Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Regivärss (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

REGIVÄRSS 11. klass
NIMI: Armin Golovanov
Eesti regivärsilise rahvalaulu värsimõõt on trohheus, mis koosneb rõhulisest ja rõhuta silbist. Rahvalaulu üks värss sisaldab nelja trohheilist värsijalga. Normaalselt on ühes värsis 8 silpi.
Regivärsilisel rahvalaulul on kaks põhilist ülesehitusvõtet, mis seovad sõnad värsiks ja värsid lauluks . Need on algriim ja parallelism.
Algriimiks nimetatakse koos esinevat alliteratsiooni ja assonantsi. Alliteratsioon on ühe ja sama kaashääliku kordumine värsis sõna alguses. Assonants on ühe ja sama täishääliku kordumine värsis sõnade pearõhulistes (esimestes) silpides.
Kuule, kus kukub kurja lindu ,
laksuteleb laiska lindu
Lõpe, lõpe, põllukene,
vä hene mu väljakene
Alliteratsiooni ja assonantsi kasutatakse sageli koos, nagu on näha ka eelmisest näitest.
Regivärsi algühikuks on värss, mis moodustab
Regivärss #1 Regivärss #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor annumeoww Õppematerjali autor
TEKSTIÕPETUS 11.KL REGIVÄRSS

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
174
doc

Kirjanduse mõisted A-Z

akrostihhon ­ luuletus, mille värsiridade esimesed tähed moodustavad kellegi nime, mõne sõna või fraasi. Näiteks: xxx Silmades taevas ja meri Inimene sinisilmne Nagu peoga kühveldet teri Imeline valge Meeled tuultele valla Uued vaod vaotuman palge Süda sädemeid kalla Tuli kõik neelab alla Voogab päev üle lõõsan maa Algaman merel kui tõus Lebada kauem ei saa Geenid veel jõus Eestimaa (Andrus Rõuk.) aleksandriin ­ 12-silbiline paarisriimiline värss tsesuuriga 6. silbi järel. Aleksandriini kasutati esimest korda Makedoonia keisri Aleksander Suure seiklusrohket elukäiku kujutavas "Aleksandri romaanis" (XIII saj). Näiteks Moliére (1622­1673) komöödia "Tartuffe" August Sanga tõlkes. Need, kes tunnevad mind, / need teavad, et ei asu iial püüdma mu hing / minu enese kasu. Maistel varadel on / mu silmis odav hind, võltsi säraga need / ei suuda petta mind. algriim ­ alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks:

Eesti keel



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun