Raadiomaastik (0)

RAADIOJAAMADE kohta peetakse Eestis täpsemat arvestust , sest raadiosaadete eetrisse saat ­miseks tuleb taotleda Kultuuriministeeriumilt ringhäälinguluba teatud õhklevi sageduse kasutamiseks. Raadiotegemine on ka ressursimahukam kui paari trükitud ajalehenumbri välja­andmine ja seetõttu on erinevaid jaamasid Eestis vähem kui nt ajalehti ja ajalehelaadseid välja­andeid. Kuna ringhäälinguloa omandamine on tasuline ning programmis tuleb vastata tea­tud minimaalsetele kriteeriumidele (nt päevauudiste edastamise nõue), ei hakata enamasti raadiojaama rajama oma eralõbuks. Raadiojaamadena ei arvestata asutuste või organi­sat­sioonide siseseid infolevi süsteeme (nt kooliraadiod), mis ei ole avalikult kuulatavad. 2011.a. jaanuari seisuga tegutses Eestis 34 raadiojaama (vt EAAS 2011).
Eesti raadiojaamadest katavad vaid avalik-õiguslikud, Rahvusringhäälingu jaamad kogu Eesti territooriumi, eraõiguslikud ehk kommertsjaamad levivad väiksemal territooriumil. Üldjuhul peegeldub leviulatus ka jaama kuulatavuses – mida suuremal alal jaam levib, seda rohkem on jaamal kuulajaid. Eestis on piirkondi, kus saab kuulata vaid üksikuid Eesti jaamu (Narvas kaheksat), samas kui Tallinnas on see arv 25.
Raadiojaamu liigitatakse leviulatusele lisaks ka programmi formaadi alusel. Kui mõni­kord tundub, et ühest või teisest programmist kuuleb ’kogu aeg ühte ja sama muusikat’, siis enamasti nii see ongi formaaditud muusikaga raadiojaamade puhul (nt 25-50-aastastele sobivat hittmuusikat mängivad Elmar, Uuno , Sky Plus ; noorematele sobivat Power Hit Radio , Spin FM). Nende kõrval on olemas jaamad, milles muusika kõrval on oluline ka jutt (nt avalik-õiguslikud Vikerraadio, Raadio 2, Raadio 4 ja eraõiguslik Kuku Raadio). Kohalikud raadiod enamasti miksivad erinevaid formaate nii, et see vastaks kohaliku kuulaja vajadustele. Lisaks tegutseb Eestis ka maailmavaate või usu alusel eristuvaid, nt kristlikke raadiojaamu (Tartu Pereraadio).
TELEPROGRAMME, mille tootmine on traditsioonilistest meediumidest kõige ressursi­mahu­kam, toodetakse ja edastatakse Eestis alates 2010.a. 1.juulist ainult digiformaadis. Eesti suuri­mad telekanalid (ETV, Kanal 2, TV3) on siiani olnud suunatud võimalikult laiale audi­toori­umile, kuid viimastel aastatel on lisandunud ka spetsiifilisematele gruppidele (TV6, Kanal 11, Kanal 12, Seitse ) või teatud piirkonna elanikele (Alo TV, Tallinna TV) suunatud kanaleid . Eestis ei tegutse hetkel ühtegi venekeelset telekanalit. Kohaliku venekeelse elanikkonna seas populaarse PBK (Pervõi Baltiiski Kanal) Eesti-uudised toodetakse Riias.