JÕEFORELLI referaat (0)

JÕEFORELL
Referaat
Juhendaja :
Tartu 2012
SISUKORD:
Sissejuhatus Error: Reference source not found
1. Bioloogia 4
1.1.Süstemaatiline kuuluvus 4
1.2.Välimus 4
1.3.Levik looduses 5
1.4. Sigimine 7
1.5.Toitumine 8
1.6.Mõõtmed 8
2.Kasvatus 10
2.1.Kasvatamise eesmärk 10
2.2.Jõeforelli kasvatamine maailmas ja Eestis 10
2.3.Jõeforelli kasvatamine ning toodang 10
2.4.Nõuded kasvatamise tingimustele 11
2.5.Kasvatamise tehnoloogia 11
Kasutatud kirjandus 15
SISSEJUHATUS
Antud referaadi eesmärk on tutvustada jõeforelli bioloogiat ja tema kasvatamist . Sinna kuulub jõeforelli süstemaatiline kuuluvus, välimuse kirjeldus, levik looduses, sigimine, toitumine, tema kasvatamise essmärk.
Teema valisin, sest mulle tundub antud kalaliik huvitav. Ja samas tema keerukas eristamine liigikaaslasest meriforellile. Jõeforell on mageveekala ja teda leidub ka paljudes Eesti jõgedes ja ojades.
Katsed on näidanud, et riimveelisesse merevette lastuna muutuvad jõeforellid väliselt meriforellideks, tekib hõberüü ning kalad võivad tugevasti kasvada, näiteks 2,6 kg raskuseks (Mikelsaar, 1984).
Jõeforell pole kaitsealune liik, kuid tema arvukust ohustab peamiselt elupaikade halvenemine. Sagenenud on suved, mil veetemperatuur on liiga soe ja see vähendab lahustunud hapniku taset. Seda nähtust võib veelgi suurendada reostusest tingitud eutrofeerumine . Ülepüük on ka üks probleemidest, püütakse kudemisajal või noori isendeid. Ohuks jõeforellile on ka teiste asustatud organismid. Näiteks Kanada Bow jões on võõrvetikad Didyosphenia geminata, kes vähendavad ringluses olevat vett. See omakorda võib oluliselt vähendada forellide marjade arvu, mis jäävad ellu. ( Brown trout, http://en.wikipedia.org/wiki/Brown_trout , 23.03.2012 )

BIOLOOGIA

Süstemaatiline kuuluvus
Jõeforell kuulub loomade riiki (Animalia), keelikloomade hõimkonda (Chordata) ja kiiruimsete klassi (Actinopterygii). Jõeforell on lõheliste seltsi (Salmoniformes) lõhelaste sugukonna (Salmonidae) lõhe perekonna ( Salmo ) liik. Ta kuulub meriforelli liiki (Salmo trutta morpha fario). Ta on meriforelli alamliik või paikne, jões elav vorm ( morfa ). Jõeforell on saanud rahvapärase nimetuse hõrnas ( http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5eforell , 13.03.2012)Laialdaselt kutsutakse jõeforelli ka forelliks või jõgiforelliks. Meeksi ojas, Piusa ja Vaidva jões nimetatakse teda hõrnaseks, Abjas eheruseks. Tal on veel teisigi rahvapäraseid nimetusi nagu tähnik, eerus, tähniklõhe, jõelõhe ning iherus (Mikelsaar, 1984).
Karl Linné luges jõe- ja järveforelli eri liikideks, kuid on näidatud, et nad võivad vabalt üksteiseks muutuda. Näiteks kui Uus- Meremaale , mille ümber meri on jahedam, viidi sisse jõeforell, hakkas ta seal merre laskuma ja muutus tüüpiliseks meriforelliks. Jõgedes, kus elavad nii paikne kui siirdevorm, moodustavad nad koelmutel ühise parve ja koevad koos. ( http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5eforell , 13.03.2012)

Välimus
Jõeforell on kujult sarnane meriforellile. Vormilt on hambad tugevamad ja püsivamad, kui meriforellil. Tema värvilisus sõltub ta vanusest , soost ja ka toitumisest. Selg on tavaliselt rohekas -pruun, mõnikord hallikas-must. Küljed on tal heledamad hallika varjundiga, kõht valkjast kollakani (Joonis nr. 1). Seljal ja külgedel on punased ja mustad laigud (sageli koos kahvatu piirjoonega). Enamasti on punased laigud kala külgedel ja allosas . Noortel kaladel on tume paar triipe mööda külge (Fishes of Estonia, 2004, 104-109) .
Joonis 1. Täiskasvanud jõeforell ( Daniel Blackstone Studio , 14.03.2012).
Täiskasvanutel, enamasti emastel on sageli sinakat, hõbedat tooni külgedel. Täiskasvanud isane jõeforell on üldiselt tumedam, koos tuhmunud sidrun -kollase triibuga allpool. Paaritud uimed on rohekas-pruunikas- hallid ja rinnauimel on mustad laigud (noortel isenditel võivad ka olla mõned punased laigud). Kudemisajal on pärakuuim valkjas . Seotud uimed on kollakas-oranžid ning rasvauim on punase otsaga (Fishes of Estonia, 2004, 104-109).

Levik looduses
Jõeforell saab elada ainult 18oC, puhtas, külmas ja hapniku rikkas voolavas vees. Seetõttu on kalakasvatustes seda liiki raske kasvatada. Jõeforelli kasvatused peavad asuma looduslike allikate lähedal. Need asukohad on koselistes ja hapnikku rikastes jõgedes (Aquamedia, 13.03.2012).
Teda leidub Põhja-Aafrika, teiste  Vahemeremaade , Vahemere saarte ja Taivani jõgedes ning Eufrati ja Amudarja ülemjooksul. Jääajal olid Vahemeri ja Pärsia laht märksa jahedamad ja meriforellile sobiv elukeskkond, aga kui mered soojenesid,- nii, et forell neis elada ei saanud, kohanesid nad eluga üksnes jõgedes ( http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5eforell , 13.03.2012).
Põhja-Ameerikas leidub teda mägistel aladel ning Kesk-Aasias. Eelmise sajandi jooksul on teda Euroopa tutvustanud mitmetele regioonidele: Aasiale, Aafrikale, Lõuna- ja Põhja- Ameerikale , Austraaliale ja Uus-Meremaale (Fishes of Estonia, 2003).
Jõeforell on mageveekala. Jõeforell on levinud (joonis nr. 2) Euroopas (ilma Vahemere vesikonnata) Valges meres, Onegas, Laadogas, Läänemeres, Musta ja Kaspia merede kiirevoolulistes alades, jaheda ja selge veega jõgedes ja ojades. Leidub teda veel Koola poolsaarel ja Islandil (Mikelsaar, 1984).
Joonis 2. Jõeforelli levik maailmas ( http://wolfaway.wordpress.com/2011/09/ )
Jõeforelli leidub Eestis peamiselt idapoolsetes jõgedes ja ojades. Ta elab paljudes Eesti jõgedes: Pirita -Kuivajões, Jänijões, kõigis jõgedes Pudisoo jõest kuni Pada jõeni, Pärnu jõe ülemjooksul, Vodja, Põhjaka ja Prandi jões, Põltsamaa jõe ülemjooksul, Varangul, Preedi, Ostriku ja Võllingu jões, Umbusi jões, Avi jões, Kärbse jões, Välgi ojas, Elva jões lisajõgedega, Mõra ojas, Ahja jõestikus, Võhandu ülemjooksul, Meeksi ojas, Piusa jões, Mustjões, Aakre ojas ja Õhne jões (Mikelsaar, 1984).
Nagu nimigi ütleb, elab ta ainult jõgedes ja ojades. Vesi nendes peab olema selge, jahe ja kiirevooluline. Elupaigana eelistab ta rohkem mudapõhja, kudemiseks, aga vajab ta kruusa ja kividega kaetud põhja. Samuti on talle oluline varjepaikade olemas olu, olgu selleks vette langenud puutüved või kaldauurded (Jõeforell, 28.03.2012).

Sigimine
Eestis on enamik isaseid jõeforelle sigimisvõimelised oma 3. eluaastal ning enamik emaseid peamiselt 4. eluaastal. Mõnedel isenditel saabub suguküpsus aasta varem või hiljem. Prandi jões vaadeldi 14. emast jõeforelli TI (kogupikkus 49,8 cm, keskmiselt 36,6 cm, vanuses 2-5) oli AF (absoluutne viljakus e. munade arv ühe naise kohta 1959 ) ja RF (suhteline sigivus e. munade arv ühes grammis kogukaalust või roogitud kalast -sisemus ilma organiteta 2,5-4,9 keskmine 3,3). Keskmise läbimõõduga täiskasvanutel marjade arv oli 3,8 (kogupikkus 23,9cm: vanuses 2) registreeriti Võhandu jõel 1990. Väikseim suguküps jõeforell registreeriti Raagsilla ojas 1988 a. (kogupikkus 11,4 cm ja vanus 1 aasta). Väikseim suhteline viljakus on registreeritud Võhandu jõel 1,8, kogupikkus 29,2cm ning vanus 2 aastat (Fishes of Estonia, 2003, 106).
Joonis 3. Ühe nädalased jõeforelli marjad ( Science photo libary, 08.04.2012).
Eesti ojades ulatub jõeforelli kudemine oktoobri keskelt jaanuari lõpuni, sest siis on vool tugev. Kudealad asuvad kärestikes, kus on kruusane põhi. Embrüonaalne areng kestab tavaliselt 4-5 kuud ja sõltub vee temperatuurist (Fishes of Estonia, 2003, 106).

Toitumine
Noored jõeforellid toituvad putukatest ja muudest selgrootutest , näiteks krevettidest, kärbestest, ühepäevaliblikatest. Jõeforellide toidulaud on mitmekesine: vee-ja õhuputukad, nende vastsed , vihmaussid, kalamari , väikesed kalad, isegi konnad ja sipelgad. Suuremad jõeforellid on aktiivsed röövloomad, kes söövad isegi maismaaloomi, nagu hiir , uruhiir ja linnupojad ( http://en.wikipedia.org/wiki/Brown_trout , 23.03.2012 ).

Mõõtmed
Tema pikkus on tavaliselt 25–35 cm, kaal 200–500 g, harva kuni 2 kg, kuid 1974 püüti Tšehhoslovakkias 7,2 kg raskune jõeforell ( http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5eforell , 13.03.2012).
Tavaline absoluutne kehapikkus 25-35(40) cm ja mass o,15-0,5(0,8) kg. Mitmes jões on jõeforellid suhteliselt suuremad, võivad kasvada ka üle 50 cm pikaks ja kaaluda 2 kg ning rohkemgi . Eesti NSV Kalastajate Seltsis kogutud andmetel püüdis E.Schwarzstein 6.juulil 1975 Pärnu jõest Paide alt 4,3 kg massiga, 79 cm pika jõeforelli. 1929.a. Olevat Ahja-Tille jõest püütud isegi 9,2 kg kaaluv forell (Mikelsaar, 1984).

KASVATUS

Kasvatamise eesmärk
Jõeforell on kõrgelt hinnatud oma maitsva liha tõttu. Teda on varem kasvatatud ka tiikides. Püüdmise alammõõt on 32 cm. Veel kasvatatatakse teda sportpüüdmiseks, õngitsemiseks.
Jõeforell on oma kaubandusliku tähtsusega kaugel, võrreldes vikerforelliga, mida kasvatatakse intensiivselt Suurbritannias ja Euroopas toiduks. Teda kasvatatakse põhiliselt õngitsemiskalaks ( http://www.fisheriesmanagement.co.uk/Fish%20Studies/brown_trout.ht m, 13.03.2012).
Jõeforelli toiteväärtus on suurepärane 20% valke, 3% lipiide ja ainult 100 Kcal 100g. lihas (Aquamedia, 13.03.2012).

Jõeforelli kasvatamine maailmas ja Eestis
Jõeforell on laialdaselt kasutusel sportliku püügi eesmärgil Põhja-Ameerikas, Austraalias, Uus- Meremaal ja paljudes teistes riikides, sealhulgas Bhutan, kus nad on keskendunud spetsialiseeritudkalapüügile. Teda kasvatatakse veel ka Inglismaal ja Iirimaal ( http://www.fisheriesmanagement.co.uk/Fish%20Studies/brown_trout.ht m, 13.03.2012).
Eestis ei tegelda jõeforelli kasvatamisega .

Jõeforelli kasvatamine ning toodang
Eesti statistikaametil on oma aruandes 1992-2010 jõeforelli kasvatamine ja kala müük 0,0 ühikut. Välja arvatud aastal 2001 kui antud kala kasvatati 0,5 tonni ja müüdi 0,2 tonni ( http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp , 08.04.2012)
Tabel 1. Jõeforelli kasvatamine ja müük Eestis (Eesti Statistikaamet ).
KA40: KAUBAKALA KASVATAMINE JA MÜÜK --- Kalaliik, Näitaja ning Aasta
 
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
Jõeforell
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kala kasvatamine
0.0
0.0
0.0
0.0
0.0
0.0
0.0
0.0
0.0
0.5
0.0
0.0
0.0
0.0
0.0
0.0
0.0
0.0
0.0
Kala müük
0.0
0.0
0.0
0.0
0.0
0.0
0.0
0.0
0.0
0.2
0.0
0.0
0.0
0.0
0.0
0.0
0.0
0.0
0.0
Märkus: 
Mõõtühik: tonni
toorkala
Ümardamise tõttu võivad väärtuste koondandmed erineda liidetavate väärtuste summast .

Nõuded kasvatamise tingimustele
Ennem jõeforelli kasvatamist, tuleb arvestada paljute parameetritega. Hapnikutarve, süsinikdioksiidi-, ammoniaagi-, hõljuvaine sisaldus, pH ja temperatuur. Kõige olulisem on vee kvaliteet. Hapnikutarve, süsinikdioksiidi-, ammoniaagi-, hõljuvaine sisaldus, pH ja temperatuur. Jõeforell elab kõrge lahustunud hapniku tasemega voolavas vees, see on oluline osa tema kasvatamises. Jõeforell vajab 80% lahustunud hapnikku., mis läbbib kõiki tema lõpuseid ning minimaalne nõue on 6 ppm ( http://www.fisheriesmanagement.co.uk/Fish%20Studies/brown_trout.ht m, 13.03.2012).
Temperatuur on otseses seoses lahustunud hapnikuga. Temperatuuri suured kõikumised põhjustavad tõsiseid probleeme. Ideaalne temperatuur, tema kasvatamiseks on umbes 15° C, mille juures on lahustunud hapniku tase 9,96 ppm. Temperatuur 24° C on jõeforelli jaoks surmav. Sobiv pH jõeforelli kasvatamiseks on neutraalne või veidi üle, kuid ideaalne on neutraalne. Liiga happeline või aluseline keskkond võib tekitada probleeme tema paljunemises. Hõljuvainete sisaldus vees, tekitab kaladel lõpuste ummistumist. Väikesed kasvumäärad põhjustavad probleeme söötmisel, sest nad ei näe sööta ( http://www.fisheriesmanagement.co.uk/Fish%20Studies/brown_trout.ht m, 13.03.2012).

Kasvatamise tehnoloogia
Vanimat tüüpi kalakasvatusrajatised on tiigid . Need looduslikust materjalist
põhja ja seintega ning suure pindalaga rajatised. Tiikidesse koguneb muda , nad kasvavad täis taimestikku ja
nende hooldamine ning valvamine on suure pinna tõttu raske. Väikesteks loetakse alla
1 ha pindalaga tiike, suured tiigid on mitmekümne- ja mõnel juhul (Kesk-Euroopas)
mitmesajahektarised. Väikestes tiikides võib tootmine suure veevahetuse korral olla ka
intensiivne. Tiikide kuju ei pea olema alati korrapärane, ehkki eelistatud on veidi piklikud ristkülikukujulised tiigid.
Maa tiigi süsteem on ideaalne kasvupind kala toodanguks ning seda on kasutatud sajandeid. Selle süsteemi originaal kasutajad olid mungad, kes kasvatasid jõeforelli toiduks. Tiigid on suured ja maasse kaevatud. Pinnas peab olema hea vee omaduse suhtes, alternatiivina näiteks butüül vooderdus , mis on kulukas . Standard suurus on umbes 30m*10m sügavusega 1m, sisselaskeava juures kitseneb 1,7m . Mahutavus on u. 1,5 tonni forelli . ( http://www.fisheriesmanagement.co.uk/Fish%20Studies/brown_trout.ht m, 13.03.2012).
Joonis 5. Kasvatus tiik
KASUTATUD KIRJANDUS

Brown Trout eggs . Science Photo Libary. [ http://www.sciencephoto.com/media/375899/enlarge ]. 08.04.2012.

Brown Trout. Aquamedia. [ http://aquamedia.org/production/species/browntrout_en.asp?SpeciesID=35 ]. 13.03.2012.

Brown Trout. Daniel Blackstone Studio. [ http://www.fishtaxidermytaxidermist.com/Brown_Trout_Replica1.JPG ]. 14.03.2012

Brown Trout. Wikipedia. [ http://en.wikipedia.org/wiki/Brown_trout ]. 23.03.2012.

Farming of Brown Trout- The basics. [ http://www.fisheriesmanagement.co.uk/Fish%20Studies/brown_trout.ht m]. 13.03.2012.

Jõeforell. Wikipedia. [ http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5eforell ]. 13.03.2012.

Kalakasvatus ja toodang. Eesti Statistikaamet. [ http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp ]. 08.04.2012.

Mikelsaar, Neeme -Önneleid. 1984. Eesti NSV kalad. Tallinn.

Ojaveer , Evald; Pihu , Ervin; Saat , Toomas (Ed.). 2003. Fishes of Estonia. Estonian Academy Publishers. 416 lk.