Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Vahekaitsmise esitlus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on uurimistöö eesmärk ?
  • Milliseid meetodeid ma selleks kasutasin ?
  • KELLEGA TÄHISTATE OMA SÜNNIPÄEVA ?
  • Miks mitte sõita koos mõnesse ilusasse SPA-sse ja lõõgastuda ?
  • Mis on selle peo eesmärk ?
  • Milliseid erinevaid variante siis poissmeeste õhtu korraldamiseks õieti on ?
  • Miks mitte korraldada poissmeeste õhtu välismaal ?
  • Mis on ristimine ?
  • Kuidas ristitakse ?
  • Mida ristimine inimesele annab ?
  • Keda võib ristida ?
  • Kuhu tuleks pöörduda, kui on soov end ristida ?
 
Säutsu twitteris
PEREKONDLIKUD
TTPÄEVAD

Koostaja: Silvia Tallmeister 10H
Juhendaja: Elve Kaldoja
Miks teema valisin?
Mis on uurimistöö eesmärk?
Milliseid meetodeid ma selleks kasutasin?
(Miks ei ole küsitlust veel tehtud?)
Max 5 slaidi
Allikate loetelu
Eesmärk: Kuidas tähistatakse perekondlike
sündmusi lähte õpilate perekondades. Kui
olulised on perekondlikud sündmused noorte
jaoks. Nt. Pulmades ei ole paljud õpilased
käinudki. Matustel on vähe. Enam peetakse
sünnipäevi. Paljud elavad vabaabielu, seetõttu
pole abielus.
Meetodid: küsitlus
Olen keskendunud teoreetilisele osale.
KELLEGA TÄHISTATE OMA
SÜNNIPÄEVA?
Tabel 1
KELLEGA TÄHISTATE OMA SÜNNIPÄEVA?
Küsitletuid: 13 28 25 14 Kokku
Vanuses: >20 21-35 36-50 50 Vanemate
või lastega 4 10 15 10 39
Vendade, õdede
ja nende pere-
kondadega 4 7 14 4 29
Muude sugu-
lastega 4 12 14 10 40
Naabritega 1 2 4 2 9
Praeguste või
endiste töö-
kaaslastega 0 8 15 3 26
Koolikaaslastega 10 9 5 4 28
Muude tuttavate
või sõpradega 6 22 16 9 53
Tabelist on näha, et sünnipäevast osavõtvate sugulaste hulk on suur, kuid mittesugulastest inimeste hulk on veel suurem.
Ootuspäraselt käituvad täiskasvanud vanusegrupist 21-35 aastat. Nad on harjunud külla kutsuma kooli- või ülikoolikaaslasi ning
ka muid tuttavaid, mida näitab ka 41 mittesugulase suhe 29 sugulasega. Alates 36. eluaastast, mil ka enamus küsitletutest oli
abiellunud, muutub see suhe vastupidiseks, seega ka sellele tähtpäevale kutsuti umbes samapalju sugulasi ja mittesugulasi.
Sugulussuhete suurenemine pärast abiellumist on tüüpiline kõigis tööstusmaades. Naabrite hulk jääb jätkuvalt väikeseks
RAHVAKOMBED, TAVAD JA
RITUAALID
Rituaalideks nimetatakse sümboolseid tegevusi sisaldavaid sündmusi, mis
aktualiseerivad kogukonnas kehtivate tähenduste ja väärtuste süsteemi.
Maailma religioonides on rituaalidel väga suur tähtsus. Tänu rituaalidele püsib
loodusrahvastel arusaam maailmakorrast ja inimeste kohast selles maailmas.
Rituaalide abil on paika pandud paljud moraali- ja käitumisreeglid. Praeguses
ühiskonnas ei ole sümboolsel käitumisel sedavõrd määrav tähendus: meie
ettekujutlus maailmast põhineb rohkem teadusel, mitte niivõrd müütilisel
maailmanägemusel. Moraalireeglid kehtestab ametlikult seadusandlus,
käitumisreeglid paneb paika etikett. Erinevad sümboolsed tegevusi ja rituaale ei
saa alati pidada terviklikeks, neid tuleks tähistada pigem mõistetega
rahvakombed ning tavad.
Tavasid järgitakse ka igapäevaelus, kuid ilma, et keegi neile tähelepanu
pööraks. Kohates tuttavaid või
sisenedes ruumi, me teretame neid. Lahkudes me ütleme ,,Head aega!" või
,,Nägemist!". Mõningatel juhtudel antakse teretades või lahku minnes teineteisele
ka käsi. Kombekohaselt ei tehta seda aga üle lävepaku. Sööma hakates
soovitakse ikka ,,Head isu!" peale sööki aga ,,Aitäh!". Sellistel hetkedel ei mõtle
inimesed, et neil tegevustel on ka mingisugune sümboolne tähendus. Samuti
sõltub tegevuse sümboolsus olukorrast.
SÜNNIKOMBESTIKUST:
LAPSEOOTUSAJAGA SEOTUD KUJUTELMAD
Lapseootusajaga seotud pärimuslikud arusaamad püsivad veel siiani, nii noorte kui ka vanade naiste seas.
Rasedusaegsete ehmatustega seoti ka sünnimärke. Arvati, et lapse kehale võivad ilmuda peale sünnitust
erinevad märgid, kui naine on raseduse ajal ehmatanud. Tänapäevani on rahvaseas uskumused nn
ussivigadest. See tähendas seda, et kui rase ehmatas madu nähes, siis sündis laps haigete silmade või
ussikujulise ehmatusmärgiga.
Raseduse ajal taheti tihti lapse arengut mingis suunas mõjutada. Vanemad naised uskusid, et piltide
vaatamine raseduse ajal mõjutab lapse välimust. M. Mikkori andmetel, usuti Vana-Kreekas, et ilusate
kujude vaatamine tagas ka ilustate laste sünni. Samas pidi vältima jällegi vältima inetute asjade ja inimeste
nägemist. Ilusate inimeste nägemine mõjus lapse välimusele hästi.
Rasedatel naistel on olnud erilisi toidueelistusi. Rahvatraditsioonis oli tuntud see, et raseda soovi tuli
kuulata ja selle järgi ka toimida, kuna arvati, et kõik mis tehakse raseda heaks, tuleb kasuks ka lapsele.
Vastasel juhul võis olla tagajärjeks loote väärareng või nurisünnitus. See võis mõjutada ka teisi inimesi.
Raseduse ajal ei tohtinud end üle pingutada, raskeid asju tõsta ega ka suitsetada. Ei tohtinud töötada
mürgiste ainetega, ning ei tohtinud teha ka öötööd. Mürgiste ainetega töötamine ning öötöö oli ka
tööseaduse alusel rasedatele naistele keelatud. Veel oli keelatud ka abort.
Mõningates peredes ja ka piirkondades häbeneti rasedust ja prooviti seda ka varjata. Eriti varjasid oma
rasedust need, kellel olid vallaslapsed. Pered, kes rasedust häbenesid, ei käinud pidudes, pulmades ega
ka matustel. Mõned pered ei käinud vaid matustel, kuna sinna ei soovitatud minna ei rasedatel. Kardeti ka
seda, et lastetud inimesed võivad raseda ära sõnuda.
Traditsiooniline oli, et tüdruklastele sobis roosa ja poisslastele sinine värv. Sellest traditsioonist pidasid ka
suur osa noortest emadest kinni. Vanemad emad roosat ja sinist värvi niivõrd ei tähtsustanud, nagu tegid
seda nooremad emad. Mujal maailmas oli tüüpiline, et roosale ja sinisele värvile pöörati tähtsust. Arvati
isegi, et kui sünnieelsel ajal pöörata tähelepanu sinisele värvile, tagab see poisslapse sünni, kui aga
roosale, siis sünnib tüdruk.
EELISTATUM SUGU
Traditsiooniliselt on olnud ikka esimesena rohkem oodatud poiss, mitte tüdruk. Rohkem
oodati poissi, kuna mehed tahtsid ikka pärijat saada. Poega peeti ka suguvõsa jätkajaks ja
perekonna nime edasikandjaks. Poegade eelistamine on olnud üsna üldine ka Eesti
lähiminevikus.
Isad tahtsid ikka poega, emad aga tütart, kuid tänapäeval ei tehta poja või tütre sünnil
niisugust vahet, kui varem. Tänapäeval ei ole poja eelistamine enam nii suur, nagu varem.
Kuid siiani peetakse perekonnanime edasikandjaks ikka poega, mitte tütart. Peredesse on
oodatus nii poisid kui ka tüdrukud.
PLATSENTA
JA SELLESÖÖMISEST
Platsenta on lootekesta ja emaka limaskesta ühendav loote toitumis-, hingamis-, sisenõristus- ja
erituselund. Platsentat on nimetatud ka emakoogiks. Platsenta kujuneb 16. rasedusnädalaks, moodustub
loote ja ema kudedest. Platsenta on 2-3 cm paksune ja kaalub 500- 600 grammi.
Kombestikku käsitlevas kirjanduses leidub erinevaid tekste, mis räägivad erinevatest platsentaga
sooritatavatest toimingutest. On teada, et mitmetele maailma rahvastele on platsenta kasutamine
rahvameditsiinis küllaltki teada tuntud tegevus. Seda kasutatakse sünnitaja turgutamiseks ja ka teistel
inimestel mitmete haiguste raviks. Platsenta söömine pärast poegimist on imetajatel üldine. On võimalik, et
see on varem nii olnud ka inimestel.
Ka tänapäeval esineb Euroopas mitmesuguseid platsenta kasutamise viise. Rahvameditsiinis on platsentat
kasutatud kuivatatult, keedetult, pulbrina ja ka toorelt. Arvati, et see aitab mitmete hädade vastu. Tihti on
peetud platsenta ravitoimet millekski maagiliseks. Rahvameditsiinis on platsentat kasutatud erinevate
haiguste raviks nii seespidiselt kui ka välispidiselt. Näiteks hõõruti platsentaga nii ema kui ka lapse nägu.
Kuivatatult ja pulbrina kasutati platsentat samuti mitmete haiguste raviks, näiteks pulbrina manustati seda
epilepsia raviks. Mõningates kohtades raviti platsenta söömisega ka viljatust. Platsenta on loote toitumis-,
hingamis-, sisenõre- ja erituselund, mis sisaldab muuhulgas ka rohkesti aktivaatoreid, vitamiine ja
hormoone.
Platsentat kasutavad rahvameditsiinilise abivahendina ka mõned aktiivsünnituse pooldajad, kes toovad
oma lapse ilmale haiglas. Seda soovitavad ka mõned alternatiivmeditsiiniga kursis olevad ämmaemandad
ja günekoloogid.
Platsentat kasutati ka maagilistel eesmärkidel, arvati, et selle matmisviis võib mõjutada nii ema kui ka last.
Arvati, et see võib mõjutada nii ema kui ka lapse tervist ja viljakust. Mõningates maades usuti, et platsenta
abiga saab ühelt emalt rinnapiim ära võtta ja see teisele anda. Seetõttu välditi hoolega ka platsenta
varastamist. Vanasti pidi platsenta lihtsalt kõrvalisse kohta maha matma.
TOIMINGUD VASTSÜNDINUGA:
PESEMINE JA IMETAMINE
Esimene vastsündinu pesu toimub haiglas. 1950.-1970. aastatel ei lubatud
meditsiiniasutustes lapsi pesta. Kuna lootevõiet peeti imiku organismile
kasulikuks, subtraadiks, mis kaitseb lapse nahka. Imikut puhastati vaid mõnest
kohast vaseliini või taimeõliga.
Tänapäeval peetakse imiku vannitamist kasulikuks, kuna vesi ei eemalda
lootevõiet. Õli aga eemaldab lootevõie.
Õli kasutamist on rahvapärases meditsiinis kasutatud ka nt araablastel,
bulgaarlastel ja juutidel. Imiku pesemise asemel hõõrusid araablased lapse keha
soola ja õli seguga või panid oliivõli ja soola pesuvette. Sama tegid ka itaallased
ja bulgaarlased. Juudid määrisid last õliga alles pärast esimest pesu.
Grusiinlased ja armeenlased pesid imikut kohe sündimise päeval või paar- kolm
päeva hiljem. Haiglas sünnitanud emad aga ei teagi, mis nende lastega seal
tehti, kuna emadele ei selgitatud lastega sooritatavaid toiminguid.
Laste toitmiseks pidid emad oma käed seebiga puhtaks pesema, rinnanibud
keedetud vee või boorilahusega ära puhastama. Laste toitmiseks pidi veel ka
pea rätikuga katma ja näo pidi katma marlitükiga. Esimestel elupäevadel toideti
vastsündinut magusa veega, või toitis teda hoopis mõni teine naine. Esimene
emapiim on aga väga tähtis lapse üleminekuks platsentaarselt toitumiselt
piimatoidule. Piimaga toitmine
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Vahekaitsmise esitlus #1 Vahekaitsmise esitlus #2 Vahekaitsmise esitlus #3 Vahekaitsmise esitlus #4 Vahekaitsmise esitlus #5 Vahekaitsmise esitlus #6 Vahekaitsmise esitlus #7 Vahekaitsmise esitlus #8 Vahekaitsmise esitlus #9 Vahekaitsmise esitlus #10 Vahekaitsmise esitlus #11 Vahekaitsmise esitlus #12 Vahekaitsmise esitlus #13 Vahekaitsmise esitlus #14 Vahekaitsmise esitlus #15 Vahekaitsmise esitlus #16 Vahekaitsmise esitlus #17 Vahekaitsmise esitlus #18 Vahekaitsmise esitlus #19 Vahekaitsmise esitlus #20 Vahekaitsmise esitlus #21 Vahekaitsmise esitlus #22 Vahekaitsmise esitlus #23 Vahekaitsmise esitlus #24
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor SilviaT Õppematerjali autor

Lisainfo

vahekaitsmise esitlus
esitlus

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

38
doc
Eesti rahvakalendri tähtpäevad
0
docx
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
14
odt
Rahvakalender - referaat
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
82
doc
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
99
doc
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
291
doc
Tõde ja Õigus II Terve tekst
290
pdf
Holokaust





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun