Kodavere Põhikooli direktorile Siim Sander Salumaa 9.d klassi õpilane Seletuskiri Mina, Siim Sander Salumaa, tulin parajasti kehalise riietusruumist, kui juhtusin nägema pealt seinte sodimist. Sodijate nägusid ma ei näinud ja seega ära ma neid ei tunneks. Poisid kandsid musta värvi kampsuneid ja olid üsna noored. Võib oletada, et tegemist oli 5. klassi poistega. Tallinnas 26. märts 2021 /Siim Sander Salumaa/
inimese loomuse ja eetiliste väärtustega. Antiikfilosoofia ajaperioodiks on 7.-6. sajand eKr kuni 6. sajand pKr (Kvell, s.a). 1.1 Herakleitos (544 – 483 eKr) Herakleitos oli eelklassikalise ajastu üks omapärasemaid ning iseseisvamaid mõtlejaid. Ta arvas, et inimhinge surematus on lubatud vaid üksikuile, eriti puhtaile ja valituile. Toonitas vaieldamatut allumist seadustele, kuna „inimlikud seadused toituvad kõik ühest, jumalikust seadusest“ (Salumaa, 1991, lk 27). 1.2 Sokrates (469 – 399 eKr) Sokrates uskus isikulisse surematusse. Tema arvates elab hing ka pärast keha surma. Hing seisab kehast kõrgemal. Sokratese usk hinge surematusse. Keha surmaga eraldub hing kõigest materiaalsest ehk kõigest sellest, mis allub füüsika seadustele, ning läheb üle teise, ideaalsesse maailma, mida nimetatakse ka igaviku maailmaks Sokrates on öelnud, et “jumalad ei lakka hoolitsemast” heade inimeste saatuse eest ei
Siim Sander Salumaa Tammepõllu tee 21-48 74001 Viimsi Telefon +372 510 7059 E-post: [email protected] Viimsi Noortekeskus Randvere tee 9 15. December 2021. a. 74001 Viimsi Lugupeetud Viimsi Noortekeskus
Koosolekud ja läbirääkimised . Koosolekul peab olema kindel eesmärk. Kui tunned, et koosolekud on muutunud mõttetuks ajaraiskamiseks ja sa eelistad omaette tööd vihtuda, on viimane aeg teha ümberkorraldusi. Koosolekuid on mitut liiki: probleeme lahendav ja teavitav, ajurünnak jne. Koosoleku vorm tuleb kindlaks teha enne suure laua taha istumist. Merlecons ja Ko OÜ andragoog-konsultant Tarmo Salumaa ütleb, et kahekümne osalejaga infotunnis pole mõtet algatada diskussiooni. EBS Juhtimiskoolituse Keskuse juhataja Jan Andresoo on samuti veendunud, et koosoleku tüübist peab kinni pidama: "Paarikümne osalejaga strateegiakoosoleku ja 4-5 inimesega probleemilahenduse koosoleku ettevalmistus ja läbiviimine erinevad üksteisest nagu öö ja päev ning näiteks infovahetuskoosolekul pole mõtet hakata maailma parandama ja lahendusi otsima."
võimalikkuse aprioorsed tingimused, transtsendentaalne filosoofia, aru kategooriad, mõistuse ideed, traditsioonilise metafüüsika kriitika (ES lk 197-213) 8. Kanti eetika: kohus, kategooriline imperatiiv (ES lk 213- 220) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism, üliinimene (loeng + ES lk 307-331) Kirjandus - kohustuslik: ES = Esa Saarinen. Läänemaise filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini. Tallinn, 1996 (2002, 2004) - täiendav: Elmar Salumaa. Filosoofia ajalugu I-V. Tallinn, 1992- 1998 Arvestus on kirjalik, kestab 80 minutit. Sügis 2010 Abimaterjalide kasutamine pole lubatud. Põhiarvestus toimub neljapäeval, 11. novembril 2010, algusega kell 12.15, Ülikooli 16-212. Järelarvestus toimub neljapäeval, 25. novembril 2010, algusega kell 12.15, Ülikooli 16-214.
Ateism Referaat Ateism · Ateism, kui konkreetne seisukoht võib olla kas usk jumala(te) mitte-eksisteerimisse või teismi eitamine. · Vahel samastatakse igasugust religiooni ja üleloomulike olendite eitamist ekslikult ateismiga, aga siin võib tegu olla näiteks materialismiga. E. Salumaa arusaam · "Ateism tähendab otseses mõttes Jumala (või ka jumaluste) olemasolu eitamist, jumalatust, kaudsemas mõttes religiooni kui niisuguse eitamist ja hülgamist. · Rangelt kristliku mõõdupuuga võttes hõlmab ateismi mõiste käik säärase, mis kristlikus sõnumis ennast ilmutavat ning kuulutatavat Jumalat eitab, salgab või seda tõsiselt ei võta. · Teadlik ateism kui maailmavaade ja elukäsitlus hakkas ühtlasi ka
Tähendab, see "Mina", kes eksisteeris hetk tagasi, enam ei eksisteeri. Siit ka aforism: "Eksisteerime ja ei eksisteeri". Sageli väljendatakse Herakleitose filosoofia põhiseisukohta lausega: Kõik voolab. Sellist ütlust pole Herakleitos ise kirja pole pannud – see on talle lihtsalt omistatud. Allikad Kirjandus: Filosoofia ajalugu. I. Antiik- ja feodaalühiskonna filosoofia. Tartu, 1947. Meos, I. Antiikfilosoofia. Peatükke filosoofia ajaloost. Tallinn, 2000. Salumaa, E. Filosoofia ajalugu I. Antiikfilosoofia. Tallinn, 1992. Tänan kuulamast !
õppekäik on meelelahutus ning ei seosta seda tõsise õppimisega. VIRTUAALNE ÕPPEKÄIK ÜLEMISTE VEEPUHASTUSJAAMA Õpieesmärk: õpilane mõistab inimese ja keskkonna seoseid, suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning elab ja tegutseb loodust ja keskkonda säästvalt (RÕK § 7 lõige 8) käitub loodust hoidvalt) Klass: 2. klass Aine: Kodulugu, loodusõpetus Link virtuaalsele õppekäigule: https://www.dailymotion.com/video/x2v4hmj Kasutatud allikad: Salumaa, T., Talvik, M. (2003, 2004). Ajakohastatud õppemeetodid. Tallinn: Merlecons ja Ko OÜ. https://www.dailymotion.com/video/x2v4hmj
...................................................................15 KOKKUVÕTE......................................................................................................17 KASUTATUD ALLIKAD, KIRJANDUS JA MATERJALID....................................18 LISA 1. KES OLI PÜHA BRIGITTA?...............................................................20 LISA 2. ARTHUR VÕÕBUS ..........................................................................21 LISA 3. ELMAR SILVESTER SALUMAA (TEPPAN) .................................23 LISA 4. OTTO TALLINN .................................................................................25 LISA 5. VILLU JÜRJO....................................................................................27 LISA 6. MAARJA-MAGDALEENA KIRIKUÕPETAJAD..................................28 LISA 7. INTERVJUUD ..................................................................................29 LISA 8
pakkunud Platonile, kes tuli hiljem välja mõttega täiuslikust ideedemaailmast ja varjudest koopaseinal, mis inimeste jaoks reaalset maailma kujutavad. Ühesõnaga — kogu maailm seisab arvulistes vahekordades. Igale arvule näiteks vastab konkreetne kujund. 1 tähistab punkti, 2 sirgjoont, 3 tasapinda, 4 ruumi või keha etc. Arvu ruut kujutab endast õigluse sümbolit - tegu on võrdsete tegurite korrutisega, mis sümboliseerib samaga sama tasumise põhimõtet (Salumaa, 1992). Kõige täiuslikumaks arvuks peeti aga kümmet, sest ta on esimese nelja arvu summa, 1+2+3+4=10, ja need neli arvu, väljendatuna punktidest kolmnurgana, moodustavad täiusliku kolmnurga — tetractyse. Kreeka muusika intervalle võib väljendada suhetena 1:2, 3:2 ja 4:3, esimesed neli arvu sümboliseerivad geomeetrias punkti, sirgjoont, tasapinda ja keha, kõik see oli pütaagorlastele selgeks vihjeks, et arv 10 on täiuslik ja sisaldab endas arvu olemust.
"Filosoofiaks me võime nimetada kõike seesugust inimlikku "eluvaadet" "põhimõtteid" järelemõtlemist, mille abil ta püüab jõuda selgusele iseenda ja "seisukohti" oma olemasolu kohta maailmas aga samuti ka sellesama maailma olemuses, tähenduses ja seaduspärasuses." Levinud fraasid: Elmar Salumaa (1992) "veini filosoofia" "ärifilosoofia" "elufilosoofia" NB! Eristust mitte-akadeemilise filosoofi ja külahullu vahel "arsti filosoofia" on kohati raske teha. Tooge veel näiteid:) III
Mis on Garage48? • Garage48 eesmärgiks on jõuda ideest töötava teenuseni (või prototüübini) 48 tunni ehk ühe nädalavahetusega. • Üritusele registreerimisel on 100 kohta jagatud erinevaid rolle arvestades järgmiselt: 50 programmeerijat, 20 disainerit, 15 projektijuhti ja 15 turundajat. Algus • 2010. AASTA MÄRTSIS LEIDSID VIIS NOORT EESTI ETTEVÕTJAT (JÜRI KALJUNDI, RAIN RANNU, MARTIN VILLIG, RAGNAR SASS JA PRIIT SALUMAA), ET ON PARAS AEG LUUA EESTIS TOIMUVATE ÄRIPLAANI HINDAMISE VÕISTLUSTE JA MUUDE PIGEM TEOREETILIST LAADI KONKURSSIDE KÕRVALE ÜKS PRAKTILINE ETTEVÕTMINE. • ALGATUSE KÄIVITAMISEL JUHINDUTI MÄRKSÕNADEST TOOTEARENDUS, KIIRUS, SÄÄSTLIKKUS, MEESKONNATÖÖ, RAHVUSVAHELISUS JA SUHTLEMINE. • GARAGE48 SOBIB HÄSTI INIMESTELE, KELLEL ON ERINEVAID TEHNOLOOGIAGA SEOTUD ÄRIIDEID, KUID KES EI OLE ERINEVATEL PÕHJUSTEL SENI OMA IDEEDE ELLUVIIMISEGA ALUSTANUD.
aja juhtida ja vedavad seda mõttetult võiks olla see, et nad peavad aja jälgima ja vajaduse korral tegema parandusi. On väga tähtis õigesti seletada, et igal klassil on oma aeg. On aeg töötada ja on aeg mängida. Peab isik selgelt märkima, et kõik kohustused on edukalt lõpule viidud enne puhkuse algust. KASUTATUD KIRJANDUS 6 Roper, N., W. Logan, Winifred., J.Tierney, Alison. (1999). Õenduse alused. Tartu: Elmatar. Salumaa, T., Talvik, M. (2004). Ajakohastatud õppemeetodid. Tallinn: Merlecons ja Ko OÜ. Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn. Medicina. How Does Seven to Eight Hours of Sleep Affect Your Body? https://www.healthline.com/health/science-sleep-why-you-need-7-8-hours- night#Overview1 (31.01.2018) 7
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Õigusteenistus UNIVERSAALIDE TÜLI KESKAJA FILOSOOFIAS Referaat Juhendaja: MA, Ahto Mülla Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Oma referaadi tegemisel toetusin põhiliselt kolmele allikale. Lisaks nendele kasutasin ka internetis leiduvat informatsiooni. Kasutasin Elmar Salumaa raamatut ,,Filosoofia ajalugu II", Peter J. Kingi teost ,,Sada filosoofi" ning 50 klassiku sarjas ilmunud ,,Filosoofid". Oma töö olen jaganud neljaks peatükiks. Esimeses peatükis iseloomustan universaale ja nende vaidlust üldiselt. Teises, kolmandas ja neljandas puudutan erinevaid seisukohti ning ühte tuntumat filosoofi, kes on vastavat seisukohta pooldanud. Universaalide tüli Universaalid on filosoofias üldised ideed. Universaalideks (ld universalis 'üleüldine')
Referaat EETIKA Hea ja õige mõisted eetikas Filosoofia EETIKA Hea ja õige mõisted eetikas! Eetika filosoofiaharu, mis uurib praktilistesse arutluskäikudesse kätketud mõisteid, nagu hüve, kohus, kohutus, ratsionaalsus, vabadus, valik, voorus, õigus. Aristoteles iseloomustas eetikat kõik inimlik tegevus ja toimimine on kantud tahtest midagi head korda saata. Kuid see mida me heaks peame, ei kattu kaugeltki igakord ühe või teise teo või toimingu otsese eesmärgiga ega saagi seda sest see, mida me heaks peame, peab õigupoolest haarama kogu meie tegevust kui niisugust, olema kõiki meie üksiktoiminguid ja nende eesmärke koordineerivaks üldiseks ning ühiseks eesmärgiks. Ja üks eetika põhilisemaid ülesandeid seisabki Aristotelese arvates selles, et ta peab hankima selgust tollesse meie elu tegelikkust ülimalt huvitavasse ning oluliselt puudutavasse probleemi. Seepärast koondub ka Aristo...
Ometi pidid nad kasutama filosoofia toonaseid arusaamasid ning nendesse mingil viisil suhtuma. Mõningate sofistide arusaamised filosoofiast on osaliselt säilinud. Osa uurijaid väidab, et sofistide tähendust filosoofia ajaloos on Platoni halvustava kriitika tõttu tohutult alahinnatud. Tuntumad filosoofia seisukohast olulised sofistid olid Gorgias, Protagoras ja Antiphon. Kasutatud allikad: ● Indrek Meos “Antiikfilosoofia” (Tallinn: Koolibri, 2000) ● Elmar Salumaa “Filosoofia ajalugu” (Tallinn, 1992) ● Teodor Künnapas “Suured mõtlejad : põhijooni filosoofia ajaloost” (Tallinn: Olion, 1992) ● W.K.C. Guthrie “A history of Greek philosophy” (Cambridge, 2000) ● Bryan Magee “Filosoofia lugu” (Tallinn: Varrak, 2000)
Kokkuvõte Platoni arvates on ideed muutumatud ja igavesed ning neid ei saa silmaga näha ega käega katsuda. Platoni filosoofia on antiikne objektiivne idealism; see on teeninud hiljem nii alalhoidliku maailmavaate kui ka vabamõtlemise ja progressi eesmärke. See õpetus on olnud uusplatonismi põhiallikaid ja alates tema renessansiaegadest taassünnist on ta oluliselt mõjutanud Euroopa mõttevoolude kujunemist. Koopa pilt Kasutatud kirjandus 6. klassi ajalooõpik ,,Vanaaeg'' Elmar Salumaa "Filosoofia ajalugu I"; Tallinn "EELK konsistooriumi kirjastus" 1992 Esa Saarinen "Läänemaise filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini";Tallinn Avita 1996 Indrek Meos "Antiikfilosoofia"; Tallinn "Koolibri" 2000 Valentin Asmus "Platon"; Tallinn "Eesti raamat" 1971
SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Logos, loogiline arutelu ulatub oma tähenduselt 'sõnast' kuni 'mõistuseni'. See on ratsionaalne hingeosa, millele vastandub alogon (mittearutlev). Loogika kuulub mõtlemisvõime ja intelligentsi juurde ning vastandub tundele. Selles töös räägin Aristotelesest, eelkõige tema käsitlusest loogikast. Loogika tähistab Aristotelesel pigem mõistuse omadust või võimet millegi juurde jõuda. Oma töös kasutan ma enamasti E. Salumaa ,,Filosoofia ajalugu I Antiikfilosoofia" raamatut, kus on minu arust kõige põhjalikumalt ja selgemalt kirjeldatud Aristotelsese loogika õpetust. Veel väga suureks abiks oli mulle W. Durant'i ,, Lood filosoofia ajaloost" raamat, sealt leidsin ka palju kasulikku ja huvitavat. Ülejäänud raamatudest, mis ma läbi töötlesin, sain võrreldes nende kahe raamatuga vähem materjali, kuid ma ei ütleks, et need kuidagi halvemad seetõttu oleks. Üldiselt selle
Ka Piibel ei ütle, miks, kus ja kuidas esimene kurjus või ebatäiuslikkus tekkis. Samas võime aimu saada selle algusest selle loomuse põhjal. Kurjus pidi tekkima seal, kus oli valik - teha head või kurja. Sellega jõuame taas selle juurde, et vaba valik on inimesel, seega inimene on valinud teha kurja. Peab tunnistama, et vaba valik on meil inimestena tõepoolest olemas. Kui uskuda, et me olem Jumala loodud olendid, siis ilmselt pidi Jumal andma inimestele selle 3 Elmar Salumaa "Süstemaatilise teoloogia käsiraamat" võimaluse valida ka muud teed kui tema tahet, vastasel juhul ei eksisteeriks vaba tahet ja valikuvabadust ja ilmselt ei oleks meie praegune maailma selline nagu ta on. Niisiis, kristlase jaoks võib üheks kurjuse olemasolu seletuseks olla see, et igasuguse kurjuse tekkimiseks on vajalik vaba tahe ja kuna inimesed on vaba tahtega olendid, on nemad ka kurjuse ilmumise põhjuseks, kuid ikkagi mitte otsesteks loojateks.
Õpitulemuste hindamine koolis Tarmo Salumaa, Mati Talvik (Tallinn 2009: Merlecons ja Ko OÜ) Keerukaks teeb hindamise asjaolud, mis oskuslikult ühendaksid mitmed erinevad vastndlikud hindamise funktsioonid: - Hindamise kontrollifunktsioon, mis on suunatud eelkõige õpetaja tegevuse korrikeerimisele. - Sisuline tagasiside andmise funktsioon, mis on suunatud õpilastele vastutuse korrigeerimiseks. - Õppimise väärtustamise funktsioon, mis on suunatud teatava objektiivsuse mõõtme andmiseks töödele, mida õpilased teevad. - Motiveerimise funktsioon, mis on suunatud õpilaste ja õpetajate töötegemise väärtustamisele tänases elukestavas õppetöös. (lk3) Raamatu autorid on arvamusel, et õppeprotsessi saab ülesehitada ilma hindamiseta. Õpetamise seisukohast ei ole vaja mitte hinnet vaja, vaid tagasisidet. Tagsisidet on võimalik anda aga ka ilma hindamiseta. Samuti saab õpet...
Tõeliselt vaba saab olla ainult tark, sest tark tahab ainult seda, mis on kooskõlas asjade loomuliku korraga (saatusega). Saatus ei tiri teda vägisi kaasa, sest tark laseb saatusel ennast juhtida. KASUTATUD KIRJANDUS Aasmäe Reet ,,Rooma stoikud ja platoonikud" Barett, A.Anthony ,,Kaksteist keisrit" 2011, Tallinn. Argo Marcus Aurelius ,,Iseendale", 1983; Tallinn, Eesti Raamat Meos, Indrek ,, Antiikfilosoofia", 1995; Tallinn, HK Trükikoda Salumaa, Elmar ,,Filosoofia ajalugu I", 1992; EELK Usuteaduse Instituudi toimetised
Organisatsiooni juhtimine. Abimaterjal õppenõustamissüsteemi arendamisel Juhendmaterjal õppenõustamiskeskustele: http://www.innove.ee/UserFiles/Karj%C3%A4%C3%A4riteenused/%C3%95ppen %C3%B5ustamisteenused/Vormid%20ja %20abimaterjalid/Juhendmaterjal_Organisatsiooni_juhtimine_ONK_juhtimine_viimane%202010.pdf 4. Alas, R. 2002. Muudatuste juhtimine. Tallinn: Külim. 5. Alas, R. Salu, M., 2005. Muudatuste meistriklass. Tallinn: Äripäev. 6. Salumaa, T. 1999. Muutuste juhtimine organisatsioonis. Merlecons ja Ko OÜ. Publikatsioonid: http://www.merlecons.ee/tarmo_organisatsioon_03.php 7. Paevere, R. 2014. Muudatuste juhtimine Elion Ettevõtted AS näitel. Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor. Lõputöö. https://is.eek.ee/download.php?t=kb&dok=p18m2p1hdh18j9tal1gnio71hgud.pdf
esimestena, et Maa ja teised taevakehad on kerakujulised. Kõige tähtsamad olid tema jaoks arvud: kõik on tekkinud arvudest, asjad on arvude koopiad. Paaritud arvud on hea väljendajad, paarisarvud aga halva väljendajad. Kuna referaadiga alustades olin teadlik vaid Pythagorase teoreemist, siis töö tegemine oli väga huvitav ja informatsioonirohke. 11 KASUTATUD ALLIKAD Meos, I. Antiikfilosoofia. Tallinn: Koolobri, 2000. Salumaa, E. Antiikfilosoofia ajalugu. Tallinn, 1991 Epner, T. Pythagoras ja tema koolkond. http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/pythagoras.htm http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/pythagoras 12
answered negatively. We think that the reading level of the 11. graders in Valga Gymnasium is stable. Also, we hope be interested in books even after graduation, when they will no longer have reading material. KASUTATUD ALLIKAD http://www.et.wikipedia.org/wiki/Eesti_koolide_loend 4.09.2013 http://www.kuressaare.ee/skr/lasteleht/kohustuslik.html 4.09.2013 http://www.annaabi.ee/download.php?i=20424 4.09.2013 Talvik M, Salumaa T. 2010. Gümnaasiumi riiklik õppekava. Tallinn: Pakett Trükikoda. Merleconsi Toimetised. LISA 1 Küsimustik õpilastele Lugupeetud 11. klassi õpilane, palume Teilt hetk aega, et vastaksite meie küsitlusele, mille tulemused aitavad meid meie uurimustöös kohustusliku kirjanduse kohta. Sooviksime uurida kohustusliku kirjanduse lugemist 11. klassides. Teile on garanteeritud täielik anonüümsus! * Kohustuslik Palun märkige oma sugu * o Mees o Naine
erinevate autorite teostega. Kuna eelnevalt olin kuulnud, kes on skeptik, siis nüüd sain sellest rohkem teada ja omandasin enda jaoks uusi teadmisi. KASUTATUD ALLIKAD 1. Law, S. Filosoofia. Silmaringi teatmik. Tallinn, 2008 2. Meos, I. Antiikfilosoofia. Tallinn, 2000 3. Meos, I. Antiikfilosoofia. Peatükke filosoofia ajaloost. Tallinn, 2011 4. Meos, I. Filosoofia sõnaraamat. Tallinn, 2002 5. Salumaa, E. Filosoofia ajalugu I. Tallinn, 1992 6. Tunnetus ja teadmine. www.hot.ee/indrme/tunnetus_teadmine.htm (02.11.2012)
erinevate autorite teostega. Kuna eelnevalt oli autor vaid kuulnud, et skeptik on lihtsalt kõiges kahtleja, siis nüüd sai ta teada palju rohkemat erinevate skeptikute mõtteviiside kohta. KASUTATUD ALLIKAD 1. Magee, B. Filosoofia lugu. Tallinn: Varrak, 2000. 2. Meos, I. Antiikfilosoofia. Tallinn: Koolibri, 2000. (Elektrooniline raamat) 3. Meos, I. Filosoofia sõnaraamat. Tallinn: Koolibri, 2002. (Elektrooniline raamat) 4. Salumaa, E. Antiikfilosoofia ajalugu. Tallinn: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium, 1991. 5. Skeptitsismist üldiselt, selle erinevad vormid http://et.wikipedia.org/wiki/Skeptitsism. (18.10.2013)
tingimused, mis tähendas muuhulgas ka seda, et nt kirjandus uuemate teoloogiliste arengute ja mõtetega saabus Eestisse üpris juhuslikul viisil. Seega on eriti oluliseks kujunenud just individuaalne õpetaja-õpilase suhe. Eriti olulised on just mitmed esimese Eesti Vabariigi ajal korraliku klassikalise teoloogia hariduse omandanud teoloogid, kelle eeskuju võis moodustada lausa ühe või teise koolkonna (nt on vaimulike seas sageli kombeks nimetada end Uku Masingu, Evald Saagi, Elmar Salumaa vms õpilaseks). Otseselt teoreetilisi uurimisteemasid ma nende õppetoolide osas siin puudutama ei hakka. Kuid ka siin on olemas oma kontekstuaalne aspekt ning kindlasti vajab doktoritöö tasandil uurimist ja jäädvustamist sõjajärgse aja kandvate teoloogide nagu näiteks Evald Saag, Ago Viljari, Elmar Silvester Salumaa elu ja tegevus. Nende eesti teoloogia suurkujude
Tõde. Vabadus. Sissejuhatus Lääne-Euroopa filosoofia ajalukku. Tallinn: Valgus · Johannes Hiiemets. 1994. Augustinus. Tallinn: EELK · Edmund Jacoby. 2003. 50 klassikut. Filosoofid. Mõtlejad antiigist tänapäevani. Tallinn: Tea · Teodor Künnapas. 1992. Suured mõtlejad. Tallinn: Olion · Tony Lane. 2002. Õhtumaa mõtte loojad. Tallinn: Logos · Bryan Magee. 2000. Filosoofia lugu. Tallinn: Varrak · Elmar Salumaa. 1993. Filosoofia ajalugu II. Keskaja filosoofia. Tallinn: EELK
Tänu südametunnistusele tajub inimene tehtava või tehtud teo kõlbelist väärtust ning saab nõnda kanda vastutust oma teo eest. Võttes kuulda südametunnistust, võib tark inimene kuulda Jumala häält, kes temaga räägib. Katoliku kiriku katekismuse kompendium Süüme ehk südametunnistus Tähistab seda instantsi meie teadvuses, mis meie toimlemist ja hoiakut hindab heaks või halvaks, lubatuks või lubamatuks. Elmar Salumaa. Süstemaatilise teoloogia käsiraamat Südametunnistus Ehk sisetead ehk sisetunne, ka süüme, subjektiivne ebamäärane tunne või selge teadmus sellest, mis on õige või ebaõige, pahe või hüve, kuidas peab toimima või mida vältima. S on sotsiaalne tunne, mis avaldub üksikinimeses, tõstes isiksuse eneseväärtust ning sidudes isiksust kogu vaimse maailmaga, viies aga teda tihti vastuolusse kaasaegsete kehtivate sotsiaalsete oludega.
veel võib välja tuua etteheite, et Platon vastandab ja eraldab ideedemaailma ja meile tajutava maailma rangelt kaheks, et selle vahele jääb ületamatu kuristik, aga asja tõeline olemus ei saa ju olla lahus asjast enesest! ,, Vaatamata kriitilisele suhtumisele jäi A. alati oma õpetaja suureks siiraks austajaks ja pealegi pärinevad vastupidist teadustavad andmed autoreilt, kes ise suhtuvad A.-sse mitte eriti sõbralikult" (E. Salumaa ,,Antiikfilosoofia" lk. 90) 343.a kutsub Makedoonia kuningas Philippos ringi rändava A. oma õukonda, et too annaks õpetust noorusikka jõudavale Aleksandrile. 335. a. varsti pärast Aleksandri kuningaks saamist siirdub A. tagasi Ateenasse ja avab seal Lykeioni gümnaasiumi juures oma õppeasutuse (Lykeion oli üks jumal Apolloni lisanimedest ladina keeles Lyceum ja sealt tulnud meie keelde tänapäeva lütseum), mis saab õigepea
ALLIKAD Kasutatud kirjandus: 1. Asmus, V. Platon. Tallinn: Eesti raamat, 1971. 2. Künnapas, T. Suured mõtlejad : põhijooni filosoofia ajaloos. Tallinn: Olion, 1992. 3. Meos, I. Antiikfilosoofia. Tallinn: Koolibri, 2000. 4. Robinson, D; Croves J. Juhatus Platoni juurde. Tallinn: Koge, 2004. 5. Saarinen,E. Läänemaise filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini. Tallinn: Avita, 2004. 6. Salumaa, E. Antiikfilosoofia ajalugu. Tallinn: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium, 1991. 15
Kokkuvõtet tuleb juurde kirjutada!!!! KASUTATUD ALLIKAD 1. Aleksandrov, G.F. Filosoofia ajalugu. 1. köide. Antiik- ja feodaalühiskonna filosoofia. Tartu: RK Teaduslik kirjandus, 1947. 2. Jakoby, E. Filosoofid-50 klassikut. Tallinn: TEA kirjastus, 2003. 3. King, Peter J. Sada filosoofi. Maailma suurimate mõtlejate elu ja töö. Tallinn: Sinisukk, 2005. 4. Meos, I. Antiikfilosoofia. Tallinn: Kolibri, 2000. 5. Salumaa, E. Filosoofia ajalugu I. Tallinn: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium, 1992. Õpetaja arvates oli neid allikaid liiiiiga vähe. LISAD Lisa 1 Xenophanes Lisa 2 Parmenides Lisa 3 Zenon
Tema töid ei tasuks lugeda mitte ainult kristlastel, vaid iga valdkonna inimestel, sest seal on kirjas palju huvitavaid ja häid mõtteid. 5.Kasutatud materjalid: 5.1. Raamatud: Edmund Jacoby : ,,50 klassikut filosoofid" lk 220-223 Søren Kierkegaard :,,Fear and trembleing" 5.2. Teaduslikud artiklid: Annika Koppel, intervjuu tõlkija Arvo Alasega "Kierkegaard ärgitab inimest massist eralduma" (PM 13.2. 1999) Elmar Salumaa, Sören Kierkegaard kristliku aatlejana. Akadeemia nr. 3/1939 5.3. Internetileheküljed: Wikipedia : http://en.wikipedia.org/wiki/Kierkegaard Wikipedia: http://en.wikipedia.org/wiki/Philosophy_of_Søren_Kierkegaard Stanford Encyclopedia of Philosophy : http://plato.stanford.edu/entries/kierkegaard/ Guardian - http://www.guardian.co.uk/commentisfree/belief/2010/mar/15/kierkegaard-philosophy- existentialism
* Juan Luis Vives (14921540) * William Tyndale (1494 1536) * Franciscus Patricius (15291597) * Michel de Montaigne (15331592) * Giordano Bruno (15481600) * Francisco Suárez (15481617) * Francis Bacon (15611626) * Galileo Galilei (15641642) * Tommaso Campanella (1568 1639) * Hugo Grotius (15831645) Renessansifilosoofia koolkondi * Heliotsentrism * Hermetitsism * Humanism * Uusplatonism * Sekularism Kirjandus * Elmar Salumaa. Filosoofia ajalugu III. Uusaja filosoofia I. Renessansiajastu filosoofia. Tallinn, 1995. Kasutatud kirjanudus http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanssfilosoofia http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanss http://et.wikipedia.org/wiki/William_Shakespeare http://et.wikipedia.org/wiki/Giovanni_Boccaccio http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanss_(muusika) http://et.wikipedia.org/wiki/Leonardo_da_Vinci Muusika ajalugu vihik Kirjanduse vihik Leonardo da Vinci
uutele teadusharudele. Me ei tohiks minevikumõtlejaid hinnata tänapäevases mõtlemises ja maailmakäsitluses kehtivate kriteeriumide alusel ega seetõttu suhtuda naeruvääristavalt isegi nende ekslikesse arusaamadesse, mis oleks võrdne meie endi lapsepõlve naeruvääristamisega. Aristotelese järelmõju on ulatunud kaugele väljaspoole antiikaegagi. Kasutatud kirjandus: "Filosoofia ajalugu", Elmar Salumaa, Tallinn 1992 "FIlosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini" Esa Saarinen
Mikołaj Kopernik (1473–1543) Tommaso Campanella (1568– Thomas More (1478–1535) 1639) Francisco de Vitoria (c.1480– Hugo Grotius (1583–1645) 1546) Renessansifilosoofia koolkondi Heliotsentrism Hermetitsism Humanism Uusplatonism Sekularism Kirjandus Elmar Salumaa. Filosoofia ajalugu III. Uusaja filosoofia I. Renessansiajastu filosoofia. Tallinn, 1995. William Shakespeare William Shakespeare (23. aprill (traditsiooniline kuupäev) 1564 – 3. mai (23. aprill Juliuse kalendri järgi) 1616) oli inglise luuletaja ja näitekirjanik. Ta on ingliskeelse kirjanduse suurkuju. 18-aastaselt abiellus ta endast umbes seitse aastat vanema Anne Hathawayga. Sündisid tütar Susanna (ristiti 26. mail 1583) ning kaksikud: tütar Judith ja poeg Hamnet
(religioon) 4. Mis on inimene? Antropoloogia) LUDWIG WITTGENSTEIN: Filosoofia otstarve on mõtete loogiline klaarimine. Filosoofia pole mingi õpetus, vaid teatud tegevus. Filosoofiline teos koosneb olulisel määral seletustest. Filosoofia resultaadiks pole mitte "filosoofilised laused", vaid lausete klaarumine. Filosoofia peab mõtted, mis muidu on hämarad ja hägusad, tegema klaariks ja piiritlema teravalt. 2) Ontoloogiline küsimuseasetus eelsokraatilises filosoofias (loeng; Salumaa) ONTOLOOGIA olemiseõpetus küsib oleva kui oleva järele e. ei päri selle või mõne teise oleva või mõne oleva valdkonna järele. Argielus me nimetame teatud nähtusi asjadeks(majad, autod, jne). Säärased asjad koosnevad osadest. Neid osi me nimetame jällegi asjadeks: majad koosnevad seintest, akendest, ustest, katustest. Ka nende osade osasid nimetame me asjadeks. Samas käsitame sääraste asjade paljusust koguna, mida samuti saame nimetada asjaks
Põhimõtteline e põhimõttekindel läbirääkimine. Nende kahe äärmuse vahel asub põhimõttekindel e põhimõtetele toetuv lähenemine, mille eesmärgiks on õiglase mõlemat poolt rahuldava tulemuseni jõudmine. Oma seisukohti ei peeta ainuvõimalikeks. Püütakse teist osapoolt veenda ja ise ollakse ettepanekutele avatud. Alla antakse põhimõtetele, mitte survele. Ettepanekuid ja vastuettepanekuid hinnatakse objektiivsete kriteeriumide alusel (Bolton 2002:153-154; Fisher, Ury 1992:15; Salumaa, Talvik, Saarniit 2004:41). Põhimõttelise läbirääkimise reeglid 1. Erista inimest ja probleemi. Konflikt ei pruugi tähendada vaenulikkust. Ära süüdista oma probleemis teisi. 2. Keskenduge huvidele, mitte seisukohtadele. Selleks püüa inimesi mõista ja sõnastage selgelt osapoolte huvid. Ole konkreetne, kuid paindlik. 3. Kuula tähelepanelikult teisi, too esile tugevad ja nõrgad küljed, paku alternatiive, kasuta ajurünnakut. 4
Akadeemia, 1996, nr 8 Descartes, R. Eessõna Filosoofia printsiipidele-Akadeemia, 2004, nr 2 Kivi, R. Descartes'i filosoofia mõistest. -Akadeemia, 2004, nr 2 Koort, A. Rene Descartes'i filosoofiast. Koort, A. Inimese meetod. Tartu, 1996 Ljatker, J. Descartes. Tallinn, 1995 Meos, I. Uusaja filosoofia. Tallinn, 2000 Grauberg, E jt Maailma tõde vabadus. Tallinn, Valgus, 1991 Jaod,C.E.M. Sissejuhatus filosoofiasse,Tartu,1996 15 Salumaa, E. Filosoofia ajalugu V. Uusaja filosoofia III. Tallinn, 1998 http://et.wikipedia.org/wiki/Ren%C3%A9_Descartes http://www.worsleyschool.net/science/files/rene/descartes.html 16
saj e.m.a) olevat end nimetanud tarkusearmastajaks ja ei lubanud end targaks nimetada, see olla kohane vaid jumalatele. Ka Sokrates (5.saj e.m.a) oli tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (7.-6.saj e.m.a) Filosoofia määratlusi: Simon Blackburn määratleb filosoofiat kui midagi, mis uurib maailma üldiseid ja abstraktseid tunnuseid ja mõtlemise kategooriaid, (F uurib mille abil maailmale läheneme). Elmar Salumaa määratleb filosoofiat kui igasugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil püüab ta jõuda selgusele oma olemasolu kohta maailmas, aga ka maailma olemuses. (F kui järelemõtlemine). Sõna filosoofia kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses, maailmavaate tähistamiseks. Nt elufilosoofia, elualade filosoofiad (ärifilosoofia). Need on pmst juhtideed. II Filosoofia põhiprobleemid ja valdkonnad
kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme.“ S. Blackburn 2) „Filosoofiaks me võime nimetada kõike seesugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil ta püüab jõuda selgusele iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas – aga samuti ka sellesama maailma olemuses, tähenduses ja seaduspärasuses.“ E. Salumaa Filosoofilisi probleeme käsitletakse üldjuhul koolkondades. Koolkondi/voolusid seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest, mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla, st igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Albert Calmus (1913-1960): „On üksainus tõesti tõsine filosoofiline probleem: enesetapp. Otsustada, kas elu väärib elamise vaeva või ei vääri, tähendab vastava filosoofia põhiküsimusele
Eesti Patsientide Esindusühing. Plonsky, M. (2004). Psychology with style: A Hypertext Writing Guide www.uwsp.edu/psych/apa4b.htm (2.07.05). Pruuli, K. (1996). Essee. Abiks algajale esseistile. Koolibri. Riis, P. Euroopa biomeditsiiniliste uuringute eetiline ülevaade: soovitused paremaks riigisiseseks praktikaks. Bioeetika juhtkomitee (CDBI). Biomeditsiiniliste uuringute töörühm (CDBI-CO-GT2). Roomets, S. (2002). Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. Tallinn: AS Rebellis. Salumaa, T., Talvik, M. (2003). Ajakohastatud õppemeetodid. Tallinn: Merlecons ja Ko OÜ. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorralduse eeskiri (2005). Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. Tallinn. Toompalu, S., Varendi, M., Müürsepp, P. (2003). Üliõpilaste kirjalike tööde koostamine ja vormistamine. Metoodiline juhend. Tartu: Avatar OÜ. Using American Psychological Association (APA) Format. Purdue University. (On-line) http://owl.english.purdue.edu/handouts/print/research/PDFs/r-apa.pdf (2.07
hea, kuigi kuulata on mõnus. Kui aega ja jõudu jätkub, peaks lugema lisaks ka Usklike Instituudi1 loen- gumaterjalidest. Kuigi seal on formaalselt tegemist sootuks teistpidise asja- ga, on tegelikult vist siiski mõlemal juhul lihtsalt juttu filosoofidest ajas. Lehtede all on veel kommentaare. Need on pärit kas Eero Loonelt endalt, minult või veel kusagilt. Üldiselt olen katsunud hoida erinevad kommentee- rijad lahus: 1 EELK või mis iganes ta ka oli. . . Elmar Salumaa oli nagu autor. 5 6 SISUKORD M — minu isiklik arvamus, EL — Eero Loone oma. Tulevik Kui kogu tekst korralikult läbi töötada, võiks sellest olla nii-mõnelegi kasu. Iseasi on muidugi, kas ja kuipalju ma sellega ikka tegelda viitsin-jõuan. Kui tahta seda teha, oleks ehk kõige õigem anda mingi ex Eero Loone kätte läbivaatamiseks ning parandamiseks
sõnavara/kujundite analüüs. Kaheaastaste vahedega korraldatakse vabariiklikke kirjandusolümpiaade, milles saavad osaleda õpilased alates 7. klassist ja mille esimene etapp on uurimistöö koostamine. Eelmise kirjandusolümpiaadi teemad on teaduskooli kodulehel nähtavad järgmisel aadressil: http://www.teaduskool.ut.ee/eki. Soovituslik kirjandus Hiisjärv, P. Uurimine kui õppimisviis- Haridus, 2004, nr 67. Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. Uuri ja kirjuta. Medicina, 2007. Salumaa, T., Talvik, M. Ajakohastatud õppemeetodid. Merlecons ja Ko OÜ, 2004. Vija, M., Sõrmus, K., Artma, I. Uurimistöö kirjutajale. Tartu, 2008. 55 LISA 4 Uurimistöö spetsiifika ajaloos Tiiu Ojala - Võru Kesklinna Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Sissejuhatus
tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus ,,Filosoofiaks me võime nimetada kõike seesugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil ta püüab jõuda selgusele iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas aga samuti ka sellesama maailma olemuses, tähenduses ja seaduspärasuses." 5. Filosoofia põhiprobleemid ja valdkonnad: Albert Calmus(1913-1860) ,,On üksainus tõesti tõsine filosoofiline probleem: enesetapp. Otsustada, kas
Tetrarhia põhimõte oli, et riigi eri osi hakkavad valitsema kaks keisrit, kellel on omakorda kaks asetäitjat. Selle tulemus oli see, et Rooma kui poliitiline keskus lakkab olemast. Diocletianusega lõppebki varase keisririigi periood. Kirjandus: ,,Rooma ajalugu", Maskin, 1962 lk 291-310; lk 318-375; lk 400-439. Kirjandus: Kleis ,,Antiikkirjanduse ajalugu" lk 176-228; (... ,,Antoloogia") Vergilius, Horatius, Seneca, Petronius, Juvenalis; E. Salumaa ,,Antiikfilosoofia ajalugu I" lk 188-247; ,,Antiikfilosoofia ajalugu II" lk 11-18, 28-78. Rooma keisririigiaegne vaimuelu Rooma keisririigi varane periood oli ka kultuurilise õitsengu periood. See kajastub tolleaegses ideoloogias. Augustuse ajal tekkis uus riigiideoloogia, mis oli seotud Augustusega. Seni oli tavaks olnud jagada ajalugu erinevateks perioodideks (metallide järgi), iga periood kujutati eelmisest halvemana. Augustuse ajal
68. Riigiõigus ja põhimõistete õpetus: Loengud Eesti Riigikaitse Akadeemias. Autoriseerinud ERA riigiehituse ja kohaliku omavalitsuse õppetooli professor E.-J.Truuväli. Konspektide ning teeside alusel toimetas riigiehituse ja kohaliku omavalitsuse õppetooli lektor J.Liventaal. ERA, Tallinn, 1993/1994/1995/1996 69. Liventaal, J. (retsenseerinud prof. Truuväli, E.-J.). Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Loengumapp. Õigusinstituut, Tallinn, 1997 70. Salumaa,E. Filosoofia ajalugu I . EELK Usuteaduse Instituudi Toimetised V.Tallinn, 1993 71. Salumäe, E. Kirik ja riik Eestis anno 1993. "Juridica" nr 5, 1993 72. Schneider, H. Põhiseaduse preambula: tema tähtsus ja õiguslik loomus. "Juridica" nr 9, 1996 73. Sermat, V. Väikesed grupid ühiskonnas. "Akadeemia" nr 7, 1994 74. Strömholm, S. Juristide Euroopa. "Akadeemia" nr 11, 1994 75. Sundnormide kogu maaomavalitsuste kohta. Koostanud Maddison, E.; Kaiv, J. Eesti
seisukohast vaadatuna. “Juridica” nr 5, 1996 66. Rei, A. Riigikogu töökorraldus.VII Õigusteadlaste päev Tartus, 12. ja13. aprillil 1928 .Juriidiline ajakiri "Õigus". Nr. 5-6-7, 1928 67. Riigiõigus ja põhimõistete õpetus: Loengud Eesti Riigikaitse Akadeemias. Autoriseerinud ERA riigiehituse ja kohaliku omavalitsuse õppetooli professor E.-J.Truuväli. Konspektide ning teeside alusel toimetas õppetooli lektor J.Liventaal. ERA, Tallinn, 1993/1994 68. Salumaa,E. Filosoofia ajalugu I . EELK Usuteaduse Instituudi Toimetised V.Tallinn, 1993 69. Salumäe, E. Kirik ja riik Eestis anno 1993. "Juridica". Nr.5, 1993 70. Schneider, H. Põhiseaduse preambula: tema tähtsus ja õiguslik loomus. “Juridica” nr 9, 1996 71. Sermat, V. Väikesed grupid ühiskonnas. "Akadeemia". Nr. 7, 1994 72. Strömholm, S. Juristide Euroopa. "Akadeemia". Nr.11, 1994 73. Sundnormide kogu maaomavalitsuste kohta. Koostanud Maddison, E.; Kaiv, J. Eesti
Tark inimene kuuletub Jumala tahtele ja elab seestpoolt väljapoole, samal ajal kui rumal inimene on sõltuv välismõjudest, oma tungidest ja himudest. Ihade ja himude tõugata-lükata inimene ei saa tunda rahu, tasakaalu ega õnne. Sisemine eneseleidmine käib läbi askeetluse, enesepiirangute. Stoikute kõlbeline eluhoiak on: talu ja loobu. Ka kõlbeliselt laostunud ajal tuleb ustavaks jääda õilsatele põhimõtetele. (Salumaa 1991) Väärtused kui kasvatuseesmärgid Peeter Põllu õpetuse järgi on väärtused, mida kasvatusega püütakse saavutada, astmestatud hierarhilisse struktuuri - madalamalt kõrgemale. Vitaalsed väärtused on jõud, osavus, meelte teravus, kehaline tervis. Herbarti arvates näiteks on kehaline tervis kasvatuse eelduseks. Peeter Põld nii ei arva. Ka arstiteaduse alldistsipliini hügieeni -
Rantsus, Liisa Raud, Helen Raude, Evelyn Raudsepp, Eero Raun, Liisi Reemets, Lii Reikter, Tormi Reinson, Piia Reismann, Margus Rekor, Martti Remmelgas, Ago-Erik Riet, Pille Rinne, Marilin Ristikivi, Pille Roaldset, Lauri Rooden, Paul-Eerik Rummo, Renate Rutiku, Siret Rutiku, Jüri Ruut, Toivo Räim, Mr S, Laur Saar, Elle Saar, Marit Saar, Indrek Saar, Lennart Saidla, Priit Salumaa, Silvi Salupere, Karl Saluveer, Vilja Saluveer, Tõnu Samuel, Stella Sarapuu, Krista Sarv, Martin Sauk, Indrek Saul, Vlada Schotter, Annette Schultz, Toomas Schvak, Viire Sepp, Aneli Shmigelskite, Janno Siimar, Sirje Sild, Meelis-Mait Sildoja, Kalli Sillamaa, Ingvar Sinka, Kairi Solmann, Mihkel Solvak, Siim Somelar, Merlin Sooaru, Sigrid Sooman, Allan Soon, Silja Soon,
annaabi.ee 
