Regivärss (0)

1 Hindamata

REGIVÄRSS 11. klass
NIMI: Armin Golovanov
Eesti regivärsilise rahvalaulu värsimõõt on trohheus, mis koosneb rõhulisest ja rõhuta silbist. Rahvalaulu üks värss sisaldab nelja trohheilist värsijalga. Normaalselt on ühes värsis 8 silpi.
Regivärsilisel rahvalaulul on kaks põhilist ülesehitusvõtet, mis seovad sõnad värsiks ja värsid lauluks . Need on algriim ja parallelism.
Algriimiks nimetatakse koos esinevat alliteratsiooni ja assonantsi. Alliteratsioon on ühe ja sama kaashääliku kordumine värsis sõna alguses. Assonants on ühe ja sama täishääliku kordumine värsis sõnade pearõhulistes (esimestes) silpides.
Kuule, kus kukub kurja lindu ,
laksuteleb laiska lindu
Lõpe, lõpe, põllukene,
vä hene mu väljakene
Alliteratsiooni ja assonantsi kasutatakse sageli koos, nagu on näha ka eelmisest näitest.
Regivärsi algühikuks on värss, mis moodustab sisulise terviku. Värsse seob parallelism – ühe värsi mõtet süvendatakse / korratakse eri värssides erinevas sõnastuses. Parallelismirühm võib koosneda kuni kümnest värsist.
Laula , laula, suukene,
liigu, linnukeelekene,
mõlgu, marjameelekene,
ilutse, südamakene.
KIRJUTA KATKEND KOOLIEEPOSEST.
Kas on jälle esmaspäeva,
koledasta koolipäeva?
Nüüd saab jälle kuulatessa
direktrissi räuskamissa.
Jälle välisjalatsida
tuleb ära vahetada.
Ei ma dire kurja häälta
taha oma kõrvadessa.
Koolitükid koduseda
jälle jäänud tegemata.
Õpsi tige pilgutessa
lausa ihu kõrvetama.
Kella kõrvus kaikumassa,
pliiats peos kirjutamassa,
kõrvad kikkis kuulamaie
õpetaja jutukesta.
Jutukesta mõttetuta
kirjutamata ei saa jätta.
Muidu kohe tülissa,
õpetaja küüsissa.
Koolis tarkust nõudamaie
peame ikka minema
iga päev uudesta.
Kas on jälle esmaspäev, kole koolipäev. Nüüd saab jälle kuulata direktrissi räuskamist ja jälle tuleb välisjalatsid ära vahetada. Ei ma taha oma kõrvadesse direktori kurja häält. Kodused koolitükid on jälle jäänud tegemata. Õpetaja tige pilk lausa kõrvetab ihu.
Kell kõrvus tiksub , pliiats peos kirjutab. Kõrvad kikkis kuulan õpetaja juttu . Mõttetut juttu ei saa kirjutamata jätta muidu tülikas õpetaja hakkab kohe küsima. Koolist tarkust nõutakse, peab igapäev ikka uuesti minema.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 8 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2019-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

annumeoww Õppematerjali autor

TEKSTIÕPETUS 11.KL REGIVÄRSS

Sarnased õppematerjalid

174

doc

Kirjanduse mõisted A-Z

akrostihhon luuletus, mille värsiridade esimesed tähed moodustavad kellegi nime, mõne sõna või fraasi. Näiteks: xxx Silmades taevas ja meri Inimene sinisilmne Nagu peoga kühveldet teri Imeline valge Meeled tuultele valla Uued vaod vaotuman palge Süda sädemeid kalla Tuli kõik neelab alla Voogab päev üle lõõsan maa Algaman merel kui tõus Lebada kauem ei saa Geenid veel jõus Eestimaa (Andrus Rõuk.) aleksandriin 12-silbiline paarisriimiline värss tsesuuriga 6. silbi järel. Aleksandriini kasutati esimest korda Makedoonia keisri Aleksander Suure seiklusrohket elukäiku kujutavas "Aleksandri romaanis" (XIII saj). Näiteks Moliére (16221673) komöödia "Tartuffe" August Sanga tõlkes. Need, kes tunnevad mind, / need teavad, et ei asu iial püüdma mu hing / minu enese kasu. Maistel varadel on / mu silmis odav hind, võltsi säraga need / ei suuda petta mind. algriim alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks:

Eesti keel

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk