Produktsioonid ja predikaatarvutus (0)

Produktsioonid

1. Generatiivne grammatika

Produktsioon e ümberkirjutusreegel.
Alustame lähtesümbolist ; hakkame rakendama sobivaid produktsioone samm- sammult , kuni saavutame terminaalse järjendi.
=> ( saime lähtesümboli asemel sellise järjendi).
Nüüd otsime reeglit ümberkirjutamiseks, valime mõne nime.
=> => Peeter ( terminaal ) => Peeter jookseb ( terminaalne järjend=)
Leida selle grammatikaga genereeritav keel.
Lõpmatu keel - nt suur suur suur Mari jookseb; tubli suur tubli suur Peeter õpib jne. Kuigi grammatiliselt korrektsed, on nad lõpmatu pikkusega laused ja selliseid me ei kasuta loomulikus keeles.

2. Isa ja kaks poega jõe vasakule kaldale

Teadmus esitada produktsioonidena. Olekute esitamine, algolek ja lõppolek selle esituse kohaselt, produktsioonid, mis esitavad võimalikke tegevusi ehk operaatorid ühest olekust teise liikumiseks. Otsinguprobleem olekute rumis. Laiutiotsing.
Kolmik (i [kas isa on vasakul - 1, pole - 0), p [ poegade arv vasakul 0-2], b [paadi asukoht - kui vasakul - 1, pole - 0
Vahepealsed liikumised ei olegi olekud ; olekud ainult siis, kui paat ühele kaldale randunud.
Nt Algus (1, 2, 1) - isa vasakul kaldal , 2 poega vasakul kaldal, paat vasakul kaldal
Lõpp (0, 0, 0) - kedagi vasakul kaldal ei ole.
Produktsioonide esitamine? (lisatingimusi arvestades välja kirjutada probleemid) nt üks grupp produktsioone vasak kallas -> parem kallas ja teine parem kallas -> vasak kallas
Laiutiotsing - algolek on algtipp, variandid järgmised olekud (puu läbi vaatamine, kus tipud läbitakse tasehaaval)

Semantilised võrgud

Koostada semantiline võrk (väh 5 tippu), mis esitab ametialaseid vm suhteid inimeste vahel (valdkonna võib vabalt valida).

Harjutusülesanded predikaatarvutuses

-------------------------------------
E - keegi (olemasolukvantor)
A - iga (üldisuskvantor)
½ - eitus
& - konjuktsioon
V - disjunktsioon
-------------------------------------

2 - Vanakraamikaupmees

Predikaadid: C(x) - x on vanakraamikaupmees; H(x) - x on aus inimene.
Tõlkida eesti keelde valemid (vt esitlus T10 slaid 16):
1) Leidub x nii, et C(x): Leidub keegi, kes on vanakraamikaupmees (Leidub vanakraamikaupmees).
2) Leidub x nii, et H(x): Leidub keegi, kes on aus inimene (Leidub aus inimene).
3) Inimene, kes on vanakraamikaupmees, ei ole aus inimene. (Iga vanakraamikaupmees on ebaaus; Kui keegi on vanakraamikaupmees, on ta ebaaus inimene)
4) Leidub keegi, kes on aus vanakraamikaupmees (Leidub aus vanakraamikaupmees).
5) Leidub keegi, kes kui ta on aus inimene, on vanakraamikaupmees.

3 - Lapsed - inimesed

Esitada predikaatarvutuse valemitena:
1)Leidub keegi, kes on laps.
2)Lapsed on inimesed.
3)Leidub keegi, kes ei ole laps.
4)Leidub keegi, kes ei ole laps ega inimene.
5)Kõik inimesed ei ole lapsed - parafraseerime - leidub keegi, kes on inimene, kuid pole laps.
1) Võtame kasutusele predikaadi Laps(x) - x on laps
E x Laps(x) - Leidub üks x, kes on laps.
2) Võtame kasutusele predikaadi Inimene(x) - x on inimene
A x (Laps(x) -> Inimene(x))
3) E x ½ Laps(x)
4) E x ½ Laps(x) & ½ Inimene (x)
5) E x Inimene(x) & ½ Laps(x)

4 - Armastus

Tõlkida eesti keelde
1) Ax Armastab (Jüri, x)
2) Armastab (Jüri, Jüri)
3) Ax (Rikas(x) -> Armastab (Mari, x))
4) ½(Ex Ay Armastab(x, y))
1) Jüri armastab kõiki (igaüht).
2) Jüri armastab iseennast (Jüri on enesearmastaja).
3) Mari armastab kõiki, kes on rikkad (kõiki rikkaid).
4) Ei leidu kedagi, kes armastaks kõiki.

5 - Laused

Esitada predikaatarvutuse valemitena
1) Jüri luges raamatut ja Mari samuti.
2) Iga poiss nägi kassi.
1a)
Valime predikaadid:
Jüri; Mari - indiviidkonstandid
Lugesraamatut(x) - x luges raamatut.
Lugesraamatut(Jüri) & Lugesraamatut(Mari)
1b)
Valime predikaadid:
Jüri; Mari - indiviidkonstandid
Luges(x,y) - x luges y-t.
Raamat - konstant
Luges(Jüri,Raamat) & Luges(Mari,Raamat)
1c)
Valime predikaadid:
Jüri; Mari - indiviidkonstandid
Luges(x,y) - x luges y-t.
Raamat(x) - x on raamat
E x Raamat(x) & Luges(Jüri,x) & E h Raamat(y) & Luges(Mari,y)
Tegu võib olla erinevate raamatutega, võivad ka olla samad raamatud.
2) Valime predikaadid:
Poiss(x) - x on poiss.
Kass (x) - x on kass.
Nägi(x,y) - x nägi y-t.
A x E y (Poiss(x) & Kass(y) -> Nägi(x,y))
E y A x (Poiss(x) & Kass(y) -> Nägi(x,y))
Kahetähenduslik lause; et seda täielikult esitada, tulebki kirja panna 2 lauset - iga poisi jaoks leidus kass, keda ta nägi, ja leidus üks kass, nii et iga poiss seda nägi.

6 - Laused

Tõlkida eesti keelde:
1) Ex (Näeb(Jüri, x) & Omab (x, pikksilm))
2) Ex (Näeb(Jüri, x) & Kasutab (Jüri, pikksilm))
3) Kas leidub lause, mis sobib mõlema valemi tõlkeks?
1) Jüri näeb kedagi, kes omab pikksilma .
2) Jüri näeb kedagi, kasutades pikksilma. (Jüri näeb kedagi pikksilmaga)
3) Jüri näeb kedagi pikksilmaga - kahetähenduslik lause - see keegi keda ta näeb hoiab käes pikksilma; või siis Jüri kasutab ise pikksilma kellegi vaatamiseks.
Täiendi leidmine hulkade puhul:
kui A = VäikeArv = 1/1 + 1/2 + 0.8/3 + 0.5/4...
siis A täiendis lahutame kuuluvused 1-st ehk 1-1/1 + 1-1/2 + 1-0.8/3 jne... kirjutamata arvud
ehk endised 0 määraga arvud kuuluvad kõik määraga 1 täiendsse.
Ühisosa leidmisel võtame vähima määra, mis kuulub mõlemasse ehk kui 0.1/5 A ja 0.8/5 B, siis
ühisosas on 0.1/5.
"Enamus sõpru on tõelised sõbrad" näide - arvutame välja selle väite tõeväärtuse, mis tuleb 0,4
ehk see väide on tõene määraga 0,4 - pigem pole tõene etteantud grupi (0,1;0,6;0.8) puhul.
Harjutusylesanne