Johann Sebastian Bach ja kaasaegne kontsertegevus eestis. (0)

Narva Eesti Gümnaasium
K-
11.klass
Johann Sebastian  
Bach  
Referaat muusikaõpetuses
                                                                                                          Juhendaja : --
                                                                                                               
                                                                                                   Narva 2012  
Johann Sebastian Bach ja kaasaegne kontsertegevus eestis.
J.S.Bach ( 1685 -1750) oli saksa  helilooja  ja organist. Bachid olid juba mitendat põlvkonda 
heliloojad  ja Sebastian Bach oli nende suguvõsa kõige väljapaistvam ja populaarsem liige. 
Väiksepõlves õppis ta mitut pilli mängima millest suure osa muusikaharidusest sai ta oma 
vennalt. Ta õppis  viiul ,orel, klavikord ,klavessiin instrumentide mängimist ,kuid ainult  orelit  
mängima õppis ta Johann Pachelbeli teostega tutvudes.
Back lõpetas gümnaasiumi , kuid edasiõpe jäi ära, kuna ta pidi  aitama  kasvatada oma nooremaid 
õdesid ja vendi. Tal oli hea  humanitaar  ja teoloogiline põhiharidus kuid oma varakult 
vaeslapseks saamise tõttu pidi ta varakult hakkama raha  teenima . Ta töötas kloostrikoolis 
viiuldajana. 
Bach kirjutas muusikat peamiselt pilledle mida ta ise häst valdas mis andis tal muusikat läbi 
tunda, kõige enam on ta kirjutanud viiulile keerulisi mitmeosalisi teoseid ehk süite. Vaatamata 
tema  suurele  süitide kogusele on ta arendanud täiuslikuks polüfoonilise  muusika  kõige 
keerlisemat liiki ehk fuugat. Tema kirjutatud orelifuugad:”Hästi  tempereeritud  klaver” 1 ja 2 ja 
” Fuugakunst ” on saanud kuulsateks. 
Bach oli ka suur koorikomponist. Ta  laulis  ise sopranihäält mis teda muidugi kaasa aitas tema 
kooriteste kirjutamises.  Kooriteosed  olid kirjutatud enamasti piiblitekstidele.( kantaadid , motetid, 
oratooriumid, missad ja  passioonid ) Toll  ajal kirikumuusikal esitati rangeid nõudeid mida Bach 
aegajalt eiras kirjutades  lugusid  mis kuuluvad praegusekskontsertsaali.  Bachi   populaarsemad  
kooriteosed on Missa  h- moll , Johannese  passioon ja Matteuse passioon. Ilmalikest kooriteostest 
on tundumad kaks kooriteost : kohvikantaat ja Külakantaat. 
Vaatamata oma suurele oskusele polnud ta  populaarne  ning   kuulsaks  sai ta alles 100 aastat 
pärast oma surma. Teda nimetati  gooti  ajastu  viimaseks  suureks kunstnikuks , ning paljud 
muusikud  peavad siiani teda üheks suurimaks muusikuks,sest temalt on õppinud hilisemad  
muusikud väga palju. Bachi loomigu üks aluseid on väga tugev suguvõsatraditsioon.
Johann Sebastian Bach on läbiaegade üks kuulsamaid heliloojaid ,kelle muusikat kuulatakse ja 
õpitakse igas maailma riigis.  Suuremosa  tänapäeva muusikuid sarnastuvad Bachile kuid tema 
auväärset  tehnikat  ja  meloodia  tundlikust ei suudeta võrreldagi. Oma eluajal oli ta väga 
tagasihoidlik  ja mitte  silmapaistev  ,ning sellepärast on tänapäeval tema auks korraldatud 
erinevaid kontserte ja festivale ,mis on pühendatud Bachile ja tema geniaalsetele teostele. Mitte 
ainult Bachi kodumaal (Saksamaal) ,kuid ka teistes riikides nagu näiteks Eestis. Iga aasta 
kümneid kontserteid korraldatase Johann Sebastian Bachi loomingu auks , mis kannavad teda 
kirjeldavaid nimetusi, nagu näiteks ” Kuldne  Bach”. Samuti viiakse Narva Muusikakoolis läbi 
Bachi nimelist  festivali  , mis oli avatud 2004.aastal. Sellest ajast saat  festival  toimub iga aasta ja 
iga aastaga muutub aina populaarsemaks. 
Ma arvan ,et mida rohkem tänapäeva muusikud võtavad õppust vanaaja muusikutelt, seda 
omapärasem ja iseloomulikud meloodia tuleb. Nii legendaarne helilooja kui Bach ei tohi 
teadmatuks jääda, tema muusikat tuleb kuulata ja arendada. Kuni  muusikud austavad teda , 
hakkab Bachi  muusika  arenema ja temanimelisi festivale ja kontserte ilmub veelgi rohkem.