Rahvalooming ja rahvalaul

Hõbe, Paula

Rahvalooming ja rahvalaul (0)

1 Hindamata

Rahvalooming ja rahvalaul
Rahvalooming ehk folkloor on põlvest põlve edasi antud suuline pärimus. Selle alla kuuluvad rahvatants, rahvalaul jne. Rahvaloomingut hakati koguma 19.saj keskpaigas. Algselt oli igal rahvalaulul ka autor, aga ajapikku ta nimi ununes, laul muutus, sisu säilis ja ülesehitus ka. Rahvalaulud on ajalooallikaks.
Eesti rahvalaul jaguneb:

Vanem ehk regivärsiline ehk regilaul

Uuem rahvalaul
Regilaul kujunes välja tuhandeid aastaid tagasi, see on põhiliselt maarahva laul. Regilaul hakkas hääbuma kui Eestisse jõudis kirjalik kultuur muu maailma kaudu. Praegu kohtab ehedat regilaulu setumaal ja kihnus.
Regilaul koosneb regivärssidest. Tänapäeval kirjutatakse iga värsirida oma ette reale. Regivärsile on iseloomulik:

Algriim – sõnad, mis algavad sama häälikuga.

Mõttekordus – igas värsireas kordub üks ja sama mõte. Värsside kordamine mõtte tervikuks.

Värsirida koosneb kaheksast silbist. Rõhk on esimesel silbil .

On erinevaid skeeme . Regivärss koosneb tavaliselt neljast kahesilbilisest sõnast.
Kolmesilbiline kirjutatakse kolme kaheksandik noodiga nim murtud värss. Kui rõhud pannakse kolmest neljaseks, siis seda nimetatakse skandeerimiseks.

Refräänsõna – sõna, mida korratakse, tüüpilised lõuna-eestis. NT: marti, kaske jne.

Regilaul on väikese ulatusega, koosneb kolmest kuni kuuest helist.

Viisi nimetati tooniks või mõnuks.

Regilaul on valdavalt ühehäälne.

Lauldi ilma saateta.

Tavaliselt regilaulul on eeslaulja ja järellaulja(d).

Järellauljad tulevad sisse kahe värsirea viimase silbiga (leegajus) või refräänsõnaga, laul läheb kogu aeg edasi. Aitas tabada õiget viisi.

Vanemad regilaulud on üherealise viisiga , järellauljad kordavad samu sõnu ja sama viisi.

Hiljem tulid kasutusele kaherealised viisid, mis tähendas, et järellauljatel sõnad on samad, aga viis on erinev.

Regilaululiigid:

Töölaulud – aitas hoida töörütmi, NT: põlludtööde juures lauldi põllule, et põld aitaks kaasa

Tavandilaulud – seotud rahvausundiga, NT: kalendrirituaalid ( kadri , mardi, vastla , kiige), sünni, surma või pulmalaulud (ülemineku rituaalidega seotud laulud)
Uuem rahvalaul
Vahetas regilaulu välja 19.sajandil. See on saanud mõjutusi ka mujalt Euroopast. Näiteks siia kuuluvad meremeeste või sõdurite poolt kaasa toodud laulud. Aga ka näiteks trükitud laulikutest. Sõnad tõlgiti. Algriim asendus lõppriimiga. Lauldi mitmehäälselt ja saadeti pillidega. Kaudus laulude maagiline tähendus ja seotus rahvausundiga. NT: „Mu isamaa armas“.
Eesti muusikakultuuri tekkimine
19.sajandi alguses kujunes välja laulukooride võrk, see oli seotud kihelkonna koolide tekkimisega. Eeskuju andjaks oli Laiuse kihelkonnakool, seal lauldi neljahäälseid kirikukoraale seitse korda nädalas. Seal õppisid õpetajad. Arvati, et muusika on väga oluline õppeaine. Õpetati viiuliga, sest selle tämbrit peetakse inimhäälele kõige lähedasemaks. Rahva seas levis ka viiulimäng.
Edasi kujunesid keskusteks Põltsamaa ja Torma. Seal tegutses Adam Jakobson, Carl Roberti isa. Ta asutas laulukoori ja pasunakoori (pillikooli). Need äratasid suurt tähelepanu. Tuntud oli ka Väägvere pasunakoori juht Taavi Otto Virkhaus. Kuni 1840 noodiraamatud kirjutati ümber, edasi hakkas ilmuma ka trükitud kogumikke, mis sisaldasid koraale.
Tekkis kaks õpetajate seminari.

Valga õpetajate seminar – Janis Cimse. Ta oli lätlane. Sealt on pärit esimesed heliloojad , kes olid asjaarmastajad: Kunileid, Friedrich August Saebelmann (Kunileidi vend)(„ Ellerhein “, „Kaunimad laulud“), Aleksander Eduard Thomson („ Kannel “)
Laulu- ja mänguseltsid

Kõige esimene lauluselts tekkis 1865, mille nimi oli Revalia. See tekkis Kaarli kiriku juurde loodud meeskoorist. See ei tegutsenud väga pikalt.
Tallinnas Estonia
Tartus Vanemuine – kõige mitmekülgsem. Korraldasid esimese laulupeo. See oli pühendatud Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50ndale aastapäevale.
Viljandis Koit
Narvas Ilmarine
Pärnus Endla

Seal tegeleti eelkõige koorilauluga, hiljem ka lavastati näidendeid.
Esimene laulupidu
Pealtkuulajaid oli umbes 50 000. Kokku registreeritud 46 koori ja 5 orkestrit. Esimene kuni kolmas laulupidu olid esindatud ainult meeskoorid. Kava koosnes põhiliselt Saksa lauludest, eesti keelse tekstiga. Juhatasid koore Jannsen ja Kunileid. Kaks päris Eesti laulu olid: „Mu isamaa on minu arm“, „Sind surmani“.
Aleksander Saebelmann - Kunileid
1845-1875
(Jakobson: „Otsib kuni leiab“ = Kunileid)
Teine üldlaulupidu toimus kümme aastat hiljem, Tartus. 1880 oli Tallinnas kolmas üldlaulupidu. Selleks ajaks kandis Jakobsoni töö vilja ja 14st laulust 7 olid Eesti heliloojate omad. Sellel ajad laulupeod kestsid kolm päeva: 1) vaimulikud 2) ilmalikud 3) võistuesinemised
Laulupidudega algas rahvuslik ärkamine, kiirendasid oma rahvuse üles ehitamiseks. Rahvas võib ennast vabaks laulda .
Kõige esimesed profesionaalsed heliloojad on õppinud Peterburi konservatooriumis. 1919 loodi Eesti Kõrgem Muusikakool .
Esimesed kõrgharidusega muusikud
Johannes Kappel
Õppis orelieriala Peterburi konservatooriumis, kõrvaleriala kompositsioon . Tema õpetaja oli Louis Homiliuse. Jäi elama ja töötama Peterburi. Käis juhatamas laulupidusid (3.,5.,6. Laulupeo üldjuht). Töötas organistina, oli Hollandi saatkonna organist. Ta oli väga hea dirigent . Juhtis seal Eesti seltside koore.
Looming
Pärand pole mahukas. Piirdub koorilauluga. 50 koorilaulu ja mõned soololaulud . Ta on teinud on rahvalaulu seadeid. Ta armastas Koidula, Kreutzwaldi luulet. Laulud räägivad loodusest või armastusest. Laulude paremiku hulka kuulub „Ööbik“. See on mõeldud lastekooridele. See laul on pühendatud Koidulale. Põhiline iseloomujoon tema laulude kohta on lüüriline tundelaad.
Miina Härma
1864-1941
Esimene eesti naishelilooja , dirigent, organist. Ta on muusikaelu edendaja ja organisaator. Karl August Hermann oli esimene muusikaõpetaja. Õppis Peterburis. Pärast lõpetamist ta oli kõige esimene Eesti interpret, kes esines välimaal. Ta esines Soomes, Peterburis, Inglismaal ja Saksamaal oreliga. Tagasi tuli Tartusse . Asutas 1894 Miina Hermani segakoori. Üritas selle kooriga propageerida Eesti muusikat. Laulsid rahvalaulu seadeid. Teda tunnustati üsna pea. Ta oli laulupidude kui laulupäevade dirigent. Töötas paljudes koolides muusikaõpetajana.
Looming
Peamiselt koorilaule. Karakterilt jaguneb kolmeks:

Isamaalised laulud – kõige nõudlikumad, NT: „Meeste laul“

Lüürilised laulud NT: „Ei saa mitte vaiki olla“, 6 soololaulu „Kui sa tuled“

Rahvalaulu seaded , NT: „Lauliku lapsepõli“, „Tuljak“

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 20 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Paula Hõbe Õppematerjali autor

Rahvalooming ja rahvalaulRahvalooming ehk folkloor on põlvest põlve edasi antud suuline pärimus. Selle alla kuuluvad rahvatants, rahvalaul jne. Rahvaloomingut hakati koguma 19.saj keskpaigas. Algselt oli igal rahvalaulul ka autor, aga ajapikku ta nimi ununes, laul muutus, sisu säilis ja ülesehitus ka. Rahvalaulud on ajalooallikaks. Eesti rahvalaul jaguneb: 1)Vanem ehk regivärsiline ehk regilaul2)Uuem rahvalaulRegilaul kujunes välja tuhandeid aastaid tagasi, see on põhiliselt maarahva laul. Regilaul hakkas hääbuma kui Eestisse jõudis kirjalik kultuur muu maailma kaudu. Praegu kohtab ehedat regilaulu setumaal ja kihnus. Regilaul koosneb regivärssidest. Tänapäeval kirjutatakse iga värsirida oma ette reale. Regivärsile on iseloomulik: 1)Algriim – sõnad, mis algavad sama häälikuga. 2)Mõttekordus – igas värsireas kordub üks ja sama mõte. Värsside kordamine mõtte tervikuks. 3)Värsirida koosneb kaheksast silbist. Rõhk on esimesel silbil. 4)On erinevaid skeeme. Regivärss koosneb tavaliselt neljast kahesilbilisest sõnast.Kolmesilbiline kirjutatakse kolme kaheksandik noodiga nim murtud värss. Kui rõhud pannakse kolmest neljaseks, siis seda nimetatakse skandeerimiseks. 5)Refräänsõna – sõna, mida korratakse, tüüpilised lõuna-eestis. NT: marti, kaske jne. 6)Regilaul on väikese ulatusega, koosneb kolmest kuni kuuest helist. 7)Viisi nimetati tooniks või mõnuks. 8)Regilaul on valdavalt ühehäälne.9)Lauldi ilma saateta. 10)Tavaliselt regilaulul on eeslaulja ja järellaulja(d). 11)Järellauljad tulevad sisse kahe värsirea viimase silbiga (leegajus) või refräänsõnaga, laul läheb kogu aeg edasi. Aitas tabada õiget viisi. 12)Vanemad regilaulud on üherealise viisiga, järellauljad kordavad samu sõnu ja sama viisi. 13)Hiljem tulid kasutusele kaherealised viisid, mis tähendas, et järellauljatel sõnad on samad, aga viis on erinev. 14)Regilaululiigid: a)Töölaulud – aitas hoida töörütmi, NT: põlludtööde juures lauldi põllule, et põld aitaks kaasab)Tavandilaulud – seotud rahvausundiga, NT: kalendrirituaalid (kadri, mardi, vastla, kiige), sünni, surma või pulmalaulud (ülemineku rituaalidega seotud laulud)Uuem rahvalaul Vahetas regilaulu välja 19.sajandil. See on saanud mõjutusi ka mujalt Euroopast. Näiteks siia kuuluvad meremeeste või sõdurite poolt kaasa toodud laulud. Aga ka näiteks trükitud laulikutest. Sõnad tõlgiti. Algriim asendus lõppriimiga. Lauldi mitmehäälselt ja saadeti pillidega. Kaudus laulude maagiline tähendus ja seotus rahvausundiga. NT: „Mu isamaa armas“. Eesti muusikakultuuri tekkimine 19.sajandi alguses kujunes välja laulukoorid

Sarnased õppematerjalid

docx

Rahvalooming ja rahvalaul

Rahvalooming ja rahvalaul Rahvalooming ehk folkloor on põlvest põlve edasi antud suuline pärimus. Rahvaloomingut hakati koguma 19 saj keskpaigas. Algselt oli rahvalauludel ka autorid, ajapikku nende nimed ununesid. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ehk regilauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanem ehk regivärsiline rahvalaul ehk regilaul Regilaul kujunes välja tuhandeid aastaid tagasi ja on maarahva laul. Kõige enam kohtab ehedat regilaulu praegu Kihnus ja Setumaal. Regiraul koosneb regivärssidest. Regivärsile on iseloomulik algriim. Algriim on selline, kus ühes värsireas esineb sama häälikuga algavaid sõnu. Algushäälik võib olla nii täishäälik kui ka kaashäälik. Regilaulule on väga tüüpiline mõttekordus värsside koondamine mõttetervikuks. Värsirida koosneb tavaliselt kaheksast silbist

Muusikaajalugu

doc

Muusikaajalugu

Muusikalugu, kordamine eksamiks 1. Eesti rahvalaul- liigid, teemad, esitamistavad. Rahvapillid. Eesti rahvalaul jaguneb kaheks: 1) vanem e. Regilaul 2) uuem e. Lõppriimiline rahvalaul Regilaul tekkis oletatavasti 3000 a eKr läänemere soomlaste ja algbaltlaste vastastikusel mõjutusel. Regilauluga säilisid, muutusid, arenesid: 1) huiked ja kutsed 2) loitsud (kasut. Töö edendamiseks ja tõvest hoidumiseks) 3) kaebehüüded (lein ja kurbus) 4) loodushäälte jäljendused (onomatopöa) (linnulaulud ja peibutamised jahimeestel) Regilaul koosneb kolmest võrdsest osast: 1) tekst kõige olulisem ja muutlikum osa 2) viis traditrioonilisim, vähemuutuv

Muusika

odt

Eesti 19. sajandil - ärkamisaeg

o Tahtis kirjutada Eesti esimest ooperit, aga kuna see ei andnud ooperi mõõtu välja, siis nimetas selle laulelduseks.  Pealkiri – Uku ja Vanemuine ehk eesti jumalad ja rahvad. Eesti teisel ärkamisajal (1988) kasutas Alo Mattiisen oma isamaalistes lauludes esimese ärkamisaja heliloojate (Kunileid, Saebelmann, Hermann) laulukatkeid, tekitades tugeva sideme kahe ajastu vahel. RAHVALAULUD, RAHVAPILLID Rahvalaul jaguneb – vanem rahvalaul e regilaul (kuni 19.sajandini) ja uuem rahvalaul (19.saj.)  Regilaul: o koosneb regivärssidest, o igas värsis 8 silpi, o lihtsa rütmiga, o lihtsa viisiga (2-5 nooti), o laulsid naised, o eeslaulja ja koor, o ühehäälne (va setu laulud), o ilma saateta, o 2/4 taktimõõdus (va kiige- ja hällilaulud, ¾ ).

11.klassi ajalugu

docx

Eesti rahvalaul, rahvalaulu vanimad liigid.

I rida. Eesti rahvalaul, rahvalaulu vanimad liigid. 1)Vanem ja uuem rahvalaul (värss, rütm, teemad, esitajad VÕRDLUSES VANA JA UUS). V: Eesti rahvalaulul puudus kindel autor (folkloor on põlvest-põlve edasi antud). Teosed on lihtsad nii sisu kui ka viiside poolest. Suur osa rahvaloomingust on säilinus tänu üles kirjutatud tekstidele. Laulude sisud on tulnud nende eludest, unistustest, mõtlemistest. Rahvalaul jaguneb vanemaks ehk regivärsiliseks ja uuemaks rahvalauluks. Regivärsiline kujunes välja meie ajaarvamise esimestel sajanditel (tekstil oli väga oluline osa, koosneb värssidest (mis jaguneb omakorda 8-silbiliseks värsireaks), iseloomulik algriim (õitse, õitse, õiekene) ning kasutati mõttekordusi. Vanemat rahvalaulu esitasid ainult naised. Uuemas rahvalaulus said valdavaks lõppriimilised stroofilised rahvalaulud, mis on saanud mõjutust saksa, rootsi, soome, läti ja slaavi muusikast

Muusika

doc

Muusika 20.saj esimesel poolel ehk „uus muusika” või „kaasaegne impressioon muusika”.

ja -õpetuse teoreetilisi probleeme. Pärast venna Eugen Sprenk-Läte surma 1932 juhtis Tartus klaveritöökoda “Sprenk-Läte”, lihtsustas klaveri konstruktsiooni nii, et ka vaesemad inimsed said endale seda lubada. On nimetatud Tartu Ülikooli audoktoriks (1935) ning Tallinna konservatooriumi auprofessoriks (1939). Loomingu põhiosa moodustab umbes 200 koorilaulu. 8 Eesti rahvalaul Nimetus rahvalaul (saksa Volkslied) pärineb Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanem rahvalaul ehk regilaul Vanem rahvalaul ehk regivärsiline ehk regilaul tekkis kolmandal aastatuhandel eKr läänemeresoomlaste ja algbaltlaste rahvalaulu vastastikustel mõjutustel.. Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsis sisaldub neli

Muusikaajalugu

docx

Eesti muusika

VANEM RAHVALAUL UUEM RAHVALAUL · Regivärsiline laul. Tekkis u 2000 a. · Tekkis 18.saj, levik 19.sajandil tagasi · Tekkepõhjus: pöördelised · Seotud inimese igapäevase eluga muudatused, pärisorjuse kaotamine, · Esikohal tekst, kõnelähedane haridue levik, suhtlus, linnastumine. · 2-3 ebamäärase kõrgusega heliastet · Mõjutusi saadakse kirjandusest, (huked, helletused) naaberrahvastelt. · Lauldi üksi (loodushäälte jäljendused, · Liigid: tantsulaulud, mängulaulud, itkud) sõjalaulud, vangilaulud, vaimulikud · Liigid: töö- ja tavandilaulud, rahvalaulud jutustuavad laulud, laste-ja hällilaulud · Tekst: jaguneb 4-realisteks · Tekst: jaguneb värssideks, algriim, salmideks, lõppriim- värsiridade vanema murdekeele kasutamine,

Muusika

doc

Eesti muusika

Eesti muusika Konspekt Tartu 2013 1.Rahvalooming. Vanem Rahvalaul Eesti rahvalaulu areng jaguneb kahte ajajärku. Vanem ehk regivärsiline rahvalaul (regilaul, runolaul) kujunes välja aastasadadega ning püsis ~16. saj - 18. saj lõpuni muutusteta. Regilaulu ettekandjateks olid põhiliselt naised. Rahvalaulus olid esikohal sõnad, seejärel viis, mis ilmestas sõnu. Regilaulu ehituse aluseks on värss, mille põhivorm on 8- silbiline. Igale silbile vastab üks noot. Põhiliselt lauldi eeslaulja ja koori vaheldumise põhimõttel: üks laulis ees ja teised kooris järgi. Regilaulude viisid on väikese ulatusega ja lühikesed

Muusikaajalugu

docx

Muusikaajalugu III KT

Palun vasta kirjalikult küsimustele: 1. Põhjenda, miks on just regilaul meie pärimuskultuuris väga väärtuslik? 2p Vastus: Eestlastel on väga kaugetesse aegadesse ulatuv rahvalaulu traditsioon. Lauludes kajastuvad meie esivanemate tööd ja tegemised, saame aimu nende elulaadist, uskumustest ja kommetest. Regilaul on ainulaadne, sest teistel rahvastel seda ei esine ja vaid eestlased on osanud oma iidset unikaalset pärandit üsna suures mahus säilitada. Regilaul kuulus eestlaste igapäevaste tööde, tegevuste ja traditsioonide juurde ja seda anti aastasadade jooksul põlvest põlve edasi. Seetõttu on regilaul olnud oluliseks informatsiooniallikaks meie esivanemate elu ja kommete kohta. 2. Palun leia internetist üks tänapäeva pärimusmuusikute poolt esitatud regilaul (või töötlus), selgita, millest laul räägib ja mis regilaulu liik see võiks olla? Lisa ka link. 3p Vastus: https://www.youtube.com/watch?v=BNHZce1TCa8 Vihmaloits- see ütleb juba kõ

Muusika ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk