Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Platoni idealism (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Kuid miks ei tulnud keegi selle peale varem?
TALLINNA MAJANDUSKOOL
Majandusarvestuse ja maksunduse osakond
Liivia Kleitsmann
MA09
PALTONI IDEALISM
Referaat
Juhendaja :
Ahto Mülla
Tallinn 2011
Sissejuhatus
Platoni filosoofia tuumaks on juba Platoni tuntuima õpilase Aristotelese ja veelgi enam hilisemate Platoni tõlgendajate jaoks ideedeõpetus. Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed . Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises.Platoni arust on ainult filosoof kohane rahvast juhtima .
Platoni elulugu
Platon ( 427 – 347 eKr) Kreeka Ateena orjandusliku aristokraatia filosoof. Tema isa põlvnes Kodoronist, aga ema esivanemad olid suguluses Soloniga. 20- aastaselt hakkas Platon õppima Sokratese juures, oli kõige kuulsam paljudest Sokratese õpilastest. Õppis ka Kratylose juures. Pärast Sokratese surma lahkus Platon Ateenast ja rändas mitmeid aastaid võõrsil – Megaras, käis Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. Aastal 390 tuli Platon Sürakuusa õukonda oma sõbra Dioni juurde, kes oli türann Dionysus Esimese naisevend. Seal sattus ta ebasoosingusse oma liigse vabameelsuse eest. Ta müüdi orjaks, kuid üks tema õpilane ostis ta vabaks. 388 eKr rajas ta Ateenasse linna lähedal filosoofiakooli – Platoni Akadeemia. Õppetöö Akadeemias toimus kuni aastani 529 eKr, mil Ida- Rooma keiser Justinianus ta sulges kui "paganliku võltstarkuse taimelava". Erinevatel aegadel tegutsesid Akadeemias erinevad koolkonnad . Tema kaks järgmist Sürakuusa reisi, mille eesmärgiks oli veenda Dionysus II tema riigifilosoofiat rakendama , jäid tulemusteta. Aastatel 361- 347 Platoni surmaaasta tegutses ta Ateenas filosoofiaõpetajana. Tema silmapaistvaim õpilane oli Aristoteles . Platon kirjutas oma teosed vestluste ehk dialoogidena eri filosoofide vahel. Platoni teostest on säilinud 34 dialoogi, ,,Sokratese kaitsekõne’’ ja 13 kirja. Tema loodud dialoogivorm on andnud võimaluse käsitleda abstraktseid filosoofiaküsimusi nende vahetus elulises kontekstis ja veenvas kunstilises vormis. Peategelaseks on neis enamasti Sokrates , kelle suu läbi Platon oma seisukohti esitab. Neist paljud pärinesid ka tema õpetajalt Sokrateselt.
Platoni idealism
Enne Platonit esinevad vaid üksikud filosoofilise idealismi elemendid, kuid Platon on selle tõeline rajaja. Ta hõlmab idealismiga inimest, loodust, hinge, ühiskonnakorda, keelt, kunsti, muusikat ja kasvatust. Platoni filosoofia tähtsaim osa on ideeõpetus. Lähtudes Sokratese väitest, et ainus tõe tunnetamise viis toimub üldiste mõistete kaudu, kujundab Platon välja oma "idee" arusaama. Platon arvas, et kõigil silmaga nähtavatel ja käega katsutavatel asjadel on oma täiuslikud algkujud ehk ideed. Idee (eidos) on midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. Näiteks on maailmas palju inimesi, kuid on üks ühine inimese idee. Kõik inimesed meenutavad ideed, kuid ükski pole nii täiuslik nagu idee ise. Nii on iga asjaga. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed ja muutumatud. Ideed on palju tõelisemad kui asjad ise. Asjad meenutavad ideesid umbes nii, nagu varjud meenutavad tõelisi esemeid. Nad on täiuslike ideede ebatäiuslikud koopiad .Kuid erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega katsuda . Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed. Kes seda mõistab, võib mõista ka kõike muud. "Ideed" pole tema jaoks abstraktsed mõisted - nad on vägagi reaalsed ja absoluutsed: nad ei teki ega kao, nad on igavesed, muutumatud, kehatud ja neis peitub kõigi asjade ja nähtuste tõeline olemus. Vastandina muutumatusele ja kehatu olemise sfääris olevale tõelisele olemusele, toob Platon reaalse olemise - asjade ja kehalise olemise näivuse. Siinkohal oleks mõttekas tuua näiteks "Koopamüüdi", milles Platon räägib, et inimesed elavad justkui koobastes. Nad on juba varajasest lapsepõlvest aheldatud nii, et näevad ainult koopaseinal peegelduvaid varje , mis kuuluvad väljaspool koobast olevatele asjadele. "Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümbol. See, mis on väljaspool koobast, sümboliseerib aga tõelist olemist, s.o ideede maailma." Igale muutumises oleva maailma esemele ja nähtusele vastab mingi muutumatu "idee". Platon eristab seda, mis alati (ilma tekkimiseta) olemas on ning seda mis alati tekib, aga olemas pole kunagi - nimelt ei saa "ideesid" tekitada mõtlemise abil, kuna nad on juba olemas. Küll saab neid aga tunnetada. Dialoogis " Menon " jõuab noor ori küsimus-vastus meetodi abil teatava matemaatilise "idee" tunnetuseni, mis Platoni arvates oli tema hinges juba varem olemas, kuid millest ta sai teadlikuks alles siis, kui see ta teadvusesse tõsteti. Filosoof leiab, et enne hinge, mis on surematu, ühildumist maise kehaga, omandab hing kaemuse teel endasse "ideed". "Sellest kaemusest on hinges püsinud jäljendid, mis nüüd esemelises maailmas asju ja nähtusi tajudes temas nagu ununenud mälestus taas elavaks saab.” Seetõttu tähendab Platoni järgi õppimine millegi meis juba olemasoleva meenutamist mitte uue omandamist.
Nii nagu Platoni ideaalses riigis valitseb hierarhia , võib ka tema "ideede" sfääris näha teatud kategooriaid.
1. väärtuste poolest kõige kõrgemad: hüve/headuse, tõe, kauni, õigluse "ideed";
2. füüsikaliste nähtuste ja protsesside "ideed";
3. olendite"ideed" (nt loomade ja inimeste "ideed");
4. käsitööja kunsti "ideed" (nt laud, voodi);
5. suhete"ideed" (eriti teaduse mõistete uurimisel )
Kõige rohkem pöörab filosoof tähelepanu "kauni ideele", mida ta järjekindlat rõhutab olevat sõltumatu - ta räägib " ideest ", mis kuskil, mitte iial, mitte kellelegi ei näiks inetuna. Siiski tunnistab ta olulisimaks "hüve/headuse idee" - ta seab selle õiglusest ja kaunist kõrgemale. Ta peab seda päikeseks "ideede" riigis, mis koondab "ideed" ja muudab nad eesmärgipäraseks. Maailmas valitsev kord oneesmärgipärane: kõik suundub hea eesmärgi poole. Kõrgeimaks peab ta hüve/headust ka seetõttu, et iga suhtelise hüve/headuse tunnuseks ja aluseks on absoluutne hüve/ headus ning ainult hüve "ideest" juhindumisel muutubõiglane kõlvuliseks ja kasulikuks. Kõik pürgib hüve/headuse poole ning kõige elava eesmärgiks on õnn, mis seisneb hüve/headuse valdamises. Hüve/headuse tunnetamine pole sugugi lihtne, kuna Platon ütleb, et "ideed" on inimesele tabamatud ja nende hoomamiseks läheb vaja jumalikku mõistust ja jumaluse olemasolu. Hüve ongi Jumal, kes loob maailma omaenese näo järgi ja Jumal on kõige algus, olemus ja lõpp.
Siiski leidub Platoni "ideede"-õpetuses probleeme ja vasturääkivusi. Näiteks: järjekindlalt "idee"-teooriast järgides ei suuda ka Platon seletada, kuidas on võimalik, et ühest "lauaideest" lähtudes, on ometi üüratult palju laudu. "Ideede"-õpetusest lähtudes ei saa üks ja sama "idee" viibida mitmes kohas korraga, kuna ta pole jagatav . Teiseks näiteks võiks tuua tehnika arengu: Platoni järgi on kõik "ideed" oma maailmas muutumatul kujul, mistõttu pidi ka teleriidee juba tema eluajal olemas olema - kuid miks ei tulnud keegi selle peale varem? Siiski tuleks märkida, et mõnede filosoofiaajaloolased ei omista Platoni "ideed".
Platon arendas pidevalt oma "ideede"-teooriat ning lõpuks ta samastas oma "ideed" pütaagorlaste arvudega : "Platoni "ideede" ja pütaagorlaste "arvude" sugulus on silmnähtav. "Ideed" ja "arvud" on asjade kehaliste tüüpide algkujud, samuti selle seaduspärasuse algkujud, millele vastavalt kõik siin maailmas toimub" .
Platoni ideaalriik
Platon arvas, et riiki võivad juhtida need, kes suudavad mõista ideesid ja eriti headuse ideed. See pole aga kõikidele inimestele jõukohane. Seetõttu peaksid riiki valitsema filosoofid . Ideaalse riigi moodustavad Platoni järgi 3 seisust : filosoofidest valitsejad , valvuritest käsutäitjad ja tootjad, kes vooruste (vastavalt tarkuse , mõõdukuse ja mehisuse) kandjaina kehastavad õiglust tervikuna ning seisusele vastava riikliku hariduse ja kasvatuse korral tagavad harmoonilise ühiskonnakorralduse. Ateena demokraatiat, kus kõik kodanikud riigijuhtimisest osa võtsid, pidas Platon halvaks riigikorraks.
Poliitiliste probleemide taga seisab inimese loomus. Ei või oodata paremaid riike, seni kui pole paremaid inimesi. Seepärast on riigi tähtsamaid ülesandeid oma kodanikkude kasvatamine . Riik oma tsensorite abil peab rangelt valvama kasvatuse järele. Juba varasemaist aastaist alates peab tsensor valvama materjali üle, mida loetakse, ja muusika üle, mida kuulatakse. Emad ja ammed võivad jutustada ainult muinasjutte ja lugusid , mis on lubatud. Homeros ja Hesiodos kuulusid keelatud autorite hulka mitmel põhjusel. Neil leidus jutustusi, kus jumalad toimisid ebamoraalselt, aga noored pidid juba algusest peale õppima, et paha ei saa kunagi tuleneda jumalast, kuna jumal on teadus. Neil leidus kirjeldusi, mis äratasid kartust surma vastu, aga noori tuleb kasvatada nii, et nad rõõmuga on valmis ohverdada oma elu võitluses. Muusikas olid keelatud lüüdia ja joonia meloodia : esimene sellepärast, et väljendab kurbust , leina, ja teine, et on pehmeloomuline. Seevastu olid lubatud dooria meloodia, mis sisendab vaprust, ja früügia oma, mis on ettevaatlik, kaaluv.
Inimestel peab olema religioon. Platon usub, et rahvas ei saa olla tugev ilma usuta jumalasse. Veel enam kehtib see, kui usule jumalasse lisandub usk isiklikusse surematusse. Teise elu lootus annab meile julgust kohata surma ja taluda ka oma armsamate surma.
Kokkuvõte
Platoni arvates on ideed muutumatud ja igavesed ning neid ei saa silmaga näha ega käega katsuda. Platoni filosoofia on antiikne objektiivne idealism; see on teeninud hiljem nii alalhoidliku maailmavaate kui ka vabamõtlemise ja progressi eesmärke. See õpetus on olnud uusplatonismi põhiallikaid ja alates tema renessansiaegadest taassünnist on ta oluliselt mõjutanud Euroopa mõttevoolude kujunemist.
Koopa pilt
Kasutatud kirjandus
6. klassi ajalooõpik ,, Vanaaeg ’’
Elmar Salumaa "Filosoofia ajalugu I"; Tallinn "EELK konsistooriumi kirjastus" 1992
Esa Saarinen “Läänemaise filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini“;Tallinn Avita 1996
Indrek Meos "Antiikfilosoofia"; Tallinn "Koolibri" 2000
Valentin Asmus "Platon"; Tallinn "Eesti raamat" 1971
Vasakule Paremale
Platoni idealism #1 Platoni idealism #2 Platoni idealism #3 Platoni idealism #4 Platoni idealism #5 Platoni idealism #6 Platoni idealism #7
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 101 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liivia18 Õppematerjali autor
Selles on jutt natuke Platoni elulost .Räägib plaatoni idee õpetuses, millised ideed tal olid ja koopapilt. Natukene ka Ideaalriigist.

Sarnased õppematerjalid

Platon ja tema filosoofia
6
docx

Platon ja tema filosoofia

Ta rajaskooli, mis sai nimeks Akadeemia.Õppetöö Akadeemias toimus kuni aastani 529 eKr mil Ida Rooma keiser Justinianus ta sulges kui "paganliku võltstarkuse taimelava".Erinevatel aegadel tegutsesid Akadeemias erinevad koolkonnad. Platoni aadlipäritolu võimaldas tal omandada parimat õpetust ja kasvatust, mida tolleaegne Ateena pakkus.Tema avar silmaring ja aktiivne ellusuhtumine mõjutasid tema filosoofia mitmekülgselt ­ kindlasti ei tohi unustada ka Platoni avatust uutele ideedele: "Tütarlastel peavad olema samad intellektuaalse arenemise võimalused kui poistel. Platoni elu ja looming Platon (427347 eKr) oli VanaKreeka filosoof ning sündis rikkas perekonnas Ateena lähedal Aigina saarel.Esialgu õppis ta Kratylose (Herakleitose järgija) käe all ning hiljem Sokratese ­ tema suurima eeskuju ja mõjutaja juures. Platon huvituslisaks vaimsele tegevusele ka füüsiliselt koormusest. Mõnede allikate

Ajalugu
Referaat platoni kohta
11
odt

Referaat platoni kohta

Antsla Gümnaasium PLATON referaat 12 B Klass ...... Juhendaja: Antsla 2010 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Elulugu 4 Õpetused: Ideedeõpetus 5 Õpetus hingest 6 Õpetus riigist 8 Kunstikäsitlus 10 Kokkuvõte 11 SISSEJUHATUS Minu referaat on kirjutatud tuntud filosoofi Platoni kohta. Ma ei saa just öelda, et ma oleksin ise sellest inimest tahtnud kirjutada aga kuna see oli koolitöö pidin ma selle tegema. Selles referaadis saate te tundma Plaatoni elulugu ja tema vaateid maailmast. Samuti loodan ma ennast arendada seda referaati tehes ja ka natuke teisi valgustada sellel teemal. Toredat lugemist! ELULUGU Platon, kelle nimi oli tegelikult vanaisa järgi Aristokles, sündis umbes 427 eKr Ateenas Aristoni ja Periktione pojana

Filosoofia
Platoni õpetus idealsest riigist
4
docx

Platoni õpetus idealsest riigist

Platon (428 või 427 ­ 348 või 347 eKr) Platon on kõige kuulsam paljudest Sokratese õpilastest. Pärast Sokratese surma lahkus Platon Ateenast ja rändas mitmeid aastaid võõrsil ­ Megaras, käis Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. Platon kirjutas oma teosed vestluste ehk dialoogidena eri filosoofide vahel. Platoni teostest on säilinud 34 dialoogi, ,,Sokratese kaitsekõne'' ja 13 kirja. Tema loodud dialoogivorm on andnud võimaluse käsitleda abstraktseid filosoofiaküsimusi nende vahetus elulises kontekstis ja veenvas kunstilises vormis. Peategelaseks on neis enamasti Sokrates, kelle suu läbi Platon oma seisukohti esitab. Neist paljud pärinesid ka tema õpetajalt Sokrateselt. Platoni filosoofia tähtsaim osa on ideeõpetus

Filosoofia
Platon Referaat
9
doc

Platon Referaat

.......................................................................6 Õpetus riigist...................................................................................8 Kasutatud materjalid.....................................................................10 Elulugu Platon, kelle nimi oli tegelikult vanaisa järgi Aristokles, sündis umbes 427 eKr Ateenas Aristoni ja Periktione pojana. Ta kuulus lugupeetud aristokraatide suguvõssa, mis etendas Ateena poliitikas tähtsat osa. Nagu ilmneb Platoni elu lõpuaastatest pärinevast autobiograafilisest Seitsmendast kirjast, tahtis temagi asuda poliitilise karjääri teele, ent tema noorusaja poliitilised olud tegid poliitilise tegevuse raskeks. Kaheksa aastat, kahekümnendast eluaastast saadik, oli Platon olnud Sokratese õpilane. Ta kuulus oma õpetaja lähemate õpilaste ringi. Kohtupidamist Sokratese üle jälgis Platon kohapeal ning kirjutas Sokratese kaitsekõne põhjal "Sokratese apoloogia". Aastal 387

Ajalugu
Filosoofia-Sokrates ja Planton
12
docx

Filosoofia, Sokrates ja Planton

Õppejõud Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Referaadi töö koosneb kahest tuntumatest antiikfilosoofidest kelleks olid Sokrates ja tema õpilane Planton. Kuigi vanakreeka filosoofias on kolm suurkuju: Sokrates, Platon ja Aristoteles, siis Aritotelest selles referaadis eraldi ei käsitle. Sokrates on eeskujuks paljudele hilisematele filosoofidele, ja Plantoni filosoofile küsimustele kui maailmavaatel maadeldavad ja vaildlevad tänapäevani filosoofid. Kuna Platon oli Sokrates õpilane ja tema kirjutas ja lähtus ka Sokrateses tõekspidamisest. Siis päris täpselt ei teagi mis on Platoni või Sokratesse arvamus või mõted. Seepärast kirjutangi referaadi kahest antiikfilosoofidest, kuna nad on ka omavahel seotud. Töö esimese poole kirjutan ja tutvustan Sokratest. Arutlen, mis oleks juhtunud siis kui Sokrates oleks mürgi joomise asemel põgenenud. Sokrates arvas, et peab ka peale looduse uurima ka inimesehinge ja tundma iseenast

Filosoofia
Platon
7
doc

Platon

Samuti oli huvitav see,et inimestel on ideed alati olemas ja neid tuleb lihtsalt meenutada,et uusi teadmisi saada. Platon (427-347 e.m.a.) on maailma kultuuriajaloo suurkuju.Ta elas vana-kreeka ühiskonnas,aga filosoofina,õpetlasena ja kirjanikuna kuulub ta kogu ühiskonnale.Ta on üks inimkonna õpetajatest.Platon on põline ateenlane,ta tegevus,välja arvatud eemalviibimine Aafrikas,Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia linnades,kulges Ateenas.Üksteist aastat peale Sokratese surma,rajas Platon ,Sokratese õpilane,sealsamas Ateenas oma kooli.Varsti muutus see kool filosoofiliste uuringute-õpingute keskuseks.Andmed Platoni elust on napid,puudulikud ja vasturääkivad.Ta sündis nimekas ja rikkas perekonnas Aigina saarel,Ateena lähedal.Ta filosoofiaalane tegevus ei alanud eriti vara,andmed näitavad,et ta tegeles enne filosoofiat atleetikaga,samuti tegi ta kirjanduslikke,muusikalisi ja maalikatsetusi.Enne Sokratese õpilaseks saamist õppis ta filosoofiat Kratylose käe all

Filosoofia
Ajaloo referaat Platonist
7
odt

Ajaloo referaat Platonist

nimekas ja rikkas perekonnas Aigina saarel, Ateena lähedal umbes 427 eKr Ateenas Aristoni ja Periktione pojana. Ta kuulus lugupeetud aristokraatide suguvõssa, mis etendas Ateena poliitikas tähtsat osa. Ta filosoofiaalane tegevus ei alanud eriti vara, andmed näitavad, et ta tegeles enne filosoofiat atleetikaga, samuti tegi ta kirjanduslikke, muusikalisi ja maalikatsetusi. Enne Sokratese õpilaseks saamist õppis ta filosoofiat Kratylose käe all. Nagu ilmneb Platoni elu lõpuaastatest pärinevast autobiograafilisest Seitsmendast kirjast, tahtis temagi asuda poliitilise karjääri teele, kuid tema noorusaja poliitilised olud tegid poliitilise tegevuse raskeks. Platon on maailma kultuuriajaloo suurkuju. Ta elas vana-kreeka ühiskonnas, kuid filosoofina, õpetlasena ja kirjanikuna kuulub ta kogu ühiskonnale. Ta on üks inimkonna õpetajatest. Platon on põline ateenlane, kui välja arvata tema

Ajalugu
Platon
5
doc

Platon

PLATON Essee Annika Vesselov 12c Miks ma esse teemaks Platoni valisin? Alguses oli põhjus lihtne ­ Platon oli esimene nimi mis mulle sõnaga filosoofia meelde tuli. Otsustasin siis tema kohta natukene uurida. Nüüd on mul hea meel, et just Platoni valisin, sest minu arvates on tal väga huvitavad arusaamad erinevatest asjadest. Lugesin veidi tema elulugu, kõnesid ja ideid. Üritan siis kirjutada kuidas mina tema õpetusest aru sain... Platoni elust: Platon (427-347 e.m.a) oli vanakreeka filosoof. Ta oli Sokratese kõige kuulsam õpilane. Pärast Sokratese surma lahkus Platon Ateenast ja rändas mitmeid aastaid võõrsil ­ Megaras, käis Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. Kui ta tagasi pöördus, rajas ta rajas kooli, mis sai nimeks Platoni Akadeemia. Oma õpilastele oli Platon pooljumal. Õppetöö Akadeemias toimus kuni aastani 529 m.a

Filosoofia




Meedia

Kommentaarid (2)

kusti135 profiilipilt
kusti135: Sain mõtteid, oli abiks!!!
19:33 02-11-2013
kusti135 profiilipilt
kusti135: Sain natuke aimu!
20:31 11-11-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun