Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ida-Aasia etnilised religioonid (peamiselt Hiina, Jaapan) (0)

1 Hindamata
Punktid
Religioon - Hingeotsijad ja jumala kummardajad - kogunege. Ühinege ühe lipi alla ning kandke edasi oma religiooni

Lõik failist

IDA- AASIA ETNILISED RELIGIOONID (põhiliselt Hiina, Jaapan)
Religioosse elu üldiseloomustus tänapäeval:
1. Valitseb sünkretism – väga populaarsed on kõikvõimalikud segud erinevatest filosoofiatest, (eba)uskumustest ja usunditest.
2. Levinud on nn. rahvareligioon.
3. Esivanemate ja ka elusolevate vanemate kultus . N: matuseriitused, kodualtarid.
4. Haritlaskonna religioosne filosoofilisus ( eriti Hiinas).
5. Religioosset elu on mõjutanud kommunistlik periood nii Hiinas kui ka Põhja- Koreas , samuti Jaapani kaotus II maailmasõjas.
6. Kiire sekulariseerumine e. ilmalikustumine.
Õpetus yin ja yang-ist:
Õpetus on kogu Ida-Aasia filosoofilise mõtlemise keskmeks.
yang – valge, meesalge, loov, aktiivne, tugev, sümboliseerib taevast;
yin – must, naisalge, passiivne, pehme, sümboliseerib maad.
Yin ja yang on vastandlikud jõud universumis. Kõik maailmas olev on tekkinud nende 2 jõu koosmõjul, eraldi neil loomisvõime puudub. Kuigi yin ja yang on vastandlikud on nad oma olemuses siiski kooskõlas. Seda ühtsust esindab DAO, mis on kogu maailmas valitseva korra alus. Maailmakord püsib harmoonilisena seni, kuni
Ida-Aasia etnilised religioonid-peamiselt Hiina-Jaapan #1 Ida-Aasia etnilised religioonid-peamiselt Hiina-Jaapan #2 Ida-Aasia etnilised religioonid-peamiselt Hiina-Jaapan #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ringruut Õppematerjali autor
Kokkuvõtlik ülevaade Ida- Aasia tähtsamatest usunditest, tähtsamad jumalad, usu põhipunktid jne.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
40
docx

Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum

sektijuhid Sotsiaalpsühholoogiliselt võib vaadelda nt usukogukonna mõju indiviidile, juhtide mõju kogukonnale jne. IV. Usundisotsioloogia Uurib usukogukondade ehk kofessioonide ja profaansete ehk ilmalike kogukondade vastastikust mõju konfessioonide suhet riigiga, perekonnaga jne. 3 Religioonide liigitus I. Tekkeprotsessil põhinev 1. Etnilised ehk rahvuslikud usundid Esinevad oma keele ja rahvuspiirkonnas. Nende tavad on rahvatraditsioonidega niivõrd tihedalt seotud, et teistel on raske neid omaks võtta 2. Rajatud. Nt kristlus, islam, budism II. Jumalakäsitluse põhjal 1. Teistlikud ehk jumalakesksed a) Monoteistlikud- ühe jumala usundid Nt. Kristlus, islam, judaism b) Polüteistlikud- mitu jumalat nt. Vana-Egiptuse rel., sintoism, hinduism

Usundiõpetus
thumbnail
9
docx

Taoism

11. Kasutatud kirjandus 12 Sissejuhatus Minu referaat räägib Vana-Hiinast alguse saanud filosoofilisest ja religioosest õpetusest- taoismist. Referaadis saab teada taoismi ajaloost, mis on daodejing, jumalatest ning mida taoism ja tao üldse tähendab ja endast kujutab. Taoism Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Taoismil on mitmekesiseid avaldumisvorme (ennustamine, hiina meditsiin). Mõnikord peetakse seda tarkuseks ja eluviisi aluseks, mis erineb nii filosoofiast kui ka religioonist. Taoism on konfutsianismi ja budismi kõrval üks "Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb. Hoolimata omavahelistest olulistest erinevustest on nad hiina vaimuelus sulandunud ühtseks kultuuriks. Sellepärast on neid koos võetuna nimetatud ka "hiina universalismiks". Religioosse taoismi alguseks on peetud 142

Eetika
thumbnail
14
doc

Usundite konspekt

Protestantismis ei ole valeõpetust, on arvamuste ja teoloogiliste koolkondade paljusus ja piirkonniti erinev jumalateenistus. Tänapäeval toimub üksikkoguduste ja koguduste liitude vahel oikumeenia ehk koostöö kirikute ja koguduste nõukogu kaudu (Euroopa Kirikute Nõukogu). Kirikute Nõukogusse mittekuuluvad protestantlikud kogudused on sektid. Protestantlikke liikumisi: * Adventism - peavad oluliseks kuulutada sõnumit, et Jeesuse tulek on lähedal. * Amishid - peamiselt Ameerika Ühendriikides elav traditsioonilist elustiili harrastav etniline grupp ja kristlik usulahk. Paljud nende tavad ja kombed pärinevad 17. sajandi lõpust. Üldine on keeld kasutada elektrivõrgust saadavat elektrit ja massikommunikatsiooni. * Anabaptistid - ehk taasristijad on 16. sajandil tekkinud radikaalsed protestantlikud rühmitused, keda iseloomustab täiskasvanute ristimine. * Baptism - ei ristita mitte lapsi, vaid usku tunnistanud täisealisi üleni vettekastmisega

Üldine usundilugu
thumbnail
7
doc

Usundiloo mõisted

Riitus ­ usundi loomuliku koostisosana mingile pärimusele vastav korrapärane ja arenguliselt konservatiivne usuline käitumine, mis koosneb sõnalisest ja talituslikust osast. Rituaal ­ mingi usutalituse, tava või kombe täitmise kindlakskujunenud kord, tseremoonia. Rituaalidel on kindel mudel (sõnalis-kehaline toiming, liturgiline kord), aeg ja kindlad väärtused. Durkheimi järgi on rituaal: kogukonna ühine toiming, millega kinnitatakse ühiseid tõekspidamisi/väärtusi. Religioon annab ühise kogemuspinna, on kollektiivne kogemus ning inimtsivilisatsiooni alus Kultus ­ usundites üleloomuliku olendi või niisuguse reaalse objekti kummardamine ja austamine, millele omistatakse religioosne või maagiline vägi. Dogma ­ õpetuslause, mida peetakse tõeks ilma tõestust vajamata; teoloogiline võide, mis on kokkuleppeliselt tunnistatud vääramatuks tõeks, mis on kohustuslik kõigile usklikele ja mis ei ole arvustatav.

Üldine usundilugu
thumbnail
8
doc

Religiooni arvestus

subordinatsioon heeresia. Kristlased ei usu Jumalasse kui ühteainsasse Isikusse, kes väljendab end eri aegadel eri kujudel ­ see on modalismi hereesia. Ristiusu õpetus on ­ Me usume ühte jumalasse, kes väljendab end kolmes isikus, kes on võrdsed oma jumalikkuses. Kui budismist võtta ära Buddha, islamist Muhamed jne jäävad mainitud religioonid siiski alles. Kristlusest Jeesus Kristuse ära võtmine annab tulemuseks, et ristiusku enam ei ole. Kristlus ei ole eelkõige mitte õpetus vaid Õpetajaga teel koos käimine. Jeesuse haud ei ole mitte kristluse austuse keskmes, vaid tema ülestõusmine. Mitte Kristuse õpetus ei ole kõige olulisem vaid Kristus ise. Kristlaste püha raamat on Piibel, see koosneb kahest osast ­ Vanast ja Uuest

Religioon
thumbnail
8
doc

Religioon maailma kultuuris - arvestus

subordinatsioon heeresia. Kristlased ei usu Jumalasse kui ühteainsasse Isikusse, kes väljendab end eri aegadel eri kujudel ­ see on modalismi hereesia. Ristiusu õpetus on ­ Me usume ühte jumalasse, kes väljendab end kolmes isikus, kes on võrdsed oma jumalikkuses. Kui budismist võtta ära Buddha, islamist Muhamed jne jäävad mainitud religioonid siiski alles. Kristlusest Jeesus Kristuse ära võtmine annab tulemuseks, et ristiusku enam ei ole. Kristlus ei ole eelkõige mitte õpetus vaid Õpetajaga teel koos käimine. Jeesuse haud ei ole mitte kristluse austuse keskmes, vaid tema ülestõusmine. Mitte Kristuse õpetus ei ole kõige olulisem vaid Kristus ise. Kristlaste püha raamat on Piibel, see koosneb kahest osast ­ Vanast ja Uuest

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Hiina ja India Ajalugu

INDIA HIINA 1. kultuuri tärkamine III aastatuhat e.Kr Induse IV aastatuhat e.Kr kultuur (üks inimkonna kõrgetasemeline keraamika ja vanemaid kõrgkultuure) II aastatuhat eKr kujunenud arhitektuurivormid. 2. usundid, religioon, Hinduism, budism, Taoism, konfutsianism, õpetused dzainism (kõigile neile on budism, chan-budism ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku) 3. arhitekti omapära Monoliitsed Buddha Arhitektuur on rajatud mälestussambad, India keerukale templid, stuupad (poolkera palkkonstruktsioonile.

Ajalugu
thumbnail
12
odt

Üldine usundilugu

vaime. Õpetus maailmakõiksusest kujunes välja 2. - 1. at vahetuseks ekr: maailm on tekkinud ja toimib yangi ja yini printsiipide koosmõjus. Yang ­ mehelik, valge, soe, loov, taevas. Yin ­ naiselik, öine, külm, passiivne, maa. Nad on vastandid, kuid toimivad kooskõlas. Maailmas valitseb üleüldine toimimisseadus ­ dao (kulg). Õpetust yangi ja yini rakendamisest igapäevaelus nimetati feng ­ shui. Hiina loodususundile oli omane esivanematekultus, mida nagu matuserituaalegi toimetas perekonna meesliige. Tähtsal kohal oli toidu ja lõhnaainete ohverdamine. Hiljem kujunes välja omalaadne ohvriraha kui asendusohver. Esivanematekultus ja vastavad rituaalid on üle läinud ka konfutsianismi ja taoismi. Konfutsianism Usundi rajajaks peetakse õpetlast Kong Fu ­ Zi'd (551 ­ 479 ekr). Tema ütluste põhjal on hiljem kirja pandud teos ,,Lunyu" - Vesteid ja vestlusi

Üldine usundilugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun