Loomapsühholoogia (0)

Konstantin Ramul ( 1879 Kuressaare –1975 Tartu) oli eesti psühholoog, Tartu Ülikooli psühholoogiaosakonna rajaja, õppejõud ning professor .
Tema isa oli õigeusu preester Andrei Ramul.
Konstantin Ramul õppis Kuressaare Saksa gümnaasiumis ja seejärel Peterburis ajalugu ja filosoofiat .
Professor Konstantin Ramul oli eestikeelse psühholoogiaterminoloogia rajaja. Ta organiseeris Tartu ülikooli juurde psühholoogia laboratooriumi, oli üks
Akadeemilise Filosoofia Seltsi asutajaid ja ka esimehi.
1919. aastal määrati ta Tartu Ülikooli psühholoogia dotsendiks ja alates 1927. aastast valiti ta psüholoogia professoriks. 1939. aastal kuuekümne aasta vanuses kaitses ta lõpuks doktoritööd " Matemaatika ja psühholoogia"
Enne Teist Maailmasõda avaldas ta peamiselt populaarseid kirjutisi
Korporatsioon Sakala vilistlane.
Ramuli suurimaks teeneks on aga psühholoogia õpetamise traditsiooni alalhoidmine Tartu Ülikoolis rtohkem kui poole sajandi jooksul.
Teoseid -
“Ihu ja hing: viis loengut”
“Über nichtempirische Psychologie ”
“ Loogika ” (koostatud K. Ramuli 1931. a. loengute põhjal)
“Psühholoogia” I-II
“Uni ja unenäod. Loomade mõtlemine”
“Psühholoogia ja ajalugu”
“Psychologische Schulversuche: ein Beitrag zur Methodik des Psychologienunterrichts”
“Moderne Physik und Psychologie”
“Psühholoogia ja elu: kõned ja ettekanded ”
“Psychologische Demonstrationsversuche”
“Loomapsühholoogia”. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964; teine, parandatud ja täiendatud trükk: Valgus, Tallinn 1972
“Teaduslik psühholoogia ja elu”
“Elu ja psühholoogia”
Raamat ise räägib üleüldiselt loomapsühholoogiast. Raamatus on olemas olulisemad psühholoogiamõisted ja terminid ning kõiki neid on seletatud loomade seisukohast , nagu näiteks loomade taju, instinktid , õppimine, mõtlemine, vajadused, ühingud aga juttu on ka loomade kojutulekust, loomapsühholoogia ajaloost. Raamatus on võrreldud ka ahvi ja inimest. Väga palju on toodud huvitavaid näiteid ühe nähtuse kohta ja illustreerivaid jooniseid on samuti huvitavad.
Nüüd toon välja mõned huvitavamad kohad ja katsed raamatust.
Loomade taju

• Värvide nägemine. Kuidas teha kindlaks, kas mesilased eristavad värve? Tehakse katse, kus võetakse suurem laud ja sellele pannakse malelaua mustri järgi erineva heledusega halle paberilehti. 1 ruut tehakse sinine. Igale ruudule pannakse taskukellaklaas ning sinisele lehele pannakse klaas koos suhrukveega. Varsti hakkavad mesilased sellele lendama, aga katse jooksul muudetakse pidevalt ruutude asukohta ning enam pole sinisel ruudul klaasi veega, vaid kõik on tavalised klaasid . Vaadatakse, kas mesilased leiavad nüüd üles sinise lehe, millele nad enne koguaeg lendasid.
  
• Kuulmine ja võnkesageduste eristamine. On tehtud katse, kus noored varblased kasvasid üles kanaarilindude puuri läheduses. Varsti hakkasid varblased kanaarilindude moodi laulma.
  
• Vormide tajumine . Mesilased eristavad figuure , mis mõnel määral sarnanevad õitega, kuid ei tee vahet kolmnurgal ja ruudul.
  

Refleksid

• Tingimatud refleksid. Kui konnal eemalda peaaju , jättes alles ainult seljaaju ja panna konna seljale tükk happes niisutatud paperit, siis teeb konna jalg vastava liigutuse ja lükkab paberi ära.
  
• Instinktiivsed refl. Täiskasvanud oravad kaevavad sügisel maa sisse pähkleid. Noor orav, kes polnud enne pähkli matmise juures viibinud, käitus aga samamoodi. Võttis pähkli, istus maha ja kuulatas igas suunas. Leides, et kõik on korras, kraapis ta siledat voodivaipa, kus uurija loomaga tegeles.Seejärel sooritas ta pähkli matmiseks vajalikud liigutused, aga õhus.
  

Loomade kojutulek

• Mesilased leiavad tee tagasi taru juurde ainult sellistest kohtadest , kus nad on varem käinud.
  
• Sipelgad orienteeruvad ennekõike lõhna järgi. Seda näitab ka katse: tõmmates sõrmega põigiti üle sipelgate tee, jäävad sipelgad vastavale kohale nõutult seisma või liiguvad edasi-tagasi mööda sõrmest jäänud lõhnabarjääri.
  

Mõtlemine ja kujutlused

• Koer magab külili, väljasirutatud jalgadega . Äkki hakkab ta jalgadega sebima ja niutsub või haugutab. See tõendab, et koer näeb und sellest, et ta jookseb ja haugub . Kuna unenäod on kujutlused, siis peaks loomadel esinema iseseisvad kujutlused.
  
• Ahvi juuresolekul pandi kausi alla banaan ja viidi ahv seejärel teise tuppa . Mõne aja pärast toodi ahv tagasi esimesse tuppa, olles enne seda banaani asendanud lehtsalati peaga. Ahv leidis alati vastava kausi üles ja leides selle alt banaani asemel lehtsalati, väljendas ilmselt pettumust.
  
• Uurija, kes käis Aafrika džunglites, uuris ahvide häälitsemisviise.Ta jõudis arvamuseni, et vähenmalt ahvidel on olemas oma eriline ahvide keel – rida ”sõnu” , millest ühed käivad teatavate esemete ja tegevuste kohta, kuna teised väljandavad tundmusi.
  

Loomade vajadused

• Rottidele anti mõne aja kestel toitu, mis sisaldas liiga vähe vitamiini B. Seejärel asetati nende puuridesse ligi 12 nõu mitmesuguste toitudega, nende hulgas 1 , mis sisaldas B vitamiini lahust. Rotid leidsid selle kohe üles ja hakkasid sööma.
  
• Kui koera organismis tekitada vee puudujääk, siis joob ta harilikult ainult niipalju, kui palju vajab tekkinud puudujäägi katmiseks. See näitab, et joodud vee hulka ei reguleerita ainult suu ja kurgu kuivusega, vaid sellega, kui plaju organism vett vajab.
  
• Emakoerte ja –kasside püüd poegi pessa tagasi tuua on tingitud peamiselt sellest, et hiljuti poeginud loom vajab poegade juuresolekut kõigepealt selleks, et vabaneda liigsest piimast, mis on piimanäärmetes.
  

Lommade ühingud

• Sipelgad.
  
• Tarumesilased. Liikmete koguarv võib ulatuda 70 000-ni, koosneb kolme liiki isenditest. Mesilaste ”tants” – mesilaste tantsu tähendus on selgunud alles kaasajal . Nagu näitab mesilaste vaatlemine klaastarus, sooritab tööline, kes on leidnus eriti rikkaliku mesineste allika, pärast tarusse tagasipöördumist kärgedel, teiste tööliste keskel, erilist ringtantsu.
  
• Linnud. Lindude kogunemise aluseks parvedesse võivad olla kas perekondlikud sidemed või ühesugune reageerimine samadele välistingimustele. Magamisparved - videvikus koguneb parv ööbimiskohta. Kui pärast lindude vaikseksjäämist ehmatada neid näiteks püssipauguga, lendavad linnud erinevates suunades laiali, mis näitab, et magamisühingul ei ole mingit kindlat sisemist organisatsiooni. Puhkeparved – linnud kogunevad samale magamispaigale.Kui üksikud linnud tõusevad õhku toitu otsima , tulevad nad ikka tagasi parve juurde. Rändeparved – Paljud linnuliigid rändavad ühest kohast teise. Rändeparves ei paista silma mingit kindlat sisemist organistatsiooni, välja arvatud üksikud juhud . Näiteks lendavad haned, kured kindlat figuuri moodustades.
  
• Ahvid . Möiraahvid – elavad üksikute, geograafiliselt lahutatud rühmadena. Isendite arv üksikus sugukonnas kõigub 4 ja 35 vahel. Šimpansid – šimpansi tugev seltsivus paistab silma juhtudel, millal üksik šimpans eraldatakse rühmast. Eraldatud looma esimeseks ja suurimaks püüdeks on pääseda tagasi oma rühma juurde.
  

Raamat oli väga huvitav, just tänu sellele, et oli väga palju välja toodud erinevaid katseid ja näiteid nende katsete läbiviimiseks. Palju oli ka illustreerivaid pilte, mille abil oli võimalik katse läbiviimist paremini mõista. Ma arvan, et peale selle raamatu lugemist oskab igaüks hinnata rohkem loomi ja seda, kuidas nad mõtled, kuidas ja miks nad käituvad. Kuigi nad ei oska ja ei saa oma tundeid väljendada nii nagu meie, on nende hinges väga palju märkimisväärset. Nad on midagi rohkemat, kui ainult armas välimus.