Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Muistne Vabadusvõitlus (9)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks eestlased kaotasid Muistse Vabadusvõitluse ?
  • Miks siis eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse ?
Muistne Vabadusvõitlus #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-09-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 148 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 9 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Dan Uvarov Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Muistne vabadusvõitlus

Liivimaa ristiusustamine 1140 ­ hoogustus sakslaste ja taanlaste sõjategevus paganlike slaavlaste vastu. Samal ajal jutlustati kogu Euroopas ristisõda ja paavst lubas Põhja-Euroopa kristlastel suududa Püha Maa asemel sõjaretkele kohalike paganate vastu. 49 aasta jooksul ristiusustati Vendi ristisõdadega Läänemere lõunakalda rahvad ja slaavlased. Edasi põõrdus tähelepanu Läänemere ida kaldale. Esile kerkisid ka kaubanduslikud huvid. Saksa kaupmehed soovisid jõuda Läänemere alade kaudu vene turule. 1143 ­ rajati ristiusu ja saksa kaumeeste keskusena Lübeck. 1180 ­ tel hakkasid saksa kaupmehed siin kandis sagedasti liikuma ja koos nendega saabusid Väina ehk Taugava äärde ka esimesed saksa misjonärid. 1186 ­ tekkis kiriku toetus kaupmeestele. Saksamaal pühitseti augustiinlane Meinhard piiskopiks ja anti ülesandeks Liivimaa ristiusustada. 1196 - Liivimaa piiskopiks sai tsistertlane Berthold. Toimus murrang, liivlased olid hakanud sakslasi usaldama ja ei tahtnud p

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Muistne vabadusvõitlus

Muistse vabadusvõitluse eeldused: *Olemas olid uut tüüpi laevad, mis olid mahukad. Nendega sai seilata, et tuua varustust ja mehi. *Loodi Lüübeki linn, mis oli Läänemere lõunaalade tugipunkt. Põhjused: *Rootslased,Taanlased,Sakslased tahtid oma alasid laiendada.*Saksa kaupmeeste soov laiendada oma kaubateid. *Ristisõdijad tõid siia uue usu. Toimus võitlus kahe kiriku vahel Huvirühmade eesmärgid: 1. Saksa kaupmehed-Ei tahtnud jagada idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega ning nad lootsid teha lõpu paganarahvaste mere-ja rannaröövidele. 2. Orduvennad-Olid üheks tähtsamaks ristisõdade idee kandjaks ja kaitsjaks. Patud taheti andeks saada. 3. Liivlased-Nad olid sunnitud sõdima. Latgalid-Olid sammuti sunnitud. Nad lootsid ka sakslastelt vastu abi saada, kui nad peaks Eestisse tulema. 4. Eestlased-Kaitsta ja vabastada oma maad ja iseseisvust. Aastaarvud 1201- Albert asustas Riia linna,mis oli ristisõdijate keskus. 1202-A

Ajalugu
thumbnail
3
odt

Muistne Vabadusvõitlus

Ajalugu Daatumid 1199 ­ Albert pühitseti Üksküla piiskopiks. 1201 ­ Albert alustas saksa asinuke tarvis Riia linna ehitamist. 1202 ­ asutati Mõõgavendade ordu. 1208 ­ Muistse Vabadusvõitluse algus. Algul peamiselt Sakalas ja Ugandis. 1210 ­ Eestlased võidavad Ümera lahingu. 1211 ­ Sakslased ristivad Sakala linnuse. 1212-1215 ­ Vaherahu 1215 ­ Kolmemalva manööver 1217 ­ Otepää linnuse piiramine 1217 ­ 21.september Madisepäeva lahing, Lembituga eesotsas. 1219 ­ Ristisõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II koos oma meestega. 1220 ­ Rootsi kuningas rajas tugipunkti Lihula linnusesse ja asus rah. ristima. 1223 ­ Eestlased ründasid sakslasi ja võtsid linnuse üle. 1224 ­ Tähtsaimaks vastupanupunktiks oli jäänud Tartu, kaitses vürst Vjatsko. 1227 ­ Sakslased vallutasid saarlased( esmalt Muhu ja siis Saaremaa). Isikud Meinhard ­ Üksküla piiskop, Liivimaa ristiusule toomine Theoderich ­ Eestimaa piiskop, rajas Mõõgavendade ordu. Berthold ­ Uus Liivima

Ajalugu
thumbnail
9
doc

Muistne vabadusvõitlus

MUISTNE VABADUSVÕITLUS Referaat Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................... 3 1. Muistne vabadusvõitlus...................................................................................3 KOKKUVÕTE................................................................................... .........8 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................... ..9 2 SISSEJUHATUS Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli 1180. ­ 1290. aastatel

Ajalugu
thumbnail
20
doc

Muistne vabadusvõitlus

1227. aastaks olid eestlastest jäänud alistamata vaid saarlased, kelle peale vallutajate hammas seni ikka veel polnud hakanud. Peale pikki ja põhjalikke ettevalmistusi ning vägede koondamist läks sakslaste ja nende liitlaste hiigelmalev (20 000 meest) lõpuks 1227. aastal üle merejää. Suurte piiramismasinate toel vallutati Muhu linnus tormijooksuga ning purustati. Järgnenud Valjala piiramisel andsid saarlased lõpuks alla. Saaremaa vallutamisega 1227. aastal loetakse eestlaste muistne vabadusvõitlus ametlikult lõppenuks, kuigi tegelikkuses vastupanu võõrvallutajatele siiski päriselt ei raugenud. Saaremaa vabastas end veel mitmel korral võõrvõimust (esimest korda juba 1236. aastal). Ülestõusud jätkusid ka hiljem (1260, 1320) ning muistse vabadusvõitluse lõppakordiks sai alles Jüriöö ülestõus 1343. aastal. 7. KAOTUS JA SELLE PÕHJUSED Rääkides eestlaste muistsest vabadusvõitlusest, peame meeles pidama, et see ei olnud pidev

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Muistne vabadusvõitlus

organiseerija ja juht) · 1201.a. ­ rajati Riia linn, maa pühendati Neitsi Maarjale, Eesti ja Läti ala hakati nimetama Maarjamaaks, Riiast sai järgneva vallutussõja peamine tugipunkt · 1202.a. ­ rajati Mõõgavendade Ordu e. Kristuse Sõjateenistuse Vennad, juhiks oli ordumeister, kõige tähtsamad rüütelvennadülesanne oli sõdimine, tugev sõjaline jõud · 1208ndaks aastataks olid kõik Eesti alad hõivatud Eesti Muistne Vabadusvõitlus 1208 ­ esimene rüüsteretk Ugandisse, sõja algus; võitlus Eestimaa pärast, sakslasi toetasid ja õhutasid latgalid; Otepää linnus süüdati põlema 1210 - 2 suuremat retke: Võnnu piiramine ­ eestlaste vasturetk, hakati piirama, sest see oli Mõõgavendade Ordu üks olulisemaid tugipunkte, eestlased võitlesid kaua ja proovisid linnust igalt poolt rünnata, võnnulastele tulid appi liivlased ja latgalid

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Muistne vabadusvõitlus

Arutlus Muistse vabadusvõitluse võitjad ja kaotajad Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Balti ristisõdade, mis toimusid 1180. ­ 1290. aastatel, üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 1208­1227. Liivimaa ja Eesti vallutamist seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste aktiviseerunud tegevusega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Kuid kes olid Muistse vabadusvõitluse võitjad ja kes kaotajad?

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Muistne vabadusvõitlus

EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS PERIOOD ja PÕHISISU VÕITLUSE TÄHTSAMAD TÄHTSAMAD JÄRELDUSED ALAPERIOOD OSAPOOLED SÜNDMUSED(aeg,koht) ISIKUD I 1208 -1215 *Vaenlastel puudud vastastikused Ugandi ja Sakala 1208 Otepää ja Sakala rüüstamine süstemaatiline 1.1. 1208-1210 rüüsteretked 1210 vasturünnak Võnnusse Võnnu Berthold eestlaste alistamise Liivlased, latgalid, plaan Mõõgavendade ordu 1210 Ümera lahing *Ümera võidul

Ajalugu



Lisainfo

Arutlusküsimus teemal "'Miks eestlased kaotasid Muistse Vabadusvõitluse?".
Ära on toodud peamised semantilised negatiivsed faktorid, mis põhjustasid ebaedu.


Kommentaarid (9)

plaikar profiilipilt
plaikar: väga hea materjal, sellest on palju abi:)
16:00 12-10-2008
keidi4 profiilipilt
Keidi Nurja: põhjalik materjal:))
13:21 08-11-2009
clemm profiilipilt
clemm: kasulik materjal
20:34 12-10-2008





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun