Muusikaajalugu - Esimesed pillid eestis (0)

Neid valmistati enamasti kodus.
Selleks kasutati looduslikke materjale: nahka, puukoort, pilliroogu, sarvi, putke , puulehte, kõrsi

Tunti nelja liiki pille :
Puhkpillid
pajupill, vilepill , roopill, kõrrepill, torupill, karjapasun , karjasarv.
Keelpillid
kannel, väikekannel, viiul, hiiukannel, põispill.
Lõõtspillid
Löökpillid
krapid, karjakellad, helirauad, pingipill, jauram .
Parmupill

anti teateid edasi, mängiti tantsuks, saadeti tavandi ja maagilisi toiminguid ,
mängiti ajaviiteks või laste lõbustamiseks.
Pillimuusika oli olulisel kohal inimeste elulaadis.
Uuemad rahvalaulud olid tavaliselt pikad,
jutustava sisuga ja koosnesid salmidest.
Nende arv võis ulatuda mitmekümneni.
Tekstid olid lõppriimilised. Eeskujuks oli nii kirikulaul kui saksa tõlkekirjandusest pärit luule

• Muusika Muusika päritolu oli kahesugune :
  
• laenviisid – saksa päritoluga, tundeküllased ja lüürilised
  
• tantsuviisid – sageli polka, valss või mõni muu tol ajal levinud tants.
  Uuema rahvalaulu viisid olid pikemad ja keerukama ehitusega.
  

Uuem laul kõlas ajaviiteks puhkeajal, vanem aga saatis tööd ja tegevust.

• meestelaul – sõjad, meremehe elu, jahimeeste pajatused, pilkelaulud.
  
• naistelaulud – vähem levinud.armastus, sunnitud lahkumine, surnud kallim, õnnetu armastus, õnneaeg.
  
• ringmängu- ja tantsulaulud – noorte peamine ajaviide 19.-20. sajandi vahetusel oli ringmängude mängimine ja tants, mis omavahel ühendatuna täitsid tihti puhkehetki.
  

Vanem rahvalaul ehk regilaul
Regilaul koosneb kolmest võrdsest osast: tekst, viis, esitus
Regilaulu teksti aluseks on regivärss:iga laulurida koosneb kaheksast silbist
Regilaulu tekstile on omane samade mõtete kordus ja algriim
Regilaulu viis on lühike, väikese ulatusega, kõnelähedane. Ühe viisiga lauldi paljusid erinevaid tekste .
üherealised – üks alustab, teine kordab
kaherealised – eeslaulja laulab esimese rea, koor kordab teise rea
lühikest refrääni – kaske , kaasike, marti , katri, kadriko, jaaniku, üles- värsirea lõpus.
Regilaule esitasid peamiselt naised, Lääne-Eestis mehed
tunti ka üksilaulu, kahelaulu ja kahe koori laulu.

• Lüroeepilised laulud
  Jutustava sisuga, kus esikohal on lood perekonnast või fantaasial põhinevad laulud.
  
• Tähtpäevalaulud
  
• Töölaulud
  
• Pulmalaulud
  
• Kiige-, mängu-, tantsulaulud
  
• Laulud kodust ja lapsepõlvest
  
• Lastelaulud
  

Eestis olevat umbes 3000 regilaulu tüüpi, kokku ligikaudu 205000 erinevat varianti .