Karjääri planeerimise paradigmad (0)

Karjääri kujundamise 
paradigmad
Piret Jamnes 
2.12.2017
Paradigmad
1. Kokkusobitamine (matching)
2.  Humanistlik ( developmental )
3.  Konstruktivistlik
4. Life Design 
Matchingu  paradigma
1. Eesmärk viia kokku töö nõuded ja töötaja 
omadused. 
2. Iga töö nõuab  inimeselt teatud omaduste 
kogumit, mis tagab parima soorituse.
3. Tööalase sobivuse määratlemine testide 
abil.
4. Efektiivsuse taotlus.
5.  Elukutsevalik  on teadlik, ühekordne otsus.
1909 Frank Parsons “Choosing a Vocation ”
I MS-II MS IQ testimine, isiksuse joonte 
uurimine , psühhotehnika katsed ja testid.
 1959  John J. Holland  “A Theory of Vocational 
Choice ”
Parsonsi teooria
Töötas välja  talent -matchingu teooria, millest 
hiljem kujunes välja Trait and  Factor  teooria 
karjääriplaneerimises.
Pakkus välja 3- astmelise teooria (enda joonte 
tundmine , tööturu tundmine ja ratsionaalse 
otsuse tegemine selle info põhjal).
John Lewis  Holland 
(1919-2008)
 The Psychology of Vocational Choice (1966)
 The Vocational Preference Inventory  (1953)
 The Self Directed Search (1970, 1977, 1985 & 1994)
  Making  Vocational Choices: A Theory of Careers (1973, 
1985 & 1997)
 The Dictionary of Holland Occupational Codes (1982, 
1989 & 1996, with Gottfredson)
 The Position  Classification Inventory (1991, with 
Gottfredson)
 The Career  Attitudes and  Strategies  Inventory (1994, 
with Gottfredson).
J. Hollandi teooria
Enamikku inimestest saab kategoriseerida ühte 
kuuest tüübist: Praktiline, Intellektuaalne , 
Artistlik , Sotsiaalne, Ettevõtlik, 
Konventsionaalne .
Inimesed otsivad keskkondi, mis võimaldavad 
neil rakendada oma oskusi ja võimeid, 
väljendada oma hoiakuid ja väärtusi ning täita 
sobivaid rolle.
Praktiline (doer)
Praktilise loomuga tegevused.
Masinate, tööriistade kasutamine.
Töö vabas õhus.
Reeglite järgmine.
Füüsiline tegevus.
Intellektuaalne (thinker)
Uute teadmiste omandamine.
Probleemide lahendamine.
Analüüs, info hankimine .
Uurimistulemuste kirjalik vormistamine.
Tehnilised oskused.
Artistlik (creator) 
Loomingulisus, kujutlusvõime.
Eneseväljendusoskus.
Emotsionaalsus.
Esteetilisus.
Uued ideed.
Sotsiaalne (helper)
 Suhtlemisoskus , inimestega tegelemine.
 Empaatilisus,  seltsivus .
Hoolitsemine,  abistamine .
Juhtimine.
 Verbaalne eneseväljendus.
Ettevõtlik (pursuader)
Initsiatiiv, organiseerimine.
Juhtimine, müük,  veenmine .
Enesekindlus.
Materiaalsed väärtused.
 Finantsalased  oskused.
Konventsionaalne (organiser)
 Süsteemide loomine ja korrastamine.
 Kord, täpsus, rutiin.
 Konventsionaalsus.
 Reeglite  järgimine .
 Kontoritöö.
Humanistlik paradigma
1. Seostub kliinilisest psühholoogiast ja 
teraapiatest ülevõetud aspektidega.
2. Inimese kutse- eelistused  ja mina-
kontseptsioon  muutuvad elu jooksul.
3. Elu etapid ja etappide ülesanded.
1953 Donald E.  Super  “A Theory of 
Vocational Development ”
1969 Lloyd Lofquist, Rene V. Dawis 
“Adjustment to Work”
1979 John D. Krumboltz “A Social Learning 
Theory of Career Decision Making”
D.Superi (1910-1994) teooria
Inimesed on erinevad oma võimete, isiksuse 
omaduste, vajaduste jne. poolest.
Nende omaduste tõttu on iga inimene 
kvalifitseeritud mitme ameti jaoks.
Kutse-eelistused, kompetentsid ja mina-
kontseptsioon muutuvad aja jooksul.
Inimesed otsivad tööd, kus nad saavad ennast 
väljendada, arendada oma mina-kontseptsiooni.
Karjääriareng on määratud karjääriküpsusest.
Life- Span (Super)
Life-span (elukaar) näitab rollide valiku ja 
kohanemise protsessi elu etappides.
✓ Kasv (4-13)
✓ Uurimine (14-24)
✓ Väljakujunemine (25-44)
✓ Säilitamine (45-64)
✓ Eraldumine (üle 65)
Lofquist-Davise work adjustment 
teooria
1.
Töö nõuab teatud ülesannete täitmist ja inimestel 
on selleks teatud oskused. 
2.
Vastutasuks nõuab inimene rahalist 
kompensatsiooni ja teatud tingimusi (turvalisus, 
mugavus).
3.
Kui töökeskkond ja inimese nõudmised on 
vastavuses, tekib kooskõla ja tööga rahulolu. 
Sellest sõltub, kui kaua inimene organisatsioonis 
viibib.
4.
Töö ja inimese sobivust on võimalik ette 
ennustada.
Krumboltzi teooria
1. Keskkond, juhused ja ette ennustamatud 
faktorid mõjutavad inimese elu. 
2. Inimene peaks otsima õpikogemusi.
3. Tal peaks olema järjekindlust takistustest 
ülesaamiseks.
4. Tal peaks olema paindlikkust erinevate 
sündmuste ja keskkondadega 
toimetulekuks.
5. Ta peaks optimistlikult suhtuma juhuse  
poolt pakutavasse.
Krumboltzi teooria
Selleks peaks inimene:
1.  Rakendama  elukestvat õpet.
2. Tegelema pideva eneseanalüüsiga.
3.  Küsima  teistelt tagasisidet.
4. Looma suhetevõrgustiku.
5. Püüdlema töö ja eraelu tasakaalu poole.
6. Tegelema isikliku finantsplaneerimisega.
Planned happenstance – kasulik juhustele avatud 
otsustamatus.  Luck  Is No Accident: Making the Most of 
Happenstance in Your Life and Career. (2010)
Konstruktivistlik paradigma
1. 1990-ndatel tõdeti, et töömaailma on 
muutunud.
2. Pidev otsustamine ja tähenduse leidmine.
3. Mittelineaarsus.
4. Inimene kui tervik ( holistiline   lähenemine ).
1993 Mark L. Savickas “Career counseling in 
the postmodern era”
1996 Vance R. Peavy “New look in 
counselling ”
1997 Vance R. Peavy “Sociodynamic 
Counselling”
2003 Norman E. Amundson “Active 
Engagement: Enhancing the Career 
Counselling  Process
Savickase uus lähenemine
Kui siiani on kogu aeg räägitud, kuidas inimest 
sobitada töömaailmaga, siis nüüd tuleb rääkida 
sellest, kuidas inimene saaks sobitada 
töömaailma oma ellu. 
Uue paradigma eeldused
 Linnastumine
Peresidemete nõrgenemine
Majanduse globaliseerumine
Tehnoloogia areng (infotehnoloogia)
Kommunikatsioonikanalite areng
Soorollide muutumine
Töösuhete muutumine
Töömaailma muutunud iseloom
 Ebakindlus
Alternatiivide  paljusus
Uued ja suuremad riskid
Kiired muutused
Traditsioonide kadumine
Inimene peab õppima ise oma eluga toime  tulema  
– (eksternaalne juhtimine internaalseks).
Konstruktivistlik paradigma
Pigem filosoofiline raamistik  kui metoodikate 
kogum.
Eesmärk – abistada üksikisikuid, edendades 
nende võimet edukaks osalemiseks 
ühiskonnas.
Inimene on  oma elu parim spetsialist.
Oluline on arvesse võtta tema erinevaid 
elurolle, konteksti, kus elab.
Humanistlik.
Konstruktivism  (Mark  Watson , 2006)
Pole olemas absoluutset tõde.
Oluline on tähendus, mille inimesed 
ümbritsevale annavad ja nende kogemused 
teistega suhtlemisel.
Inimesed konstrueerivad oma elu; toimub 
pidev kogemuste korrastamise ja tähenduse 
loomise protsess.
Fookuses on  personaalne   identiteet .
Inimese identiteedi areng on seotud 
sotsiaalsete süsteemidega.
Toimub pidev ja tähendusrikas 
enesearendamine.
Vance 
Peavy
(1929-2002)
Peavy SotsioDünaamiline 
lähenemine
Mina  konstrueerimine , narratiivsus.
Life-Space.
Seos keskkonna ja kultuurilise taustaga.
 Karjäär  = elu.
Eesmärgiks elukvaliteedi ja ühiskondliku 
aktiivsuse  suurendamine .
Mille poolest SDN erineb teistest 
nõustamissuundadest?
 Keskendumine  eneseloomele ( vastandiks  
interventsionistlikud  lähenemised ).
Rõhutatakse pigem võimalusi, mitte puudulikkust 
või psühhopatoloogiat.
Nii  nõustaja kui abiotsija on  eksperdid .
Holistiline, terviklik.
Miks ei kasutata teste  ega 
diagnoosita?
Testid võivad inimest asetada normaalsuse 
piiridest väljapoole. (Teistest kehvem oleku 
tunne.)
Diagnoosi määramine on teatud võimutasandil 
olija eelis.
 Sildistamine  (inimene =  diagnoos ).
Signaal teistele – suhete halvenemine.
Nõustamine
Suurendab  isiklikku  vabadust.
Vabaduse puudumine võib ilmneda piiratud 
mõtlemises, eelarvamustes, isikliku identiteedi 
ebakindluses, abituses, süütundes jne.
Dr. Norman Amundson
University  of British Columbia , 
Canada, s.1948
Active Engagement: The Being and Doing of 
Career Counselling
Book by Norman E. Amundson
Originally published:  January  2009
 Author : Norman E. Amundson
Ootused töötajale
Loovus, ideederikkus
 Paindlikkus
 Riskivalmidus
Uudishimu
Koostöö
Fokuseeritus
 Pühendumus , valmidus pingutada
Tähendus kui kõige tähtsam asi
Tähenduse leidmine ( meaning  making) on 
konstruktivismi põhiteema.
Amundsoni karjääriratas
Amundsoni põhimõtteid
Enne kui hakata karjääris edasi liikuma, 
tuleks korraks seisatada.
Tähtsam kui see, mida sa tead, on vahel see, 
keda sa tead.
Lähtumine positiivsest psühholoogiast.
Kasutab lahenduskeskse teraapia 
lähenemisi.
Lootusrikkus
Keskendumine positiivsele.
Võimalikkusesse uskumine.
 Eneseusaldus .
Julgus vs  alandlikkus
Oma sisemise kangelase leidmine.
Seikluse otsimine.
Probleemide korral mitte alla andmine.
Abi aktsepteerimine, vastuvõtmine.
Võimaluste  ärakasutamine
Loomuliku uudishimu ärakasutamine.
Võimaluste laiem uurimine.
Paindlikkus ja avatud meel.
Riskivalmidus.
Life Design
Jean Guichard, 2015
Paindlik töö, põhi- ja perifeersed  töökohad.
Career Pathways.
Strateegiline lähenemine.
Võimaluste jooksev  märkamine .
Ressursside pidev analüüs.
Inimene ise juhib.
Teab, mis on talle tähtis.
Life Design
Jean Guichard, 2015
Tähenduse andmine.
Life Design - viis, kuidas inimesed annavad 
oma elule tähenduse ja juhivad seda 
vastavalt.