Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hinduism (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
HINDUISM
Silver Arestov
Valdur Joa
Hinduismi ajalugu
Tekekoht: India
Tekke aeg: ~1000 aastat e.m.a
Äärmiselt mitmekesine ja muutuv religioon.
Tekkinud, mitte rajatud
Dogmad puuduvad
Piirdub ainult Indiaga
Kahe voolu sulam: muinasindia religioon ja aarja
ehk veedade religioon
Ajalugu
Muinasindia religioon: fallosekultus ja
naisjumalused
Aarja religioon: veedad. Jumalad
päikesejumal Mitra ja taevajumal Varuna
Kastisüsteemi rajamine I aastatuhat e.m.a:
seisuslik sünnipärane süsteem. Preestrid
kuuluvad kõrgeimasse klassi.
Ajalugu
Uued jumalad: Brahma, Visnu, Siva.
Ohverdamispaikade ehitamine.
Alates 4. saj. e.m.a algab budismi õitseng.
4. saj. uus õitseng
8. saj. islami pealetung: ainujumala õpetuse
levik
16. saj. kristluse pealetung
1947 India iseseisvumine
Ajalugu
Veedad: ohvri-, palve- ja ülistuslaulud
Brahma raamatud: tutvustavad,
põhjendavad ja selgitavad veedasid
Upanisadid: Brahma raamatute jätk ja
täiendus.
Püha pärimuse üleskirjutused: Mahabharata
Hinduismi õpetus
usk jumalatesse või ühte jumalasse
(Brahman), kes võib avalduda eri vormides
(kaasaarvatud materiaalsed asjad)
ohverdamise oluliseks pidamine
kastisüsteem: 4 kasti + puutumatud.
Abielupiirangud.
uuestisünd: dharma, aatman, moksa, karma,
sansaara
Õpetus
Kolm teed: tarkuse tee (pühade tekstide
uurimine); tegude tee (kohustuste täitmine);
pühendumise tee (jumalateenimine).
Neli sihti: maine jõukus ja edu; iha ja
nauding; voorus ja moraal; vaimne
vabanemine
Olulisemad jumalad: Brahma, Siva
(hävitaja), Visnu (looja)
Hinduismi rituaalid
Tempel ­ annetuste, laulmise, palvetamise
ja õpetamise koht. Pidevalt avatud.
Pühasilp: "Om"
Palverännak: sadu erinevaid paiku. Eri paik
toob eri edu. Oluliseimad: Ganges ja
Himaalaja.
Rituaalid
Pühad on seotud eri jumalate austamisega.
Askees, vaimsed ja kehalised harjutused
Eetika
Sünd: nõupidamine preestriga, millal
eostada; pühakirja lugemine raseduse ajal;
preester soovitab nime lähtuvalt sünniajast;
pea paljaks ajamine.
Surm: surnu tuhastamine
Ahisma: vägivallatus nii inimeste kui
loomade suhtes.
Püha lehm
Eetika
Elu neli etappi:
1. Õppimise aeg
2. Kodu ja pere loomise aeg
3. Erakuna elamise aeg
4. Kerjava askeedina rändamise aeg.
Eetika
Taimetoitlus
Sekulariseerumine ja individualiseerumine
religiooni tähtsuse vähenemine ühiskonna
ja inimese elus teaduse ja tehnika arengu
tulemusel.
Keskne tees: mida moodsam ühiskond, seda
vähem religiooni; lõpuks kaob religioon
sootuks.
Sekulariseerumine
Vastuväited: maailm on religioossem kui
iial enne; religiooni kadumist on ennustatud
juba 300 aastat; võitlust religiooni ja
teaduse vahel pole; sekulariseerumine pole
pöördumatu; ajaloost leiab küllaga näiteid,
et jumalateenistustest osa ei võeta.
Vasakule Paremale
Hinduism #1 Hinduism #2 Hinduism #3 Hinduism #4 Hinduism #5 Hinduism #6 Hinduism #7 Hinduism #8 Hinduism #9 Hinduism #10 Hinduism #11 Hinduism #12 Hinduism #13 Hinduism #14 Hinduism #15 Hinduism #16 Hinduism #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor silver arestov Õppematerjali autor
Slaidshow

Sarnased õppematerjalid

Usundiloo mõisted
7
doc

Usundiloo mõisted

Veedad tekkisid 1200 ­ 800 eKr. Järgmine pühakirjade kiht on Brahma raamatud ­ veedade seletused, preestrite rituaalsed käsiraamatud, mis tekkisid u 1000 ­ 800 eKr. Kolmandana ilmusid upanisadid ehk Vednta ­ veedade lõpp kui Brahma raamatute kommentaarid ja usundifilosoofilised teosed. Need tekkisid 800 ­ 600 eKr. Hilisemad pärimused on India eepostena tuntud Rmjana ja Mahbhrata. Eeposed tekkisid 400 eKr ­ 400 pKr. Klassikaline hinduism ­ Tekkis 1 at keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. On palju suundi, kuid pole keskset organisatsiooni, dogmasid ega usutunnistusi. Hinduism võib olla nii riituslik- maagiline kui ka filosoofiline. Hinduist ehk hindu võib tunnistada korraga mitut voolu. India etnilise usundina pole tal rajajat. Jumalaid ja muid mütoloogilisi tegelasi on miljoneid, kellest

Üldine usundilugu
Maailmakultuurid
8
doc

Maailmakultuurid

· Svastika ­ päike ­ haakristi kujutis ­ õnne sümbol. · Lehm ­ viljakuse sümbol ­ püha loom ­ ei sööda lehmaliha. · Shiva ­ hävitamise ja loomise jumal. Aarjalased · II a tuh eKr, indoeurooplased. · Sanskriti keel. · Arya ­ õilis. · Veedad ­ pühad tekstid. Veeda tähendab teadmisi. · Tähtsaim veeda - rigveda. · Rita ­ maailmakord. · Mitra ­ päikesejumal. · Varuna ­ taevajumal. · Riitus ­ elstatakse lugusid; hoitakse maailmakorda. · Hinduism on usundina henoteism s.t mitme jumala hulgast ühe eelistatud jumala kummardamine, (samas on ta ka teopanteism s.t üks jumal või jumalik kõiksus) peajumalaks enim austatud jumal. · Kastikord (kast - varna) ­ kindlasse seisusesse sünnitakse: 1. Brahmaanid ­ preestrid 2. Ksatrijad ­ sõdurid, aadlikud, valitsejad 3. Vaisjad ­ kaupmehed, käsitöölised, põlluharijad 4. Suudrad ­ teenijad, sulased 5. Paariad ­ puutumatud · 1.-3

Kultuur
Üldine usundilugu
12
odt

Üldine usundilugu

käsiraamatud, mis tekkisid u 1000 ­ 800 ekr. 3. Kolmandana ilmusid upanisadid ehk Vedanta ­ veedade lõpp kui Brahma raamatute kommentaarid ja usundifilosoofilised teosed. Need tekkisid 800 ­ 600 ekr. Sõna ,,upanisad" tähendab istudes kuulamist ja retsiteerimist. 4. Hilisemad pärimused on India eepostena tuntud Ramajana ja Mahabharata. Viimasesse kuulub ka Bhagavadgita (Jumala laul). Eeposed tekkisid ajavahemikul 400 ekr ­ 400 pkr. Klassikaline hinduism Tekkis 1. at keskel ekr brahmanismi reformimise tulemusena. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. On palju suundi, kuid pole keskset organisatsiooni, dogmasid ega usutunnistusi. Hinduism võib olla nii riituslik ­ maagiline kui ka filosoofne. Hinduist ehk hindu võib tunnistada korraga mitut voolu. India etnilise usundina pole tal rajajat. Jumalaid ja muid mütoloogilisi olendeid on miljoneid, kellest tähtsaimad on Brahma (looja, keda sisuliselt ei

Üldine usundilugu
Üldine usundilugu - Mõistete sõnastik
8
xls

Üldine usundilugu - Mõistete sõnastik

Sheet1 12 jüngrit / apostlit Aabrahamlikud usundid Adonai ahimsa, ahinsa alkeemia anatman/anatta artha avataara Bar mitsva Bat mitsva Bhagavadgita bhikku/bhiksu bodhisattva braahman Brit mila Buddha Budistlik kesktee dao Daodejing Dhamma/Dharma dhyana Diasporaa digambara Diwali dukkha/duhkha dzina Eksodus Esseenid euharistia Fetis hadz Halaha halal haram haredim Hasem haskala Page 1 Sheet1 hassiid hinajaana Huppa Indiapärased usundid Izanagi jamantaka jarmulke Jesiva JHWH Jom-Kippur kabala kaliif kama kami kamidana karma kasrut khanda kippa konfutsianism kosser kotel Krisna Kvaasireligioon läänemüür Lao Zi Mahabharata Mahadeva mahajaana Mahavira Menora messias mezuza Midras MIsna Mitsvo mohel/moel moksa Page 2 Sheet1 monism monoteism Mosee nirvaana njingma nutumüür ordinatsioon Paabeli vangipõlv paasapüha pagood pesah

Üldine usundilugu
Budismi ja hinduismi sarnasused ja erinevused
17
docx

"Budismi ja hinduismi sarnasused ja erinevused"

' HINDUISMI JA BUDISMI SARNASUSED JA ERINEVUSED Referaat Sisukord TALLINN 2012 Sissejuhatus Maailma religioonid, mis on tekkinud peaaegu igas maailma nurgas, on niisama mitmekesised kui kultuurid. Peaaegu igas teadaolevas kultuuris on olemas oma religioon. Teadaolevalt enamus suuri maailmareligioone pärinevad Aasia regioonist, kusjuures üheks vanimaks neist on hinduism. Maailma religioonides on mitmeid ühisjooni, mis teevad religioonist selle, mis ta on. Religioon on ajalooliselt mõjutanud tugevalt poliitilist väljendust ja identiteeti. Hinduismil oli oluline osa India poliitilise identiteedi kujundamisel enne 1947. aasta iseseisvumist. Budism oli oluline tegur Myanmari kolonialismivastastes liikumistes ning vabastav usk aitas Ladina-Ameerikas paljudel vastu seista mitterahuldavatele sekulaarsetele reziimidele (kuigi vaesus on seal suureks probleemiks

Kunst
Üldine usundilugu konspekt
83
docx

Üldine usundilugu konspekt

USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai

Üldine usundilugu
Maailma usundid
32
doc

Maailma usundid

Vahe seisneb religioossete tekstide olemasolul. Islamis tehakse suurt vahet raamaturahvaste ja muude vahel. Egiptuse usundis oli määramatu hulk pühi tekste. On usundeid, kus hulk on kindlaksmääratud, sel puhul kasutatakse mõistet kaanon. 3) Leviku ulatuse järgi. Rahvuslikud ehk etnilised usundid: järgijaskond piirdub ühe rahva või territooriumiga (Muinas-Egiptuse, Kreeka-Rooma, Mesopotaamia usundid, algselt hinduism, kuid tänaseks on üks osa väljunud etnilistest raamidest). Universaalsed usundid ületavad rahvaste piire, jagunevad kaheks. Kosmopoliitsed usundid on suure järgijate arvuga usundid, mille järgijate hulka kuuluvad erinevad rahvad (Isise kultus Rooma impeeriumis). Maailmausunditeks peetakse usundeid, mille järgijaskond on absoluutselt suurim (budism, kristlus, islam). 4) Kunagi eksisteerinud ja tänapäeval eksisteerivad usundid.

20. sajandi euroopa ajalugu
Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum
40
docx

Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum

Etnilised ehk rahvuslikud usundid Esinevad oma keele ja rahvuspiirkonnas. Nende tavad on rahvatraditsioonidega niivõrd tihedalt seotud, et teistel on raske neid omaks võtta 2. Rajatud. Nt kristlus, islam, budism II. Jumalakäsitluse põhjal 1. Teistlikud ehk jumalakesksed a) Monoteistlikud- ühe jumala usundid Nt. Kristlus, islam, judaism b) Polüteistlikud- mitu jumalat nt. Vana-Egiptuse rel., sintoism, hinduism c) Panteistlikud- jumalus asub kõikjal Nt. Loodususundid 2. Monistlikud- rajanevad põhimõttel, mis säilitab maailmas tasakaalu Nt. Konfutsionism, taoism III. Algallikate põhjal 1. Raamatuusundid- nende religioonide õpetused on koondatud pühadesse tekstidesse. Sageli on need kanoniseeritud ning moodustavad pühakirja Nt. Kristlus, islam 2. Loodususundid

Usundiõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun