100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
martha2
Õppematerjali autor
,,Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis" (seminaritöö) Juhendaja: Mari Reilson Läbiv pealkiri: Suhtumine kuulmislangusesse Tartu 2007 Suhtumine kuulmislangusesse 2 Sisukord Kokkuvõte Sissejuhatus Mõisted Kuulmislangusest ja selle põhjustest Kuulmislanguse mõju lapse arengule Kuulmislangusega lapsed tavakoolis Miks tavakool? Probleemid tavakoolis? Kuidas soodustada õpikeskkonda? Olukord Eestis Uurimusi mujalt maailmast Allikad Suhtumine kuulmislangusesse 3 Kokkuvõte Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis
märtsi, hakati hiljem tähistama kui viipekeele päeva. Eestis on olemas ka andmebaas, kus on kirjas, et meil on umbes 4500 eesti viipekeele regulaarset kasutajat, nende seas 2000 inimest, kes vajavad tõlketeenust. Õppida saab viipekeelt Tartus, Tartu Ülikooli eripedagoogika erialal, samuti viipekeeletõlgi erialal. Tallinnas saab viipekeelt õppida Tallinna Heleni Koolis, Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liidu eestvedamisel. Abivahendeid kurtidele on palju. Näiteks võin tuua kuuldeaparaadi (sh kõrvatagused ja kõrvasisesed), individuaalotsik, spetsiaalsed tele-fonid (kõne helitugevuse ja kutsungi helitvugevuse regi-laatoritega, T-kontuur jm), telefonikuulari võimendi, silmusvõimendi mobiil-telefoni kasutajaile, interneti püsi-ühendusega arvuti, faksiaparaat ja tekstitelefon, vibraatoriga äratuskell, beebiandur, universaalne kõnevõimendi (kõrvaklapid ja mikrofon), kodune häirekeskus, induktsioonivõimendi silmuskontuuriga, FM-süsteem (raadiosaatja ja-
hingamispiirkonda. Haistmispiirkond asub ülemisel ninakarbikul ja ninavaheseina vastas, siin asuvad haistmisrakud. Tagasõõrmete ehk koaanide kaudu on ninaõõs ühendatud ninaneeluga, Ninaneelu limaskestas asuvad lümfoidse koe kogumikud paaritu neelumandel ja paarilsied tõrvemandlid. Neelus ristuvad toidu ja õhuteed, neid reguleeritakse suulaepurje abil, mis suleb ülemsied hingamisteed ja kõripealse. Välis-, kesk- ja sisekõrva anatoomia. Väliskõrv – kõrvalest ja väliskuulmekäik. Kõrvalest(a abil koondub helienergia kuulmekäiku). Helid panevad kuulmekile võnkuma. Keskkõrv – trummikile, trummiõõs, kuulmeluukesed, kuulmetõri ja nibujätke. Trummiõõne 3 kuulmeluukest annavad helivõnked edasi sisekõrva. Sisekõrv – sisekõrvas on ühendatud tasakaaluorgan ja kuulmisorgan. Kuulmissüsteemi
hingamispiirkonda. Haistmispiirkond asub ülemisel ninakarbikul ja ninavaheseina vastas, siin asuvad haistmisrakud. Tagasõõrmete ehk koaanide kaudu on ninaõõs ühendatud ninaneeluga, Ninaneelu limaskestas asuvad lümfoidse koe kogumikud paaritu neelumandel ja paarilsied tõrvemandlid. Neelus ristuvad toidu ja õhuteed, neid reguleeritakse suulaepurje abil, mis suleb ülemsied hingamisteed ja kõripealse. Välis-, kesk- ja sisekõrva anatoomia. Väliskõrv – kõrvalest ja väliskuulmekäik. Kõrvalest(a abil koondub helienergia kuulmekäiku). Helid panevad kuulmekile võnkuma. Keskkõrv – trummikile, trummiõõs, kuulmeluukesed, kuulmetõri ja nibujätke. Trummiõõne 3 kuulmeluukest annavad helivõnked edasi sisekõrva. Sisekõrv – sisekõrvas on ühendatud tasakaaluorgan ja kuulmisorgan. Kuulmissüsteemi nimetatakse teoks, siin toimub helihelivõngete muundamine närviimpulssideks. Kuulmisnärvi mööda liiguvad
Psüühika on närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus e selle funktsioon. Psüühika ilmneb: o Subjektiivselt aistingute, tajude, kujutluste, mõtete, emotsioonide jms vormis; o Objektiivselt isiku tegevuses, kõnes, miimimaks jm. Psüühiline tegevus jaotub: o Tunnetus e kognitiivsed protsessid vastutavad otseselt infotöötluse eest. Tunnetusprotsessid on nägemine, kuulmine, haistmine, aistingud, taju, mõtlemine, mälu, tähelepanu, kõne. o Emotsioonid loovad tausta infotöötluseks. o Motiivid ja vajadused määravad töödeldava info valiku ja põhjalikkuse. NB! Psüühika toimib siiski tervikuna! Tunnetusprotsessid 1. Taju - meelte vahendusel toimuv füüsikalise keskkonna varieeruvuse muundamine informatsiooniks ehk aktiivne sensoorne info tõlgendamise protsess. Taju paneb erinevate meelte kaudu vastu võetava info kokku. 2
Kuna 1990-ndate algusest surdopedagooge Eestis enam ei õpetata , on selle ala spetsialistidest suur puudus . Keskmiselt implanteeritakse aastas üheksa last. Algus oli üsna vaevaline , sest abivahendid paigaldati liiga hilja , kuid praeguseks on kasvanud peale põlvkond , kes on saanud abi õigel ajal . Hea vaimse võimekuse , koduse abi ning surdopedagoogi / logopeedi pideva tegevuse korral on sellisel lapsel võimalus pöörduda tavakooli . Hiljuti sai esimene laps kahepoolse implantaadi mõlema kõrva jaoks . See on väga oluline , sest ühepoolse aparaadiga ei taju laps , kustpoolt heli tuleb . Ta ei kuule ruumiliselt , vaid üksnes ühest suunast , mistõttu on näiteks autode liikumise suunda ja telefonihelina asukohta raske tajuda . Kui kuulmislangusega lapse intellekt on heal tasemel ning surdopedagoog , logopeed , kodu , lasteaed ja kool last toetavad , siis ei saa tulevikus arugi , et inimene ei kuule nii nagu teised
...........................................7 1.2. SKAP laste probleemid koolis..........................................................................9 II. UURITAVA ARENGULGU JA UURINGU TULEMUSED......................................12 2.1. Arengulugu.....................................................................................................12 2.2. Uurimisinstrumendid ja protseduur ...............…………………………... ....14 2.3. Kõne kompleksse hindamise tulemused..……………………………….......16 2.4. Järeldused (uurimisprobleem)………………………………………. ...........28 III. PROBLEEMI LAHENDAMINE...........…………………………………………….30 3.1. Tekstiloomeõpetamise teoreetilised alused......……………………………..30 IV. TEKSTILOOMEOSKUSE ÕPETAMINE.................................................................35 4.1
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ EESTI KEELE LEKTORAAT Marina Buinitskaja ERIVAJADUSTEGA LAPSED TAVALASTEAIAS artikkel Juhendaja Elena Nõmm Narva 2015 I Sissejuhatus Eesti Vabariigi põhiseadus ja haridusseadused on kehtestanud kõikidele lastele võrdse õiguse saada võimetele vastavat haridust. Samas kõik inimesed erinevad mõningal määral üksteistest, nii ka lapsed. Erivajadustega lastele lasteaias käimise võimaldamiseks on kasutusel kaks viisi: kas kohandada tavalasteaedasi neile sobivamaks, samas säilitades sobivuse ka teistele lastele või siis saata erivajadustega lapsed neile juba sobivasse lasteaiakeskkonda, erirühmadesse ja erilasteaedadesse. Erivajadustega laste(ga) hakkama saamine ja arenguvõimalused tavalasteaedades on aktuaalne teema paljudele peredele ja lasteaia õpetajatele. Erirühmades on pikad järjekorrad ja samuti nende arv on ebapi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid