JÕEFORELLI referaat (0)

JÕEFORELL
Referaat
Juhendaja :
Tartu 2012
SISUKORD:
Sissejuhatus Error: Reference source not found
1. Bioloogia 4
1.1.Süstemaatiline kuuluvus 4
1.2.Välimus 4
1.3.Levik looduses 5
1.4. Sigimine 7
1.5.Toitumine 8
1.6.Mõõtmed 8
2.Kasvatus 10
2.1.Kasvatamise eesmärk 10
2.2.Jõeforelli kasvatamine maailmas ja Eestis 10
2.3.Jõeforelli kasvatamine ning toodang 10
2.4.Nõuded kasvatamise tingimustele 11
2.5.Kasvatamise tehnoloogia 11
Kasutatud kirjandus 15
SISSEJUHATUS
Antud referaadi eesmärk on tutvustada jõeforelli bioloogiat ja tema kasvatamist . Sinna kuulub jõeforelli süstemaatiline kuuluvus, välimuse kirjeldus, levik looduses, sigimine, toitumine, tema kasvatamise essmärk.
Teema valisin, sest mulle tundub antud kalaliik huvitav. Ja samas tema keerukas eristamine liigikaaslasest meriforellile. Jõeforell on mageveekala ja teda leidub ka paljudes Eesti jõgedes ja ojades.
Katsed on näidanud, et riimveelisesse merevette lastuna muutuvad jõeforellid väliselt meriforellideks, tekib hõberüü ning kalad võivad tugevasti kasvada, näiteks 2,6 kg raskuseks (Mikelsaar, 1984).
Jõeforell pole kaitsealune liik, kuid tema arvukust ohustab peamiselt elupaikade halvenemine. Sagenenud on suved, mil veetemperatuur on liiga soe ja see vähendab lahustunud hapniku taset. Seda nähtust võib veelgi suurendada reostusest tingitud eutrofeerumine . Ülepüük on ka üks probleemidest, püütakse kudemisajal või noori isendeid. Ohuks jõeforellile on ka teiste asustatud organismid. Näiteks Kanada Bow jões on võõrvetikad Didyosphenia geminata, kes vähendavad ringluses olevat vett. See omakorda võib oluliselt vähendada forellide marjade arvu, mis jäävad ellu. ( Brown trout, http://en.wikipedia.org/wiki/Brown_trout , 23.03.2012 )

BIOLOOGIA

Süstemaatiline kuuluvus
Jõeforell kuulub loomade riiki (Animalia), keelikloomade hõimkonda (Chordata) ja kiiruimsete klassi (Actinopterygii). Jõeforell on lõheliste seltsi (Salmoniformes) lõhelaste sugukonna (Salmonidae) lõhe perekonna ( Salmo ) liik. Ta kuulub meriforelli liiki (Salmo trutta morpha fario). Ta on meriforelli alamliik või paikne, jões elav vorm ( morfa ). Jõeforell on saanud rahvapärase nimetuse hõrnas ( http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5eforell , 13.03.2012)Laialdaselt kutsutakse jõeforelli ka forelliks või jõgiforelliks. Meeksi ojas, Piusa ja Vaidva jões nimetatakse teda hõrnaseks, Abjas eheruseks. Tal on veel teisigi rahvapäraseid nimetusi nagu tähnik, eerus, tähniklõhe, jõelõhe ning iherus (Mikelsaar, 1984).
Karl Linné luges jõe- ja järveforelli eri liikideks, kuid on näidatud, et nad võivad vabalt üksteiseks muutuda. Näiteks kui Uus- Meremaale , mille ümber meri on jahedam, viidi sisse jõeforell, hakkas ta seal merre laskuma ja muutus tüüpiliseks meriforelliks. Jõgedes, kus elavad nii paikne kui siirdevorm, moodustavad nad koelmutel ühise parve ja koevad koos. ( http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5eforell , 13.03.2012)

Välimus
Jõeforell on kujult sarnane meriforellile. Vormilt on hambad tugevamad ja püsivamad, kui meriforellil. Tema värvilisus sõltub