sõnadega. Regilaulu esitamine Regilaulude viisid olid traditsioonilised. Paljusid laule lauldi ühe viisiga, see aitas laule paremini meelde jätta. Regilaulu esitasid eeslaulja ja koor vaheldumisi. Vanasti nimetati regilaulu leeloks ning laulmist leelotamiseks. KUULA! Riimiline rahvalaul
etenduse numbrina. ETÜÜD visandliku ülesehitusega, kunstiliselt lõpetamata proosa väikepala, võib saada aluseks ulatuslikuma ja terviklikuma teose loomisele. Lähedane teistele proosa väikezanridele, nagu laast ja skets. PAMFLETT ühiskondlik-poliitilisi või üksikisikuga seotud negatiivseid nähtusi paljastav ja naeruvääristav satiirilist laadi teos TRAKTAAT uurimuslik teos, mis sisaldab mingi eriküsimuse arutelu. TANKA jaapani klassikalise luule vorm, koosneb 31 silbist, mis asetsevas viies reas ( 5 7 5 7 7 silpi ), riim puudub. Tankast on tekkinud haiku. VALM õpetliku sisuga lühike mõistuluuletus või jutt, mille tegelasteks on loomad, harvem esemed, jumalad või inimesed. Otsese tähenduse all peitub teine, olulisem tähendus, mille nimel lugu jutustatakse ja mis avaneb valmi lõppu paigutatud moraalis. Kuulsad valmikirjanikud: Aisopos (Kreeka), Jean de la Fontaine (Prantsusmaa), Ivan Krõlov (Vene), Jakob Tamm. DRAMAATIKA
Tegelased on erakordsed ning tavaliselt on esitatud arengus. Tegevusaega ja kohta pikemalt ei kirjeldata. Väljendusviis on lüüriline, sündmustik on minimaalne. Kuulsamaid autoreid Byron, Shelley, Puskin, Betti Alver ,,Lugu valgest varesest". HAIKU on väike jaapani loodusluuletus. Märksõnadeks intuitsioon, fantaasia, esitatakse detailid, mida iga lugeja saab omamoodi tõlgendada. Tunnuslik on kolm värssi, mis koosnevad kokku 17-st silbist (5+7+5), samuti on tunnuslik aastaajale osutav sõna, nt kirsiõied-kevad, kägu-suvi jne. Jaapani haikumeister Matsuo Basho, Eestist Mats Traat, Jaan Kaplinski jt Jaan Kaplinski Sipelgas ronis kõrtpidi päikesesse ja tuul jäi vakka KÕNEKUJUNDID: epiteet (rauged lained), võrdlus (lugu nagu muinasjutt), metafoor (elutee), isikustamine ehk personifikatsioon (tuul hingab, vihm naerab). 5. DRAMAATIKA ehk näitekirjandus
Aimee Beekman, Jüri Tuulik, Ülo Tuulik. 1.4.1. Noored kirjanikud tõid proosasse järgmised teemad: -oma eakaaslase, noore inimese, kujunemisjärgus isiksuse -sõjajärgsete aastate sündmused -kaasaja -huvi oleviku ja mineviku vastu -rahulolematuse iseenda ja ümbritsevaga 11 *12.tanka- jaapani klassikaline 31 silbist koosnev viierealine riimita luuletus *13.tiraa - trükiarv vm. eksemplaride arv 12 1970. aastad 1970. aastate alguseks oli nõukogude ühiskond taas sulgunud, Praha kevade14 mahasurumisega purunesid 1960. aastate lootused "inimnäolise sotsialismi" sünniks. Ehkki kirjanduses polnud võimalik kritiseerida riiklikku poliitikat, sagenesid ühiskondlikud teemad, mida kujutati tihti üksikisikute
Häälikud moodustavad silpe. Silp koosneb 1) silbi tuumast (lühike või pikk vokaal või diftong; võib olla ainukeseks silbi koostisosaks) 2) Silbi algus ja silbi lõpp (konsonant või konsonantühend; ei ole kohustuslikud silbi osad). 42. Kuidas me kõnet liigendame? Mis iseloomustab eesti keele kõnetakti? Kõnetakt on silpide järjend, kus alati on esimene silp rõhuline, teine (või teised) rõhutud. Eesti keele kõnetakti iseloomustab see, et see koosneb 1-3 silbist. Silbi ja kõnetaktiga on seotud prosoodianähtused. 43. Mis on rõhk ja millised on tema ülesanded? Rõhu mõjuala on tavaliselt silp. Rõhu abil antakse mõnedele silpidele suurem prominentsus kui teistele. Rõhu ülesandeks on: rütmi kujundamine, kõne liigendamine, kõneüksuste tervikuks sidumine, sõnade tähenduste eristamine, uue info eristamine. 44. Millised on kolm rõhulisuse astet eesti keeles? Tooge näiteid! Eesti keele kolm
seesütlev kääne –n lõpuline (mõtsan), e- mitmus (rihmade=rihme), üheks tüüpiliseks erijooneks on da-infinitiivi käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde eitav vorm (ära mine < ärä minnä). (Ilves 2012) Numbrid mulgi keeles: üits (üks), kaits (kaks), kolm (kolm), neli (neli), viis (viis), kuus (kuus), seitse (seitse), katessa (kaheksa), ütessa (üheksa), kümme (kümme), üitstõist (üksteist), kaitsteist (kaksteist), miljun (miljon). (Ilves, 2010) Hääldus: alates kolmandast silbist a ja ä > e, vokaalide kadu rõhututes silpides, pronoomenites esilbi järel n-i kadu, klusiilide geminatsioon nasaalide ja liikvidate järel. Morfoloogia: imperatiiv keeldkõnes –da infinitiivi kujuline, sünteetilised vormid minevikulise tingiva kõneviisi puhul, hVn-lõpulised seesütleva käände vormid mõnedes adverbistunud vormides, e-tunnuselised mitmuse vormid. (Pajusalu, Hennoste, Niit jt 2009) Kasutatud allikad: Halliste valla koduleht http://www.halliste.ee/
Kaasrõhud on ka kindlate intervallide järel. Sidumata = ei ole nii, vaid rõhk on mingi kindla omadusega silpidel, nt rasketel või sonoorsetel. · Vasakult paremale/paremalt vasakule kas jalgu hakatakse moodustama alates sõna algusest või lõpust · Silbikaalu arvestav/mittearvestav kas rasked silbid tõmbavad enesele rõhku või mitte · Pearõhk vasakul/paremal kas pearõhuline on 1. või viimane rõhuline silp Jalgade tüübid: Jalad koosnevad kas 2 silbist või 1 raskest (= 2-mooralisest) silbist. · Jamb silbikaalu arvestav, dominantne paremal (L´H ehk L´L ehk ´H; .´ ehk .´ ehk ´) · Silbiline trohheus silbikaalu mittearvestav, dominantne silp vasakul (') · Mooraline trohheus silbikaalu arvestav, dominantne silp vasakul (´LL ehk ´H; ´. ehk ´) L = kerge silp H = raske silp 7. SPE reeglite iseloomustus · Keelespetsiifilised
Prosoodiline- e rõhuline – sarnaselt silprõhulise värsisüsteemiga kindel arv tõuse, aga languste arv muutlik, korrastatud värsijalgu ei teki Silbiilne – värsside kindel silbiarv o Haiku, tanka Trohheus – 2-silbiline värsijalg, pikk ja lühike silp, silbilisrõhulises rõhuline ja rõhuta Jamb – 2-silbiline värsijalg, lühike ja pikk silp, rõhk teisel silbil, algab sageli ühesilbisõnaga Daktül – 3-silbiline värsijalg, rõhk 3st silbist esimesel, sellele järgneb 2 rõhutut või lühikest silpi Amfibrahh – 3-silbiline värsijalg, milles 2 rõhuta või lühikese silbi vahel on 1 rõhuline või pikk silp Anapest – 3-silbiline värsijalg, mis koosneb 2st lühikesest silbist, millele järgneb pikk silp Riim. Riimitüübid. Miks on riim luules oluline? Peaksite oskama nimetada ka mõnd tuntumat riimitüüpi. Salm. Riim Seaduspärane häälikukordus Loob kõlaterviku, mälutehniline võte
Jüri näitas näpuga raamatule; g. hoiaku või emotsiooni objekti, nt Mihkel on sõbrale kade. Ära ole mulle kuri; h. või on ilma selge tähenduseta, nt Jüri eelistab õlut teistele jookidele. Järgnege mulle. 7 Alaleütleva käände tunnusel on kaks varianti: le ja lle. Morfeemivariant lle esineb ainult kolme asesõna vormistikus, kus tunnus liitub lühikesest silbist koosnevale tüvekujule: `mu/lle, `su/lle, `ta/lle. Kõigil muudel juhtudel kasutatakse alaleütlevas käändes morfeemivarianti le. Alalütlev kääne Alalütlev kääne on väliskohakäänete seas asukohakääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a. asukohta, nt Mari elab juba kolmandat aastat välismaal; b. toimumisaega, nt Nad sõidavad neljapäeval maale; c. seisundit, nt Naerul näoga vaatas Jüri meie poole.
• Trohheus – 2-silbiline värsijalg, pikk ja lühike silp, silbilis-rõhulises värsisüsteemis rõhuline ja rõhuta silp. (-v/-v) [- värsi tõus; v värsi langus] • Jamb – 2-silbiline värsijalg, lühike ja pikk silp, rõhk teisel silbil. Värss algab sageli ühesilbisõnaga. Eesti keeles esineb seda puhtal kujul harva. (v-/v-) • Daktül – 3-silbiline värsijalg, rõhk kolmest silbist esimesel, sellele järgneb kaks rõhutut või lühikest silpi. (-vv) • Amfibrahh – 3-silbiline värsijalg, milles kahe rõhuta või lühikese silbi vahel on üks rõhuline või pikk silp. Eestikeelses luules harvaesinev. (v-v) • Anapest – 3-silbiline värsijalg, mis koosneb kahest lühikesest silbist, millele järgneb pikk silp (2 rõhuta silpi, rõhuline silp: vv-) Riim. Riimitüübid
omadused Näide: tuul ulub korstnad. Võrdlus- kõrvutatakse midagi või kedagi mingi ühistunnuse alusel. Kasutatakse(kui, nagu) Näide: kaunis kui roos. Võrdlust aitavad väljendada sidesõnad: kui, nagu, otsekui. Metafoor- peidetud võrdlus, ülekanne sarnasuse alusel Näide: Sinitaeva silm päike. Haiku Haiku- on jaapani klassikaline väike luulevorm. Haiku koosneb kolmest reast ja 17 silbist. Teemaks on loodus ja inimtunded. silpide skeem on järgmine: 5+7+5. Öine kuuvalgus (5 silpi) naeratab mulle vastu (7 silpi) tähtede säras. (5 silpi) Ood Ood Pidulik luuletus, ülistuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele või ideele. Palju oode on kirjutanud Kristjan Jaaks Peterson, kes sündis Riias 14.03.1810 a Viljandimaalt pärit kirikuteenri perest.
Palataliseeritud konsonant omandab i-lise varjundi. 41. Missuguseid prosoodianähtusi tead? Rõhk, kvantiteet, kõnemeloodia. 42. Kuidas võib määratleda silpi? Moodustamise seisukohalt on silp hääldusliku pingutuse periood, akustiliselt võid silpi selgitada intensiivsuse vaheldusena. Millistest osadest silp koosneb? Silp koosneb häälikutest. Tooge näide! 43. Kuidas me kõnet liigendame? Kõnetaktideks. Mis iseloomustab eesti keele kõnetakti? Koosneb 1-3 silbist, esimene silp alati rõhuline, teine-teised rõhutud. 44. Mis on rõhk ja millised on tema ülesanded? Prosoodianähtus. Ülesanded: rütmi kujundamine, kõne liigendamine, kõneüksuste tervikuks sidumine, sõnade tähenduste eristamine, uue info eristamine, sõnapiiri näitamine seotud rõhuga. 45. Millised on kolm rõhulisuse astet eesti keeles? Pearõhk, kaasrõhk, rõhutu. Tooge näiteid! 46. Milleks on vajalik lauserõhk? Olulise ja uue info rõhutamiseks,
Regilaulud kõlasid alati kalendripühadel, pulmades, tööde alustamise ja lõpetamise ajal, nt põllutööd, tubane lõnga ketramine ja ka lihtsalt pikkadel talveõhtutel. Regilaulus on alati esikohal sõnad. Vanimad regilaulud olid lähedased meloodilisele kõnele ning on kõrvutatavad pigem tänapäevase räpi kui ooperiaariaga. Regilaulude tekstid on vanemas murdekeeles ning laulu ehituse aluseks on värsirida, mis moodustub mõttelise terviku. Tavaliselt koosneb rida kaheksast silbist, mis jaguneb omakorda nelja rõhurühma. Sageli korratakse ja täiendatakse üht mõtet mitme värsireaga, sellist nähtust nimetatakse parallelismiks. Värsiread ei jagune salmidesse. Sõnu ühendab värsis algriim sarnas(t)e algushääliku(te)ga sõnade kasutamine samas värsireas. Leidsin / kirbud / kiiku- / massa, Parmud / paksu / laua / pealta, Sääsed / sõnu / säädi- / massa, rohu- / tirtsud / turtsu- / massa.
Millised erinevad variandid selleks on? Assimilatsiooni puhul muutub häälik lähedal asuva hääliku sarnaseks. Vokaalharmoonia, kus esimese silbi vokaal määrab ära kõigi järgnevate silpide vokaalide laadi. Nt võro keeles hõbõhõnõ. Palatalisatsioon ehk pehmendus, mis märgib tähendust. Nt palk vs palk. Mis kirjeldab dissimilatsiooni? Dissimilatsiooni puhul sunnib samasugune või sarnane häälik teise hääliku endast erinevaks. Haploloogia ehk kahest kõrvutiolevast silbist või häälikust ühe ärajätmine. Nt lihulane mitte lihulalane. Kuidas jagunevad vokaalid? Vokaalid jagunevad kõrguse alusel kõrgeteks (ü, i ja u), keskkõrgeteks (ö, e, õ ja o) ning madalateks vokaalideks (ä ja a). Moodustuskoha alusel võib eristada eesvokaale (ü, i, ö, e ja ä) ning tagavokaale (u, õ, o ja a). Labialiseeritud vokaalid on ü, ö, u ja o. Kuidas jagunevad konsonandid? Konsonandid jagunevad helilisteks (l, m, n, r, v, j) ja helituteks (k, p, t, h, s, s, f).
Lisaks on läänemurdes vähe kogu murdealale ühiseid erijooni, need on võrdlemisi kitsa levikuga ja suhteliselt hilised. Ka läänemurde piirid naabermurretega on väga hajuvad ja murdele on iseloomulik paljude siirdealade olemasolu. http://clients.andromedia.ee/eki/sut_install.exe Mulgi murre Halliste, Paistu, Karksi, Tarvastu, Helme. Mõlema peamurde jooned. Lõunaeesti murdepõhi. Häälduslikud erijooned · Vokaalide reduktsioon alates 3.silbist: a,ä>e, nt tullive '(nad) tulid', värbeldeme 'õmblema' · Trv, Pst järgsilpides e > a, nt obeza 'hobused' · Vokaalide kadu rõhututes silpides ja grammatilistes tunnustes, nt kammants 'kamandama', järvel 'järvel(e)', kaetam 'kaetame', tazun 'tasunud', samleg 'samblaga' · Vokaalidevahelise n kadu asesõnades jm sagedates sõnades, nt mia-mea 'mina', paa 'pane', mee 'mine'
peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Odüsseia: Käsitleb Trooja sõja kangelase Odysseuse eksirännakuid ja kodusaarele Ithakale jõudmist. 13.Eleegia, jamb ja meelika Antiik-Kreeka lüürikas. - Eleegia on itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt. - Jamb on värsijalg, mis koosneb ühest lühikesest/rõhutust ja ühes pikast/rõhulisest silbist - Meelika jaguneb monoodiliseks ja koorimeelikaks. Monoodiline meelika poliitilised, sõja- , armastus- ja veinilaulud. Koorimeelika arenes Spartas. Palju alaliike: hümnid ülistuslaul jumalale, epiniikion ülemaaliste mängude võitjate auks, ood pidulik, ülev ja ülistav luuletus. 14. Antiikaja kuulsaim naislüürik. Nimi ja lüürika sisu, teened naiste silmis. -Sappho - Sappho oli antiikaja silmapaistvaim naislüürik, kes pärines Lesbose ülikusuguvõsast.
märgivad: f) kedagi või midagi, kellele või millele tegevus on suunatud, nt Ta lootis sõpradele. Jüri näitas näpuga raamatule; g) hoiaku või emotsiooni objekti, nt Mihkel on sõbrale kade. Ära ole mulle kuri; h) või on ilma selge tähenduseta, nt Jüri eelistab õlut teistele jookidele. Järgnegemulle. Alaleütleva käände tunnusel on kaks varianti: le ja lle. Morfeemivariant lle esineb ainult kolme asesõna vormistikus, kus tunnus liitub lühikesest silbist koosnevale tüvekujule: `mu/lle, `su/lle, `ta/lle. Kõigil muudel juhtudel kasutatakse alaleütlevas käändes morfeemivarianti le. Alalütlev kääne Alalütlev kääne on väliskohakäänete seas asukohakääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a) asukohta, nt Mari elab juba kolmandat aastat välismaal; b) toimumisaega, nt Nad sõidavad neljapäeval maale; c) seisundit, nt Naerul näoga vaatas Jüri meie poole.
large larger largest Kahesilbilistele y-ga lõppevatele omadussõnadele lisatakse er/-est, y muutub seejuures i-ks. silly sillier silliest angry angrier angriest hungry hungrier hungriest Enamikele kahesilbilistele omadussõnadele, mis ei lõpe y-da, lisatakse ette more/most. careful more careful most careful famous more famous most famous Kõikide rohkem kui kahest silbist koosnevate omadussõnade ees kasutatakse more/most. terrible more terrible most terrible interesting more interesting most interesting Erandid: good better best 15 bad worse worst much more most Viisimäärsõnad Viisimäärsõnad mooduistatakse lõppu ly lisamisega omadussõnadele. Extreme extremely Quick quickly
large larger largest Kahesilbilistele y-ga lõppevatele omadussõnadele lisatakse er/-est, y muutub seejuures i-ks. silly sillier silliest angry angrier angriest hungry hungrier hungriest Enamikele kahesilbilistele omadussõnadele, mis ei lõpe y-da, lisatakse ette more/most. careful more careful most careful famous more famous most famous Kõikide rohkem kui kahest silbist koosnevate omadussõnade ees kasutatakse more/most. 17 terrible more terrible most terrible interesting more interesting most interesting Erandid: good better best bad worse worst much more most Viisimäärsõnad Viisimäärsõnad mooduistatakse lõppu ly lisamisega omadussõnadele. Extreme extremely Quick quickly
vabastava elamuse. Tapatalgute mõttetusele vastandasid nad kunsti keelelise mõttetuse, rikutud tsivilisatsioonile kunsti primitiivsuse ja spontaansuse. Üks tuntumaid dadaiste on Tristan Tzara (18961961). Daidalos kreeka mütoloogias suur ehitusmeister ja leiutaja. Näiteks valmistas Daidalos vahast ja sulgedest kaks paari tiibu, et koos poeg Ikarosega põgeneda vangistusest. daktül silbilis-rõhulises värsiehituses kolmesilbiline värsijalg, kus rõhk langeb kolmest silbist esimesele. Antiikkirjanduses nimetati daktüliks värsimõõtu, milles värsijalad koosnesid ühest pikast ja selle järgnevast kahest lühikesest silbist ( + +). Näiteks: Viltjalu mehed on rippu +++++ koormate pääl ++ hingeaur lehvitab lippu +++++ habemein jää. ++ (Juhan Sütiste.) debüüt esmaesinemine. Esmakordselt avalikkuse ette tulnud kirjanikku, lauljat, näitlejat, kunstnikku nimetatakse debütandiks.
annaabi.ee 
