Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mitmuse osastava moodustamine. (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Mitmuse osastava moodustamine.
Reegel
Vokaali/lõpu muutus
Näide
Kui ainsuse osastava lõpus on - t, mitmuse osastav + -id
t > - id
Masinat - masinaid
raamat, vihik, ehe, töötu, uuring, ratas.
Kui ainsuse osastava lõpus on - t, mitmuse osastav ains om (-i>-e) + -id
Ains. om (i>-e) + -id
Lennuki t - lennukeid
kollane, arvuti, eksam , kampsun, korter , pliats.
Kui ainsuse osastava lõpus on - d, ning sõna koosneb ühest silbist, siis mitmuse osastavas on -id
- d > -id
Tööd - töid.
Puu, luu, kuu, maa, suu.
Kui ainsuse osastava lõpus on - t, mitmuse osastav –i.
-t > -i
Suurt - suuri. keel, luuletus , harjutus
Kui sõna koosneb 2. silbist ning ainsuse osastava lõpus on - t, mitmuse osastav -sid
-t > sid
Firmat - firmasid
Foto, ema, auto, raha.
Tuleb tige peni ja uriseb
Tuleb : Kui ainsuse osastava lõpus on u siis osastava mitmuses on e lõpp
u > e
põld,põllu,põldu - põlde
tige : Kui ainsuse osastava lõpus on i, siis osastava mitmuses on e lõpp
I > e
nelk , nelgi, nelki - nelke
peni : Kui ainsuse osastava lõpus on i, siis osastava mitmuses on e lõpp
e > i
kask , kase, kaske kaski
ja uriseb: a > u
Kass kõrtsis ei käi / kui ainsuse osastava lõpus on – a ja 1. silbi vokaal on a, õ, i, ei või äi, siis mitmuse osastava lõpp on -U
a > u
Kana-kanu, õrna – õrnu, silda – sildu, leiba- leibu
ja uriseb : a > i
eks ämm söö kodus sütt / kui 1. silbi vokaal on e, ä, ö, o, u,ü ü, siis mitmuse osastava lõpp on - i
a > i
venda – vendi, pärna – pärni, sööta – sööti, külma – külmi, koera – koeri
a > e
tuba – tube
luba – lube
Moodusta mitmuse osastav:
Eestis on palju/ Eestis on vähe: suur linn,
sügav järv, lai jõgi, pikk tee, ilus sild, ilus koht, tihe mets, väike saar, kaunis järv, suur soo, tore jõgi, mõnus linn, huvitav vaatamisväärsus
Mitmuse osastava moodustamine #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 121 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor devoted Õppematerjali autor
tabel, mis aitab paremini mitmuse osastava moodustamise reeglitest aru saada.

Sarnased õppematerjalid

Vokaalivaheldus
1
doc

Vokaalivaheldus

Lühike mitmuse osastav Lühike mitmuse osastav moodustatakse vokaalivahelduse teel, näiteks Kala ­ kalu, koera ­ koeri, lauda ­ laudu Kõigepealt on vaja teada sõna tüvevokaali. Tüvevokaal on see vokaal, millega lõpeb ainsuse omastav (kelle? mille?), näiteks kalA, koerA, lauA, kassI, laulU Selle kohta, kuidas tüvevokaal mitmuse osastavas muutub, on oma reeglid, mis on kokku võetud järgmise lausega: tUlEb tIgE pEnI jA UrIsEb Seda lauset tuleb kasutada nii: kui sõna tüvevokaal on u, on mitm.osastavas e (tUlEb): laulu - laule kui sõna tüvevokaal on i, on mitm.osastavas e (tIgE):kassi - kasse kui sõna tüvevokaal on e, on mitm.osastavas i (pEnI): luige ­ luiki kui sõna tüvevokaal on a, on mitm.osastavas u, i või e (jA UrIsEb): raja ­ radu, looma ­

Eesti keel
Võrdlusastmed ja lühike mitmuse osastav
3
doc

Võrdlusastmed ja lühike mitmuse osastav

Lühike mitmuse osastav Mitmuse osastava tüvevokaal sõltub ainsuse omastava(osastava) tüvevokaalist: palli - palle -i -e taime - taimi -e -i kannu - kanne -u -e kala ­ kalu -u külma ­ külmi -a -i ??? tühja - tühje -e

Eesti keel
10-kl eesti keele eksamiks kordamine
2
doc

10. kl eesti keele eksamiks kordamine

17. Morfeem ­ väikseima tähendusega keeleüksus Ühe morfeemi erinevaid variante nimetatakse allomorfideks. 18. Sõnajuur ­ sõnatüvi, millele ei ole liidetud teisi tüvesid ega tuletusliiteid 19. Aglutinatsioon ­ sõnavormide moodustusviis, mille puhul tüvele lisatakse liiteid (kapsas/kapsast) 20. Tüvevaheldus ­ sõnavormide moodustamisviis, mille puhul muudetakse sõnatüve (jalg/jala/jalga) 21. Käändsõnade A-tüvi on omastava käände tüvi ja B-tüvi osastava käände tüvi. Tegusõnade A-tüvi on kindla kõneviisi oleviku esimese pöörde tüvi ja B-tüvi da-tegevusnimi. Sõnastiku vorm ­ nimetav; ma-tegevusnimi 22. Astmevaheldusmall ­ tugeva ja nõrga astme vaheldumise seaduspärasused NB! Kui A-tüvi on nõrgas astmes, siis on nõrgeneva tüvega sõna. Kui A-tüvi on tugevas astmes, siis on tugevneva tüvega sõna. 23. Vokaalivaheldus ­ sõna tüve vokaali reeglipärane vaheldumine mingi teise vokaaliga Vokaalivaheldusega

Eesti keel
Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks
28
doc

Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks

 Algvorm – tüvekuju, millest lähtutakse vormimoodustusreeglite esitamisel. Eesti käändsõnadel on kokkuleppeliselt algvormiks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi e supiin  Vormihomonüümia – ühe vormi tähenduslik mitmeti tõlgendatavus (samal vormil on mitu tähendust), nt loog : loo ja käskiva kv vorm looma verbist või pood : poe ja käskiva kv vorm pugema-verbist; lugevat (v-kesksõna osastav ja kaudse kv vorm > päritolult seotud).  Kategooriaks nimetatakse morfoloogiliste tunnustena vormistuvaid üksteist välistavate grammatiliste tähenduste klasse, nt arvukategooria, käändekategooria, ajakategooria, pöördekategooria jne.  Markeeritus ja markeerimatus –grammatiliste tunnustega varustatus v tunnuse puudumine. Mõisted on teineteisega otseseoses: mis on keeles tavaline, loomulik, on vormiliselt markeerimata e

Eesti keel
Morfoloogia-Eesti keele käänded
16
doc

Morfoloogia. Eesti keele käänded

sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht vms. Eesti keeles on 14 käänet: nimetav siil 1. nominatiiv kes? mis? omastav siili 2. abstraktsed ehk grammatilised käänded genitiiv kelle? mille? osastav siili 3. partitiiv keda? mida? sisseütlev siili/sse 4. illatiiv kellesse? millesse? seesütlev siili/s 5. sisekohakäänded inessiiv kelles? milles? seestütlev siili/st 6. elatiiv kellest? millest? kohakäänded alaleütlev siili/le 7. allatiiv kellele? millele?

Eesti filoloogia
Morfoloogia
36
doc

Morfoloogia

Alaltütlev lt telt, delt ilt, VTlt Saav ks teks, deks iks, VTks Rajav ni teni, deni VTni Olev na tena, dena VTna Ilmaütlev ta teta, deta VTta Kaasaütlev ga tega, dega VTga Vajaduse korral võib kindlast kategooriast lähtudes rääkida ka allparadigmadest. Näiteks käändsõnal võib arvukategooriast lähtudes eristada ainsuse paradigmat ja mitmuse paradigmat (kummaski 14 liiget). Pöördsõna paradigma Pöördsõna paradigma on palju keerukama koosseisuga kui käänd-sõna paradigma, sest pöördsõnal on rohkem kategooriaid ning nende võime omavahel kombineeruda on erinev. Pöördsõna paradigma koos- seisu teeb keerukaks seegi, et pöördsõna vormide hulka arvatakse infiniitsed vormid, mis ei pruugi pöördsõna kategooriatega seostuda, ning liitvormid. 25. Käändsõna аrv

Keeleteadus
Eesti keele reeglid
9
doc

Eesti keele reeglid

B-tüvi (ainsuse osastav) ­ lammas-t (nõrk aste, sest siin on klusiil b kadunud). Võrdled pöördsõnade juures mina-vormi ja nud-vormi. A-tüvi (mina-vorm) ­ hüppa-n (tugev aste, kaks p-d). B-tüvi (ta-vorm) ­ hüpa-ta (nõrk aste, üks p). ­ sõnadel on kaks kuju: vokaalkuju (nt vaese) ja konsonantkuju (nt vaes-t) b) Vokaalivaheldus ­ tüvevokaal on vokaal, millega lõppeb sõna A-tüvi. Vokaalivahelduse teel moodustatakse mitmuse osastava käände vorme ja võrdlusastmeid. A ­ u, i, e. U ­ e. I ­ e. E ­ i (pesa:pesi) c) Kujuvaheldus ­ sõnadel on kaks kuju: vokaalkuju (nt vaese) ja konsonantkuju (nt vaes-t) d) AV-mall ­ nõrgeneva tüvega sõnad (A-tüvi nõrgas astmes) ja tugevneva tüvega sõnad (A-tüvi tugevas astmes). VÕRDLUSASTMED: Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre i-ülivõrre

Eesti keel
11 klassi tasemetöö
8
doc

11 klassi tasemetöö

aastal. Talv oli eriti külm 1943-ndal.) f) lauset ei maksa alustada numbritega, kui eelnev lause lõppeb numbriga. 14. ik- lõpuliste sõnade käänamine.(õp lk 101) Nimetav ohtlik toorik imelik tikk Omastav ohtliku tooriku imeliku tiku Osastav ohtlikku toorikut imelikku tikku Mitm omastav ohtlike toorikute imelike ----- Mitm osastav ohtlikke toorikuid imelikke tikke 15. tsitaatsõnad Tsitaatsõnad on omakeelses tekstis kasutatud võõrkeelsed sõnad ja välendid. Tsitaatsõnu ja ­ väljendeid kasutatakse alati nende algupärasel kujul ja hääldatakse nagu päritolukeeles.

Eesti keel




Kommentaarid (1)

deodorajosephamaria profiilipilt
deodorajosephamaria: Päris hea, leidsin kõik, mis vaja.
23:11 20-05-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun