Koolieelikuiga (0)

KOOLIEELIKUIGA
Perekonna õpetuse referaat
Sisukord
Sisukord......................................................................................................................................2
Sissejuhatus.................................................................................................................................3
3-aastane laps..............................................................................................................................5
Mida oskab kolmeaastane laps....................................................................................................6
4-aastane laps..............................................................................................................................7
Mida oskab nelja-aastane laps....................................................................................................8
5- aastane laps............................................................................................................................9
Mida oskab viieaastane laps......................................................................................................11
6-aastane laps............................................................................................................................12
Mida oskab kuueaastane laps..................................................................................................14
Sotisaalse ja emotsionaalse arengu tähtsus...............................................................................15
Huvitavad küsimused ja vastused.............................................................................................16
Kasutatud kirjandus...................................................................................................................17
Sissejuhatus
Koolieelikuiga kestab aastatel 3-7. Selle aja jooksul lapse maailm laieneb, ta hakkab koguma teadmisi ja hakkab suhtlema rohkemate inimestega, kui oma perekond. Koolieelik hakkab mõistma, mis on lubatud, mis mitte. Lapsel arenevad tahtejõud, fantaasia ja iseloom. Kui lapsel on võimalus ise jõudu proovida ja tegutseda, leiab ta, et maailm on tore paik.
Üldiselt jaguneb 3-5- aastaste laste õppimine kuude valdkonda:

Isiklik, sotsiaalne ja emotsionaalne areng. Laps õpib olema enesekindel, huvi tundma erinevate nähtuste vastu, tundma omaenda vajadusi, õige ja vale vahel vahet tegema, ise riietuma ja riidest lahti võtma.

Suhtlemine , keel ja kirjandus. Laps õpib kõnelema kindlalt ja selgelt, talle hakkavad meeldima lood, laulud ja luuletused. Ta õpib vahet tegema erinevatel häälikutel ja neid seostama tähestikuga. Ta õpib lugema ja kirjutama üksikuid igapäevaseid sõnu ning kasutama kirjutusvahendeid. 

Matemaatiliste võimete areng. Laps õpib matemaatikat tundma kõigepealt juttude, laulude ja mängude kaudu. Ta hakkab aru saama numbritest ja oskab võrrelda, mis on raskem või mis on suurem. Ta pöörab tähelepanu ruumisuhetele ning esemete kujule .

Teadmised maailmast. Laps õpib maailma tundma, küsides selle kohta palju küsimusi. Lapsevanematena peaksime alati püüdma neile vastata, mingil juhul ei tohiks last tõrjuda – kuigi küsimused võivad olla väga ootamatutest valdkondadest. Need võivad puudutada perekonda, soolisi erinevusi, erinevaid materjale, ilmastiku- ja sotsiaalseid nähtusi, tehnoloogiaseadmeid ning nende kasutamist jpm. 

Füüsiline areng. Laps õpib liikuma kindlalt ja erinevate vahenditega (jalgrattad, kiiged jm), kontrollides oma keha ning koordinatsiooni. 

Loovuse areng. Laps katsetab erinevate värvidega maalimist ja erinevate vahenditega joonistamist, kujukeste voolimist, tantsib, valmistab voltides või kleepides lihtsaid käsitööesemeid, jutustab lugusid , laulab.
[ Viide : http://www.hm.ee/index.php?046326 ja http://www.katye.planet.ee/cms1/cmsimple3_0/?Eluperioodid_1:Koolieelikuiga ]
3-aastane laps
POISID
- kaal 13kg – 20kg (statistiline keskmine 15kg)
- pikkus 88cm – 104cm (statistiline keskmine 97cm)
TÜDRUKUD
- kaal 12kg – 18kg (statistiline keskmine 14kg)
- pikkus 88cm – 103cm (statistiline keskmine 96cm)
Kolmene laps on suur humorist, ja seda laadi rahval on teatavasti kalduvus üle piiri minna asjadega, mis ehk parematesse salongidesse eriti ei sobi. Kolmene laps sööstab ohjeldamatu rõõmuga nn pissi- kaka perioodi. Ta võib täiesti häirimatult pärida võhivõõrastelt inimestelt, kas neil on noku, kas nad pissivad püsti või istudes , kas see oli tädi, kes peeru lasi jne.
Kolmene laps on täis armastust ja mõnikord suisa südantlõhestavalt sentimentaalne. „Oi, kui armas sa oled...“ Pai, Pai !
Mõnikord võib tal tekkida soov olla taas väike, kellelt keegi ei nõua midagi muud, kui olla universumi ainukeseks päikseseks. Samas tempos, millega ta end nüüd, trotsiea küpsemisprotsessi kaudu ülejäänud rahva kulha sobitab ja üha sotsiaalsemaks muutub, kohaneb sellega ka ümbritsev maailm, ja laps lükatakse troonilt. Et oma keskset positsiooni säilitada, veiderdab ta sageli: mängib abitult vinguvat titat, jäljendab karmi abielumeest, muutub flirtivaks, vastupandamatuks armastajaks ja teeb endast pajatsi. Talle on selge: kui piisavalt naljakas olla, naeravad kõik.
Esimest korda oma noore elu jooksul tunneb kolmene laps huvi ka näiteks suhete vastu – suhete vastu teiste vahel. Tema taiplikkus on vahe kui nuga . Tema pilgust on näha, et ta mõistab sind täielikult ja ta annab endast kõik, et asjad endale selgeks teha. Kolmese lapse eest on juba raske midagi varjata.
Kolmene laps on sõbrana suuremeelne ja õiglane, praktiline ja aus.
[Viide: http://www.hopsti.ee/lapse-areng-2a-18a ja A. Wahlgren – „Kooskasvamine“ ]
Mida oskab kolmeaastane laps ?

Oskab ise voodit teha

Mänguasju kokku korjata

Esikus kingi korda seada

Saab aru, et inimestel võivad olla tema omadustest erinevad tunded ja emotsioonid

Väljendab tugevaid emotsioone, oma mina. Võib karta tundmatuid ja uusi asju.

Tahab igapäevastes olukordades valikute üle ise otsustada ning üritab neid ka täide viia.

Osaleb koos täiskasvanuga ühistegevustes, teisi lapsi pigem jälgib, tegutseb nendega kõrvuti, jagab mõnikord oma asju teistega – valdavalt on ta siiski omandihoidja. Loob sõprussuhteid nendega, kellega on tihti koos.

Täidab igapäevaelu rutiini

Järgib lihtsamaid sotsiaalseid reegleid ning eeskujudele toetudes jäljendab igapäevaelu rolle ja tegevusi
[ Viide: http://www.orula.ee/?id=43&keel=ee ja A. Wahlgren – „Kooskasvamine“ ]
4-aastane laps
POISID

• kaal 14kg – 22kg (statistiline keskmine 17kg)
  
• pikkus 95cm – 112cm (statistiline keskmine 104cm)
  

TÜDRUKUD

• kaal 13kg – 21kg (statistiline keskmine 16kg)
  
• pikkus 94cm – 112cm (statistiline keskmine 104cm)
  

Nelja- aastase lapse parooliks on seiklus . Neljane laps on tõeline seikleja , kartmatu, uudishimulik , erk. Ta on avastamas inimesi, elu ja maailma. Tema fantaasia on täies õies, ning tema tõekäsitlusel puuduvad igasugused piirid.
Neljane laps on meeldiv, rõõmus ja temaga on kerge suhelda. Ta armastab oma baasi – oma vanemaid, oma kodu, oma õdesid-vendi, kui tal neid on. Enam ta ei kahtle asjade olemuses; ta teab, mis tal on, ja see on talle täiesti meelt mööda. Kuid nüüd tahab ta enamat .
Nelja- aastaselt on laps esmakordselt oma noore elu jooksul võimeline pidama midagi vestluse laadis – sõnavahetust, milles vahetatakse mõtteid ja arvamusi nind milles saadakse osa teineteise sisemistest veendumustest, tõstes lausa aimamatu ühtsuse tippudeni.
Neljase seikleja-lapse jaoks on ka halb lasteaed parem kui mitte midagi. Tema vajadus teiste laste järele, teiste avastamata keskkondade, teiste inimeste järele on vältimatu.
Nelja-aastane laps mõistab täie tõsidusega sõna tähendust. Vestlusel on tema jaoks väga suur tähtsus. Esmakordselt elavad sõnad iseseisvat elu, tegudest sõltumata, ja neljane laps mõtleb, teadlikult ja sõnadega.
Lapse korrutav küsimine võib olla ka mõne puuduse sümptomiks: laps võib tunda puudust koosolemisest, otsesest ja täielikust rutiinivälisest kontaktist täiskasvanuga, ja ta võib puudust tunda naerust.
Neljasele lapsele tuleb luua eeldused ja ta muudab need saavutusteks.
[Viide: http://www.orula.ee/?id=43&keel=ee ja A. Wahlgren – „Kooskasvamine“ ]
Mida oskab nelja-aastane laps ?

Liikumine ja tasakaal. Laps kõnnib vabalt mööda joont või kitsast vahet, kõnnib kikivarvastel, jookseb lühikest maad, sõidab kolmerattalise jalgrattaga , õpib kiigel hoogu andma. Matkib õpetaja juhendamisel tuttavate loomade liikumisviise, jäljendab täiskasvanu ettenäitamisel harjutusi, julgeb hüpata alla madalalt kõrguselt ja julgeb alla lasta liumäest.

Hüplemine ja hüpped. Hüppamisel tõukab kergelt ja maandub pehmelt , oskab hüpata harki-kokku, galopphüpet. Hüppab koosjalgadega üle madalate esemete, harjutab kaugushüpet ja kõrgushüpet. Suudab hüpata lühikest maad ühel jalal.

Vahendite kasutamine. Mängib täiskasvanuga ja teiste lastega koos palli. Oskab palli visata ja püüda. Põrgatab palli maha ja püüab kinni. Mängib lihtsaid pallimänge.

Peenmotoorika . Kasutab edukalt mitmesuguseid töö- ja mänguvahendeid. Oskab haamriga väikeseid naelu taguda, joonistab pliiatsite ja rasvakriitidega, voolib plastiliinist lihtsaid kujukesi , oskab kääridega lõigata.
[Viide: web. keila .ee/orb.aw/ class =file/ action =preview/id=44192/nv4.pdf ]
5- aastane laps
POISID
- kaal 16kg – 24kg (statistiline keskmine 20kg)
- pikkus 101cm – 120cm (statistiline keskmine 112cm)
TÜDRUKUD
- kaal 15kg – 22kg (statistiline keskmine 18kg)
- pikkus 100cm – 120cm (statistiline keskmine 110cm)
Viieaastane laps on meeldiv väike inimene, harmooniline, tasakaalukas, kindel iseendas ja teda ümbritsevas maailmas.
Viiene laps käitub, nagu oleks valinud oma vanemat pärast võrdlust tuhandete inimestega. Tema lojaalsusel ja sõprusel ei ole mingeid piire . Ta on armastusväärne, tähelepanelik, vastutustundlik ja tõeliselt tubli. Ta täidab visalt oma kohustusi. Ta on tihti tõsine. Samas ka mõistlik ja arukas.
Tema silmis väärat käitumist täiskasvanute poolt on tal raskem aktsepteerida. Täiskasvanu võib end viieaastase lapse ees roheliseks seletada („ma unustasin ... ma ei saanud ... ma ei jõudnud“), laps vaatab teda ikka sama skeptiliselt. Ta uskus tõsimeeli, et täiskasvanu on täiuslik. Viieaastane seda ju on !
Viieaastane tahab palju teada. Ta sätib oma mälestusi kokku piltmõistatuseks, et need moodustaksid mingi seose.
Ta on mõistnud, et kõigest niisama ei räägita. Läheneb inimestele taktitundeliselt ja teistega arvestades. Esimesel kohtumisel võib ta tihti häbelik tunduda, kuid oma soojuse, hoolitseva suhtumise ja sügava huviga teise inimese elu ja isiku vastu võidab ta kiiresti kõigi südamed.
Talle meeldib, kui teda koheldakse praktiliselt täiskasvanu inimesena . Ükskõik, mis vintsutusi perekond ka ei peaks taluma, püsib viiene laps vankumatuna, olles teistele toeks.
Viiene laps võtab vastutuse perekonna eest enda õlule, uskudes, et selle heaolu sõltub täielikult ainult temast, hoiab ta kõigel ja kõigil valvsalt silma peal, mis võib ta muuta esmaklassiliseks kitupunniks.
Ta on ka väga töökas. Ootab rõõmuga, mida saaks teha, samas on ka tülpimust. Tõsiduse koormat kandevlaps võib mõnikord tunduda liiga suurena nii omaenese kui ka teiste silmis. Ta vajab oma igapäevast naeru ; talle meeldib, kui teda kõditatakse, meeldib mürada, naerda täiskasvanu üle, kes julgeb end naerualuseks teha, ja ta lausa püherdab lugudes selle kohta, kui tobe vanem oli väiksena või milliseid apsakaid ta tegi. Pigem pisike veidi kauem, kui liiga suur liiga ruttu.
Temaga koostööd tehes ei ole põhjust muretseda liiale mineva aheldatuse pärast.
[Viide : http://www.orula.ee/?id=43&keel=ee ja A. Wahlgren – „Kooskasvamine“ ]
Mida oskab viieaastane laps ?

Liikumine ja tasakaal. Laps kõinnib tasakaalu hoides pingil , joonel, nööril. Kõndides hoiab tasakaalu kui kannab pealael raamatut vms. Oskab kõndida kikivarvul, seisab ja hüppab ühel jalal. Oskab kõndides rütmi kaasa plaksutada. Jookseb pehmete vetruvate sammudega, oskab jooksul suunda muuta. Sooritab koos õpetajaga võimlemisharjutusi. Oskab teha kukerpalli ette, silda ja poolspagaati.

Hüplemine ja hüpped. Hüppab koosjalgadega ja ühel jalal kohapeal, edasi ja taguspidi. Harjutab hüppenööriga hüppamist. Hüppab üle madala nööri, teeb hooga- ja hoota kaugushüppeid. Sooritab erinevaid hüppeid: sulghüpped, galopphüpe, sügavushüpped, hüpaksamm, käärhüpe.

Vahendite kasutamine. Põrgatab ja püüab palli. Viskab kaugus- ja täpsusviskeid. Mängib kaaslastega pallimänge. Teab lihtsaid reegleid korvpallis, jalgpallis, rahvastepallis. Mängib sulgpalli, püüab „lendavat taldrikut“. Kasutab töövahendeid: pintsel , pliiats , haamer , käärid.

Peenmotoorika. Laps lõikab kääridega, voldib lihtsaid kujundeid, voolib plastiliinist ja savist kujukesi. Laps joonistab äratuntavalt maja, inimest, puud jm. Konstrueerib ruumilisi mudeleid. Olulised mänguasjad käelihaste tugevdamiseks on kruvidega legod ja konstruktorid.
[Viide: web.keila.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=44193/nv5.pdf ]
6- aastane laps
POISID
- kaal 17kg – 28kg (statistiline keskmine 22kg)
- pikkus 108cm – 128cm (statistiline keskmine 118cm)
TÜDRUKUD
- kaal 16kg – 28kg (statistiline keskmine 21kg)
- pikkus 107cm – 127cm (statistiline keskmine 118cm)
Oivaline , harmooniline, endas kindel ja tasakaalukas oli laps viieselt, tark ja mõistlik, ennast ja teisi valitsev. Kuueselt on seesama laps vaid üks hämmastav kaos . Kui ümbritseval maailmas on raske teda ära tunda, pole see midagi võrreldes sellega, mida ta ise tunneb.
Kuueaastane laps venib kasvult tihti pikaks ning selle tõttu, ta ei suuda valitseda oma uut, kõhetut keha, mis on minetanud oma väikelapse-pehmuse ja paistab olevat kokku klopsitud hunnikust kätest ja jalgadest – kuuene laps komistab, põrkab igale poole vastu, lääb end ära, lõhub asju ja pole oma motoorikaga sugugi mitte sina peal -, sama vähe suudab ta valitseda ka oma kaootilist sisemust, kus miski pole nii, nagu peab.
Eelkõige on ta tulvil kahtlusi. Otsib meeleheitlikult ühtekuuluvust teistega. Sõbrad peavad talle kinnitama, et ta on keegi – isegi kui ta neid alati ei usu. Ta kahtleb kõigis teistes just sellepärast, et ta kahtleb iseendas.
Ta ei suuda mängida mängu või osa võtta võistlusest, kui ta pidevalt ei võida. Kui ta ei võida, variseb ta kokku, muutub agressiivseks, läheb vimma täis või peab end üleüldiselt jubedalt üleval. Ta ei kohku tagasi ka sohi tegemise eest.
Samas, kui ta võidab, pole samuti kõik korras: ta ju teab, et tegelikult ei meeldi ta kellelegi ja nüüd, kui ta võitis, andis see teistele veel ühe põhjuse teda vihata.
Kuueaastane laps on väike hädasolev inimene. Rahu ja vaikus on temast sama kaugel kui Maa Päikesest.
Kuuene laps kogeb tungi minna edasi, välja oma turvalisest kodust, ja ta otsib oma iseseisvat mina, laienenud võimed, emotsionaalset sõltumatust, baasi iseeneses.
Tema kriisi eesmärgiks on iseseisvus . Tee sinna on pikk ja vaevarikas. See töö ei saa lõplikult valmis enne, kui teisel pool puberteediiga . Käimas on tema teine ettevalmistus; esimene oli trotsieas.
Kuid kuueaastane laps on ikka veel väike. Tema sageli ulja, väljakutsuva suhtumise taga on peidus meeleheitlik vajadus õrnuse , armastuse ja naeru järele.
Milleni kuueaastane laps peab jõudma – nagu ütleb tema sisemine tung iseseisvuse järele – on kindlustunne ja usk iseendasse. Ta peab selle oma sisemusesise ära tundma.
[Viide: http://www.orula.ee/?id=43&keel=ee ja A. Wahlgren – „Kooskasvamine“]
Mida oskab kuueaastane laps ?

Liikumine ja tasakaal. Laps kõnnib vabalt, jookseb kergelt ja rütmiliselt, teeb kaasa võimlemisharjutusi, oskab hoida tasakaalu, teeb kukerpalli, silda, poolspagaati, sõidab kaherattalise jalgrattaga nind osaleb võistlusmängudel.

Hüplemine ja hüpped. Las oskab sulghüppeid, galoppi, hüpaksammu, käärhüpet, hüppab hüppenööriga. Hüppab kohapeal ja edasi liikudes, hüppab koosjalgadega ja ühel jalal. Sooritab kaugus- ja kõrgushüppeid. Hüppab vabalt hüppenööriga.

Vahendite kasutamine. Põrgatab ja püüab palli, sooritab täpsus- ja kaugusviskeid. Mängib kaaslastega pallimänge. Kasutab vabalt töövahendeid: pintsel, pliiats, haamer, käärid.

Peenmotoorika. Lõikab kääridega mööda piirjoont, voldib näidise järgi lihtsaid kujundeid, voolib kujukesi. Sõrmelihaste tugevdamiseks ja arendamiseks pakkuda lapsele kruvidega konstruktoreid. Lasta lahti kruvida vanu tehnikaasju ( raadio, triikraud, kell jms.) Kasulik on oskus samu asju uuesti kokku oanna. Areneb lapse tehniline taiplikus.
[Viide : web.keila.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=44194/nv6.pdf ]
Sotisaalse ja emotsionaalse arengu tähtsus.
Muutused lapse emotsionaalses ja sotsiaalses arengus on sel eluperioodil märkimisväärselt suured. Kõigis valdkondades hakkab kujunema individuaalsus , lapsest saab isiksus üksnes talle omaste iseloomujoonte, tugevuste ja nõrkuste ning inimsuhetega. Ta ei sõltu enam kõigis nii palju täiskasvanust, vaid tahab asju ise joonde ajada.
Muutused
Muidugi teevad need suured muutused lapse üsna haavatavaks. Ühel hetkel on ta äärmiselt elav ja lõbus ning tunneb end eakaaslaste seltsis kindlalt, järgmisel aga pursakavad pisarad ja ta klammerdub kõvasti ema külge.
2,5 – 5 aasta vahel toimuvad emotsionaalsete ja sotsiaalsete muutuste peamised valdkonnad on järgmised :

Sõprussuhted.

Iseseisvus

Sooline kuuluvus

Seltsivus

Moraal
[Viide : Dr Richard & C. Woolfson „Arukas laps“]
Huvitavad küsimused ja vastused.
K: Minu 3,5 aastane laps tahab kogu aeg mööblil turnida. Mida ma tegema peaksin?
V: Tee talle selgeks, et mööblil ronida pole lubatud. Rõhuta, et ta võib sealt alla kukkudes kõvasti haiget saada ja ka mööbli katki teha. Soovita talle mängupaika, kus ta saaks oma ronimisoskusi vabalt harjutada .
K: Olen kuulnud , et kiiremini kasvavad lapsed on targemad. Kas see on tõsi?
V: Mõned uuringud tõendavad, et varases lapsepõlves väga kiire kasvuga lapsed saavad koolis veidi paremaid hindeid kui aeglaselt kasvavad lapsed. Kuid on olemas ju nii palju väiksekasvulisi lapsi, kes on oma suurematest eakaaslastest märksa nutikamad. Kasvutempo ei ole eriti oluline tegur.
K: Mu 4,5 aastane laps komistab joostes palju. Kas tal on midagi viga ?
V: Komistamise ja kukkumise põhjus on tõenäoliselt puudulik keskendumine , mitte aga tasakaalu ja koordinatsiooni häired. Laps on nii hõivatud kõige ümbritseva vaatlemisega, et ei pane väiksemaid takistusi tähele. Õpeta teda joostes ka jalge ette vaatama.
K: Kui mu poeg juba pintslit oskab hoida, kas ta on siis näpumaalingute jaoks liiga vana ?
V: Näpuga maalimisel kasutatakse pintslitehnikaga võrreldes rohkem käe erinevaid osi, seepärast peaks lapsel olema võimalus tegeleda mõlema maalimisviisiga. Näpumaalingute tegemine on igas vanuses lõbus tegevus.
K: Milliseid tähti peaks laps kõigepealt selgeks õppima ?
V: See on lastel erinev. Arvatavasti leiad, et ainult kurvilised (S või O) või sirgjoontest tähed (T ja I) jäävad lapsele palju kergemini meelde kui kurvide ja sirgjoonte kombinatsioonid (B, P)
[Viide : Dr Richard & C. Woolfson „Arukas laps“]
Kasutatud kirjandus

http://www.hm.ee/index.php?046326

http://www.katye.planet.ee/cms1/cmsimple3_0/?Eluperioodid_1:Koolieelikuiga

http://www.hopsti.ee/lapse-areng-2a-18a

A. Wahlgren – „Kooskasvamine“

http://www.orula.ee/?id=43&keel=ee

web.keila.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=44192/nv4.pdf

web.keila.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=44193/nv5.pdf

web.keila.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=44194/nv6.pdf

Dr Richard & C. Woolfson „Arukas laps“