Rahvalooming ja rahvalaul (0)

Rahvalooming ja rahvalaul
Rahvalooming ehk folkloor on põlvest põlve edasi antud suuline pärimus. Rahvaloomingut hakati koguma 19 saj keskpaigas. Algselt oli rahvalauludel ka autorid, ajapikku nende nimed ununesid. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ehk regilauluks ja uuemaks rahvalauluks.
Vanem ehk regivärsiline rahvalaul ehk regilaul
Regilaul kujunes välja tuhandeid aastaid tagasi ja on maarahva laul. Kõige enam kohtab ehedat regilaulu praegu Kihnus ja Setumaal . Regiraul koosneb regivärssidest. Regivärsile on iseloomulik algriim . Algriim on selline, kus ühes värsireas esineb sama häälikuga algavaid sõnu. Algushäälik võib olla nii täishäälik kui ka kaashäälik. Regilaulule on väga tüüpiline mõttekordus – värsside koondamine mõttetervikuks. Värsirida koosneb tavaliselt kaheksast silbist. Rütmi ülesmärgikiseks kasutatakse kaheksandik noote . Regivärsi põhiskeem on 2+2+2+2. Kui värsis on kolmesilbilisi sõnu, siis nimetatakse seda murtud värsiks – selliseid värsse võib laulda ka skandeerides. (sõnarõhk ei lange kokku viisirõhuga). Lõuna-Eesti regilauludes lisanduvad värsi lõppu sageli refräänsõnad. Regilaul on valdavalt ühehäälne, lauldi pillisaateta, eeslaulja ja järellaulja vaheldudes. Lauldakse nii, et laul ei katkeks. Leegajus – ettehaarav sisseastumine ehk kaks silpi laultakse ettehaaravalt sisse, järellauljad laulavad juba eeslaulja lõpust kaasa. Ühe- ja kaherealine viis. Eeslaulja laulab ette ja järellauljad kordavad sama viisi ja samade sõnadega. Hiljem tulid kasutusele ka kaherealised viisid, kus eeslaulja laulab ette, järellauljad kordavad küll samu sõnu, aga viis on erinev. Üheks vanemaks laululiigiks on töölaulud, mida lauldi, et töö paremini edeneks. Mitmesuguseid kombetalitusi saatsid tavandilaulud, mis on seotud rahvausundiga. Maarahvas uskus, et esivanemad kontrollivad nende elu, kuigi nad ise viibivad teispoolsuses. Arvati ka, et nende hinged käivad hingedepäeval kodus. Mardi. Ja kadrisandid olid esivenamate hinged. Tavandilaulud jagunevad kaheks: On seaotus rahvakalendri tähtpäevadega; üleminekurituaalid – lauldi sünni puhul, surma puhul, pulmades .
Uuem rahvalaul
Vahetas regilaulu välja 19. sajandil. On saanud mõjutusi mujalt Euroopast. Sõnu tõlgiti, regivärsi reeglitest enam kinni ei peetud. Algriim asendus lõppriimiga. Lõppriimis värsiread riimuvad. Uuemat rahvalaulu lauldi ka mitmehäälselt ja saadeti pillidega. Kadus ära maagiline tähendus ja ka seotus rahvausundiga. 19. saj kujunesid Eestis rahvalauludeks mitmete teiste rahvaste, eriti sakslaste viisid. „Mu isamaa armas“.
Eesti muusikakultuuri tekkimine
Laulukooride võrk hakkas kujunema 19 saj ja oli seotud kihelkonnakoolide tekkega. Muusikatundides lauldi neljahäälselt vamulikke koraale, seitse muusika tundi nädalas. Eeskuju andjaks oli eriti Laiuse kihelkonakool. Selle kõrval kujunesid muusikakeskusteks ka Põltsamaa ja Torma . Tuntud olid Torma (Adam Jakobson) ja Väägvere (David Otto Wirkhaus) pasunakoorid . 1865 Tallinnas I lauluselt „Revalia“.Kujunes Kaarli kiriku meeskoorist, kuhu võeti juurde ka naised. 2 õpetajate seminari: Tartus ja Valgas, viimase juhatajaks Janis Cimze. Tema seminarist on pärit meie kõige esimesed asjaarmastajad heliloojad , Kunileid, Saebelmann , Thomson. Muusika ja laul olid tema jaoks olulised. Käsitsi kirjutati noote ümber. Olulisel kohalid olid laulu- ja mänguseltsid.1865 „Estonia“ Tallinnas ja „ Vanemuine “ Tartus, „ Koit “ Viljandis , „ Ilmarine “ Narvas, „Endla“ Pärnus. Tegeldi peamiselt koorilauluga, hiljem lavastati ka näidendeid. Kõige mitmekülgsem oli „Vanemise“ tegevus.
I üldlaulupidu toimus 1869 Tartus, see oli pühendatud Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. Aastapäevale. Välja jäid Lääne- ja Saaremaa. Kohal olid 46 koori ja 5 pillikoori. I-III laulupeol ainult meeskoorid ja pillikoorid. Kava koosnes peamiselt saksa lauludest, eestikeelse tekstiga . Ainsad eesti laulud olid Aleksander Kunileid’i „Sind surmani“ ja „Mu isamaa on minu arm“. Dirigentideks Jansen (korraldaja) ja Kunileid. II üldlaulupidu toimus 1879 Tartus. III üldlaulupidu toimus 1880 Tallinnas. 14-st laulust olid 7 eesti heliloojatelt. Laulupeod kestsid 3 päeva. I päev – vaimulikud laulud, II päev . ilmalikud laulud, III päeval – kooride ja orkestrite võistlused.
19. saj II poolel algas seoses esimeste laulupidudega eestlaste rahvuslik ärkamine ehk ärkamisaeg. Taasärkamisaeg . 1987 lõpust kuni 1990. 1987 aastast Tallinnas öölaulupeod, „laulev revolutsioon “.Koos laulmine on olnud eestlastele väga oluline ja omane. Rasketel aegadel on saadud laulust tuge. Lauldes saab ka sõna suurema jõu.
Aleksander Saebelmann Kunileid (1845-1875)
Tema kaks laulu olid I üldalulupeol ainsad laulud „Mu isamaa on minu arm“ ja „Sind surmani“.
Friedrich August Saebelmann (1851-1911)
„Kaunimad laulud“, „Ellerhein“. Lüürilised laulud (armastus, loodus). Üksikute laulude teema on patriootiline.
Aleksander Thomson (1845-1917)
„ Kannel “. Teinud peamiselt rahvaviiside seadeid. Lüüriline tundelaad.
Kappel „Ööbik“.
Aleksander Läte (1860-1948)
Helilooja ja pedagoog . Sai muusikalise kõrghariduse preeznevis. Esimene eestlasest proffesionaalne muusikakriitik. 1900 asutas Tartus esimese sümfooniaorkestri. Soovis Eesti kontserdi publikut muusikaliselt harida. Muusikakriitikuna tegi tööd Postimehele. Avaldas eesti koorilaulude kogumikke. Ligi 150 koorilaulu, 15 soololaulu, veidi instrumentaalmuusikat. Tuntuim koorilaul on „Kuldrannake“ - lüüriline. „Malemäng“ – lõbus. Vahelduva iseloomuga looming.
Miina Härma (1864-1941)
Esimene eesti naishelilooja , organist ja dirigent . Esines välismaal, esimene, kes sai. 1894 Miina Hermanni segakoor. Üritas võidelda saksapärase muusika vastu. Tegi Eesti rahvalaulude seadeid. Oli tunnustatud dirigent laulupäevadel ja üldlaulupidudel. Tartu Miina Härma Gümnaasium.
Kirjutanud peamiselt koorilaule. Need võib karakterilt jaotada neljaks :

Patriootilised

Pidulikud hümnilise iseloomuga laulud, näiteks „Meeste laul“

Lüürilised tundelaulud, näiteks „Küll oli ilus mu õieke“, „Ei saa mitte vaiki olla“

Rahvalaulu seaded , näiteks „Ei saa mitte vaiki olla“, „Tuljak“
Soololaul „Kui sa tuled, too mul lilli“.
Konstantin Jakob Tiirnpu (1865-1927)
Eesi helilooja, organist, koorijuht ja muusikaleu organisaator. Õppinud Peterburis ja Berliinis. Niguliste kiriku organist. Juhatas ka laulupidusid. 1916 asutati uus meeskoor „Tallinna Meestelaulu Selts“, tema sai selle juhiks. Selle kooriga algas uus ettapp eesti meeskoori arengus. Tema initsaitiivil loodi kooride ühendus, selle nimeks sai „Eesti Lauljate Liit“ 1921. Koorilaulu ja puhkpilliorkestrite edenamine ning laulupidude korraldamine.
Loomingus on 60 koorilaulu ja mõni soololaul. Tema tuntium koorilaul „Meil aiaäärne tänavas“, see on meeskoorile. Soololaul „Üks ainus kord“.