Kirjanduslik konspekt (0)

Kirjanduse põhiliigid 
 
●  Eepika e proosa-  ​ jutustav ilukirjandus, mis kujutab endas sündmusi, tegelasi ja 
olukordi .  
 
●  Lüürika e luule- ​ürgseim sõnakunsti valdkond  
 
●  Dramaatika e näitekirjandus -​ ​ teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest 
ja konfliktidest lähtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana. 
 
 
 
Dramaatika ehk näitekirjandus 
 
Liigid: 
●  Komöödia -​ naljaka sisuga näidend. 
●  Tragöödia - ​Kurbmäng, kus peategelane hukkub. 
●  Draama -​ tõsise konflikti ja elulise sündmusega näidend. 
 
Mõisted: 
● Dialoog-​ kõne, kahe isiku vahel. 
●  Vaatus -​ osa näidendist . 
● Stseen-  osa  vaatusest,  kus  tegelaste  vahel  toimub  dialoog.  Stseenides 
tegelased ei muutu. 
● Remark-  ​autori  selgitavad  märkused  tegelaste  välimuse,  käitumise,  kõne  jm 
kohta. 
 
 
 
 
 
Eepika ehk proosa 
  
Liigid: 
●  Eepos -  pikk,  värsivormiline jutustav teos, mille aineks on vägilaste või jumalate 
teod, võitlused 
 
● Romaan-  ​kellegi  elujutustus,  millele  on  omane  probleemide   rohkus ,  keerukas 
sündmustik , pika ajavahemiku kujutamine ja suur tegelaste hulk.  
 
● Jutustus- teda iseloomustavad rahulik kulg ja vaba vorm.
 
Lühem
 
ja
  väiksem
 
arv
 
 
tegelasi. 
 
● Novell-  ​tiheda sündmustikuga  lühijutt , mis keskendub sündmustikus vaid kõige 
olulisemale. Tegelasi vähe, tekst tihe ja pingeline. 
 
● Lühijutt-  novellist  lühem  ning  ka  vabama,  kuid  täielikumalt  välja  arendatud 
hõlmavama elukujutusega kompositsioon . 
 
● Valm-  õpetliku  või  pilkava  sisuga  eepiline  lühiteos,  kas värssides  või  proosas . 
Valmi  tegelased  on  enamasti  loomad,  kes  kujutavad  erinevaid  inimtüüpe  ( 
näiteks   rebane -  kaval,   jänes -  arg, hunt-  kuri jne). Valmides naeruvääristatakse 
inimeste ja ühiskonna pahesid. 
 
Mõisted: 
●  Süžee -​ autori poolt korraldatud teose kunstlik sündmustik 
●  Miljöö -​  õhkkond , milles tegevus toimub. 
●  Karakter - ​väljendab iseloomude tüüpilisi jooni, kuid nad peavad sarnastes 
tegelaskujudest millegi poolest erinema. 
 
 
 
 
 
Lüürika ehk Luule 
 
Liigid: 
●  ​ood-​ Ood on pidulik ja ülev luuletus ülistus - või kiidulaul loodusest. 
 
●  hümn -​ hümn on pidulik laul, mis ülistab kangelasi või jumalaid. 
 
●  sonett -  Sonett  on  Itaalias loodud luuležanr, mis  koosneb 14 värsireast.  Värsid 
jagunevad  4+4+3+3.  Sonett  kulmineerub  14.  värsi  vaimuka  puäntiga-  üllatav, 
kuid loogiline lõpplahendus. 
 
●  ballad -  ​Ballad  on  pikem,  jutustava  sisuga  luuletus,  mille  aineks  on  mingi 
erakordne sündmus.  Balladi  sisu iseloomustab teatud  salapärasus , seletamatus 
ja dramaatilisus. Sageli kasutatakse balladis kahekõnet. 
 
●  haiku - Haiku on Jaapani klassikaline väike  luulevorm . Koosneb kolmest  reast  ja 
seitsmeteistkümnest silbist. Teemaks on loodus ja inimtunded. 
 
●  poeem - Poeem on  pikem mitmeosaline  värssteos , milles põimub mitmesuguste 
sündmuste kirjutamine vaimsete otsingute ja elumõtestuse teemaga. 
 
 
Luulekujundid: 
● epiteet- ​ omadussõna , mis tõstab esile midagi olulist (​kottpime ​reede õhtu) 
 
● võrdlus-  nähtuste  kõrvutamine  sarnasuse  alusel  (vahetunni  ajal  oli  klassituba 
kihinat-kahinat täis ​nagu sipelgapesa​) 
 
●  metafoor -  ülekanne  kus  nähtus  kantakse  üle  sarnasuse  alusel (munamägi on 
pilvepiiril) 
 
● persofikatsioon-  ​ isikustamine , kõnekujund, metafoori alaliik, kus elutule ja elus 
loodusesemetele  ning  abstraktsetele  mõistetele   omistatakse   inimlikud  või 
vähemalt elusa omadused ja  võimed.  Nad kõnelevad, mõtlevad,   tunnevad , neil 
on hing. 
 
● sümbol-   võrdkuju ,  mis  tekib  abstraktse  (mõtelise)  mõiste  asendamisel  seda 
kujutava märgiga. (Ei siin kaljast loorberipärga vajuta keegi lauliku pähe) 
 
●  allegooria -  ​ mõistukõne ,  mille  ülesanne  on  midagi  või  kedagi  esile  tõsta  või 
rääkida nähtustest varjatult. ( Müür , mis hakkab pragunema,  kipub
 
ära
 
lagunema ,
 
 
seda tuleb rõhkuda, maani maha lõhkuda.) 
 
Mõisted: 
● riim- ​sama- ja sarnasekõlaliste sõnade kordamine. 
 
●  vabavärss -​  luuleread on eri pikkusega, nad ei jagune alati stroofideks ega riimu 
omavahel. Tekst esitatakse vabalt voolavana. 
 
●  stroof ehk salm -​ luuletuse sisu terviklik osa ja vormi põhiline väljendaja. Stroofid 
võivad olla mitmesugused. Kõige tavalisemad on nelja- ja kaherealised salmid. 
Kuid kasutatakse ka kolme-, viie-, kuue-, seitsme-, kaheksavärsilisi stroofe. 
Värsside arv stroofis on piiramatu. 
 
●  värss -​ luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm . Värsirida ei pea 
moodustama terviklause. Ühes värsireas võib olla mitu lauset ja üks lause võib 
paikneda mitmel real.