Miks eestlased kaotasid Muistse Vabadusvõitluse ? Eestlaste muistne vabadusvõitlus toimus 1208.-1227. aastani. Sel ajal toimusid suured ristisõjad peaaegu kõikjal Euroopas ning lõpuks tabasid need ka Eestit. Vabadusvõitlusesse sekkusid nii mitmedki rahvad, kes olid sõdinud eestlastega ka varesematel aegadel. Samas mõned neist, kes varem olid olnud vaenlased, ühinesid nüüd Eestiga. Miks siis eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse ? Kindlasti üheks põhjuseks on see, et sõjaline ülekaal oli vaenlastel. Kui eestlased said vaevalt oma väe kokku, siis vaenlastel oli see ammu koos ning pea kaks korda suurem, kui eestlastel. 1211. aastal toimusid vallutused Suure-Jaanis. Ristisõdijad kogusid Metsepoles suure sõjaväe, lükkusid mere äärde ja läksid piki randa, pöörates seejärel sakalaste maakonna suunas ning jõudsid külade juurde. Jagunesid mööda kogu maad laiali ja tapsid väikese väe, mille eestlased kok...
• kirjapilt = sõna õigekiri e. ortograafia • morfoloogia = sõna muutmisvõimalused • süntaksitasand = sõna süntaktilised omadused • kollokatiivsus = sõna kalduvus esineda tekstis koos teatud sõnadega Sõnaga seotud tasandeid (2) • põhitähendus = tähendus, mis aktualiseerub, kui sõna kasutatakse tavalisel, neutraalsel viisil • kõrvaltähendused = võimalikud konnotatsioonid, muuhulgas stiilivärving • semantilised seosed teiste sõnadega = sünonüümia, antonüümia, paigutumine tähendusväljadesse • suhe välismaailma entiteediga, mida ta tähistab Sõnavara e. Leksikon • Sõnavara tervikuna seob omavahel eri tasandeid, on puutepunktiks foneetika ja fonoloogia, morfoloogia, süntaksi, semantika ja entsüklopeediliste teadmiste vahel. • Sõnal leksikon muidki tähendusi: ’sõnaraamat’, ’teatmeteos’. Sõnavara ajateljel: arhaismid, neologismid
super-, ekstra-, hüper-; populaarsed on laia tähendussisuga adverbid, nt põhimõtteliselt, oluliselt, suhteliselt, praktiliselt, tegelikult. Ajutised neologismid need on uudissõnad, mis leiavad tee teatud grupi sõnavarasse. Aja jooksul saavad need üldiseks, kaotavad uudsuse ja hakkavad täiendama sõnavara. 7. Monoseemilised ja polüseemilised sõnad. Semeemi moodustavad tähenduskomponendid e semantilised tunnusjooned (semeem=tähendusvariant). Sõnal on olemas põhitähendus e süsteemitähendus, mis jääb invariantseks e muutumatuks. Seda võib pidada sõna denotatiivseks tähenduseks. Põhitähendusele võivad aga liituda lisatähendused e konnotatiivsed tähendused. Tähenduskomponentidel on sõnasiseselt nii ühendav kui ka eristav funktsioon, sest tähenduskomponentide lisamine loob uusi semeemivariante (seeme). Osa lekseeme on monoseemilised e ühetähenduslikud; paljud
peegeldavad selle mingit aspekti seoses teiste objektidega. Grammatikalisatsioon-tähenduse kinnistumine grammatilisele morfeemile või süntagmale,st et tähendust kannab mingi vorm. Grammatilisi tähendusi on keeles piiratud hulk ja nende ülesanne on siduda sõnad lauseks vastavalt keele morfosüntaktilistele reeglitele. Sõnaliigid- igal sõnaliigil on oma tähenduspiirkond ja morfosüntaktilised võimalused või piirangud seostuda teiste sõnadega. Nimisõna e.substantiivi semantilised omadused: piiritletus,elusus,sugu, füüsilised parameetrid. Tegusõnad e.verbid-väljendavad tegevusi, seisundeid, saavutust, sooritust. Verbide semantilised rühmad- tuumverbid, liikumisverbid, muutusverbid, modaalvervid, kausatiivid, performatiivverbid. Omadussõnade e.adjektiivide tuumtähendused- kuju,suurus,vanus,väärtus, värv. Pronoomenil- substantiiviga samad funktsioonid, ka eriomadusi. Ei saa
tähistatu./Näiteks Laps(ed) on haige(d)/ Määrus () ehk adverbiaal on igasgune verbi laiend, mis pole sihitis ega öeldistäide, samuti mis igasugune omadus- või määrsõna laiend. /Näiteks Ta hilines, sest auto läks katki/ Täiend () ehk atribuut see on nimisõna laiend /Näiteks Pikk inimene/ 5. Semantilised rollid. a. Käändekategooria peamine funktsioon on eristada lauses grammaatilisi funktsioone, või laiemalt, lause moodustajate semantilisi rolle: PEAROLLID: AGENT sündmuste algataja; PATSIENT osaleja, kellega/millega midagi juhtub ning kes/mis on sellest mõjutatud; KOGEJA see, keda sündmust sisemiselt mõjutab; SAAJA see, kesmidagi saab;
tuleneb sotsiaalsest, kultuurilisest jms taustast Tähenduse liigid · - keelendi üldistatud potentsiaalne tähendus; sama Leksikaalne tähendus sõna kõigile muutevormidele ühine tähendus, mida kannab sõnatüvi. · Aktuaalne tähendus - keelendi konkreetses kasutuses avalduv tähendus (surema: mu kingad on surnud) ·Grammatiline tähendus - ühesuguste muutevormide ühine tähendus (tunnused või tüveteisendid). Semantilised tunnused sõna tähenduse elementaarsed komponendid elementaarmõisted naine: [+ inimene + täisealine + naissoost] mees: [+ inimene + täisealine + meessoost] tüdruk: [+ inimene - täisealine + naissoost] poiss: [+ inimene - täisealine + imeessoost] pull: [+loom + veis + täisealine + isane] Assosiatiivne tähendus konnotatsioon tundmuslik lisatähendus, · kogemuste, väärtushinnangud ja suhtumiste alusel (sale, sihvakas, kõhn, kondine) o
tõusvat intonatsiooni, et moodustada üldküsimust (jah/ei küsimus) • Implikatsioonilised - kui on nii, siis on nii, nt Greenbergi 4. Universaal: SOV- keeled on enamasti postpositsiooni-keeled Võimalikke põhjuseid: mingid keeled on omavahel suguluses (üks keel on teisest eeskuju võtnud), ilma täishäälikuteta ei oleks võimalik rääkida 6. Sõnaliigid. Avatud ja suletud sõnaliigid. Sõnade liigitamise alused. sõnaliigid – substantiiv, verb jne semantilised rollid – agent, patsient, retsipient jne grammatilised suhted (rollid) – subjekt, objekt, predikaat, kaudobjekt jne Substantiiv e nimisõna (noun) Verb e tegusõna Adjektiiv e omadussõna Pronoomen e asesõna (kas ongi sõnaklass?) Adpositsioon: prepositsioon, postpositsioon Abiverb (auxiliary verb) Määratleja (determiner) the, those, some,
Suunata tarbijat ostma konkreetse ettevõtte toodet või teenust. Selgita kommunikatsiooniprotsessi. Saatja-teade(kontekst)-vastuvõtja-tagasiside Millised on suhtekorralduse sihtrühmad? Potensiaalsed ja olemasolevad kliendid Potensiaalsed ja olemasolevad töötajad Aktsionärid Konkurendid Investorid Avalikkus Mis on müra kommunikatsioonis ja too näiteid? Müra situatiivsed, semantilised ja füüsilised tegurid, mis takistavad kommunikatsiooni protsessi sujuvat kulgemist. Mida tuleb arvestada sõnumi koostamise juures? Selge, arusaadav kõigile, piisava pikkusega, parem lühike. Millal on isiklikul müügil toetusmeetmestikus oluline tähtsus? Võrrelge isiklikku- ja massikommunikatsiooni kolme tunnuse alusel: tarbijaskonna haaratus mõju üksikisikule tagasiside
Relatsioonis võib olla üks või mitu välisvõtit. Relatsioonis võib välisvõti ka puududa. Atribuutide tüübid Komponeeritud atribuut (composite attribute) Atomaarne atribuut (simple or atomic attribute) Üheväärtuseline atribuut (single-valued attribute) Mitmene ehk korduv atribuut (multivalued attribute) Tuletatud atribuut (derived attribute) Salvestatud atribuut (stored attribute) Nullväärtus (null value). Semantilised mudelid Semantilised mudelid: · kompilaatori mudel (compiler model) - keele tähenduseks on vastavad sihtkeele stringid, mida kompilaator tekitab, semantika kirjelduseks on täidetavad käsud (vajalik kompilaatorile) · interpreteerimismudel (interpreter model e operational model) - milline on seos sisendi ja täidetavate käskude vahel, selle mudeli kirjeldamiseks peab olema süsteem programmi struktuuride ülesmärkimiseks (vajalik programmeerijale)
Kõneliik • tegusõna grammatiline kategooria, mille liikmed on eesti keeles ja paljudes teistes keeltes jaatav kõne (afirmatiiv) ja eitav kõne (negatiiv); • jaatav kõneliik väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse jaatust; • eitav kõneliik väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse eitust; 9. Lause, voor, fraas(id). Transitiivsus. Süntaktilised seosed (rinnastus-alistus, rektsioon- ühildumine). Sõnaliigid. Lauseliikmed. Semantilised rollid (agent, patsient, kogeja jm). Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel). Lause: • keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet • grammatiliselt sõltumatu teksti osa, süntaksi põhiüksus • peamine tunnus on teate edastamine vastuvõtjale • koosneb lause moodustajatest, milleks võib olla sõnavorm, fraas, osalause ja/või sekundaartarind Lausung:
·ühilduvate afiksite abil verbil või NP koosseisu kuuluval moodustajal. Tüüpiliseks näiteks on indoeuroopa keeltes levinud sugude süsteem. Hispaania k: la hija `the daughter' el hijo `the son' 47. Kääne, käändekategooria????????????? Käänetekategooria põhiline funktsioon on eristada grammatilisi funktsioone, või laiemalt lausete moodustamise semantilisi rolle. 48. Semantiline roll????????????????? Semantilised rollid: ·Agent on tüüpiliselt elus ja õhutab toimuvat tegevust nind seda meelega. ·Patsient on lause osaline, kes või mis on mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundile. ·Teema viitab esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutustele. ·Saaja väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti ·Siht väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti ·Asukoht ·Tee ·Instrument ·Kogeja 49
·ühilduvate afiksite abil verbil või NP koosseisu kuuluval moodustajal. Tüüpiliseks näiteks on indoeuroopa keeltes levinud sugude süsteem. Hispaania k: la hija `the daughter' el hijo `the son' 47. Kääne, käändekategooria????????????? Käänetekategooria põhiline funktsioon on eristada grammatilisi funktsioone, või laiemalt lausete moodustamise semantilisi rolle. 48. Semantiline roll????????????????? Semantilised rollid: ·Agent on tüüpiliselt elus ja õhutab toimuvat tegevust nind seda meelega. ·Patsient on lause osaline, kes või mis on mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundile. ·Teema viitab esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutustele. ·Saaja väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti ·Siht väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti ·Asukoht ·Tee ·Instrument ·Kogeja 49
ühilduvate afiksite abil verbil või NP koosseisu kuuluval moodustajal. Tüüpiliseks näiteks on indoeuroopa keeltes levinud sugude süsteem. Hispaania k: la hija `the daughter' el hijo `the son' 47. Kääne, käändekategooria????????????? Käänetekategooria põhiline funktsioon on eristada grammatilisi funktsioone, või laiemalt lausete moodustamise semantilisi rolle. Semantiline roll????????????????? Semantilised rollid: Agent on tüüpiliselt elus ja õhutab toimuvat tegevust nind seda meelega. Patsient on lause osaline, kes või mis on mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundile. Teema viitab esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutustele. Saaja väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti Siht väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti Asukoht Tee Instrument Kogeja
Nt Algus (1, 2, 1) - isa vasakul kaldal, 2 poega vasakul kaldal, paat vasakul kaldal Lõpp (0, 0, 0) - kedagi vasakul kaldal ei ole. Produktsioonide esitamine? (lisatingimusi arvestades välja kirjutada probleemid) nt üks grupp produktsioone vasak kallas -> parem kallas ja teine parem kallas -> vasak kallas Laiutiotsing - algolek on algtipp, variandid järgmised olekud (puu läbi vaatamine, kus tipud läbitakse tasehaaval) Semantilised võrgud Koostada semantiline võrk (väh 5 tippu), mis esitab ametialaseid vm suhteid inimeste vahel (valdkonna võib vabalt valida). Harjutusülesanded predikaatarvutuses ------------------------------------- E - keegi (olemasolukvantor) A - iga (üldisuskvantor) ½ - eitus & - konjuktsioon V - disjunktsioon ------------------------------------- 2 - Vanakraamikaupmees Predikaadid: C(x) - x on vanakraamikaupmees; H(x) - x on aus inimene.
3.produktiivne tasand- võime mõista, korrata ja genereerida ütlusi. ¤ Keel on akustilis artikulatoorsete märkide süsteem(hääldatav), see on vahend mida kasutatakse kõnelemisel ja verbaalses tunnetustegevuses. Keeleüksususi reaalselt ilma kõneta ei esine, keeleüksusi iseloomustab alati 2 tunnust- vorm(akustilis-artikulatoorne; kirjapilt) ja tähendus või tähenduse eristumine. Morfeemid on väikseimad keeleüksused, millest genereeritakse tekstid. Semantilised seosed sõnade vahel: Süntagmaatilised seosed on sõnade kokkusobitamine kõneloomes. Süntagmaatiline seos vastab tavaliselt küsimusele missugune/mida teeb(koer- haugub(karvane); punane-kleit. Koolieelikutel on süntag seosed tavaliselt ülekaalus. Paradigmaatilised seosed moodustavad semantilisi(tähenduslikke) välju, semantilised seosed ühiste tunnustega sama liiki keeleüksuste vahel(nt koer-kass). Tuletusseosed on seosed ühiste tuletusaluste või liidete alusel
· substantiivile liituva afiksi abil; · kliitiku abil või NP koosseisu kuuluva sõna abil; · ühilduvate afiksite abil verbil või NP koosseisu kuuluval moodustajal. Tüüpiliseks näiteks on indoeuroopa keeltes levinud sugude süsteem. Hispaania k: la hija `the daughter' el hijo `the son' 37. Kääne, käändekategooria, semantiline roll Käänetekategooria peamine funktsioon on eristada grammatilisi funktsioone, või laiemalt, lause moodustajate semantilisi rolle. Semantilised rollid: · Agent on tüüpiliselt elus ja õhutab toimuvat tegevust nind seda meelega. · Patsient on lause osaline, kes või mis on mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundile. · Teema viitab esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutustele. · Saaja väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti · Siht väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti · Asukoht · Tee · Instrument · Kogeja 38
Klassifitseerimise aluseks võib olla veel näiteks kuju, materjal, suurus jne 52. Kääne, käändekategooria Kääne ehk casus, väljendab sõna semantilis-sünktaktilist vahekorda lauste teiste sõnadega. Käändemärgistus nom-akk ja abs-erg Käändekategooria peamine funktsioon on eristada lauses grammatilisi funktsioone, või laiemalt, lause moodustajate semantilisi rolle. Tavalisemad semantilised rollid: 1)Agent on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning seda kavatsuslikult ja meelega. 2)Patsient on lause osaline, kes või mis on kas mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundi või tingimuste muutustele. 3)Teema viitab esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutusele; samuti esemetele või olenditele, mis on kellegi omanduses või mille omanik muutub. 4)Saaja väljendab omanduse
Need on eesti keele, eesti kirjakeele, kirjakeele allkeele, murde ja idiolekti sõnastikud( M.Erelt 1997:569). Seletussõnaraamat Esitab kirjakeele sõnavara. See on ühekeelne sõnaraamat, mis pakub sõnad ja kogu nende kohta käiva infot ühes keeles. Esimene kogu eesti kirjakeelt hõlmav seletussõnaraamat on Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ja näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamatus esitatav materjal on liigendatud märksõnaga algavateks artikliteks. Märksõnad on järjestatud alfabeetiliselt. Iga sõna kohta antakse rikkalikult infot: seletakse sõna tähendusi ja tähendusvarjundeid, stiilinüansse ja grammatilisi iseärasusi. Näiteks: Leksikograafia sõnaraamatute koostamise teooria ja praktika Leksikoloogia - sõnavara ja selle arenemist uuriv keeleteaduse haru, sõnavaraõpetus.
Üldisemalt, semantika räägib tähendusest; 32. Ontoloogiad ja freimid, pärimine, järeldamine (freimid, reeglid, protseduurid), seoste graaf, mitmene pärimine. Freimi all mõistetigi alguses konstruktsiooni, mis esitas mingi objekti olulisi, seda objekti piiritlevaid ja teistest eristavaid omadusi. Edaspidi hakati freimidega kujutama objektide ja nende vaheliste seoste kirjeldusi sõltumatult sellest, kas need kirjeldused olid ammendavad või olemuslikud. 33. Semantilised võrgud: eesmärk, süntaks ja semantika, semantilise võrgu esitus. Semantiline võrk on mõistepõhine teadmuse esitus, milles objektid või olekud esitatakse sõlmedena, sõlmi ühendavad sidemed aga näitavad eri sõlmede vahelisi seoseid. 34. Statistilised meetodid masintõlkes. 35. Päringud loomulikus keeles. 36. Semantiline koosvõime. Eesti tegevused semantilise koosvõime alal. Avaandmed, linkandmed, semantiline veeb.
Tegumood- näitab subjekti ja objekti suhteid lauses (aktiiv;personaal) Aspekt e. laad- näitab lausega väljendatud tegevuse omadusi (lõpetatud/lõpetamata; tulemuslik/mittetulemuslik; punktuaalne/duratiivne; progressiivne e. kestev Eitus- näitab lausega väljendatu paikapidamist 7. Lause, voor, fraas(id). Transitiivsus. Süntaktilised seosed (rinnastus-alistus, rektsioon- ühildumine). Sõnaliigid. Lauseliikmed. Semantilised rollid (agent, patsient, kogeja jm). Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel). Lause- tüüpiliselt verbi finiitvormi sisaldav terviklik mõte ja/või suhtluseesmärgi väljendus Voor Fraas-terviklik kõnelõik, (lühi)lause; kindlakskujunenud väljend, kõnekäänd; sisutu ilukõneline väljend, sõnakõlks Transitiivsus- sihilisus Sõnaliiid→ fraasid Nimisõna e. substantiiv- substantiivifraas ehk noomenifraas= NP Omadussõna e. adjektiiv- AP
ootamata, kuni seda küsitakse. Paljud organisatsioonid kasutavad telefonisuhtluse korraldamiseks vastavaid standardeid. On ütlematagi selge, et kõik töötajad peaksid esindama oma asutust nõuetele vastavalt. Teisalt uurin lähemalt mitteverbaalseid suhtlusvahendeid, milleks on kehakeel ning sageli ütleb see rohkem kui sõnad. Kuna zestid, näoilmed ja muud mittesõnalised signaalid on nagu sõnadki-semantilised märgid, siis pole ime, et sageli ilma sõnagi lausumata, reedetakse oma salajasi mõtteid. Klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad: hääletoon, silmside, miimika, puudutused, riietus jne. Kehakeele märkide tundmaõppimine ja nende mõistmine annavad klienditeenindajale võime saada oma klientide kohta teada palju olulist, selleks, et neid väga hästi teenindada. Kindlasti üks võimsamaid kehakeele väljendusi peitub miimikas, nagu öeldakse, et pilk ütleb
sõnade tähendus; eristas nelja sõnaliiki: nimisõnad, tegusõnad, eeltegusõnad ja partiklid. Olulisim india keeleteadlane Panini (4. saj eKr) tuletas sanskriti keele grammatika morfeemi juurtest; tema grammatika koosneb 4000 reeglist e suutrast (seitse käänet; morfosüntaktilised reeglid verbi- ja nimisõnavormide moodustamiseks; sõna lõplik kuju saadakse morfoloogiliste struktuuride ja fonoloogiliste protsesside alusel; semantilised rollid: agent, kogeja, teema, instrument, allikas, suund, transitiivsus). Nyaya suutrate järgi on kolm tähenduse tüüpi: individuaalne, universaalne ja kujutluslik. 2. Vahemere keeleteadus Egiptuses leiutati piktograafiline kiri, sellest arenesid süllaabilised kirjad, neist omakorda kujunes Kreekas välja tähestikuline kiri. 3. Kreeka-ladina keeleteadus 3. sajandi lõpust eKr kuni 4. sajandini pKr moodustasid Kreeka ja Rooma ühe poliitilise ja kultuurilise terviku
tundmaõppimine. Suuline suhtlemine- dialoog jne. Kaudne suhtlemine- arvuti, telefon. Massiline teabelevi- meedia, massikomm. Formaalne viis- vastavalt kehtestatud võimule. Informaalne viis- eirates org struktuuri,isiklikud suhted. Suhtlemistõkked- barjäärid mis osaliselt või täielikult blokivad info või tekib ebaõige info. Keskonnast ting= keelebarjäär, kellaaeg, müra.(+edastaja,vastuvõtja poolsed) Personaalsed suhttõk= psühho distants,rass, sugu, haridustase(füsioloogilised, semantilised). Suhtlemissümbolid: sõna, pilt, kehakeel. Privaatsus=inimese õigus elada segamatult ja omaette, see on õigus eraelule. Lubamatu sekkuda(seotud tegevused-testid, ravid, jälgimised):diskrimineerimine. Distsipliin=kindlaskmääratud kord, org püüab norme ja standardeid maksma panna. Juhtkonna tegevus 1takistav 2 olukordaparandav. **Konflikt=Väga üldiselt võiks konflikti defineerida kui lahkheli või arusaamatust, mille tulemusena
Võrdlus-omadussõnade kategooria. ( suur,suurem, kõige suurem) Aeg-deiktiline gr kat,mis suhestab lause poolt väljendatu kõne hetkega või mõne muu valitud hetkega Isik- tegija olemust lähtuvalt kõneajast Kõneviis-näitab kõneleja suhet lausega(tingiv , käskiv , möödev , kindel) Tegumood-subjekti ja objekti suhe Aspekt-näitab lausega väljandatud tegevuse omadusi Eitus-näitab väljendatu paikapidamatust 9. Süntaktilised seosed. Sõnaliigid. Lauseliikmed. Semantilised rollid. Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel). Lauseliikmed 1) Alus ehk subjekt 2) Öeldis ehk predikaat 3) Sihitis ehk objekt 4) Öeldistäide ehk predikaat 5) Määrus ehk adverbiaal 6) Täiend ehk atribuut Süntaktilised seosed Tasandilised seosed- rinnastav ja alistav seos. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: *ühildumine ehk kongruents *rektsioon *eraldi morfeem Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed. Sõnaliigid
paigaldatakse, seda suurem on tema kasutegur pikas perspektiivis. Väga oluline on ka see, kas, kui palju ja millise kvaliteediga logopeedi abi lapsele võimaldatakse. Logopeed saab suuremat rõhku pöörata just nende häälikute omandamise õpetamisele, millega üldiselt kuulmislangusega inimestel probleeme on. (Ertmer, Kloiber, Jung, Kirleis & Bradford, 2012) Schorr jt (2008) on oma uuringus välja toonud, et sisekõrva implantaatidega laste semantilised oskused on kuuljatest eakaaslaste oskustega võrreldes palju madalamad. Ometi oli ka lapsi, kelle sõnavara areng oli täiesti eakohane. On leitud, et paljud lapsed, kellele on paigaldatud sisekõrva implantaadid, ei suuda hästi kinni pidada vestluste teemadest. Spencer (2004) on selle põhjal järeldanud, et nendel lastel võib olla keerulisem keskenduda vestluse teemale, kui samal ajal peab väga põhjalikult tegelema
potentsiaalset kasutamisvõimalust, nt: jarruy durrgu ,CL:LIND öökull' buri birmar ,CL:TULI süsi' mayi badil ,CL:SÖÖDAV TAIM teatud pähkel' Tüüpiliseks substantiiviklassi näiteks on indoeuroopa keeltes levinud sugude süsteem. Klassifitseerimise aluseks võib olla veel näiteks kuju, materjal, suurus jne Käändekategooria peamine funktsioon on eristada lauses grammatilisi funktsioone, või laiemalt, lause moodustajate semantilisi rolle. Tavalisemad semantilised rollid: Agent on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning seda kavatsuslikult ja meelega. Patsient on lause osaline, kes või mis on kas mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundi või tingimuste muutustele. Teema viitab esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutusele; samuti esemetele või olenditele, mis on kellegi omanduses või mille omanik muutub.
Referaat Johanna-Margret Kakko 2010 SISUKORD ANDMEBAASID. Informatsioon ja andmed. Andmebaaside põhifunktsioonid. Andmebaaside tüübid. Andmelaod ja andmeaidad. ANDMEBAASIDE PÕHIMÕISTED. Objektid, atribuudid, võtmed, indeksid. Seosed 1:1, 1:M, M:M. Atribuutide tüübid. Normaliseerimine, normaalkujud (3). Semantilised mudelid (UML). Andmebaaside käivitamine (installeerimine, avamine). Uue andmebaasi loomine (objektsüsteemi analüüs). Olemasoleva andmebaasi kopeerimine. TÖÖ TABELITEGA. Tabeli väljade lisamine, kustutamine, ümbernimetamine. Primaarne võti. Väline võti. Unikaalne entifikaator. Tabelite seostamine (relatsioonid). TÖÖ ANDMETEGA. Andmete sisestamine töökirjetega. SQL KEELE ALUSED. Standardid (syntaks). Loogilised operaatorid. ANDMEBAASIDE KASUTAJAD. Kasutajad.
Nii, teabe tajumise, arusaama ja töötluse erinevused kommunikatsiooni protsessi osalejatel, st suhtlemise protsessi täielikult rakendada subjektiivne võimetus põhjustavad kommunikatsiooni barjääride. Võivad nii objektiivsed kui subjektiivsed barjäärid tekkida: näiteks, foneetiline arusaamatus (kiire kõne, sõnad-parasiidid), sotsiokultuurilised barjäärid (poliitilised, usulised, professionaalsed ja teised, mis toovad kaasa erinevaid mõiste tõlgendusi), semantilised (tesaurustes erinevus) ja stilistilised (sisu ja stiili, aga samuti esitusvorme mittevastavus), loogilised (naiste, laste ja muu loogika), suhe barjäärid (vaenulikkus, eelarvamused, autoriteedi puudumine). (Шевандрин 1995: 101). Seega, me näeme, et enamik termini määratlused "kommunikatiivsed barjäärid" on sarnased järgmistes asendites: kommunikatiivsed barjäärid loovad erinevaid takistusi kommunikatsiooni tegevuse rakendamise protsessis ja kujuvad konfliktide põhjuseid,
Keel on õigete lausete kompleks. Õige ei pruugi tähendada ,,mõtestatut". Näiteks: Rohelised värvitud ideed magavad tormakalt. Keel tegeleb grammatikaga; see lause on grammatiliselt korrektne. Poisid Magab Keeles on 2 kompoenti: o Tuumkomponent loob tuumlauseid o Transformatsioon Väike poiss jookseb kiiresti Nimisõna fraas Verbi fraas Lause 1965 süntaksiteooria aspektid 1963 Chomsky õpilased Katz ja Fodor kirjutavad artikli; Semantilised komponendid: markerid arv väike ja nad on süsteemsed Eristajad ...?? Rohelised värvitud ideed magavad tormakalt + konkreetne + elusolend +värviline + värviline + materiaalne +materiaalne - materiaalne + rahu - rahu Süvastruktuurid koosnevad leksikast ja grammatikast. Pindstruktuurid. Süntaktika Sõltub sellest, kuidas me käsitleme märki läbi süsteemi.
sõnaraamatuga. On teada, et deskriptiivne lingvistika "vihkas" tähenduse kriteeriumi, sest pidas keele tähendusliku külje formaalset kirjeldamist võimatuks, kuigi loogikas olid formaalsed semantikateooriad ammu olemas. Semantilise komponendi ilmumist keelekirjeldustesse on põhjalikult seletanud H. Õim, sealhulgas täheldades, et generatiivse semantika mudel – enne mõte (semantilised esitused), siis väljendus (pindstruktuurid, foneetiline esitus) - on "intuitiivselt loomulikum ja kergemini mõistetav" kui Chomsky vastupidine rida. 1970. aastatel ei huvitanud keeleteadust otseselt see, mis sünnib inimeste peades, kui nad kõnelevad, vaid keel kui "füüsiline reaalsus": sõnad, laused, tekstid. Tänapäeval peab eriti kognitiivne lingvistika keelt inimtunnetuse lahutamatuks osaks, mitte iseseisvaks nähtuseks ega süsteemiks.
milles? seestütlev siili/st 6. elatiiv kellest? millest? kohakäänded alaleütlev siili/le 7. allatiiv kellele? millele? alalütlev siili/l 8. väliskohakäänded adessiiv kellel? millel? alaltütlev siili/lt 9. konkreetsed ehk semantilised käänded ablatiiv kellelt? millelt? saav siili/ks 10. translatiiv kelleks? milleks? rajav siili/ni 11. terminatiiv kelleni? milleni? olev siili/na 12. essiiv kellena? millena? ilmaütlev siili/ta 13. abessiiv kelleta? milleta? kaasaütlev siili/ga 14. komitatiiv kellega? millega?
· Suhe: ole relevantne (räägi asjast). · Viisi: o Räägi selget juttu; o Väldi mitmemõttelisust; o Ole lakooniline; o Räägi õiges järjekorras. Sotsiolingvistika ja sotsiosemiootika Tähenduse uurimne · Klassikaline semantika lingvistilise semantika uurimisega perifeerias. · Generatiivne semantika oluline on rõhutada, et see lähenemine tõusis vastukaaluks generatiivse grammatika lähenemisele semantilised struktuurid tuletatakse semantika süvastruktuuridest. Chomsky tahtis leida süvastruktuurid, mis on olemas kõigil keelt kasutavatel olenditel. Püüab kaht osapoolt sünteesida semantilised struktuurid pole süvastrutktuuride peegeldused vaid omavad ka vastastikmõju. · Kognitiivne semantika seisukoht sarnane generatiivse semantikaga pindstruktuurid määravad ära olulisel määral, kuidas grammatilised struktuurid toimima hakkavad.
Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega. Kahe isiku vahelise suhtlemisprotsessi puhul võib eristada kaheksat etappi. EDASTAJA JA VASTUVÕTJA. Idee ilmumine, kodeerimine, edastamine, vastuvõtt, dekodeerimine, heakskiit, teabe kasutamine, tagasiside. Suhtlemisbarjäärid: personaalsed(emotsioonid, väärtushinnangud, sugu, staatus). Füüsilised(müra, ootamatu heli, seinad). Semantilised tõkked(sõnad, pildid, teod). 18.Vertikaalne suhtlemine. Vertikaalne kommunikatsioon–Ametlik kommunikatsioonistruktuur, kus juhiseid antakse alanevas suunas kõrgematelt positsioonidelt madalamatele. Sellises suhtlemisviisis puudub otsene kommunikatsioon kõige madalamate ja kõrgemate astmete vahel. Alanevas suunas antakse juhiseid ja töökorraldusi, koordineeritakse tegevusi jne. Vastassuunalises suhtlemises jõuab juhtideni mitmesugune tagasiside, teave töötajate probleemidest ja
võidakse lahku hääldada liitsõnu(arusaamis probleemid). 2) lahutamatus sõnade lisamisel juba olemasolevasse lausesse pannakse need teiste sõnade vahele, mitte nende sisse. 3) üksikesinemine sõna kui vaba morfeem ja väikseim tähendusega üksis esineb keeles üksi. Va inglise keele artliklid. 4) foneetilised piirid sõna kõla osutab selle alguse ja lõpu. Vokaalide liikumine paneb paika uue sõna alguse. 5) semantiline üksus sõnad on semantilised üksused e tähendusega. Grammatiliste morfeemide omadused: 1) nende hulka lisandub harva uusi liikmeid 2) neil on fikseeritud positsioon 3) neil on üldine tähendus kui gram. Kategooriat väljendav morfeem liitub käändsõnaga, siis võib ta liituda peaaegu kõigiga, mitte ei vali teatud sõnu semantiliste vm omaduste põhjal
Sellisel juhul on tegemist defektiivse muutmise ehk vaegmuutmisega. Puuduvad vormid on paradigma augud, eesti keeles nt puudub pronoomenitel üksteise ja teineteise nimetav kääne ja mitmuse vormistik. Kui muuteparadigmas esineb auke, siis on neid üldjuhul sümmeetriliselt. Nt plurale tantum sõnad, millel puudub ainsusevorm (jõulud). Singulare tantum substantiividel puuduvad vastavalt mitmuse vormid (manna, gripp, river Thames). Mitmusevormide puudumisel on üpris selged semantilised põhjused: kõnesolevaid mõisteid ei ole reaalses maailmas rohkem kui üks (Thames) või ei ole loomulik käsitleda neid mitmuslikena (mustus). Mõnedel adjektiividel puuduvad analoogilistel semantilistel põhjustel võrdlusastmed ehk komparatiiv ja superlatiiv (nelinurkne, rase). Kõik verbid ei muutu kõikides grammatilistes isikutes. Ühepöördelisteks nimetatakse neid verbe, mis pöörduvad vaid ühes isikus, üldjuhul ainsuse kolmandas pöördes (sajab).
Ta ei suitseta, ta on mittesuitsetaja, ma ei tule homme kinno, homme ma kinno ei tule, kinno ma homme ei tule. Grammatilised kategooriad koosnevad markeeritud (tunnus on) ja markeerimata (tunnust ei ole) liikmeteks. Arv: ainsus (markeerimata) – mitmus (markeeritud) Kääne Aeg: olevik (tunnuseks peetakse „v“ lõppu) Tegumood Kõne: jaatav/eitav 9. Lause, voor, fraas(id). Transitiivsus. Süntaktilised seosed (rinnastus- alistus, rektsioon-ühildumine). Sõnaliigid. Lauseliikmed. Semantilised rollid (agent, patsient, kogeja jm). Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel). Lauseõpetus ehk süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lausete ehitust. Süntaks käsitleb lauseid,mis on lause jne. Lause- tüüpiliselt verbi finiitvormi sisaldav terviklik mõtte ja/või suhtluseesmärgi väljendus. Lausung - mingis kontekstis öeldud lause kus tõuseb oluliseks suhtluseesmärk. üksikud laused pole lausungid!
õigusteadvuse tasandil igal ajajärgul. Viimase juhtumi puhul antakse hinnang ka kehtinud õigusteadvusele ja õiguskultuurile. Kaasajal rakendatakse ajaloolist tõlgendust eeskätt õigusakti preambula mahus või selle puudumisel õigusakti sisu ja eesmärki seletavate normide mahus. 2. Tõlgendusargumendid: mõiste, tänapäeva tõlgendusargumentide kataloogid A.Aarnio ning R.Alexy järgi. 2.1. A.Aarnio: lingvistilised (semantilised ja süntaktilised (grammatilised)), loogilised, juriidilised (seadus, süstematiseerimise seisukohad, maa tava, seaduseandja eesmärk, kohtotsused, võrdleva õiguse (komparatiivsed), õigusajaloolised ja õigusteaduse) ning teleoloogilised (reaalsed) argumendid, väärtused ja hinnangud argumentidena, analoogia ja e contrario argumendid. Juriidilistest argumentidest: õigusallikad ja nende prima facie kohustuslikkus, prima facie kohustuslikkuse hindamine. Õiguse allikate iseloomustus.
Chris gave the notebook to Dana Saaja väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti. Siht väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti. Asukoht-kus? Allikas- kust kuhu? Tee Instrument ehk vahend- vahend, millega tehakse midagi-millega? Kogeja- kellele tegevus on suunatud-kellel? 48. Semantiline roll semantika keelelised (=keeles väljendatud) tähendused; Tähendus võib olla: 1) abstraktne: süsteemi tähendus 2) konkreetne: a) kõneleja tähendus b) kuulaja tähendus Olulisemad semantilised rollid e tähendustüübid on agent, tegevusobjekt, instrument, koht. tähistatu /mõiste/ meel tähistaja /sõna/ keel referent /entiteet/ maailm · Tähistaja ehk sümbol, sõna puhul on see nn "sõnakest", nt maja häälduskuju või kirjakuju. KURS · Tähistatu ehk signifikaat on referendi peegeldus teadvuses, referendi mõiste, nt see, mida me mõtleme, kui ütleme/kirjtuame kuuleme/loeme maja. SUURTÄHT või VÄIKE SUURTÄHT
-> pane aken kinni! ->jälle on aken lahti jäetud! ->kas sa saad akna kinni panna? Otsene vs kaudne ütlus MÕTE TÄHENDUS 2. Üks keeleüksus(semantika) <-> pragmaatilise tähenduse võimalik mitmekesisus (erin mõtted) <-> situatsioon/kontekst Tähendus: Keeleüksus(lause): Palun korda, mida ütlesid! > ma ei kuulnud > ma ei saanud aru > ütle veel, kui julged > ülihästi öeldud, palun korda Kui lapsel ei ole piisavalt sõnavara, siis ta ei saa väljendada mõtteid. Semantilised seosed sõnade vahel 1. Paradigmaatilised: semantilised seosed ühiste tunnustega sama liiki keeleüksuste vahel (sõnade, sõnavormide, morfeemide, sõnaühendite paradigmad)- sama sõnaliigi vahelised seosed. Aluseks sellele, et me saame ühe sõna välja vahetada teise sõna vastu selleks, et väljendada paremini. VALIK (KÕNELOOMES) JA ÄRATUNDMINE (KÕNE TAJUMISEL). Moodustavad semantilisi välju, mida tugevamad need seosed on, seda
Arvestuskontrolltöö küsimused 2015 INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega kommunikatsioon, tahtlikud või tahtmatud. 2. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Sõnadeta või sõnadele lisaks, tahtlikud või tahtmatud. 3. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Tehnilised, semantilised. 4. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamisel pöörad tähelepanu räägitavale, saad sellest aru ja jätad meelde. 5. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Reaktsioon sinu käitumisele. 6. Milline on aja käsitlus inimkommunikatsioonis? Mittepööratav ja mittekorratav. 7. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see, mis saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale. 8
Seisab oma õiguste ja vajaduste eest, kuid võtab arvesse ka teiste õigusi ja vajadusi, on avatud kompromissidele ja läbirääkimistele. Kehakeel väljendab enesekindlust, hoolivust ja empaatiat. Nt: Klienditeeninduses, kliendil on mingi mure või halb kogemus toote või teenusega leitakse lahendus, mis sobib mõlemale osapoolele. 25. Millised on tüüpilisemad suhtlemisbarjäärid? Personaalsed barjäärid, füüsilised barjäärid, semantilised barjäärid, valikuline tajumine, kultuurimõju, tagasiside puudumine, rolliootused ja staatus 26. Selgitage efektiivse tagasiside andmise põhimõtteid. a. Olukorda tuleb kirjeldada objektiivselt b. Probleemide kirjeldamisel tuleb jääda mõõdukaks vältides kategoorilisi musta-valge terminoloogiat c. Käitumisest tuleb rääkida seostatult konkreetse situatsiooniga, mitte sellest, mis juhtus kuskil mujal mõni aeg tagasi d
väljendite semantiline dualism, jagades need pärisnimedeks ja deskriptsioonideks. D. on Russelli järgi võimelised tähendama (suhtuma objektidesse) tänu oma vormile (keelelisele tähendusele). Kui Frege arvas, et igale keelemärgile vastab mingi konkreetne v. abstraktne ese, siis Russelli semantika ei võimalda ideaalseid objekte samas mõttes, nagu reaalseid konkreetseid objekte. Russell loobus mitte ainult mõttest, et denotatsioon ammendab märgi ja tähistatava semantilised suhted, vaid ka seisukohast, et kõik keeleväljendid on nimed. Nimed (konkreetsete kandjate tähistused) deskriptsioonid (esemete sõnalised kirjeldused mingite tunnuste järgi). Kui vaadelda kirjeldusi kui nimesid võib tekkida ilusioon kummaliste objektide (suhted, omadused) olemasolust. Russelli deskriptsioonide teooria toetub filosoofilisele eeldusele kahest teadmise tüübist -- teadmine kogemuse kaudu pärisnimed ja omaduste nimed, rangelt loogilises
muutumist esile, nt gruusia k olevikus on nominatiiv-akusatiivkeeltes ja perfektis absolutiiv-ergatiivkeeltes. Ajavormist lähtuvalt: olevikus nom-akk; mineviku ja lõpetatud tegevuse puhul abs-erg. Teatud mõttes räägime minevikust rääkides sellest, kuidas objektid on saanud muutuse osaliseks, st midagi on olukorras muutnud. Kõik sündmused on minevikus pigem passiivsemad kui olevikus toimuvad (nt Keegi parasjagu tapab lindu VS Keegi tappis linnu). 24. Hierarhiad ja semantilised kaardid (üldiselt) Hierarhiad on välja kasvanud Praha koolkonna markeerituse mõistest, mis on põhimõtteliselt duaalne, mistõttu ei sobi alati (skalaarsus opositsiooni asemel). Hierarhia annab võimaluse öelda, millised kombinatsioonid võivad esineda. Hierarhia võimaldab postuleerida suure hulga implikatsioonilisi universaale. Kontseptuaalne ruum kõik eristused, mida inimene on suuteline tegema.
intonatsioonikontuur?). Oksaar: Jakobsonil ei olnud õigus, (arvas, et tüpoloogiliselt haruldased vormid ilmuvad hiljem). Vokaalharmoonia ilmub soome lastel kohe ja vead praktiliselt puuduvad (va üks Toivaise kirjeldet kö/ko vale valik). Ungari lastel on aga sellega rohkem raskusi (ungari vokaalharmoonia keerulisus?). Vokaalharmooniat palju juba lalinas, nii et see on keele vok. harm. eeletapp. 5. Sõnavara areng. Esimeste sõnade semantilised iseärasused. Imitatiivid. Esimesed sõnad on foneetiliselt väga ebatäpsed Keren: uurimise kolmandal kuul (1.0 1.1) oli ainult 9% uutest sõnadest enam-vähem täiskasvanu moodi, 1.5.-1.6 oli juba 45% enam-vähem õiged. Paljudel lastel esineb nn leksikaalne spurt. Kerenil oli see umbes 1.4 vanuses (enne 25. alla 25 sõna nädalas 25. nädal 44 uut sõna, 26. nädal 36, 27. 31 ja siis jälle alla 25). Kile: sõnade omandamise keskmised näitajad (Handbook
mõtlemiseprotsess kauem aega. Ruumidimensioon säilib mõtlemise käigus. 4. Millised on defineerivate tunnuste teooria ja prototüübi- ehk iseloomulike tunnuste teooria põhiseisukohad? Mille poolest on need teooriad sarnased, mille poolest erinevad? Defineerivate tunnuste teooria ● sõnade tähenduse mentaalsed representatsioonid koosnevad tarviklikust ja piisavast hulgast semantilistest tunnustest ● kõik ühe mõiste defineerimiseks vajalikud semantilised tunnused on samavõrra tähtsad ja määravad üheskoos mõiste ● õuna representatsiooni võivad moodustada nt ümar, söödav, magus, punane, mahlane ● kokkuvõttes väidab teooria, et kanname iga sõna jaoks oma peas kaasas semantilistel tunnustel põhinevad definitsioone. Need tunnused võimaldavad meil ära tunda iga kategooria uusi liikmeid, mõista kuidas on sõnade tähendused omavahel seotud ja aru saada lausetest, mis koosnevad sõnadest.
Leksikaalse info liigid. Kõnelejal peab olema lekseemi kohta järgnev info (kui valdab seda korrektses kasutuses kõnes ja kirjas): hääldus ja selle variandid õigekiri ehk ortograafia muutumine süntaktilised omadused (sh valents ja rektsioon) kollokatsioonid e kalduvus esineda tekstis koos teatud sõnadega põhitähendused kõrvaltähendused, sobibus erinevatesse stiilidesse olulisemad semantilised suhted teiste sõnadega suhe selle välismaailma objektiga, mida tähistab Põhivorm - aeglase hääldamise alusel kirja pandid redutseerimata täisvorm, mida on kuulamisel kerge ära tunda. 41. Sõnaliik. Kõige olulisem lekseemi kohta käiv info on sõnaliik e kategooria. Kõikides keeltes on sõnaliigid olemad, nende hulk ja koosseis on keeliti erinevad. Sõnaliike võib jagada: avatud klass - semantilised morfeemid
· Sum summus mus (olen suurim hiir) · Kuulilennutunneliluuk · Sator Arepo Tenet Opera Rotas SATOR AREPO TENET OPERA ROTAS SS S Ø (ükskõik mis täht) Vra 112 211 Arv + 323 selline arv, mis võrdub oma ,,vraga" Vt. ,,Melanhoolia" (gravüür) Palindroomid on esinenud paljudes kultuurides maagiast eetikani Semiootika koosneb kahest seotud, kuid iseseisvast komponendist grammatika, keel. Keeleväline väärtus kodeeritakse elementidesse (keele semantilised vormid) 16 KVR tekstid Loomulikku keelt võib käsitleda kui funktsiooni. (järgnevat joonist ma ei suutnud korralikult välja lugeda) Semiootika Gramm. Foneetika Prosootiline KVR T staatum 2 1 0 0 0 Iga staatum koosneb erinevatest nivoodest. On olemas 0-tasand, mis koosneb kategooriatest.
Programmeerimiskeeles kirja pandud algoritmi nimetatakse PROGRAMMIKS või, kui veelgi täpsem olla, PROGRAMMI TEKSTIKS. Programmeerimiskeele süntaks on range eeskiri, mis sätestab väga üksikasjalikult, kuidas tohib programmi kirja panna nii, et see oleks arvuti poolt vastuvõetav. Vastasel juhul on tekstis süntaksivead. Programmi süntaks võib olla õige, kuid sellegipoolest see programm ei tööta arvutis nii, nagu soovisime. Siis on programmis on semantilised vead ehk sisulised vead. Kui süntaks määratleb ära sõnade ja sümbolite järjekorra lauses, siis lause semantika on lause mõte, tema tähendus. Vigade otsimine programmist ehk programmi silumine on programmeerijalt suurt vaeva nõudev töö ja seetõttu on soovitav programme kirjutades vigadest hoiduda. Nagu paljud teised keeled, koosnevad ka programmeerimiskeeled lausetest. Lause on imperatiivsetes keeltes käsk, algoritmi üks samm.
[Head|Tail] Head (listi pea) - listi ilmutatult viidatavad esimesed elemendid Tail (listi saba) – ülejäänud listi elemendid | - eraldussümbol. 1. Termi konverteerimine listiks ja vastupidi ”= ..”. Tulemuseks list, mille peaks on predikaadi nimi ja sabaks predikaadi argumendid. Sorteerimispredikaadi defineerimine: - Ordering := < , kui aritmeetiline järjestamine - Ordering := aless , kui alfabeetiline järjestamine, kus 7.2 Semantilised võrgud Semantiline võrk (SV) on diagramm, mis esitab objekte, nende omadusi ja objektide vahelisi seoseid. SV annab mõistete konteksti ja aitab selgitada valdkonna mõistete tähendust. SV graafiline esitus: - tipud: objektid ja nende omadused - kaared (suunatud): näitab objektidevahelisi seoseid ja objektide seost omadustega NB! Omadused, mis kehtivad objektide kohta, peavad kehtima ka kõigi tema alamobjektide kohta (, mis seotud predikaadi ”on” (”is_a”) kaudu). 7
loodav suhtlemine. Kommunikatsiooni eesmärgiks on ühise arusaamise saavutamine. 33.Kuidas käitub ja suhtleb „alistuva stiiliga“ inimene? Sõnastage näide 34.Kuidas käitub ja suhtleb „agressiivse stiiliga“ inimene? Sõnastage näide 35.Kuidas käitub ja suhtleb „kehtestava stiiliga“ inimene? Sõnastage näide 36.Millised on tüüpilisemad suhtlemisbarjäärid? Personaalsed, füüsilised, semantilised barjäärid, valikuline tajumine, kultuurimõju, tagasiside puudumine, rolliootused ja staatus 37.Millised on efektiivse tagasiside andmise põhimõtted? Olukorda tuleb kirjeldada objektiivselt. Probleemide kirjeldamisel tuleb jääda mõõdukaks vältides kategoorilisi musta - valge terminoloogiat. Käitumisest tuleb rääkida seostatult konkreetse situatsiooniga, mitte sellest, mis juhtus kuskil mujal mõni aeg tagasi.
annaabi.ee 
