Kuuldeaparaadi ja sisekõrva implantaadi mõju kõne arengule (0)

KUULDEAPARAADI JA SISEKÕRVA IMPLANTAADI MÕJU KÕNE ARENGULE
Referaat
Juhendaja:

Sisukord

Sissejuhatus 3
Sisekõrva implantaat 4
Kuuldeaparaadi mõju keele arengule 5
Sisekõrva implantaadi mõju keele arengule 5
Kokkuvõte 7
Kasutatud kirjandus 8

Sissejuhatus

Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) on määratlenud, et kerge kuulmislangus on kui paremini kuulev kõrv ei kuule helisid vahemikus 26-40 dB. Sellisel juhul võib inimesele soovitada kuuldeaparaate. Keskmine kuulmislangus on vahemikus 41-60 dB, kuuldeaparaadid on vajalikud. Raske kuulmislangus on vahemikus 61-80 dB, ka siin on kuuldeaparaadid vajalikud. Sügav kuulmislangus on alates 81 dB. Alates sellest on kuuldeaparaat vajalik ning alates sellest võivad spetsialistid soovitada ka implantatsiooni. (EKLVL)
Kuulmise kaudu saadakse ümbritsevast infost umbes 20%. Lapsed õpivad oma esimestel eluaastatel väga palju just läbi kuulmise. Tänu kuulmisele areneb neil ka kõneoskus. Kui kuulmislävi on langenud alla 30 dB, siis jääb lastel juba palju infot saamata. Mida tugevam on kuulmislangus, seda halvemini õpib laps ka kõnelema. (EKLVL)Kuuldeaparaat
Kuuldeaparaat on kõrva sisse või külge kinnitatav elektrooniline kuulmise abivahend , mis võimendab kasutajat ümbritsevaid helisid. Kuuldeaparaat koosneb mikrofonist, mis võtab vastu helilainete võnkeid ja muudab need vahelduvvooluks, võimendist, mis muudab mikrofonist tulnud helivõnked ning võimendab neid vastavalt vajadusele, ja telefonist, mis muudab elektrilised signaalid uuesti helilainete võngeteks. Edasi lähevad võimendatud helilainete võnked läbi kõrvaotsaku, mis on igale kasutajale individuaalselt valmistatud tema kõrvast võetud jäljendi järgi, otse kuulmekäiku. (Eesti Vaegkuuljate Liit)
Kuuldeaparaat on sobilik kasutamiseks kerge ja keskmise kuulmislanguse puhul. Kahe poolse kuulmislanguse puhul on oluline kasutada ka kahte kuuldeaparaati. Nii kindlustatakse näiteks parem kuulmine, heliallika asukoha määramine, müra parem talumine ning ka heli kvaliteet. (EKLVL)
Kuuldeaparaadi valikul tuleb lähtuda mitmest aspektist. Üks olulisemaid on see, kui raske kuulmislangusega on tegemist, sellest sõltub kui tugevat võimendust on vaja. Mida tugevamat võimendust vajatakse, seda suurem on üldiselt ka võimendi ning kõrvasisesest kuuldeaparaadist võib jääda väheks. Koolis käivatele lastele on oluline ka see, kas kuuldeaparaati saab ühendada teiste abivahenditega, näiteks FM-süsteemiga, tänu millele kuuleb laps paremini õpetajat. Kui tegemist ei ole enam väga väikeste lastega, tuleb arvetsada ka sellega, millist mudelit kandja eelistab. Mõni soovib kõrvasisest, et ei paistaks välja, teine soovib aga ilusa disainiga kõrvatagust kuuldeaparaati. Kindlasti sõltub kuuldeaparaadi valik ka hinnaklassist, kuuldeaparaadi keerukusest, käsitsemise mugavusest ning kuulmislanguse tüübist. (EKLVL)

Sisekõrva implantaat

Sisekõrva implantaat ehk kohleaarimplantaat on elektriline kuulmisabivahend, mis stimuleerib kuulmisnärvirakke ning võimaldab sensorineuraalse (sisekõrva kahjustus) kuulmislangusega inimestel vastu võtta keskkonnast tulevaid helisisid, mille hulka kuulub ka kõne. (EKLVL)
Sisekõrva implantaadi süsteemi nähtavad osad on mikrofon, mis võtab vastu heli, kõneprotsessor, kus signaalid filtreeritakse, analüüsitakse ning saadetakse kodeerituna edasi saatjarõngasse, ja saatjarõngas, mis on magneti abil ühenduses vastuvõtjaga. Vastuvõtja ja elektroodid paigaldatakse operatsiooni ajal patsiendile naha alla ja seega on need ka mitte nähtavad osad. Teos paiknevad elektroodid hakkavad täitma hävinenud karvarakkude ülesannet, milleks karvarakud ei ole enam võimelised, see tähendab, et need annavad kuulmisnärvile edasi impulsse. Elektroodide arv on siiski palju väiksem kuulja inimese karvarakkude arvust. Tänu sellele ei suuda raske või sügava kuulmislangusega inimese aju treeningust hoolimata eristada heli ja kõne kõiki varjundeid. Seega on implantaadi kasutajal vaja palju vaeva näha, et kõne korrektselt mõista. ( Snellman , Lindberg, 2007)
Tomblin, Peng, Spencer ja Lu (2008) uuringu tulemuste kohaselt toimub suurim areng implanteeritud laste hääldusoskustes kuue aasta jooksul pärast implanteerimist ning areng stabiliseerub umbes kaheksa aastat pärast implanteerimist.
Sisekõrvaimplantaadid sobivad inimestele, kellel on raske või sügav kuulmislangus.

Kuuldeaparaadi mõju keele arengule

Walker jt (2015) on uurinud lapsi, kes kasutavad kuuldeaparaate pidevalt, kes kasutab seda harva ning neid, kelle on küll kuulmislangus, kuid ei kasuta üldse kuuldeaparaati. Lausete ja sõnade tähendusest saavad paremini aru need lapsed, kes kannavad koguaeg kuuldeaparaati.
Lapsed, kelle on keskmine kuulmislangus, on suurem oht mahajäämusele. Eriti ohustab see nende lausete mõistmist ja aru saamist, lisaks on nendel keerulisem ka häälikuid mõista ning nendega opereerida. Lapsed, kellel on kuulmislangus ja ei kasuta kuuldeaparaati, on väga suur risk ka kõnes maha jääda nii nendest lastest, kellel on kuulmislangus, kuid kasutatakse kuuldeaparaati, kui ka tervetest lastest. Nende sõnavara on piiratum ning tänu sellele ka kõne mõistmine on kehvem. Ka grammatikaga esineb nendel lastel probleeme. (Walker jt, 2015)
Väga oluline on ka see, kui palju kasutatkse esimesel kolmel eluaastal kuulmisaparaati. Tihti väikelastel ei ole seda pidevalt kõrvas, kuna need lähevad pideva kasutamisega kiiremini katki. Kuid see, et väike laps ei kuule pidevalt kõne enda ümber vähendab ka lapse kõne õppimise produktiivsust. Oluline on lastele võimaldada logopeedilist abi. (Walker jt, 2015)
On leitud, et suurema kuulmisjäägiga lastel on sidusam kõne kui väiksema kuulmisjäägiga lastel. Crosson ja Geers (2001) on välja toonud , et paremini kuulvate laste lood olid paremini struktureeritud. Lood olid paremini seotud ja oli antud ka rohkem enda poolseid hinnanguid. Halvemini kuulvatel lastel olid jutustused olid rohkem kirjeldavad . Nad kasutasid palju lihtlauseid ning vähesel määral asesõnu. Samas mitte-verbaalne suhtlemine üldiselt on ka kuulmislangusega lastel samal tasemel kui kuuljatel lastel.

Sisekõrva implantaadi mõju keele arengule

McConkey Robbins (2009) toob välja, et sisekõrva implantaat võimaldab konsonantide tajumist paremal tasemel kui traditsioonilised kuulmisaparaadid. Sellest tulenevalt ei pruugigi konsonantide omandamine implantaatidega lastele olla nii keeruline kui kuulmislangusega lastele, kes kasutavad kuuldeaparaate.
Sisekõrva implantaadi saanud laste puhul mängib suurt rolli see, mis arengu järgus olid nende laste kõneorganid ning kui vana on laps üldiselt, mida nooremalt sisekõrva implantaat paigaldatakse, seda suurem on tema kasutegur pikas perspektiivis. Väga oluline on ka see, kas, kui palju ja millise kvaliteediga logopeedi abi lapsele võimaldatakse. Logopeed saab suuremat rõhku pöörata just nende häälikute omandamise õpetamisele, millega üldiselt kuulmislangusega inimestel probleeme on. (Ertmer, Kloiber, Jung , Kirleis & Bradford , 2012)
Schorr jt (2008) on oma uuringus välja toonud, et sisekõrva implantaatidega laste semantilised oskused on kuuljatest eakaaslaste oskustega võrreldes palju madalamad. Ometi oli ka lapsi, kelle sõnavara areng oli täiesti eakohane.
On leitud, et paljud lapsed, kellele on paigaldatud sisekõrva implantaadid , ei suuda hästi kinni pidada vestluste teemadest . Spencer (2004) on selle põhjal järeldanud, et nendel lastel võib olla keerulisem keskenduda vestluse teemale, kui samal ajal peab väga põhjalikult tegelema kuulamisega ning mõnel juhul ka vastuse genereerimisega, mis võib tekitada raskusi. Sellest tulenevalt on laste vestluse sidususe jälgimine aeglasemalt arenenud.

Kokkuvõte

Kuulmislanguse puhul on kõneareng üldiselt halvem kui kuuljatel lastel. Nii kuuldeaparaati kasutavad lapsed kui ka sisekõrva implantaati kasutavad lapsed õpivad rääkimise ära. Enamasti jääb nende suhtlustase siiski nõrgemaks kui kuuljatel või areneb palju aeglasemalt.
Mõlemat abivahendit kasutades tuleb siiski silmas pidada ka seda, et lapsed ei jääks ainult kuulmisabivahendiga, vaid et nad saaksid ka professionaalset tuge. Näiteks logopeedide külastamine aitab kindlasti kõne arengule väga palju kaasa. Sellisel juhul saavad lapsed õppida näteks endale raskeks jäänud häälikute korrektset välja ütlemist.
Üldiselt on mõlema kuulmisabivahendi kasutamisel nii head kui vead. Kui kuuldeaparaat võimendab ka taustamüra, siis sisekõrva implantaadiga lastel on raske püsida teemal. Samas mõlemad parandavad tunduvalt laste kõnetaset.

Kasutatud kirjandus

Crosson, J. & Geers, A. (2001). Analysis of Narrative Ability in Children with Cochlear Implants. Ear & Hearing, 22(5), 381–394
Ertmer, D. J., Kloiber, D. T., Jung, J., Kirleis, K. C. & Bradford, D. (2012). Consonant Production Accuracy in Young Cochlear Implant Recipients: Developmental Sound Classes and Word Position Effects . American Journal of Speech - Language Pathology, 21(4), 342-353
Kuuldeaparaadid (s.a.). Külastatud aadressil: http://www.vaegkuuljad.ee/vana/index.html?http://www.vaegkuuljad.ee/vana/lehed/kuulmisabi/kuuldeaparaadid.html
Kuulmisabivahendid (s.a.) Külastatud aadressil: http://www.eklvl.ee/kuulmispuudest/kuulmisabivahendid/
Kuulmispuudest (s.a.) Külastatud aadressil: http://www.eklvl.ee/kuulmispuudest/
McConkey Robbins, A. (2009). Rehabilitation After Cochlear Implantation Cochlear Implants: Principles & Practices , Vol. 2, 269–312.
Schorr, E. A., Roth, F. P. & Fox, N. A. (2008). A Comparison of the Speech and Language Skills of Children With Cochlear Implants and Children With Normal Hearing. Communication Disorders Quaterly, 29(4), 195–210
Snellman S., Lindberg T. (2007) Appi mu klassis on kuulmislangusega õpilane 7-9
Spencer, P. E. (2004). Individual Differences in Language Performance after Cochlear Implantation at One to Three Years of Age: Child , Family, and Linguistic Factors. Journal of Deaf Studies and Deaf Education, 9(4), 395–412
Tomblin, J. B., Peng, S.-C., Spencer, L. J. & Lu, N. (2008). Long-Term Trajectories of the Development of Speech Sound Production in Pediatric Cochlear Implant Recipients. Journal of Speech, Language, and Hearing Research, 51(5), 1353–1368
Walker E. A., Holte L., McCreery R. W., Spratford M., Page T., Moeller M. P. (2015) The Influence of Hearing Aid Use on Outcomes of Children With Mild Hearing Loss Journal of Speech, Language, and Hearing Research, Vol. 58, 1611 –1625.