Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Intelligence and psychopathy: a correlational study on insane female offenders. (0)

1 Hindamata
Punktid
Intelligence and psychopathy: a correlational study on insane female offenders.
C. SPIRONELLI, C. SEGRÈ, L, STEGAGNO ja L. ANGRILLI
Spironelli, C., Segré, D., Stegagno, L., Angrilli, A. (2014). Intelligence and psychopathy: a correlational study on insane female offenders. Psychological Medicine, 44 (01), 111-116.
Antud uurimuse eesmärgiks oli uurida kriminaalse taustaga naiste intelligentsuse ning psühhiaatriliste käitumismustrite vahelist seost. Taustinfona oli nii palju teada, et siiani ei ole ühtset arusaama IQ ja psühhiaatriliste käitumismustrite olulise seose suhtes ning peamiselt on seda uuritud meessoost kurjategijate hulgas (ning uuringutes käsitletakse enamasti crystallized IQ tulemusi). Uurijad püstitasid hüpoteesi, et esineb negatiivne korrelatsioon psühhiaatriliste käitumismustrite ning fluid IQ vahel ja testisid oma hüpoteesi kinnipeetud naiskurjategijate peal.
Uurijad viisid läbi seosteuuringu ning valim koostati juhuslikkuse põhimõttel. Uurimises osales 56 kinnises asutuses viibivat naissoost kurjategijat, kes kõik olid toime pannud kuriteo ning kõigil oli tuvastatud mingi psühhiaatriline haigus. Kõigile uuringus osalejatele oli määratud kindel ravi ning kõik said ka psühhiaatri nõustamist. Osalejate keskmine vanus oli 39,0, SD = 9,8 ning nende haridus varieerus alghariduse ning kõrghariduse vahel. Mõõdetavateks muutujateks olid Hare Psychopathy Checklist Revised (PCL-R) üldskoor (eraldi mõõdeti alamskaalasid: seltsivus , tundeelu , elustiil ja antisotsiaalsus) ning fluid IQ tulemused, mida mõõdeti Raveni progresseeruvate maatriksitega (RPM).
Üldistes tulemustes leiti, et Pearsoni korrelatsioon RPM IQ ning PCL-R üldskoori vahel on negatiivne (r 54 = − 0.55, p r 54 = − 0.35, p r 54 = − 0.52, p r 54 = − 0.53, p r 54 = − 0.49, p Seega selgus tulemustest, et esineb üldine negatiivne korrelatsioon PCL-R üldskoori ja IQ vahel, mis jaotub ühtlaselt kõigi nelja psühhiaatrilise käitumismustri alamskaala vahel. See aga kinnitab teadmist, et ebaedukatel psüühiliste häiretega naistel on halvad planeerimisoskused ning nad ei oska ette näha ega ka arvestada oma tulevaste käitumisaktide tagajärgedega.
Intelligence and psychopathy-a correlational study on insane female offenders #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KADIIIIII Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA
178
docx

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA  Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid.  Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus.  Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD.  Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE:  Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimaluse, et saame

Isiksusepsühholoogia
õiguspsühholoogia
32
doc

õiguspsühholoogia

Juhul, kui see on normist madalam, saadakse tulemus alla 100, ja juhul, kui normist kõrgem, saadakse tulemuseks üle 100.Esimesed intelligentsuse skaalad, mis Binet töötas välja koos arst Theodore Simon'iga (1905), olid ette nähtud niisuguste õpilaste väljaselgitamiseks,kes jõudsid koolis halvasti edasi ning vajasid akadeemilist abi. Ameerikas kohaldas neid Lewis S. Terman ning need on erinevates versioonides(Stanford-Binet Intelligence Test) kasutusel tänaseni. Mõned küsimused on aga siiani diskuteeritavad, nagu näiteks küsimus vanuse ja intelligentsuse seostest. Vaimne vanus kasvab lapsena ja saavutab maksimumi umbes varases täiskasvanueas (17.­18. eluaasta). Teadmised ja kogemused jätkavad kasvu, intellektuaalsed võimed aga mitte. Kui mõõta täiskasvanute intelligentsust samal viisil kui lastel, jõuame absurdse tulemuseni, et mida vanemaks inimene saab, seda väiksem on tema intelligentsuse koefitsient.

Psühholoogia
Andekusest ja andekatest lastest
352
pdf

Andekusest ja andekatest lastest

Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile

Psühholoogia



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun