Kirjanduse eksamiks kordamine (1)

Põhikool - Kirjandus - Kirjandus

5 VÄGA HEA

KIRJANDI MEELESPEA

Väldi sina-vormi!

Väldi sõnakordust!

Väldi üleskutseid!

Väldi liialdusi ja kontrollimata fakte!

tänu=hea, tõttu=halb

ei+ja=ega

kui, nagu võrdluses koma ei ole, kui ei järgne öeldist

nii… kui ka … lauses koma ei ole

Sissejuhatus esitab probleemi, millele kokkuvõte esitab lahenduse (läbi kirjandi lõikude teemade)

Üleminekud peavad olema sidusad!
KIRJANDUS
1. RAHVALUULE
Rahvaluule on rahva ühislooming, autor puudub. Rahvaluule jaguneb rahvalauludeks, rahvajuttudeks ja rahvaluule väikevormideks.
RAHVALAUL
Vana ehk regivärsiline rahvalaul (parallelism ehk mõttekordus, algriim ehk sõna algushäälikute kordus)
Uuem ehk lõppriimiline rahvalaul kujunes välja 18.saj. Värsid moodustavad salmid , riimuvad iga rea viimased sõnad.
RAHVAJUTT

*MUINASJUTTU ja MUISTENDIT eristab see, et muinasjutus ei ole antud aega ja kohta (seitsme maa ja mere taga, vanal ajal), muistend on seotud kindla aja, koha või isikuga (Ülemiste järv, Põhjasõda, Peeter I vms).

PAJATUS on tõsieluline jutuke , milles puudub mütoloogiline osa. Nt „Juhtum surnuaias“
NALJAND naljalugu, tõsieluline, põhineb enamasti sõnamängul, nt „Soe piim“.
MÜÜT on muistend, mille tegelasteks on jumalad. Enamasti räägib maailma ja selle nähtuste tekkest jne
RAHVALUULE VÄIKEVORMID
MÕISTATUS koosneb küsimusest ja vastuses, küsimus on peitepilt, nt Talvel sööb ja suvel magab , ihu soe, aga verd ei ole? (Ahi)

KÕNEKÄÄND (ei püsi pudeliski paigal) JA VANASÕNA (Enne mõtle, siis ütle) eristab see, et vanasõna on terviklik lause, kõnekäänd aga fraas , väljend, mille tähendus selgub vaid lauses, kontekstist, nt ümber palava pudru käima.

2. Kirjandus jaguneb ilukirjanduseks, publitsistikaks ja aimekirjanduseks.
ILUKIRJANDUS rahuldab inimese esteetilisi vajadusi, see pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi. Ilukirjanduses ei esitata tõelist maailma, vaid pakutakse selle tõlgendust. Ilukirjandus aitab inimesel ennast paremini mõista.
PUBLITSISTIKA ehk ajakirjanduse vahendab arvamusi , aateid ja ideoloogiaid. Arutletakse inimese ja ühiskonna üle. AJAKIRJANDUSŽANRID on arvustus, intervjuu , uudis, reportaaž.
TEADUSKIRJANDUS EHK AIMEKIRJANDUS talletab ja levitab teadmisi.
3. PROOSA EHK EEPIKA
Proosateos on vabas vormis, jutustava sisuga tekst. Tunnusteks süžee ehk tegevustik, karakterid ehk tegelased ja miljöö ehk tegevuskoht. Jaguneb romaaniks , jutustuseks, novelliks, jutuks, eeposeks, valmiks, miniatuuriks jne
EEPOS on pikk jutustava sisuga, enamasti värssides kirjutatud teos. Eepostes tegutsevad kangelased ja jumalad. Neis jutustatakse suurtest ja olulistest sündmustest rahva elus, võitluses ülekohtu vatsu. Kujutus on avar, üleva sõnastuse ja ühtse värsimõõduga. Vanimaid rahvuseeposi on sumerite „Gilgameš” ning kreeklaste „ Ilias ” ja „Odüsseia”, viimaste autoriks peetakse Homerost. Eesti „Kalevipoja” on rahvapärimuste põhjal kirjutanud Kreutzwald.
ROMAAN on ulatuslik jutustav proosateos, vahel moodustab see mitmeköitelisi sarju (di-, tri-, tetra -, pentaloogia jne). Iseloomulik on avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine. Ainestiku järgi liigitatakse seiklusromaaniks, ajalooliseks romaaniks, kriminaalromaaniks, armastusromaaniks, sõjaromaaniks, psühholoogiliseks romaaniks, ulmeromaaniks jne Kuulsaid romaanikirjanikke ja nende romaane: Stendhal „Punane ja must”, Dickens „Oliver Twist”, Dumas „Kolm musketäri”; eestlastest Tammsaare „Tõde ja õigus”, Eduard Vilde „ Mahtra sõda” jne
JUTUSTUS tunnused süžee, miljöö ja karakterid. Üks süžeeliin, aga kõrvalekalded ja mitmed sündmused, tegelasi rohkem kui novellis, vähem kui romaanis , tegelasi kujutatakse arengus, hõlmab pikki ajavahemikke, erinevaid tegevuspaiku. Näiteks Bornhöhe „Tasuja”.
NOVELL on proosalühivorm ühe süžeeliini ja ühe teema või konflikti ümber keskendatud väheste tegelastega. Novell on tihedalt läbi komponeeritud ja lõpplahendus on ootamatu ja üllatuslik ehk puänt. Novelli struktuur: sissejuhatus, sõlmitus, arendus, kulminatsioon, pööre, puänt. Žanri rajaja G. Boccaccio (14. saj It) „ Dekameron ”. Kuulsaid novelliste ja nende novelle : Tšehhov " Daam koerakesega"; Eestist Tuglas „Toome helbed”, Tammsaare „Tähtis päev”
VALM – tegelasteks loomad, kelle all mõeldakse inimloomusi (nt rebane – kaval jne), lõpus alati moraal ehk õpetussõna. Nt „Rebane ja hapud viinamarjad“
MINIATUUR – lüürilise sisuga lühijutt, esitatakse mingi pilt, lühike sündmus, tähtis on meeleolu. Nt Tammsaare „Poiss ja liblik“
4. LÜÜRIKA ehk luule. Luule tunnused on lüüriline, poeetiline sisu, rütm ja riim. Vormi põhjal jaguneb kaheks: riimiliseks ja vabavärsiliseks luuleks. Stroof ehk salm on sisuline tervik, värss on luuletuse rida. Korrapärane rütm kujundab luuletuse värsimõõdu. Värsimõõt põhineb rõhuliste ja rõhutute silmpide vahendusel. Riim on häälikute kokkukõla, täieliku kokkulangemise puhul räägime täisriimidest (puul:tuul), osalise kokkukõla puhul irdriimidest (lint: kink ). Asendi järgi eristatakse paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimi (abab). Silpide arvu järgi ühesilbilisi ehk meesriime (sööb:lööb), kahesilbilisi ehk naisriime (kivi:rivi) ja kolmesilbilisi ehk libisevaid riime (laotama: kaotama).
SONETT loodi 13. saj Itaalias. Tunneme ära 14 värsireast (4+4+3+3), traditsioonilises riimiskeemiga abab abab cdc cdc Nelikutes esitatakse teema, kolmikutes tuuakse sisse paralleelteema või lüüriline mõtisklus. Luuletus kulmineerub 14. värsis vaimuka puändiga. Dante , Petrarca, Shakepseare, Eestist Marie Under.
„Sirelite aegu”
Marie Under

Ju toomehelbed jätnud jumalaga
ja sirelite õitseaeg on käes:
kõik pungad pakatavad täies väes,
kõik põõsad sinetavad aia taga.
Ja öösiti nüüd ei ma enam maga:
mu süda õhetab kui hõõguv ääs -
ah, sirelite õitseaeg on käes!
Kuis võiks ükskõikne olla ma ja vaga .
Kuid sind ei ole siin - misjaoks, misjaoks siis päev
nii täis neid siniverkjaid õisi loodi?
Misjaoks siis öö, nii heldelt valgeks jääv.
nii lõhnuheitvalt ümber minu voodi?
Nii raske üksi kõike ilu kanda -
kuid sind ei ole siin, et seda sulle anda.
BALLAAD on lüüriline jutustav luuletus, mida iseloomustab emotsionaalne ja dramaatiline süžee, meeleolu sünge, sisu on fantastiline, ajalooline või kangelaslik. Ainet ballaadide kirjutamiseks on andnud veritasu , ajalooepisoodid, legendid , õnnetu armastus jms. Ballaadimeistreid: Goethe, Schiller , Puškin, Eestist Jakob Tamm „Orjakivi” ja Marie Under „ Merilehmad ”.
POEEM on pikem luuleteos, mida iseloomustab jutustav süžee. Tegelased on erakordsed ning tavaliselt on esitatud arengus. Tegevusaega ja –kohta pikemalt ei kirjeldata. Väljendusviis on lüüriline, sündmustik on minimaalne. Kuulsamaid autoreid Byron , Shelley, Puškin, Betti Alver „Lugu valgest varesest”.
HAIKU on väike jaapani loodusluuletus. Märksõnadeks intuitsioon, fantaasia , esitatakse detailid, mida iga lugeja saab omamoodi tõlgendada. Tunnuslik on kolm värssi, mis koosnevad kokku 17-st silbist (5+7+5), samuti on tunnuslik aastaajale osutav sõna, nt kirsiõied-kevad, kägu-suvi jne. Jaapani haikumeister Matsuo Basho, Eestist Mats Traat , Jaan Kaplinski jt
Jaan Kaplinski
Sipelgas ronis
kõrtpidi päikesesse
ja tuul jäi vakka

KÕNEKUJUNDID: epiteet (rauged lained), võrdlus (lugu nagu muinasjutt ), metafoor ( elutee ), isikustamine ehk personifikatsioon (tuul hingab , vihm naerab ).

5. DRAMAATIKA ehk näitekirjandus. Tunnused lavalisus , sündmustiku tihendatus, dialoog ehk kahekõne, ramrk ehk autoripoolne märkus, tegevuse olevikulisus. Näidendid jagunevad vaatusteks ja/või piltideks ning stseenideks. Tähtsamad žanrid komöödia, tragöödia ja draama . Eriliigid ja telelavastus ja kuuldemäng.
TRAGÖÖDIA ehk kurbmäng on dramaatika vanimaid liike, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane hukkub ebavõrdses võitluses. Antiikajast Sophokles „Kuingas Oidipus ”, hiljem Shakespeare „Hamlet”, Kitzbergi „Libahunt”.
KOMÖÖDIA on naljamäng, kus läbi huumori naeruvääristatakse ühiskonna ja inimeste pahesid ning nõrkusi. Enamasti lõppevad õnnelikult. Moliere, Shakespeare „Nagu teile meeldib”, Vilde „Pisuhänd”, Kivirähk „Vanamehed seitsmendalt”.
DRAAMA on tõsieluline näidend, kus ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse. Uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat. Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel, sageli leitakse sellest väljapääs. Ibsen, Tšehhov „Kirsiaed”, Vilde „Tabamata ime”, Tammsaare „Kuningal on külm” jne

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 77 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-02-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

77 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Joko Õppematerjali autor

Mõiste seletusi ja meelepeasid.

Sarnased õppematerjalid

docx

Kirjanduse põhimõistete seletused

ajalooline, heroiline või traagiline. [ Tuntud - Jakob Tamm "Orjakivi", Jaan Bergmann "Ustav Ülo", Jaan Kärner "Kaarnamäe ballaad", Marie Under valmik "Kolmteist ballaadi"] Dialoog - kahekõne Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. [Näitekirjanduse juhtiv zanr] [Eduard Vilde "Tabamata Ime", August Kitzberg "Tuulte pöörises", Tammsaare "Kuningal on külm"] Draamakirjandus - üks kirjanduse põhiliike, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste dialoogil. Dramaatika tähtsamad zanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Eepika - üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. [Suurvormid - eepos ja romaan, väikevormid - jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt.]

Kirjandus

doc

Ilukirjanduse põhiliigid

kreeklaste ,,Ilias"; viie-, kuue-, seitsme-, naljakasse olukorda (mehe ,,Odüsseia" kaheksavärsilisi jne stroofe. riietumine naiseks) romaan ulatuslik jutustav · riim häälikute · sõnakoomika kirjandusteos kokkukõla, sarnase kõlaga koomikavõte, mis põhineb · tavaliselt kirjutatud sõnade kunstikavatsuslik tegelaste karikeeritud kõnel proosas kordamine värsirea lõpus. · karakterikoomika · avar elukujutus Asendi järgi stroofis koomikavõte, mis põhineb · mitmeplaaniline jagunevad riimid paaris- tegelaskuju naljakal, veidral tegevustik (aabb), süli- (abba), välimusel ja kõnel · keerukas sündmustik ristriimideks (abab). · Eduard Vilde ,,Pisuhänd"

Kirjandus

docx

Mõisted

9. klassi kirjanduse mõisteid 1. Aforism - mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. Näiteks: Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk. (Seneca) 2. Algriim - alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie,

Kirjandus

docx

9. klassi kirjanduse mõisteid

Eesti keel

doc

Kokkuvõte põhikoolis õpitust

Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Reeglina jaotub draama vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks. Ekspressionism- Kunstivool, mis sündis XX sajandi algul Saksamaal. Ideede ja elamuste kujundirikas väljendamine. NT, Marie Under Eleegia- lüürikazanr, mis tähendab nukrat ja leinameeleolulist luuletust. 1 Eepika - üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt.

Kirjandus

doc

Eesti keele põhimõisted

Antonüümid-vastandsõnad Ballaad-lüüriline jutustav luuletus, sisu on fantastiline, ajalooline või kangelaslik Draama-tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga. Sageli leitakse konfliktist väljapääs Draamakirjandus-iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus, dialoogivorm. Tähtsamad zanrid tragöödia, komöödia, draama. Eepika-kujutatakse tõepäraseid või sellena kujutatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Jutustatakse juba toimunust. Suurvormid: eepos ja romaan. Väikevormid: jutustus, novell, valm, anekdoot. Eepos-ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Tegelasteks vägilased või muinasjumalad. Kunsteeposel autor teada. Epiteet-tõstab põhisõna esile omadussõnaga(sinkjas taevas, rõhuv vaikus) Homonüümid-samakõlalised, aga erineva tähendusega Ilukirjandus-ei kujuta tegelikku maailma, vaid esitakse selle tõlgendusi. Pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi Isikustamine-põhineb el

Eesti keel

odt

Kirjanduse liikide kokkuvõtted

Valmid naeruvääristavad inimeste ja ühiskonna pahesid. Kahes osas on tavaliselt valm: Esimeses osas esitatakse sündmus, teises õpetlik järeldus ehk moraal. Ivan Krõlov Anekdoot Lühike, vaimuka, üllatav lõpuga naljalugu. LÜÜRIKA LIIGID JA ZANRID Tänapäeval on lüürika üks kirj anduse põhiliike, mida iseloomustab kujundlikkus. Lüürika zanrid on ballaad, ood, sonett, hümn. Riim- sarnase kõlaga sõnade kuntstikavatsuslik kordamine värsirea lõpus. Värss- kõne rütmiline ühik, mis moodustab luulerea. Stroof ehk salm- kirjakujuliselt(2,3,4,5 jne kaupa) rühmakas ühendatud värsid Sonett koosneb 14 värsireast, traditsioonilise riimisskeemiga abab abab cdc dcd Itaalia soneti värsiskeem 4+4+3+3 Inglise soneti värsiskeem 4+4+4+2 Marie Under Ballaad Lüüriline jutustav luuletus, mida iseloomustab emotsionaalne ja dramaatiline süzee. Sisu on fantastiline, ajalooline või heroline

Kirjandus

doc

Kirjanduse/Eesti keele eksamiks kokkuvõtlik leht

NOVELL: tiheda sündustikuga ja väheste tegelastega lühijutt,piirdub ühe keskse teemaga. Tegevus areneb kulminatsiooni suunas ja lõppeb puändiga. Jälgitakse tegelaste suhteid ja siseelu. JUTUSTUS: novellist pikem,sündustik on ulatuslikum ja ei keskenud ühe sündmuse kujutamisele,ega ole sedavõrd pingestatud nagu novell.Tegelased on arengus ,võib hõlmata pikki ajavahemikke ja erinevaid kohti. Esitatakse jutustaja vaatenurgast,kes jälgib toimuvat kõrvalt ROMAAN: Ulatuslik jutustav kirjanduse teos,mis on tavaliselt proosavormis. Sellele on omased mitmeplaaniline tegevus,keerukas sündmustik,probleemiderohkus,palju tegelasi ja pikad ajavahemiku, vahel moodustab mitmeköitelisi sarju. SONETT: 13.sajand luuletus, mis on range riimiskeemiga ,koosneb 14 värsireast,jaguneb stroofidesse ehk salmidesse: itaalia-4+4+3+3 ja inglise 4+4+4+2. kulmineerub lõpus puändiga. HAIKU: ei riimu, silbid värssides jagunevad 5+7+5

9. klassi eesti keel

Rohkem sarnaseid