Tallinna Teeninduskool Leevika Vilja 021K Referaat Sissejuhatus Mis on kala? Kalad on üldnimetus vees elavatele kõigusoojastele keelikloomadele. Termin ei oma tänapäeval süstemaatilist tähendust, vaid on kasutusel kokkuvõtliku mõistena sarnase välimusega loomade klasside esindajate kohta. Ajalooliselt on ta siiski ka taksonoomilise ühikuna käibel olnud (klass Pisces). Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes jamageveekogudes, kalaliike elab
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Õpetajahariduse osakond Kadri Mekk MERISUTT Referaat Juhendaja: lektor Triinu Tõrv Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................2 1. MERISUTI ÜLDISELOOMUSTUS..................................................................................3 2. ELUTSÜKKEL JA KUDEMINE....................................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Oncorhynchus kisutch Kisuts TARTU 2009 1. Sissejuhatus Idalõhed elavad Vaikse ookeani vesikonnas. Sellel perekonna kaladel on pärakuuimes 10 16 hargnenud kiirt, soomus keskmise suurusega või väike, marjaterad suured, punakasoranzid. Nad on siirdekalad, kes koevad Aasia ja Põhja Ameerika magevetes, turgutuvad meres. Tuntakse kuut hästi eristatavat liiki: keta, gorbuusa, tsavõõtsa, nerka, kisuts, sima. Kõik idalõhed koevad vaid kord elus, hukkudes seejärel. Ei ole teada ainsatki juhtu, mil idalõhed oleksid pärat kudemist ellu jäänud, selle poolest erinevad nad kõigist teistest lõhelastest. Imetlusväärne on see, et lõhed arvatavasti leiavad üles jõe, milles sündisid. Kuidas nad seda suudavad, ei ole kindlalt teada. Oletatakse, et avameres orienteeruvad nad päikese, kuu, võimalik, et ka heledate tähtkujude järgi, aga ranna lähedal tunnevad kodujõe haistmis- ja
kallist, kuid kõrgesti hinnatud kala. Norra ja Tšiili kuuluvad nii kogutoodangult kui toodangu väärtuselt maailmas vesiviljelussaaduste tootjate esikümnesse. Toodangu maht: 48% kalad; 23% vetikad; 1% kahepaiksed, roomajad, veeselgrootud ; 22% limused; 6% vähilised. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Eestis kasvatatakse : vikerforell, vähk, tuur, triipahven, siig, tilaapia, karpkala, angerjas, paalia, linask, meriforell, koha, jõeforell, lõhi, haug, tõugjas. Eesti kalakasvatus on praegu mahult väike majandusharu- kaubakala väärtus tootjahindade järgi on kuni 50 miljonit kr. Kalakasvatuslikku taastootmist finantseeritakse 6 miljoni kr eest. Osa kasvandusi toodab üheaegselt mitut kalaliiki nii kaubaks kui ka asustamiseks ja pakub samal ajal õngitsemisteenust. Lähtudes kalakasvatajatelt saadud informatsioonist kalakasvanduste tootmisvõimsuse kohta hindab Eesti Kalakasvatajate Liit vabariigi kalakasvanduste
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste instituut EBAPÄRLIKARP (Margaritifera margaritifera) Referaat Koostaja: Helene Urva Bioloogia (Merebioloog- keskkonnaspetsialist) Õppejõud: Henn Kukk Tallinn 2012 Sissejuhatus Ebapärlikarpidest (Margaritifera margaritifera) on kuulnud paljud, kuid neist midagi asjalikku rääkida teavad vähesed. Minu hägused teadmised pärinevad ühest huvitavast saatelõigust Osoonis ning 8
Põllumajandus ja Keskkonnainstituut Referaat Karpkala (Cyprinus Carpio) Koostaja: Tanel Altement Juhendajad: Tiit Paaver Katrin Kaldre Tartu 2011 Sissejuhatus Karpkala on looduslikult elava sasaani kultuurvorm, keda inimene on mitmeid aastaid juba kasvatanud ja aretanud. Karpkala on üpriski suur kala. Eestis esineb kahte liiki karpkala: soomuskarp ja peegelkarp ( ka nahkkarp)
Eesti Maaülikool Polükultuur kalatiikides Tartu 2014 Sisukord Polükultuuri olemus..............................................................................................................................3 Biomelioratsioon..................................................................................................................................3 Lisakalad karpkalakasvanduse tiikides.......................................................................................4 Hiina karbid..........................................................................................................................................4 Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella).....................................................................................4 Looduslik levila ja bioloogia.............................................................................................5 Toitumine ja kasv...........................................................
Varurasv on soolestiku ümber ja sidekoelistes kõhuäärtes. *Luustik pehme, hea töödelda *Lihasaagis suur (fileesaagis 65%). *Talub laia soolsuse vahemikku. Kasvatamise ajalugu *Pärineb ühest California piirkonnast. *Alustati kasvatamisega 1870 aastatel McCloudi jõe ääres Mount Shasta haudemajas. *Californiast Atlandi rannikule ja sealt Euroopasse ja mujale. Kasvatatakse parasvöötmes ja soojades piirkondades mägistel aladel *Tuntum aretusliin on Donaldsoni forell mis 1982 a. toodi ka Eestisse *Tänapäeval on käivitatud mitmed tõuaretusprogrammid. Välimus Meres kasvanud isenditel ja lõhe sarnaseks aretatud tõugudel on punane vööt nõrk. Hea toitumuse korral võib keha olla väga kõrge. Kasvandusest pärinevatel isenditel on uimed enamasti kulunud, eriti saba. Üks kala- kolm toodet Euroopas on kaks kaubaforelli suurust - valge või roosa lihaga portsjonforell table trout (umbes 250-
Kõik kommentaarid