Ida-Aasia etnilised religioonid (peamiselt Hiina, Jaapan) (0)

IDA- AASIA ETNILISED RELIGIOONID (põhiliselt Hiina, Jaapan)
Religioosse elu üldiseloomustus tänapäeval:
1. Valitseb sünkretism – väga populaarsed on kõikvõimalikud segud erinevatest filosoofiatest, (eba)uskumustest ja usunditest.
2. Levinud on nn. rahvareligioon.
3. Esivanemate ja ka elusolevate vanemate kultus . N: matuseriitused, kodualtarid.
4. Haritlaskonna religioosne filosoofilisus ( eriti Hiinas).
5. Religioosset elu on mõjutanud kommunistlik periood nii Hiinas kui ka Põhja- Koreas , samuti Jaapani kaotus II maailmasõjas.
6. Kiire sekulariseerumine e. ilmalikustumine.
Õpetus yin ja yang-ist:
Õpetus on kogu Ida-Aasia filosoofilise mõtlemise keskmeks.
yang – valge, meesalge, loov, aktiivne, tugev, sümboliseerib taevast;
yin – must, naisalge, passiivne, pehme, sümboliseerib maad.
Yin ja yang on vastandlikud jõud universumis. Kõik maailmas olev on tekkinud nende 2 jõu koosmõjul, eraldi neil loomisvõime puudub. Kuigi yin ja yang on vastandlikud on nad oma olemuses siiski kooskõlas. Seda ühtsust esindab DAO, mis on kogu maailmas valitseva korra alus. Maailmakord püsib harmoonilisena seni, kuni yin ja yang teineteist täienades õiges vahekorras toimivad (on tasakaalus). DAO peab valitsema ka inimese ja looduse vahel. Harmoonilises inimeses toimivad yin ja yang võrdse jõuga.
Taoism:
NB! Tuntud taoistid Karupoeg Puhh ja Forrest Gump.
1. Oli algselt maailmavaade, filosoofiline süsteem. Hiljem kujunes välja rahvausundiks, eelkõige talurahva. Tähtsa koha omandasid jumalad, vaimud. Peajumal Shangdi (elab taevas). Kujunes välja vaimulikuseisus – preestrid , nunnad , mungad.
2. Oletatav rajaja: Hiina õpetlane Lao-Zi (vana poiss). Tema peamine teos on „Daodejing“ ( kulgemise väe raamat).
3. Kasutatakse DAO (TAO) mõisteid. Taeva Dao – maailma kõiksus, tasakaalutud maailm. Inimese Dao – yin ja yang toimivad võrdse jõuga. Taeva Dao peab olema kooskõlas Inimese Daoga, sellisel juhul on inimeses harmoonia , tasakaal.
4. Ühinemisele Taeva Daoga viib sisemine intuitsioon , mitte õppimine.
Tees: Wu Wei! (Toimi toimimata!).
5. Inimene on eelkõige loodusolend, ta on üks osa loodusest. Ignoreeritakse ühiskonna hierarhiat, välditakse karjerismi, propageeritakse oma sisetunde järgi käimist.
6. Tähtsal kohal elus seksuaalsuhted – annavad elujõudu Qi’d.
7. Esivanemate kultus. Põhjus: vanemate käest saadakse Qi!
8. Otsest kultust ei ole, ta on filosoofia. Jumalad pärinevad eelnevast loodususundist.
Konfutsianism:
Konfutsiuse eluloolised andmed:
Sündis 551. a. eKr Lu osatisriigis Hiinas. Isa oli riigiametnik . Kui Konfutsius sündis oli isa üle 70. aasta vana, perekonnas oli 4 tütart. Pere oli vaene. Arvatakse, et 20 – 30 eluaastate vahel astus riigiteenistusse. Pidas mitmeid ameteid, nt koolitas ministrite poegi, oli viljaaitade valitseja jne. Aastal 497 eKr, kui ta oli riigi ülemkohtunik, pani ta ootamatult ameti maha ja läks rändama. 13 aastat rändas mööda Hiinat. Kirjutas oma põhiteose „Vesteid ja vestlusi “. Pöördus koju tagasi ja kuni surmani (479 eKr) jätkas ta vanade tekstide uurimist ja redigeerimist (oli arhivaar ). Aja jooksul hakati teda kummardama, püstitati templeid. 1906. aastal võrdsustati taevajumalaga. 2. saj pKr kuni 1911 aastani oli Hiina riigiusund.
Püha: 28. sept (Konfutsiuse sünnipäev).
Õpetuse põhipunktid:
1. Õpetus on oma olemuselt kõlblus- ja riigiõpetus.
2. Õpetuses on kesksel kohal sotsiaalsed ja eetilised küsimused, inimestevahelised suhted ning inimeste suhted riigi ja ühiskonnaga.
3. Toob välja 3 inimesetüüpi:
A) lihtinimesed;
B) õndsad – keiser , keisri pere, võrdsustati taevaga. See tema valdkonda ei puudutanud;
C) õilsad (kõige olulisemad) – õilis mõistab, et on ühiskondlik olend ja seega peab ta oma kutsumuseks ühiskonna teenimist , et kõige paremaid võimalusi selleks pakub riigiamet , siis on õilsa eesmärgiks saada ametnikuks ja tõusta karjääriredelil. Tõus peab kulgema läbi harituse.
Konfutsius propageeris väga haridust ka lihtrahva seas. Rajas palju koole .
4. Vanemate austus . Põhjendus: kultuuri saab omandada vaid vanematelt põlvkondadelt.
5. Inimeste vahel eksisteerib 5 inimsuhet. Suhted panevad ühiskonnas kõik paika. Tähtis on inimese käitumine, mitte südametunnistus. 5 tüüpi:
A) valitseja – alam (vooruslik – kuulekas);
B) isa – poeg (armastus – austus);
C) vanem sõber – noorem sõber ( ustavus – usaldus);
D) mees – naine (õiglus – kuulekus);
E) vanem vend – noorem vend (heatahtlikkus – austus).
Šintoism:
Jaapanis.
Sümbol TORII – „püha värav“.
Tähendus: shinto – „jumalate tee“ (hiina keelest).
Vanus: on täiustunud loodususund, kus ajaloolised isikud on jumalikustatud (nt keiser).
Põhipunktid:
1. Puudub rajaja.
2. Puudub väljakujunenud õpetus ning usutunnistus.
3. Puudub pühakiri. Olemas pühad tekstid: „Jutustused ennemuistsetest sündmustest“ – müüdid, legendid jumalatest. „Jaapani ajaraamatud“ – kroonikad , kus rõhutatakse keisrile jumalikku päritolu.
4. On animismi (loodusjumaluste austamine, loodusobjektide hingestamine) sugemetega. Nt: Fudji mägi. Usk ei ole täielikult animistlik, sest esinevad ka personaalsed jumalused.
5. On polüteistlik. KAMI – jumalus , jumalik mägi. Kamid on peajumalad, loodusvaimud , esivanemate hinged , ajaloolised isikud jne. Peajumalaks päikesejumalanna Amaterasu („taevas särav“). Temale on pühendatud peatempel Ise pühamu. Sümbol: peegel , juveelid, mõõk. Toitumisega seotud jumalatest tuntud eelkõige Inari („riisimees“) – teda kujutatakse rebasena, kellel on pudipõll ees. Veel on tuntud jõukusejumal Daikoku.
6. Palvetamine : nii templites kui kodus. Palvetamise mõte: jumalad annavad palvetajale õnne ja edu.
7. Pärast surma jätkavad inimesed elu vaimude maailmas, neist saavad kamid.
8. Pühamud: templid (väga palju). Templites käiakse annetamas ja palvetamas.
9. Püha ese – šintai („jumala ihu“) – selleks on peegel. Asub peidetuna templi sügavuses.
10. Eetika : puuduvad kategoorilised normid ja käsud. Inimene on oma põhiolemuselt hea. Eetika aluseks on tegelikult konfutsianistlik eetika: heaks peetakse seda, kui inimene on sõnakuulelik ja viisakas. Halb on isekus , viha, riid.