Karjääri planeerimine 2014 (0)

Kordamisküsimused Karjääri  planeerimine  2014
1. Mõisted:
Karjäär  -   inimese   elukestev    haridus -   ja   töötee   areng   kõigi   elurollide   omavahelises 
kooskõlas.
Karjääri   planeerimine  -   elukestev     õppimine   ja   valikute   tegemine   oma   karjääri 
kujundamisel.
Karjääriteenused  -   –   nii   riikliku   süsteemi   kui   erasektori   poolt   pakutavad   teenused 
(karjäärinõustamine,   koolitusprogrammid,   karjääriinfo    vahendamine ,   tööturuteenused 
jne.).
Karjääriõpetus  -   õppeaine,   mis   kujundab   õpilase   teadlike   karjääriotsuste   tegemiseks 
vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud.
Karjääri   juhtimine  -   erinevad   tegevused   organisatsioonis,   mis   on   seotud   töötajate 
hindamise, arendamise, edutamise ja organisatsioonist väljajuhtimisega.
Karjäärinõustaja - toetab inimest karjääri planeerimisel, aidates tal suurendada teadlikkust 
iseendast, hariduse ja tööturu võimalustest, püstitada eesmärke ja kavandada tegevusi 
nende eesmärkide saavutamiseks.
2. Karjääri teooriate  paradigmad
• m
  atching’u  paradigma  (kokkusobitamine): 
Eesmärk viia kokku töö nõuded ja töötaja omadused.
Iga töö nõuab inimeselt  teatud omaduste kogumit, mis tagab parima  soorituse.
Tööalase sobivuse määratlemine testide abil.
Efektiivsuse  taotlus .
Elukutsevalik on teadlik, ühekordne otsus.
Oluline on testimine
• hu
  manistlik ehk arenguparadigma: 
Seostub kliinilisest psühholoogiast ja teraapiatest ülevõetud aspektidega.
Inimese kutse- eelistused ja mina-  kontseptsioon  muutuvad elu jooksul.
Elu etapid ja etappide ülesanded.
Kasutatakse teraapiaid.
• kons
 
truktivistlik paradigma: 
1990-ndatel tõdeti, et töömaailma on muutunud.
Pidev otsustamine ja tähenduse leidmine.
Mittelineaarsus.
Inimene kui tervik (holistiline lähenemine).
Pigem  filosoofiline  raamistik kui metoodikate kogum.
Eesmärk   –   abistada   üksikisikuid,   edendades   nende   võimet   edukaks   osalemiseks 
ühiskonnas.
Inimene on  oma elu parim spetsialist.
Oluline on arvesse võtta tema erinevaid elurolle, konteksti, kus elab.
Narratiivsus.
Humanistlik .
Nähtustel puuduvad lineaarsed seosed.
Ei tohi anda hinnanguid inimestele ega nende otsustele.  Meaning making .
3. Muutused   töömaailmas,   mis   tekitasid   vajaduse   uue   (konstruktivistliku) 
paradigma järele.
• Ebakindlus
• Alternatiivide paljusus
• Uued ja suuremad riskid
• Kiired muutused
• Traditsioonide kadumine
Inimene   peab   õppima   ise   oma   eluga   toime    tulema    –   (eksternaalne  juhtimine 
internaalseks).
• Demograafilised   ja   tööjõuga   seotud   muutused.Rahvastiku   vananemine,   naiste 
kasvav tööhõive ning tööjõu liikuvuse  tõus.
• Muutunud   tööturg.Töösuhete   lühenemine   ning   nende   muutunud   iseloom 
(projektitöö, kaugtöö, freelancerlus jne). Töötuse kasv. Ebakindluse kasv töövõtja 
jaoks,   mis   tekitas   vajaduse   olla   pidevalt   konkurentsivõimeline,   et   mitte   välja 
kukkuda .
• Elukutsete   muutumine.Uute   tööde   tekkimine,   mis   nõudsid   uusi   oskusi   ja 
teistmoodi  suhtumist . Sama ameti töö sisu  varieeruvuse  suurenemine, mis takistas 
adekvaatsete   töökirjelduste   või   üldistust   võimaldavate   töö   nõudmiste 
standardiseerimist.   Töö   nõudmiste   kiire   muutumine,   mis   tekitas   vajaduse 
elukestva õppe järele.
• Muutunud    organisatsioonid .Hierarhilisuse   ja   püsivate   struktuuride   kadumine, 
paindlikkus.   Muutunud   töösuhted   (erinevad   lepingud   lisaks   traditsioonilistele 
tähtajatutele töölepingutele). Töögruppide tähtsuse kasv, rahvusvahelised tiimid.
• Kommunikatsioonivahendite areng.Liikumine tootmisühiskonnast infoühiskonda. 
Võimalus edastada infot kiiresti ühest maailma otsast teise interneti ja telefoni 
teel. Sellest tulenev töötempo ja –intensiivsuse tõus.
• Peresuhete muutumine.Lahutuste kasv, abielu tähtsuse langus.
• Vaba   aja   sisustamise   muutused.Töö    integreerumine    õppimise   ja   vaba   ajaga. 
(Lühemad tööpäevad, kuid hilisem pensionile jäämine.)
4. John Hollandi 6 kutse-eelistuste tüüpi (koos kirjeldustega).
• Praktiline
 
(Praktilise
 
loomuga
 
tegevused.
Masinate, tööriistade kasutamine. Töö vabas õhus. Reeglite järgmine. Füüsiline 
tegevus.)
•  Intellektuaalne  (Uute teadmiste omandamine. Probleemide lahendamine. Analüüs, 
info  hankimine . Uurimistulemuste kirjalik vormistamine. Tehnilised oskused.)
•  Artistlik  (Loomingulisus, kujutlusvõime. Eneseväljendusoskus. Emotsionaalsus. 
Esteetilisus. Uued ideed.)
• Sotsiaalne   (Suhtlemisoskus,   inimestega   tegelemine.   Empaatilisus,   seltsivus. 
Hoolitsemine, abistamine. Juhtimine. Verbaalne eneseväljendus.)
• Ettevõtlik (Initsiatiiv, organiseerimine. Juhtimine, müük, veenmine.  Enesekindlus . 
Materiaalsed väärtused. Finantsalased oskused.)
• Konventsionaalne   (Süsteemide   loomine   ja   korrastamine.   Kord,   täpsus,   rutiin. 
Konventsionaalsus. Reeglite järgimine. Kontoritöö.)
5. D. Superi  life- span ’i tsüklid (5).
Life-span näitab rollide valiku ja kohanemise protsessi elu etappides.
• Kasv (4-13)
•  Uurimine  (14-24)
• Väljakujunemine (25-44)
• Säilitamine (45-65)
• Eraldumine (üle 65)
6. Peamised karjääriotsuste tegemise liigid (Ruppert& Ertelt ).
• Enamus otsuseid on mitteratsionaalsed.
• Otsustamist mõjutavad tunded ja keskkond.
Parimale lähima  variandi  valik.
Otsustamine ühe/paari kriteeriumi alusel.
Lihtsaima/kättesaadavama variandi valik.
Teiste inimeste mõjutustel valimine.
7. Karjääri planeerimise strateegiad (Allen et al, 4).
• Seotud karjääri planeerimisega tegelemise  stiimulite  ja motiividega.
• Oportunistlik (väliselt  juhitud ).
• Elumuutusest lähtuv.
• Eneseanalüüsist lähtuv (sisemiselt juhitud).
•  Uuriv .
8. Mille   poolest   erineb   20ndates,   30ndates   ja   40ndates   inimeste   lähenemine 
karjäärile?   Mis   on   nende   peamised   mured,   millega   nad   karjäärinõustaja 
poole pöörduvad?
• 20nda
 
tes:  Kõik on ees, võimaluste paljusus, proovimise vajadus, sotsiaalne surve, 
materiaalsed kohustused puuduvad, madal  motivatsioon karjääri planeerimiseks.
• 30nda
 
tes:   stabiliseerumine,   sissetulek   oluline,   erinevused   vanusegrupi   sees 
kasvavad, töö ja eraelu tasakaalu teemad pereinimestel, eksperdistaatuse soov ja 
hirm rongist maha jääda.
• 40nda
 
tes:   keskea kriis, saavutatu hindamine, positiivsete emotsioonide vajadus, 
kannapöörded,   taas   enda   jaoks   elamine,   karjääri   planeerimist   tajutakse   väga 
olulisena.
9. Personaliotsinguprotsess. Pikkus, etapid?
Personaliotsingut võib läbi viia  organisatsioon ise või personalifirma.
Värbamise protsess, esmane CV-de selekteerimine, esmase selekteerimise lisavõimalused 
(grupitööd, proovitööd,  telefoniintervjuud , testid), töökeskne  intervjuu , intervjuude alusel 
koostatakse   “short   list”,   taustaintervjuud,   finaalkohtumised.   Personaliotsinguprotsessi 
kogupikkus on umbes 6 nädalat.
10. Kuidas valmistuda tööintervjuuks?
Tea oma CV andmeid peast. Ole valmis andma lisaselgitusi. Ole valmis rääkima lühidalt 
ja arusaadavalt oma kogemusest, saavutustest, õnnestumistest ja ebaõnnestumistest.
Tutvu eelnevalt organisatsiooniga, kuhu kandideerid.
Mõtle, miks sa sinna  tahad  tööle minna. Mida nendele  pakud  ja mida  neilt  saad/soovid 
saada. Ole valmis oma motivatsiooni arusaadavalt ja  ausalt  kirjeldama.
11. Hästi koostatud ja vormistatud  CV tunnused.
• Korralikult vormistatud, kirjavigadeta.
• Informatiivne.
• Kajastama ka viimaseid andmeid, olema “värske”.
• Mitte liiga pikk.
12. Mis on  taustaintervjuu ? Kes ja kellega selle läbi viib?
Taustaintervjuu   on   tõhus   meetod   tööandjale.   Tavaliselt   toimuvad   telefoniintervjuud 
soovitajatega   (praegused/ endised    töökaaslased   ja/või   juht).   Selle   käigus   kontrollitakse 
fakte, töö kvaliteeti, sotsiaalsust, distsipliini  ja arengupotentsiaali.
Selle väärtus on:
• Kandidaadi poolt esitatud andmete kontrollimine.
• Teiste meetoditega kogutud info kontrollimine.
•  Spetsiifiliste  probleemide väljaselgitamine.
13. Karjääriteenused Eestis. Kes saavad tasuta karjäärinõustamist?
Noored vanuses 7-26 eluaastat. Lisaks saavad  tasuta karjääriteenuseid põhikooli ja 
gümnaasiumi lõpetajate vanemad.
14. Tööturuteenused   Eestis.   Töötute   karjäärinõustamine   –   missugused   on 
töötutele pakutavad põhiteenused?
• Outplacement ja karjäärinõustamine (tööotsingunõustamine)
• Töötukassa
Tööotsingunõustamine (töötuba, tööklubi)
Karjäärinõustamine
Psühholoogiline nõustamine
EURES -e nõustamine
• Lisaks veel võla- ja sõltuvusnõustamine
15.  Missugust infot pakuvad EURES-e nõustajad?
EURES nõustaja oskab anda informatsiooni:
• vabade töökohtade kohta
• teise riiki tööle  asumise  tingimuste kohta
• töötamisega seonduvate sotsiaalsete garantiide kohta (erinevad sotsiaaltoetused, 
töötutoetused jms)
• tööotsimisega   seotud   kasulike   aadresside   ja   kontaktandmete   kohta   EMP 
liikmesriikides
16. Mis on outplacement?
See on tööotsingunõustamine (töötu karjäärinõustamine).
17. Töö kaotanu  emotsionaalsed  reaktsioonid.
• Šokk
(Näiliselt rahulik. Võib välja näidata, et on ehmunud. Küsib detailide kohta, just kuuldu 
ei jää meelde. Võib kõigega mehhaaniliselt nõustuda. Napisõnaline.)
• Vihastamine ja  eitamine
(Mind koheldakse ebaõiglaselt! Seda te veel kahetsete! Süüdistab juhti või kedagi teist 
oma   kehvades   tulemustes   või   rikkumistes.    Emotsioonid    üleval   –   kaine   mõtlemine 
võimatu. Võib ähvardada kohtuga vms.)
•  Kauplemine
(Palub võimalust edasi jääda. Lubab ennast kokku võtta, parandada. Võib üles näidata 
entusiasmi – hakata välja pakkuma uusi ideid vms. Teeb ettepaneku ennast viia teisele 
tööle,   peaasi,   et   saaks   ettevõttesse   jääda.   On   valmis   palga   alandamise   või   muude 
ebasoodsate   tingimustega.   Võib   rõhuda   teie   südametunnistusele   ja   püüda   tekitada 
haletsust (kuidas ma hakkama saan, lapsi toidan vms).)
• Eemaldumine ja alla andmine
(Mul on ükskõik! Enesehaletsus. Kui teie mind ei taha, siis ei taha mina teid ka. Ma ei 
soovi mingit nõustamist. Ega midagi muud  teilt . Eluisu on kadunud. Te võtate  mult  kõik, 
mis mulle tähtis. Ma ei ole midagi väärt.)
• Aktsepteerimine
( Lepib    olukorraga.   On   valmis   tegutsema   edasiliikumise   huvides.   Meenutab   viimast 
töökohta positiivsetes värvides (helged  momendid  vms). Näeb tulevikus võimalusi enda 
jaoks.)
18. Karjäärinõustamine ja karjääriõpetus üldhariduskoolis. Kuidas nimetatakse 
vastavat õppekava läbivat teemat?
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
19. Karjääriteemadega tegelemine vanuseastmeti (Ginzberg).
•  Fantaasia  staadium (3-10)
• Proovistaadium (11-17)
• Realistlik staadium (17+)
20. Enda  tundmine  – mida peaks enda kohta karjääri planeerimisel teadma? 
Mida ma töölt ootan ja mida ma saan tööle pakkuda (võimed,  isikuomadused , 
väärtused, huvid, oskused, vajadused, praegune eluolukord, elustiili taotlused).
21. Võimaluste kaardistamine – kuidas?
22. Karjäärivaliku   tegemine   alternatiivide   hindamise   meetodi   abil.   Etapid, 
protsess ja tulemus.