Muusika ajalugu (0)

1)Mis on rahvamuusika ? Rahvamuusika on arenenud suulise edasiandmise käigus ehk eelkõige kaasalaulmiseks. Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika , mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, sellega on tihedalt seotud tants.
Vanemaaja rahvavõrdlus
Uuemaaja rahvavõrdlus
3)Mida nimetatakse folklooriks? Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma vaimne pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seab ühine tunnus. Rahvaluule on oma pärimusrühma maailmapildi kajastaja ning kujundaja. See kasvab välja ajajärgu eluolust, levib nii ajas, kui ruumis.

• 4)Regilaulu tunnused -esitajad põhiliselt naised
  
• aluseks kaheksasilbiline värsirida
  
• esitusviisile iseloomulik eeslaulja ja koori vaheldumine
  
• ettehaarav laulmisviis (koor tuleb sisse eeslaulja kahest viimasest silbist, sama teeb eeslaulja koori osa ajal)
  
• eeslaulja pidi olema muusikaliselt andekas, väga hea mälu ja kiire reaktsiooniga inimene
  
• teksti li palju ja sõnad olid esikohal (värsiridu 40-60)
  
• meloodia vähetähtis, väheliikuv , väikese ulatusega (meloodias 3-4 nooti – primitiivne , lihtne)
  
• algriim (sõnad algasid ühtede ja samade häälikutega, vähemalt kaks sõna reas!)
  
• lõpprefräänid (nt kaske -kaske, marti -marti, kardiko-kadriko)
  
• pikendatud lõppheli (teatud tüüpi lauludel , eriti kiigelauludel)
  
• skandeerimine (olukord, kus sõnarõhk ja meloodia rõhk ei langenud kokku)
  

5) Mida nimetatakse pärimuseks ja kus see sõna pärit on (youtube)
6) Mis on rituaal ? muusika ja rituaal on olnud lahutamatult seotud läbi kogu inimkonna ajaloo ja muusika ajalugu algab kõigil rahvastel  rituaalist, kommetest ja tavadest. Rituaal on tava või kombe kindlakskujunenud kord, tseremoonia või ka kombetalitus ise.
7) Mida mõistetakse tänapäevase pärimusmuusika all? mille all mõeldakse Eestis tavaliselt vanemat rahvamuusikat ja selle professionaalsed uusesitusi tänapäeval, rõhutades muusika seost muistse kultuuripärandiga ning esinejate ja kuulajate kuuluvust ühtsesse pärimusrühma. Teaduslikus kõnepruugis tähistab pärimusmuusika looduslähedase eluviisiga , enamasti etniliselt piiritletud inimrühma muusikat, mis õpitakse peamiselt elavast traditsioonist vahetu kogemuse kaudu.
8)Kus toimub traditsiooniliselt Eestis tuntud pärimusmuusika festival ? Viljandis
9)Mis on olnud juba ajast aega pillimeeste ülesandeks? Mängida muusikat tantsuks. Vanim tantsumuusika instrument oli kannel .
10)Nimeta tuntud eesti rahvatantse *Ringtantsud, rühmatantsud, kontratants - kaerajaan , paartantsud,
11)Mis on põhjuseks, et paaristants on tahaplaanile jätnud kõik muud tantsuvormid -
12)Mõisted:
*Peter Vonkovnski-
*kordofonid- ehk keelpillid , millel helitekitajaks on pinguldatud keeled, mida mängitakse poognaga või näpitakse sõrmedega .
*aerofonid- õhkpillid ehk instrumendid , milles heli tekitab vibreeriv õhksammas.
* regilaul - Regilaul on eesti rahvalaulude keskne liik, mis on kujunenud välja aegamööda kui sõnadest ja viisist koosnev tervik, tihedas seoses rahva elu-oluga. Laulmine oli oluline mitmete maagiliste toimingute juures, sest lauldud sõnadele omistati teistsugust mõju, kui kõneldud sõnadele. Laulmine võimaldas teksti valjusti, sisendavalt ja meeldejäävalt esitada ning pakkus ka meelelahutust.
*kontratants – kontratants kahes reas v. nelinurgas vastamisi tantsitav tants.
*ringtants-
*rahvaluule-
* töölaulud - Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma vaimne pärimus.
*kehapill- inimese kehapillid (käteplaks, vilistamine, põsepill)
* loits - Loitsude hulka kuuluvad mitmesugused sõnumised **   loodusjõudude või loomade mõjutamiseks (vihma-, päikese-, tuule- ja pikseloitsud, noore kuu teretamine , tulesõnad, hundi- ja ussisõnad); ** inimese mõjutamiseks (kohtusõnad, sõnad kurja silma vastu, õnne- ja tervisesoovimissõnad, saunasõnad, sajatused jne);
* lõõtspill - Lõõtspill ehk härmoonik (lõõts, kortspill, jõrmul, pill) koosneb volditud nahksest või muust materjalist lõõtsast, mille otsaplaatidesse on kinnitatud hulk sisse- ja väljapoole painduvaid metallkeeli. Olenevalt sellest, kas lõõtsa surutakse kokku või tõmmatakse laiali, hakkavad võnkuma ühed või teised keeled. Igale klahvile vastab kaks keelt. Lõõtspillil mängiti enamasti tantsumuusikat.